Otsuse tegemise aeg ja koht 19.03.2021, Tallinna kohtumaja tsiviilkantselei kaudu Tsiviilasja number
2-19-19181
Tsiviilasi
Testires OÜ hagi OÜ KaMo Shop ja Xi vastu võla, viivise nõudes 55054,87 €
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Hageja: Testires OÜ (registrikood 11283805, Tüve tn 60 13418 Tallinn), lepinguline esindaja Andrus Viilver, epost xxx Kostja 1: OÜ KaMo Shop (registrikood 12258264, aadress Tartu maakond, Nõo vald, Voika küla, Endo, 61622) e-post: xxx Kostja 2: X (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-post: xxx Kostjate lepinguline esindaja Mihkel Nukka, e-post: [email protected] Kohtuistung 25.01.2021, Tallinn, osalesid A. Viilver ja M. Nukka
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista solidaarselt OÜ-lt KamoShop ja X-lt Testires OÜ kasuks võlga 46583,21 €, viivist 2923,73 € ja alates 07.12.19 viivist VÕS § 113 lõikes 1 II lauses sätestatud määras võlgnetavalt põhivõlalt 22841,66 € kuni selle kohustuse täitmiseni.
3.Jätta rahuldamata Testires OÜ alternatiivne nõue, milles ta palus välja
mõista võlgnevus 47841,66 €, viivis kuni esitamiseni 3395,88 € ja viivis protsendina tasumata võlalt 26 575,83 € VÕS § 113 lõikes 1 toodud määras päevas alates hagiavalduse esitamise päevast kuni võlgnevuse täies ulatuses tasumiseni OÜ-lt KaMo Shop ja X ́ilt solidaarselt 50 000 eurot ning 50 000 eurot ületav summa OÜ-lt KaMo Shop, hageja kasuks.
Välja mõista solidaarselt OÜ-lt KamoShop ja X-lt Testires OÜ kasuks menetluskulude katteks kokku 4559 € (ilma käibemaksuta) ning alates kohtulahendi jõustumisest viivist võlgnetavatelt menetluskuludelt kuni nende tasumiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.
5.Välja mõista Testires OÜ-lt Xi kasuks menetluskulude katteks 180 € (sealhulgas käibemaks) ja alates kohtulahendi jõustumisest viivist võlgnetavatelt menetluskuludelt kuni nende tasumiseni VÕS §113 lg 1 II lauses sätestatud määras.
6.Jätta OÜ KaMo Shop menetluskulud 3% ulatuses Testires OÜ kanda, kuid nende kulude suurus kulude puudumise tõttu kindlaks määramata. Edasikaebamise kord, tähtaeg Kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hageja nõue ja põhjendused (lk 2)
1.OÜ KaMo Shop, mida esindas seaduslik esindaja X ja OÜ Testires sõlmisid 25.10.2017 kompromisskokkuleppe.
2.Kompromisskokkuleppe sõlmimise eelduseks olid alljärgnevad asjaolud.
3.OÜ KaMo Shop üürnikuna ja OÜ Testires üürileandjana sõlmisid 18.04.2016 üürilepingu, mille objektiks oli ärihoones paiknevad ruumid asukohaga Tuleviku tee 2, Rae vallas, Harju maakonnas üldpinnaga 533 m2. Üürnik pidi maksma üüri 3300 eurot (käibemaksuta) kuus ja tagatisraha kahe kuu üüri ulatuses hiljemalt ruumide üleandmiskuupäevaks. Üürnik soovis teha ruumide sisekujunduse osas lisa- ja muudatustöid, kuid ei esitanud muudatustööde projekti tähtaegselt, so 15.05.2016. Selle tõttu täiendasid pooled üürilepingut 09.11.2016 sõlmitud kokkuleppega. Selle järgi tegi hageja kui üürileandja ruumides ehitustöid vastavalt üürniku esitatud projektile. Üürileandjal oli kohustus lõpetada ehitustööd hiljemalt 09.02.2017 ja hageja kui üürileandja täitis kompromisskokkuleppe sõlmimise ajaks oma kohustuse (tegi kokkulepitud ehitustööd). 09.11.2016 kokkuleppe kohaselt algas üüri tasumine arvates 01.01.2017, olenemata ruumide valduse üleandmisest ja üleandmise akti allkirjastamisest. Üürnikul oli kohustus tasuda ehitustööde eest alates 01.01.2017.
2 (17)
Ehitustööde maksumus oli kokkuleppe järgi 8 245,24 eurot. 02.01.2017 allkirjastasid pooled ruumide üleandmise-vastuvõtmise akti ja sellega võttis üürnik ruumid vastu. Üürileping oli tähtajaline ja sõlmitud tähtajaga 5 aastaks. Üürnik ei olnud kompromissilepingu sõlmimise hetkeks täitnud oma üürilepingust tulenevaid kohustusi, st tal oli tekkinud üürileandja ees üüri ja ehitustööde eest võlg. Üürniku võlg oli 20.10.2017 seisuga üürileandja ees 26575,83 eurot. Majandusraskuste tõttu ei olnud üürnikul enam võimalik üürilepingut täita.
4.Ülalmärgitud kompromisskokkuleppe p 1.1 kohaselt lõpetasid pooled üürilepingu poolte kokkuleppel 31. oktoobril 2017 ja see asendas kõik poolte poolt varasemalt samas küsimuses tehtud tahteavaldused, pooled lugesid p 1.2 alusel lõppenuks kõik üürilepingust tulenevad nõuded ja asendasid need kompromisskokkuleppes sätestatud õiguste ja kohustustega. Kompromisskokkuleppe p 2.1 kohaselt kohustus OÜ KaMo Shop (kostja 1) tasuma OÜ-le Testires (hagejale) võla 26575,83 € 3 (kolme) aasta jooksul vastavalt graafikule (kompromisskokkuleppe Lisa 1). Summale lisandub intress arvestusega 10% aastas. Kompromisskokkuleppe punkti 2.2 kohaselt kohustus OÜ KaMo Shop tasuma OÜ-le Testires leppetrahvina üürilepingu ennetähtaegse lõpetamise eest 25 000 €. Leppetrahv tuli tasuda vastavalt graafikule 3 (kolme) aasta jooksul (kompromisskokkuleppe Lisa 2). Summalt arvestatakse intressi tasumata jäägilt 10% aastas. Kompromisskokkuleppe p 2.4 kohaselt teostatakse graafikutejärgsed maksed arvates 01.11.2017. Kompromisskokkuleppest tulenevate maksetega viivitamisel lepiti kokku 0,2 % viivise tasumises (kompromisskokkuleppe p 2.5) ning maksetega viivitamisel üle 60 päeva lepiti kokku, et OÜ Testires on õigus nõuda OÜ-lt KaMo Shop kompromisskokkuleppe lisades 1 ja 2 toodud summade jäägi kohest tasumist koos intressi ja viivistega (kompromisskokkuleppe p 2.6.). Kompromisskokkuleppe p-dest 2.1 ja 2.2. tulenev nõue moodustab kokku 51575,83 €.
