OÜ Aktiva Finants apellatsioonkaebus, hind 0 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479), esindaja Alla Žulinskaja Kostja XX (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 30.09.2020 otsus tühistada osas, milles maakohus jättis hageja õigusabikulud kostjalt täielikult välja mõistmata. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja õigusabikulu 160 eurot.
2.Rahuldada OÜ Aktiva Finants apellatsioonkaebus osaliselt.
Mõista kostjalt XX-lt hageja OÜ Aktiva Finants kasuks välja võlgnevus 211,87 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 31,88 eurot.
3.3.Mõista kostjalt XX-lt hageja OÜ Aktiva Finants kasuks viivis alates 05.06.2020 kuni põhinõude summas 211,87 eurot täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaks määramine
3.4.Menetluskulud maakohtus jätta kostja kanda.
3.5.Apellatsioonimenetluse kulusid ei hüvitata.
3.6.Mõista kostjalt hageja kasuks välja maakohtu menetluskulu 235 eurot (riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulu 160 eurot).
3.7.Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa tasumiseni.
3.8.Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav, välja arvatud resolutsiooni punktid 3.6 ja 3.7 osasumma 160 euro osas. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.OÜ Aktiva Finants (hageja) esitas 10.02.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XX-lt (kostja) 323,88 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond lõpetas 20.05.2020 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 04.06.2020 hagiavalduse, milles nõudis kostjalt võlgnevuse 211,87 euro, viivise 31,88 euro ja edasiulatuva viivise alates 05.06.2020 kuni põhinõude täitmiseni seaduses ettenähtud ulatuses väljamõistmiseks. Nõude aluseks olid kostja ja Tele2 Eesti AS vahel sõlmitud kliendilepingust nr 301044477 tulenevad nõuded. Tele2 Eesti AS loovutas oma nõuded hagejale. Hageja palus mõista kostjalt välja menetluskulud 435 eurot (riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 360 eurot) ja kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt seadusjärgses ulatuses viivist alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
3.Harju Maakohus võttis hagi menetlusse 12.06.2020 ja kohustas kostjat esitama kirjalikku vastust hagile. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid aadressile XXX. Kostja sai hagimaterjalid kätte 14.09.2020 tähitud kirjaga isiklikult allkirja vastu.
4.Kostja kohtu määratud tähtajaks ei vastanud. Maakohtu otsus
5.Maakohus rahuldas hagi 30.09.2020 tagaseljaotsusega ja jättis kõik menetluskulud kostja kanda. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja riigilõivu 75 eurot. Kohus ei pidanud põhjendatuks mõista kostjalt välja hageja õigusabikulu. Kohus leidis, et nii hageja kui hageja esindaja kuuluvad äriregistri andmetel samasse kontserni (OÜ Julianus Grupp), millest tekkis põhjendatud küsimus, miks ei võinud nõuet omandada ja võla sissenõudmisega tegeleda otse esindajana tegutsev kontserni liige, kuivõrd seeläbi oleks võinud vältida õigusabikulu teket, mis võlgnikku lisaks võlgnevusele koormama hakkab. Vastava tegevusega, millega loodi kunstlikult ja põhjuseta võlgnevusele lisanduvaid tasusid, tekitatakse võlgnikule põhjendamatul määral lisakohustusi, mis ei olnud antud juhul õigustatud. Seejuures ei olnud tegemist niivõrd keerulise nõudega, mis vajas õigusabi hankimist. Kuivõrd antud juhul ei olnud tõendatud hageja poolt õigusabiteenuse vajamine ja põhjendatud ei olnud võlgnikule lisakohustuste tekitamine, siis ei olnud põhjendatud ka hageja õigusabikulude välja
mõistmine kostjalt. Isegi kui õigusabikulu katmine oleks sisuliselt põhjendatud, ei olnud sellise sisult lihtsa avalduse koostamise eest põhjendatud välja mõista hageja poolt taotletavat summat. Hageja apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas tagaseljaotsusele apellatsioonkaebuse, milles vaidlustas menetluskulude väljamõistmata jätmise. Hageja palus tühistada tagaseljaotsus menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ja teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 435 eurot (riigilõiv 75 eurot ja õigusabi kulud 360 eurot). Hageja esindaja tegi maakohtus toiminguid 3 tunni ulatuses (0,5 tundi - maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamine ja esitamine ning 2,5 tundi hagiavalduse koostamine ja esitamine). Esindaja tunnihind oli 120 eurot. Võttes arvesse asja keerukust ja mahtu, oli õigusabile kulunud aeg mõistlik ja vajalik. Kohus rikkus menetlusõigust ja kohtu seisukoht oli üllatuslik. Kohus oli erapoolik, kuna asus omaalgatuslikult kaitsma kostja huve ja esitas ise sisulise vastuväite hageja õigusabikuludele. Maakohus ei kohustanud menetluse ajal hagejat tõendama õigusabiteenuse vajalikkust. Kulude piiramisel ei saanud kohus jätta lepingulise esindaja kulud üldse välja mõistmata, kui asjast nähtuvalt oli esindaja esindatava nimel toiminguid teinud. Maakohtul puudus ülevaade kontserni kuuluvate ettevõtete tegelikust tegevusest, kohustustest ja eesmärkidest. Hageja ettevõttes ei tööta juriste ja hageja tegeleb majandus-ja kutsetegevuses nõuete kokkuostuga. Julianus Inkasso OÜ loodi eesmärgiga õigusabi teenuse osutamiseks, klientide ja võlausaldajate esindamine kohtumenetluses jne. Maakohus jättis ebaõigesti õigusabikulud kostjalt välja mõistma. Vastustaja seisukoht