5.Kostja 1 vähendas kompromisskokkuleppest tulenevat võlga kolme osamaksega. Iga osamakse oli kokku 1664,21 €: kompromisskokkuleppe lisast 1 tulenev igakuine osamakse 857,53 + kompromisskokkuleppe lisast 2 tulenev igakuine osamakse 806,68 = 1664,21. Kostja 1 maksis 02.11.2017, 15.12.2017 ja 15.01.2018 kokku 4992,63 € (3 korda 1664,21). Põhivõlgnevus on nimetatud maksetest tulenevalt vähenenud 1924,13 +1810,04 = 3734,17 € võrra. Intressivõlgnevus on neist maksetest tulenevalt vähenenud 648,5 + 610,00 = 1258,45 € võrra. Hageja nõuab kompromisskokkuleppe p-dest 2.1. ja 2.2. tuleneva võlgnevuse jäägi tasumist summas 47 841,66 € (51575,83 – 3734,7= 47841,66).
6.X ja OÜ Testires sõlmisid 25.10.2017 käenduslepingu ja sellega käendas X 25.10.2017 sõlmitud kompromisskokkuleppest tulenevate OÜ KaMo Shop kohustuste nõuetekohast täitmist OÜ Testires ees. Käenduslepingu p 1.4 kohaselt vastutab käendaja põhivõlgniku ees koos põhivõlgnikuga kui solidaarne võlgnik. Käenduslepingu p 1.5 kohaselt on käendaja vastutuse maksimaalseks piirmääraks
3 (17)
viiskümmend tuhat (50 000) €. Käenduslepingu p 1.7 alusel kehtib käendusleping selle sõlmimisest arvates kuus (6) aastat.
7.Kompromissilepingust tulenevad nõuded on kokku 47 841,66 €.
8.Käenduslepingust tulenev nõue kostja 2 suhtes muutus sissenõutavaks põhi- ja kõrvalnõuete osas hiljemalt 02.05.2018 ehk nõue on sissenõutav alates 02.05.2018. Kostja 2 ei ole nõuet täitnud ja on sellega rikkunud kohustust. Vastutuse rahaline maksimumsumma ei piira võlausaldaja õigust esitada käendaja vastu maksimumsummat ületavas osas nõudeid, mis seonduvad käenduslepingust tulenevate käendaja kohustuste rikkumisega, näiteks käendaja kohustuste mitteõigeaegsest täitmisest tulenevaid viivisenõudeid. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt 2 ka viivist käenduslepingus märgitud maksimumsummat (50 000 €) ületavalt nõudelt.
9.Kompromissilepingu p 2.5 sisaldab viivise kokkulepet 0,2 % tasumata summast iga viivitatud kalendripäeva eest kuni tegeliku tasumise kuupäevani. Hageja nõuab viivist võlasummalt 26 575,83 e alates 02.05.2018 kuni hagi esitamiseni seadusjärgses määras: 26575,83 x 0,0219% = 5,82 x 583 päeva = 3395,88 €. Viivisvõlgnevus on seisuga 05.12.2019 kokku 3395,88 €. Nõue Hageja palub o välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks 47 841,66 €, viivist kuni hagiavalduse esitamiseni 3395,88 € ja viivis protsendina tasumata võlalt summas 26 575,83 € VÕS § 113 lõikes 1 toodud määras päevas alates hagiavalduse esitamise päevast kuni võlgnevuse täies ulatuses tasumiseni. o alternatiivselt välja mõista võlgnevus 47 841,66 €, viivis kuni hagiavalduse esitamiseni summas 3395,88 € ja viivis protsendina tasumata võlalt summas 26575,83 € VÕS § 113 lõikes 1 toodud määras päevas alates hagiavalduse esitamise päevast kuni võlgnevuse täies ulatuses tasumiseni OÜ-lt KaMo Shop ja X ́ilt solidaarselt 50 000 € ning 50 000 € ületav summa OÜ-lt KaMo Shop, hageja kasuks. o jätta menetluskulud ja viivise kuludelt kostjate kanda.
10.Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega (lk 76, 109, 173, 182).
11.Kostja 2 käendus on kehtiv ega ole vastuolus heade kommetega. Kostja 1 ei saa teha tasaarvestust, kuna pooled sõlmisid kompromisslepingu, millest tulenevad poolte uued õigused ja kohustused ning varasemast lepingust tulenevad õigused, kohustused on lõppenud. Kostja 1 ei saa nõuda kulutuste hüvitamist VÕS § 286 järg), kuivõrd poolte vahel on kompromissleping, mille järgi omandas kostja 1 uued õigused, kohustused ja varasemast suhtest tulenevad nõuded on lõppenud. Selline kulude nõue on ka tõendamata, see on aegunud. Lisaks uue ehk kompromisslepingu p–s 2.3 nimetatud tööd, mida kostja 1 kohustus tegema, on tegemata ja pole üldse hagejale aktiga üle antud nii nagu kokku lepitud. Neid kulusid pidi kostja 1 ise kandma. Kompromiss on tagatisega arvestatud ja kostja 1 ei saa neid nõuda ja tasaarvestada seda hageja nõudega. Kostjate esitatud tõendid tehtud tööde kohta ei ole usaldusväärsed. Alusetud on kostjate vastuväited 4 (17)
teistsugusest võlast, kuna kompromissis on pooled konkreetselt kokku leppinud mis summad tuleb kostjal 1 tasuda ja varasemad suhted on lõppenud (lepingu p 4.3), sj on kostja 1 aktsepteerinud kompromisslepingu lisadeks olevaid maksegraafikuid, kuna on tasunud 3 makset selle järgi. A. T. arvamus puudutab Tuleviku tee 1, Rae vald asuvat üüripinda, ent sellel pole seost pooltevahelise suhtega ja A. T. ei ole kinnisvaramaakler. Kui arvestada hageja koostatud võlgnevuse aruannet 34495,83 € ja lahutada maha tagatis, siis teeb see 26575,83 ehk kompromissi p –s 2.1 nimetatud summa. Kostjate vastuväited (lk 22, 86, 97, 164)
12.Kostjad vaidlesid hagile vastu, palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
13.Kokkulepe on olemuselt ja sisult deklaratiivne võlatunnistus. Nähtuvalt kokkuleppe tekstist on selles kinnitatud 18.04.2017 üürilepingust ning 09.11.2016 kokkuleppest tulenevaid väidetavaid kohustusi. Seega vastab võlasuhe deklaratiivse võlatunnistuse tunnustele.
14.Võlatunnistus on kausaalne (aktsessoorne) aluslepinguga ja selles deklareeritud kohustus on seotud põhikohustuse kehtivusega. Kostjal 1 ei olnud üürilepingu alusel kohustust tasuda võlatunnistuses viidatud leppetrahvi. Seega puudub kostjal 1 põhikohustus leppetrahvi tasumiseks ja leppetrahvi nõue on alusetu. Kuna puudub leppetrahvi tasumiseks sellekohane põhikohustust (alusleping), siis ei ole ka võlatunnistuses toodud leppetrahvi tasumise kohustust.
15.Ebaselge on kuidas on hageja saanud teise nõude - 26 575,83 eurot. Kostjal 1 on õigus nõuda tagatisraha tagastamist. Kostja 1 tasus üürilepingu sõlmimisel üürilepingu alusel tagatisraha 7920 eurot. Hageja ei ole kostja 1 makstud tagatisraha tagastanud. Seega on kostjal õigus nõuda tagatisraha tagastamist.
16.Kostjal 1 on õigus nõuda üüripinnal tehtud ehitustööde hüvitamist. VÕS § 286 lg 1 sätestab, kui üürilepingu lõppemisel ilmneb, et asja väärtus on üürileandja nõusolekul tehtud parenduste või muudatuste tõttu oluliselt suurenenud, võib üürnik nõuda selle eest mõistlikku hüvitist. Kostja 1 kulul ja hageja nõusolekul teostati üüripinnal ehitustöid (kokkuleppe lisa 3) kokku 23 226,11 €. Nendele lisandusid ehitustööd, mida tehti Dalton Kinnisvara OÜ hinnapakkumise järgi, mille kohaselt oli kostja 1 tellitud tööde väärtus kokku 46870,80 eurot. Seega on üüripinda oluliselt renoveeritud ja parendatud, mille väärtus on vähemalt ehitustööde maksumus. Arvestades ehitustööde ulatust, siis on nimetatud hüvitis mõistlik. Seega on kostjal 1 õigus nõuda vähemalt 23 226,11 € tasumist VÕS § 286 lg 1 alusel. Kui kohus tuvastab, et kostja 1 võlgneb hagejale rahalise kohustuse, siis kostja 1 tasaarvestab eeltoodud nõude hageja võimalike nõuetega tema vastu. Leppetrahvi nõuet arvestamata on hageja väidetav põhinõue kokkuleppe lisa 1 alusel 26 575,83 eurot. Vaidlustamata asjaoludel on kostja 1 tasunud kokkuleppe alusel hagejale 4992,63 euro. Arvestades, et kostja 1 tasaarvestusliku nõue tekkis üürilepingu lõppemisel (31.10.2017), siis katavad
5 (17)
kostja 1 nõuded hageja väidetava nõude. Kui hagis esitatud nõuded oleks põhjendatud, siis on need tasaarvestusega lõppenud VÕS § 197 lõike 1 alusel.
17.Käendusleping on vastuolus heade kommetega, seega tühine ja kostjal 2 ei ole kohustust hageja ees.
18.Hageja ja kostja 2 sõlmisid käenduslepingu, mille kohaselt pidi kostja 2 käendama kostja 1 kohustusi. Käenduslepingu järgi on käendaja vastutuse maksimumsumma 50 000 €. Kokkuleppe sõlmimise ajaks oli selge, et kostja 1 ei ole suuteline üürilepingust tulenevaid kohustusi täitma. Käendusleping sõlmiti, kuna hageja oli nõus kostjaga 1 üürilepingu lõpetama ainult siis kui sõlmitakse käendusleping. Üürilepingu jätkamine oleks toonud kaasa kostja 1 kohustuste kasvamise veelgi suuremaks ning tähendanuks tõenäoliselt kostja 1 pankrotti. Kõiki asjaolusid arvestades leiavad kostjad, et käendusleping on vastuolus heade kommetega ja seega tühine.
19.Põhjendused on järgmised.
20.Lähedane isik. Kostja 2 on kostja 1 juhatuse liige. Seega on käendajaks põhivõlgnikuga otseselt seotud ja lähedane isik. Kostja 2 sõlmis käenduslepingu ainuüksi põhjusel, et hoida ära kostja 1 pankrotti ning ülejõukäivate kohustuste suurenemist. Kuna hageja seadis üürilepingu lõppemise eelduseks isikliku käenduslepingu sõlmimise ning kostjal 2 ei olnud peale enda kedagi käendajaks võtta, siis ei jäänudki selles sundseisus muud üle, kui see leping sõlmida.
21.Isiklik kasu. Kostja 2 ei saanud käenduslepingu sõlmimisega mingit kasu. Kostjale 2 oleks olnud kasulikum esitada kostja 1 pankrotiavaldus kui sõlmida käendusleping kohustuse suhtes, mille osas puudus tal isiklik kasu. Käenduslepingus on sätestatud, et kostja 2 rahalise vastutuse maksimumsumma on 50000 €. Sellise summa tasumine oli kostjale 2 ilmselgelt ülejõukäiv. Käenduslepingu sõlmimisele eelnenud kuue kuu keskmine kostja 2 sissetulek oli 587,78 eurot. Sellest kulus igakuiste jooksvate kulude katmiseks vähemalt 480 eurot (arvestades igakuiseid eluasemega ja toiduga seotud kulusid, siis on tegemist mõistliku summaga). Seega oli kostja 2 reaalne võimekus tasuda käendajana 107,78 eurot kuus. Sellest tulenevalt oleks kostja 2 saanud rahalise maksimumsumma tasuda 38,7 aasta jooksul. Arvestades meeste keskmist oodatavat eluiga, siis ei oleks kostja 2 suutnud käenduslepingus sätestatud maksimumsummat oma elu jooksul tasuda. Seega on käenduslepingus toodud rahaline maksimumsumma ilmselgelt ebaproportsionaalne.