5.Kostja apellatsioonkaebusele vastust ei esitanud. Ringkonnakohtu lahend
6.Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja osa hageja õigusabikulu summast maakohtus. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, aga apellatsioonimenetluse kulusid ei hüvitata. Maakohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Hageja vaidlustas tagaseljaotsuse vaid õigusabikulude välja mõistmata jätmise osas. Kohtupraktika järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 kohaselt kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 02.05.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jätnud õigusabikulud välja mõistmata lubamatutel kaalutlustel, rikkudes selliselt diskretsiooni piire. Maakohus hindas ekslikult hageja esindajakulu täies ulatuses põhjendamatuks. Lepingulise esindaja kulude hüvitamise kohustuse tekkimine eeldab, et menetlusosalist esindab menetluses lepinguline esindaja (TsMS § 175 lg 1 teine lause). Hageja kasutab menetluses lepingulist esindajat, kes vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 sätestatud lepingulise esindaja nõuetele. Lepingulise esindaja kasutamist praeguses asjas ei saa pidada põhjendamatuks. TsMS § 217 lg 1 järgi võib menetlusosaline menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohtupraktika järgi võib esindajakulu olla hüvitatav ka juhul, kui esindajaks on samasse kontserni kuuluva teise äriühingu töötaja (vt Riigikohtu 01.12.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-21-154-15, p-d 9 ja 10). Riigikohus selgitas, et kontserni kuuluvad ema- ja tütarettevõtjad on
iseseisvad juriidilised isikud, kellel kõigil on oma vara, õigused, kohustused ja võlausaldajad. Sealhulgas ei ole kolmandate isikutega tehtavatest tütarettevõtja tehingutest tekkivad õigused ja kohustused omistatavad emaettevõtjale (vt Riigikohtu 17.05.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-171-15, p 11). Praegusel juhul on hageja ja talle õigusabi osutav Julianus Inkasso OÜ iseseisvad juriidilised isikud, kellel kummalgi on oma vara, õigused, kohustused ja võlausaldajad. Hageja selgitas, et tema põhitegevusala on nõuete kokkuost ja tal ei ole koosseisulisi juriste. Seega oli ekslik maakohtu seisukoht, et kulud õigusabile olid kunstlikud.
7.Maakohus märkis otsuses, et isegi kui õigusabikulu katmine oleks sisuliselt põhjendatud, ei ole sellise sisult lihtsa avalduse koostamise eest põhjendatud välja mõista hageja poolt taotletavat summat. Samas maakohus ei hinnanud, millises ulatuses võiksid lepingulise esindaja kulud olla põhjendatud ja vajalikud. Asja vähene keerukus ja esindaja tehtud toimingute vähene maht võib anda alust väljamõistetava esindajakulu hüvitise vähendamiseks TsMS § 175 lg 1 alusel, kuid mitte tervikuna väljamõistmata jätmiseks. Kuigi ringkonnakohus tühistab tagaseljaotsuse, ei kohaldu praegusel juhul TsMS § 657 lg 2, sest see reguleerib üksnes olukorda, kus ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles maakohus on lahendanud hagis esitatud nõuded. See ei kohaldu menetluskulude kindlaksmääramisele, mis on eraldi menetluslik otsustus. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole menetlusökonoomia põhimõttega kooskõlas saata asi maakohtule uueks lahendamiseks üksnes menetluskulude kindlaksmääramiseks. Seega saab ringkonnakohus asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata teha asjas uue otsuse, millega määrab TsMS § 175 lg 1 järgi kindlaks hageja põhjendatud ja vajaliku esindajakulu suuruse. Iseenesest oli maakohtu arusaam õige hageja esindajakulud ei olnud 3 tunni ulatuses põhjendatud. Vastavalt TsMS § 4842 saab hageja maksekäsu kiirmenetluse eest nõuda õigusabikulude hüvitist vaid 20 eurot (vt ka Riigikohtu 08.03.2017 määrust tsiviilasjas nr 3‐2‐1‐165‐16, p 12.1 jj). Hagiavalduse esitamiseks ei olnud vaja kulutada 2,5 tundi, sest avaldus oli lihtne ja trafaretne. Ringkonnakohtu hinnangul oli nõude ja selle aluse esiletoomiseks ning hagiavalduse kohtule esitamiseks vajalik ja põhjendatud ajakulu kokku 2 tundi. Hagiavaldusest ei nähtu, et selle koostamine oleks eeldanud tavapärasest põhjalikumaid õigusteadmisi või nõude analüüsi, mistõttu on esindaja kohane tunnitasu 80 eurot. Kokkuvõttes tuleb kostjal hagejale hüvitada maakohtu õigusabikuludest 160 eurot (= 2 × 80). Hageja kinnitas hagiavalduses, et kulud olid arvestatud käibemaksuta. Kokku on hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu maakohtus 235 eurot (riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulu 160 eurot). Hageja taotlus jääb rahuldamata ülejäänud õigusabikulude osas. Põhjendatud ja vajalike menetluskulude hüvitiselt tuleb kostjal vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
8.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
9.Juhindudes TsMS § 654 lg st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse ja vastavalt TsMS § 173 lg 1 teisele lausele märgib selles kõigi seniste menetluskulude jaotuse. Maakohtu otsusega kostjalt hageja kasuks välja mõistetud summade osas on otsus jätkuvalt viivitamata täidetav, aga ringkonnakohtu otsusega suurendatud kuluhüvitise osas saab otsust täita alles pärast jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.