22.Kostja 2 ja hageja juhatuse liige Y suhtlesid omavahel, seega pidi hagejale olema äratuntav, et kostja 2 ei suudaks lepingus toodud maksimumsumma ulatuses oma kohustusi täita. Hageja teadmisel oli ta sõlminud kostjaga 2 ka 18.03.2015.a. kuupäeva kandva käenduslepingu, mille rahalise vastutuse maksimumsummaks oli märgitud 15000 eurot. Samuti oli hageja teadlik, et ka nimetatud kohustuse osas ei suutnud põhivõlgnik täita oma rahalisi kohustusi, millest tulenevalt hageja teadis, et tal oli juba vaidlusaluse käenduslepingu sõlmimisel teine nõue kostja 2 vastu 18.03.2015. a lepingu alusel. Arvestades, et hageja pidi olema teadlik, et kostja 2 oli ka varasemalt andnud isikliku käenduse, siis pidi hageja mõistlikult
6 (17)
võttes ka saama aru, et uue käenduslepingu sõlmimine oli käendajale meeleheitlik ja see on sõlmitud väljapääsmatu olukorra mõjul.
23.Lisaks leiab kostja 2, et hageja esmane haginõue, mille kohaselt nõuab käendajalt maksimumsummat ületava summa väljamõistmist, on ka sõltumata eeltoodust põhjendamata. Hagejal ei ole õigus nõuda käendajalt rahalise kohustuse maksimumsummat ületava summa tasumist. Samuti ei ole hageja varem nõudnud käendajalt hagis nõutud kohustuse täitmist.
24.Kostja 1 saab teostada tasaarvestust, see pole aegunud (VÕS § 200). Hageja on alusetult arvestanud kostja tasutud summast 4992,63 € vastavalt 2420 € leppetrahvi katteks. Tasaarvestuse tulemusel jääks hageja nõudeks 7990,59 € kui arvestada ehituslikke töid 8245,24 €, alusetult arvestatud summat 2420 € leppetrahvi katteks ja tagatisraha 7920 €. Lisaks tegi kostja üüritud pinnale kulusid 46870,80 €. Arvestades esitatud arveid, tasutut, tagatisraha ja ehitustöid, siis ei ole olemas kokkuleppe p-s 2.1 tulenevat võlga ja kokkuleppe järgne summa sai olla vaid 23696,49 €, kuid see on tasaarvestusega lõppenud.
25.Hageja on seadnud alusetult kahtluse alla ehitustöid teostanud äriühingute tegevuse. Üüripinna väärtus on suurenenud 55 000 – 70 000 €, tehtud kulud on selle väärtust oluliselt mõjutanud. Kohtu põhjendused
26.VÕS § 76 lg 1, 2, § 8 lg 1, 2 järgi tuleb lepingut täita vastavalt lepingus ja seaduses kokkulepitule ja hea usu ja mõistlikkuse põhimõttele. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma Kompromissleping, tasaarvestus
27.VÕS § 30 lg 1 sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Deklaratiivse võlatunnistuse (§ 30 lg 1 lause II pool) eesmärgiks ei ole luua uut kohustust, vaid üksnes olemasoleva kohustuse kinnitamine ja seeläbi võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlale, millega samuti lihtsustatakse võla sissenõudmist. Sellise võlatunnistuse tähendus määratakse võlatunnistuse sisu ja ulatusega. Deklaratiivse võlatunnistuse põhiliseks tagajärjeks tõendamiskoormise muutmine, s.t võlgnik peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud.
28.VÕS § 578 järgi on kompromissileping leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes, lg 2 sätestab, et eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Kompromissilepingul on oma ese, s.t konkreetne suhe või suhete ring, mida lepinguga reguleeritakse. Seega eeldatakse VÕS § 578 lg 2 järgi nõuetest 7 (17)
loobumist (VÕS § 207) ja nõude tunnustamist (VÕS § 30) üksnes nendes vaieldavates või ebaselgetes küsimustes, mille üle pooled läbi rääkisid ja mille kohta nad kompromissilepingu kui kohustustehingu sõlmisid.
29.VÕS § § 286 lg 1 sätestab, et kui üürilepingu lõppemisel ilmneb, et asja väärtus on üürileandja nõusolekul tehtud parenduste või muudatuste tõttu oluliselt suurenenud, võib üürnik nõuda selle eest mõistlikku hüvitist.
30.Hageja esitas kohtule lepingu (lk 8), millest nähtuvalt on see sõlmitud hageja ja kostja 1 vahel 25.10.17. Lepingut nimetatakse kompromisslepinguks. Viidatud lepingu sissejuhatavast osast nähtub järgmine: „Pooled (antud juhul hageja ja kostja 1) on 18.04.2016 a sõlminud üürilepingu (edaspidi Üürileping), mille kohaselt Üürileandja annab Üürnikule üürile ruumid, Tuleviku tee 2, Rae vallas, Harju maakonnas asuvas ärihoones üldpinnaga 533 m2 (edaspidi Ruumid). Üürilepingu järgi on üüri suurus 3300 eurot (ilma käibemaksuta) kuus. Üürilepingu järgi kohustus Üürnik maksma Üürileandjale tagatisraha kahe kuu üüri ulatuses hiljemalt Ruumide üleandmiskuupäevaks. Tulenevalt Üürniku soovist teha Ruumides täiendavalt sisekujunduse osas lisa- ja muudatustöid ning põhjusel, et Üürnik ei esitanud muudatustööde projekti tähtaegselt 15.05.2016, täiendasid pooled üürilepingut 09.11.2016 sõlmitud kokkuleppega (edaspidi 09.11.2016 Kokkulepe). 09.11.2016 Kokkuleppe kohaselt teostas Üürileandja Ruumides ehitustöid vastavalt Üürniku esitatud projektile. Üürileandjal oli kohustus lõpetada ehitustööd hiljemalt 09.02.2017. Käesolevaks hetkeks on Üürileandja ehitustööd teostanud. 09.11.2016 Kokkuleppe kohaselt algab üüri tasumine 01.01.2017, olenemata Ruumide valduse üleandmisest ja üleandmise akti allkirjastamisest. Samuti on Üürnikul 09.11.2016 Kokkuleppe kohaselt kohustus tasuda ehitustööde eest alates 01.01.2017. 09.11.2016 Kokkuleppe järgi on ehitustööde maksumus 8 245,24 eurot. 02.01.2017 allkirjastasid Pooled akti Ruumide üleandmise-vastuvõtmise kohta ja sellega võttis Üürnik Ruumid vastu. Leping on tähtajaline ja sõlmitud tähtajaga 5 (viis) aastat. Üürnik ei ole käesolevaks hetkeks täitnud oma Üürilepingust tulenevaid kohustusi, st on tekkinud võlg Üürileandja ees üüri ja ehitustööde eest. Üürniku võlg Üürileandja ees 20.10.2017 seisuga on 26575,83 eurot Majanduslike raskuste tõttu ei ole Üürnikul enam võimalik Üürilepingut täita.“
31.Sellele järgneb poolte avaldus, mille kohaselt on pooled sõlminud käesoleva kompromisskokkuleppe järgmistel, st lepingus määratletud tingimustel. Lisaks on pooled leppinud kokku p –s 1.1, et üürileping lõpetatakse poolte kokkuleppel 31. oktoober 2017, et see asendab kõik poolte poolt varasemalt samas küsimuses tehtud tahteavaldused ning p–s 1.2 on leppinud kokku, et käesoleva kompromisskokkuleppe sõlmimisega loevad pooled lõppenuks kõik üürilepingust tulenevad nõuded ja asendavad need käesolevas kompromisskokkuleppes sätestatud õiguste ja kohustustega.
32.Lepingu p 4.3 sätestab, et kompromisskokkulepe asendab kõiki poolte vahelisi kokkuleppeid, lubadusi ja lepinguid, mis sõlmiti enne kompromisskokkuleppe allkirjastamist seoses kompromisskokkuleppe objektiga. 8 (17)
33.Lepingu p-2 sätestavad pooled kohustused, mis on järgmised: „p 2.1. Üürnik tasub Üürileandjale võla 26575,83 eurot 3 aasta jooksul vastavalt graafikule (Lisa 1). Summale lisandub intress arvestusega 10% aastas. p 2.2. Üürnik tasub Üürileandjale 25000 eurot leppetrahvi (edaspidi Leppetrahv), üürilepingu ennetähtaegse lõpetamise eest. Leppetrahv tasutakse vastavalt graafikule 3 aasta jooksul(Lisa 2). Summalt arvestatakse intressi tasumata jäägilt 10% aastas. Leppetrahvi kohta väljastab Üürileandja Üürnikule vastava arve. p 2.3. Üürnik teostab Ruumides ehitustööd vastavalt Lisa 3 toodud mahtudele ja hindadele. Tööde teostamise tähtaeg on 20.11.2017. Tööde valmimisel annab Üürnik tööd aktiga Üürileandjale üle. Aktis fikseeritakse teostatud tööde maht ja hind. Juhul, kui töid ei teostata tähtaegselt või teostatakse osaliselt, teostab tööd Üürileandja ja esitab teostamata tööde eest Üürnikule arve lisas 3 toodud ühikuhindade alusel. Esitatud arve kuulub tasumisele 3 tööpäeva jooksul. p 2.4. Esimese makse võla ja Hüvitise eest teeb Üürnik 01.11.2017. p 2.5. Kui Üürnik viivitab käesolevast Kompromisskokkuleppest tulenevate maksete tegemisega, on Üürileandjal õigus nõuda Üürnikult viivist 0,2% päevas. p 2.6. Kui Üürnik on mõne käesolevast Kompromisskokkuleppest tuleneva makse tegemisega viivituses rohkem kui 60 päeva, tekib Üürileandjal õigus nõuda Üürnikult täies ulatuses Lisas 1 ja Lisas 2 välja toodud summade jäägi kohest tasumist koos intresside ja viivistega.“
34.Kostjad esitasid kohtule hageja ja kostja 1 vahelise üürilepingu (lk 27), millest ei nähtu selliseid tingimusi, mis on sätestatud ülalviidatud kompromisslepingu p–s 2.1 II lauses (intress), p-s 2.2 (leppetrahv ja intress), p-s 2.5 (viivis 0,2% päevas, mis on suurem kui üürilepingu p 7.3 märgitud 0,1% päevas).
35.Kostjad ja hageja esitasid kohtule hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud 09.11.16 kokkuleppe koos lisadega (kostjad esitasid ühe allkirjaga lk 37 -55, hageja esitas mõlema allkirjaga, lk 115-136), mis puudutab sisekujundustöid, kuid too ei võimalda järeldada, et 25.10.17 sõlmitud kompromissleping on üksnes varem sõlmitud üürilepingust tulenevate kohustuste deklareerimine ehk üksnes deklaratiivne võlatunnistus VÕS § 30 lg 1 tähenduses. Nimelt, nagu kohus märkis, lõpetasid hageja ja kostja nende vahelise varasema võlasuhte ehk üürilepingu poolte kokkuleppel ennetähtaegselt, lisaks võttis kostja 1 endale kohustuse tasuda intressi võlalt, mis on iseseisev uus kohustus, lisaks võttis ta kohustuse tasuda leppetrahvi ja sellelt intressi, mis on mõlemad uued kohustused (sest varasemast üürilepingust sellist kohustust ei nähtu). Varasemas üürilepingu p-s 6.7 viidatakse üürniku võimalusele teha remonditööd, mis tuleb täpselt kokku leppida üürileandjaga. Kompromisslepingu p 2.3 sätestab üürniku kohustuse teha töid, selles on reguleeritud üürniku poolt tehtavate tööde üleandmise kord, tähtaeg ning ka tagajärjed puhuks, kui ta neid õigeaegselt ei tee või teeb neid osaliselt. Sellise kohustuse rikkumise tagajärjeks on see, et üürileandja võib tööd ise teha ja nõuda tasu sisse üürnikult. Ka see on sisult uus kohustus. Selline kompromisslepingu p 2.3 sätestatud regilatsioon ei ole olemuselt VÕS § 286 lg 1, 2 järgi üürisuhtest tulenev regulatsioon, millisel juhul võib üürnik nõuda kulutuste hüvitamist (mõistlikud kulud kui väärtus on oluliselt tõusnud). Küll aga ei tähenda 9 (17)
kompromisslepingu p–s 2.3 sätestatud tingimus ja asjaolu, et poolte vahel oli varemkehtinud üürilepingu p-s 6.7 sätestatud tingimus, seda, et kompromissleping oleks vaadeldav üksnes deklaratiivse võlatunnistusena VÕS 30 lg 1 järgi.
36.Hinnates lepingus poolte tehtud avaldusi, mida nad võtsid seda lepingut sõlmides arvesse, lepingu p–des 1, 2, 4.3 sätestatud tingimusi, asub kohus järeldusele, et kompromissleping asendas kõik poolte poolt varasemalt samas küsimuses tehtud tahteavaldused, pooled lõpetasid kokkuleppel varasema üürisuhte ning omandasid vastastikku uued õigused, kohustused, mis sisaldasid lisaks uutele õigustele kohustustele ka varasema võla tasumist, aga samuti üürniku poolt tehtavate tööde tegemist, tähtaega ja vastuvõtmise korda. Nii saab järeldada lepingust, et muudest nõuetest on pooled loobunud ja kostja 1 on nõuet tunnustanud VÕS § 30 lg 1 järgi. Seega vastab kohtu arvates hageja ja kostja 1 vahel 25.10.17 sõlmitud kompromissleping VÕS § 578 lg 1, 2 tulenevale kompromissile ning märgitud leping on hagejale ja kostjale 1 VÕS § 8 lg 1, 2, § 578 lg 2 järgi täitmiseks kohustuslik. Nii ei nõustu kohus kostjatega, et lepingus tuleks võla tasumise kokkulepet vaadelda kui üksnes deklaratiivset võlatunnistust VÕS 30 lg 1 järgi, mille aluseks oleva võlasuhte täitmise korral saaks lugeda kompromisslepingust tuleneva kohustuse täidetuks või et kostjad saaksid tugineda justkui sellele, et teatud kohustust nagu näiteks leppetrahvi maksmise kohustust alussuhtes polnud (ei tekkinud) ja seda ei pea täitma. Antud juhul tuleb kostjal 1 VÕS § 8 lg 1, 2, § 76 lg 1, 2 ja § 578 lg 2 järgi täita kompromisslepingut selles kokkulepitud tingimustel, sealhulgas kompromisslepinguga võetud leppetrahvi kohustust (lepingu 2.2) VÕS § 158 lg 1 järgi. Seega on alusetud kostjate väited (vt 05.10.20) et kokkuleppe p–s 2.1 nimetud võlgnevust ei ole ja et see oleks justkui kostjate arvestuse kohaselt 23696,39 €. Tegelikult on pooled kompromisslepingus kokku leppinud 26575,83 € suuruses võla tasumises (millele lisandub intress, leppetrahv) ja kompromisslepinguga omandasid vastastikku uued õigused, kohustused ning kõik üürilepingust varasemalt tulenevad nõuded loeti lõppenuks. Sama moodi on alusetu kostjate väide, et hageja on kompromisslepingu järgsed kostja 1 tasutud summad arvetanud põhjendamatult leppetrahvi katteks, sest kostjal 1 on leppetrahvi maksmise kohustus VÕS § 8 lg 1,2, § 76 lg 1, § 158 lg 1 ja § 578 lg 2 järgi. Kuivõrd kohus leiab, et tegemist on kompromissiga VÕS § 578 järgi, siis tõttu ei nõustu kohus hagejaga, et tegemist oleks konstitutiivse võlatunnistusega, nagu hageja on osades menetlusdokumentides väitnud lisaks väitele, et tegemist on kompromissiga.
37.Nii ei oma vaidluses tähtust kostjale 1 esitatud ruumide rendi ja ehitustööde hüvitamise arved (lk 102-105p). Kohus märgib, et hageja on esitanud oma raamatupidamise kliendivõlgnevuse aruande, mille kohaselt oli kostja 1 võlg hageja ees 34495,83 € (lk 163) ehk suurem kui kompromisslepingu p 1.2 märgitud summa, kuid kui arvestada maha tagatisraha 7920 €, siis teeb see 26575,83 €, mis ongi just kompromisslepingu p –s 2.1 kokku lepitud summa ja mida tuleb kostjal 1 täita hageja ees. Seega on alusetud kostjate väited, justkui poleks tagatisraha
10 (17)
arvestatud; vastupidiselt on õige hageja väide, et see on kompromissis arvestatud ja see nähtub kompromisslepingu sissejuhatavast osast.
38.Kompromisslepingu p 2.3 sätestab, et üürnik teostab ruumides ehitustööd vastavalt Lisa 3 toodud mahtudele ja hindadele. Tööde teostamise tähtaeg on 20.11.2017. Tööde valmimisel annab üürnik tööd aktiga üürileandjale üle. Aktis fikseeritakse teostatud tööde maht ja hind. Juhul, kui töid ei teostata tähtaegselt või teostatakse osaliselt, teostab tööd üürileandja ja esitab teostamata tööde eest üürnikule arve lisas 3 toodud ühikuhindade alusel. Esitatud arve kuulub tasumisele 3 tööpäeva jooksul.
39.Kuna üürniku (kostja 1) poolse vastava kohustuse rikkumise korral võib need tööd teha hageja ja nõuda sisse kulud üürnikult, st kostjalt 1, siis leiab kohus, et lepingu p 2.3 lisa nr 3 järgsed tööd 13445,06 € tuleb teha kostjal 1 ja temal tuleb kanda ka need kulud. Seega on õige hageja väide, et selliste kulude kandmise kohustus, mis on p-s 2.3, on igal juhul üürnikul ehk kostjal 1.
40.VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kostja 1 leidis, et ta saab oma kulude hüvitamise nõude tasaarvestada VÕS § 286 lg 1 järgi.
41.Kuna 1) kompromisslepinguga omandasid hageja ja kostja 1 uued kohustused, õigused, 2) pooled lugesid lepingu p 1.2 järgi kompromisslepingu sõlmimisega lõppenuks kõik üürilepingust tulenevad nõuded ja asendasid need kompromisskokkuleppes sätestatud õiguste ja kohustustega, 3) lepingu p 4.3 järgi asendab kompromisskokkulepe kõiki poolte vahelisi kokkuleppeid, lubadusi ja lepinguid, mis sõlmiti enne kompromisskokkuleppe allkirjastamist seoses kompromisskokkuleppe objektiga, 4) kompromisslepingu p 2.3 järgi tuleb kulud kanda üürnikul ehk kostjal 1, siis ei saa kostja 1 tugineda VÕS § 286 lg 1 ja nõuda mõistlikke kulusid väidetavalt selle eest, et ta on teinud parendusi või muudatusi ja see on oluliselt suurendanud üüritud asja väärtust.
42.Eeltoodu tõttu ei saa kostja 1 teha tasaarvestust väidetavalt tehtud kulude ulatuses 46870,80 € või muus ulatuses hageja nõudega VÕS § 197 lg 1 järgi VÕS § 286 lg 1 alusel. Ka ei saa ta tasaarvestada oma nõuet hageja nõudega seetõttu, et ta peab kompromisslepingu p 2.3 järgi ise kandma need vastavad kulud. Seega ei saa tal tekkida viidatud kompromisslepingu p 2.3 järgi nõuet hageja vastu. Eeltoodu tõttu ei oma asjas tähtsust poolte väited sellest, kas kostja 1 kulutuste nõue on aegunud või ei VÕS 338 lg 1 järgi ja kas aegunud nõuet saaks tasaarvestada. Nii ei ole kohtul vaja sisuliselt hinnata kostjate poolt kohtule esitatud Dalton Kinnisvara OÜ hinnapakkumist (lk 59) ja Viis Pluss A. T. ekirjalist arvamust büroopindade hinna kohta (03.11.20, lk 169), kostja 1 ja 11 (17)
Kagurem OÜ vahelisi akte (lk 92-93) ning kostja 1 ja VOH Värv OÜ vahelisi akte (lk 94), sealjuures on need kompromisslepingu eelsetel aegadel koostatud aktid ning ühest aktist ei ole võimalik aru saada, millal see on täpsemalt koostatud (lk 92). Kohus märgib vaid seda, et A. T. kiri puudutab Tuleviku tee 1, kuid pooltevaheline varasem üürileping oli sellest nähtuvalt sõlmitud Tuleviku tee 2 kohta. Ka ei ole vaja hinnata hageja esitatud Kagurem OÜ, VOH Värv OÜ ja Acterna OÜ majandustegevuse andmeid (lk 154-162p) ja nende lubatavaid tegevusalasid. Lisaks leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud, et ta oleks üldse kooskõlas kompromisslepingu p-ga 2.3 tehtud tööd hagejale aktiga üle andnud; sealjuures on hageja tõendanud kostja 1, 2 e-kirjaga 15.12.17, et tööd olid 15.12.17 seisuga kompromisslepingus kokkulepitud tähtajaks veel tegemata (lk 114, e-kiri). Kostjate väited tehtud töödest 8245,24 € ulatuses, on samuti olnud aluseks kompromissi sõlmisel (vt sissejuhatav osa), ent sellest nähtub, et see oli üürnikul (kostjal 1) mitte hagejal tasumata ja nii ei saa kostja 1 kuidagi selles ulatuses teha samuti tasaarvestust hageja nõudega. Peale selle ei oma see ka tähtsust, sest kompromissis leppisid pooled kokku nn uutes õigustes ja kohustustes ja eelnev suhe lõpetati ja lõpetatud õigussuhetest tulenevatest nõuetest loobuti.
43.VÕS § 308 lg 3 järgi võib üürnik võib nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu.
44.Kuna kompromisslepinguga omandasid hageja ja kostja 1 vastastikku uued õigused, kohustused ja kõik üürilepingust varasemalt tuleneva nõuded loeti lõppenuks (p 1.2) ning kompromisslepingu sõlmimisel on arvesse võetud ka tasutud tagatisraha (vt sissejuhatavat osa), siis ei saa kostja sama moodi VÕS § 197 lg 1 järgi tasaarvestada hageja nõudega väidetavalt oma tagatisraha tagastamise nõuet, sest poolte vastastikused üürilepingus tulenevad nõuded olid kompromisslepinguga lõppenud. See on kooskõlas VÕS § 186 p 4 ja VÕS § 207 lg 1 ning VÕS § 578 lg 2. Selle tõttu ei anna kohus hinnangut tagatisraha maksmise arvetele (lk 56,57, 100, 100p) ja kostja 1 konto väljavõttele (lk 58, 101). Käendus
45.VÕS § 142 lg 1 alusel kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 143 lg 2 alusel peab füüsilise isikuga sõlmitud käenduslepingus (tarbijakäendus) kokku leppima käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. VÕS § 145 lg 2 sätestab, et käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. 12 (17)
46.Kohtule hageja poolt esitatud hageja ja kostja 2 vahelisest käenduselepingust (lk 7) nähtuvalt on kostja 2 sellele digitaalselt alla kirjutanud (lk 13). Lepingu p 1.1, 1.4 järgi vastutab kostja 2 hageja ja kostja 1 vahel 25.10.17 sõlmitud kompromisslepingust tulenvate kostja 1 kohustuste täitmise eest solidaarselt kostjaga 1 ehk põhivõlgnikuga. Lepingu p 1.5 järgi on kostja 2 kui käendaja vastutus piiratud 50 000 euroga. Seega vastab kostjaga 2 sõlmitud käendusleping VÕS § 144 lg 2, 143 lg 2 tulenevatele tarbijakäenduslepingu kohta sätestatud nõuetele.
47.Kostja 2 leidis, et leping on vastuolus heade kommetega ja tühine, millega kohus ei nõustu. TsÜS § 86 lg 1 sätestab, et heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Riigikohus on 31.01.2018. a otsuses kohtuasjas nr 2-14-21710 punktis 49 asunud seisukohale, et käendusleping võib olla heade kommetega vastuolus mh juhul, kui esineb järgmiste asjaolude kogum: 1) käendajaks on põhivõlgnikuga lähedastes isiklikes suhetes isik, eelkõige perekonnaliige, kes sõlmis lepingu sõltuvussuhtest või muust isiklikust põhjusest tulenevalt; 2) käendaja ei saa käenduslepinguga tagatavast kohustusest isiklikku kasu; 3) käendaja vastutuse maksimumsumma on käendaja sissetulekute suhtes (arvestades mh nende tulevikuperspektiivi) äärmiselt ebaproportsionaalne ning seetõttu võis juba lepingu sõlmimise ajal eeldada, et käendusriisiko realiseerumisel ei suuda käendaja põhivõlgniku kohustustolulises osas täita; 4) eespool nimetatud eeldused olid võlausaldajale lepingu sõlmimisel äratuntavad.
48.Vaidluse all ei olnud asjaolu, et kostja 2 oli kostja 1 juhatuse liige, kui sõlmiti vaidlusalune kompromissleping ja käendusleping. Seega ei ole kostja 2 mitte TsÜS § 86 lg 1 mõttes kostjaga 1 lähedastes isiklikes suhetes nagu perekonnaliige või koos elav isik, sugulane, vaid kostja 2 seos äriühinguga (kostja 1) on majandusliku/varandusliku iseloomuga. Nii ei saa kostjat 2 pidada kuidagi erilises isiklikus sõltuvussuhtes TsÜS 86 lg 1 mõttes kostjaga 1, mis tingiks erilise isikliku soovi käendada kostjat 1. Kui kostja 2 soovis käendada kostja 1 varanduslikke kohustusi ja teda soodustada, siis on see majandusliku iseloomuga ning huvist äriühingu kohustusi täita, kuid märgitu ei võimalda järeldada erilist isiklikku ja sellest tulenevat lähedast seost kostjaga 1. Kostja 2 oli kostjast 1 äriühingu juhatuse liige ning seega tuleb tema teadmisi, oskusi hinnata kohustuste võtmisel kõrgemaks kui tavalise tarbija teadmisi ja oskusi käenduskohustuse võtmisel. Seega sai ja pidi kostja 2 olema võimeline hindama oma varanduslikku olukorda, sissetulekuid ajal kui ta käenduslepingu sõlmis. Nii leiab kohus, et kui kostja 2 käendas põhivõlgniku kohustusi olukorras, kus tema enda väidetel oli tema sissetulek 587,78 € kuus, siis oli ta juhatuse liikmena võimeline ka käenduskohustuse võtmisel hindama, et ta suudab käendatavat kohustust kanda. Kohus märgib, et käenduskohustuse võtmise korral ei saa rääkida üksnes sissetulekust kui sellisest, vaid isiku varanduslikust olukorrast tervikuna. Kui kostja 2 võttis käenduskohustuse olukorras, kus tal oli sissetulek 587,78 € kuus, siis järelikult hindas ta kogu oma varanduslikku võimekust käenduskohustuse võtmisel paremaks kui märgitud sissetulek. Hageja esitatud kostja 2 e-kirjas 21.08.17 (lk 82) hagejale nähtuvalt suudab kostja majandada Tartus, kuid mitte 13 (17)
Tallinnas, end soovib ruume üle anda, kuid ei soovi taganeda lepingust või mitte tasuda renti. Järgmistes kirjades 15.09.17- 23.10.17 on kostja 2 avaldanud, et soovib graafikuid, soovib läbirääkimisi, soovib veel raha teenida, soovib aega ning kirjast nähtuvalt viibib veel reisil (lk 80, 81, 83). Seega ei ole kostja 2 enne käenduslepingu sõlmimist (25.10.17) avaldanud midagi sellist, millest oleks võimalik järeldada, et ta on mingit viisi raskes, sunnitud või varanduslikult halvas olukorras ja millisel juhul seaks hageja kuidagi kostja 2 sundolukorda, et viimane sõlmiks käenduslepingu. Vastupidiselt kinnitavad eelviidatud e-kirjad seda, et kostja 2 on just valmis kohustusi täitma. Et kostjal 2 oli veel teisi käendatavaid kohustusi, ei võimalda järeldada, et vaidlusaluse käenduskohustuse võtmisel poleks ta suutnud neid käendatavaid kohustusi täita. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja 2 väited ei ole põhjendatud ning käendusleping ei ole vastuolus heade kommetega TsÜS 86 lg 1 järgi. Seega on kostja 2 käenduskohustus kehtiv ning VÕS § 8 lg 1, 2, § 142 lg 1, § 145 lg 2 järgi tuleb kostjal 2 seda täita. Kokkuvõte
49.Kohustuse rikkumine on VÕS § 100 järgi kohustuse täitmata jätmine, osaliselt täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. Kui võlgnik rikub kohustust, on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, § 113 lg 1, § 108 lg 1 järgi kohustuse täitmist, lepingus kokkulepitud viivist. VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
50.Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kostja 1 on tasunud hagejale kompromisslepingu lisades 1, 2 (lisa 1 on võla ja intressimaksete graafik ning lisa 2 leppetrahvi ja intresside maksete graafik) märgitud kolm makset kokku 4992,63 €. Selle kohta on kostjad esitanud ka pangakonto väljavõtte (lk 116p, 117, maksed 02.11.17 1664, 21 €, 15.12.17 1664,21 € ja 15.01.2018 1664.21 €). Vaidlust pole ka selles, et arvestuslikult oli kostja 1 kohustus tasuda kokku kompromisslepingu p 2.1, 2. lisa 1, 2 järgi 51757,83 €. Seega on pärast tasutud summa 4992,63 € mahaarvestamist võlgnevus kokku 46583,21 € (51757,83 €- 4992,63 €) mitte 47841,66 € nagu hageja on hagiavalduses väitnud ja arvestanud. Kostjad ei ole nõus märgitud summat 46583,21 € tasuma. Kohus tuvastas, et kostjal 1 on kohustus lepingut täita ja ta ei saanund teha väidetavate kulude ja tagatisraha arvelt tasaarvestust ning seega ei ole hageja nõue kostja 1 vastu lõppenud tasaarvestusega VÕS § 197 lg 2 järgi. Järelikult rikub kostja 1 kompromisslepingu p 2.1 ja p 2.2 tulenevat kohustust ja kostja 2 käenduslepingust tulenevat kostja 1 kohustuse täitmise kohustust VÕS § 100 järgi, olles mõlemad kohustuse 14 (17)
täitmisega viivituses. Hagejal on õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, § 113 lg 1, § 108 lg 1 järgi kostjatelt kohustuse täitmist, so võla 46583,21 tasumist ning viivist. Seega on hageja põhivõla nõue osaliselt põhjendatud ja tõendatud.
51.Pooled leppisid kompromisslepingu p–s 2.5 kokku, et viivis on 0,2% päevas võlalt. Hagi asjaolude kohaselt ei ole hageja viivist arvestanud mitte lepingus kokkulepitud määras, vaid seadusjärgses määras (hagi p 2.5 5. lõik, seadusjärgne määr on 8/365*100=0219%). Kuna hageja on hagiavalduses esile toonud, et ta on arvestanud viivist 26575,83 eurolt ja viivise arvestuse alguse ajaks on 02.05.18 ehk hiljem kui kostja 1 viimase makse 2018.a. jaanuaris tegi, siis on hageja viivist arvestanud p –s 2.1 nimetatud summalt, kuid jätnud arvestamata, et 2018.a jaanuari seisuga oli kostja 1 kohustusi täitnud kokku 4992,63 €. Hagi asjaolude (p 1.11) kohaselt moodustas põhivõla vähenemine 3734,17 € ja intressivõla vähenemine 1258,45 € (kokku 4992,63 €). Põhivõlg on kompromissilepingust nähtuvalt 26575,83 € (lepingu p 2.1 I lause ja sellele lisandub intress). Seega ei saa hageja nõuda viivist alates 02.05.2018 hagi esitamise aja seisuga 06.12.2019 mitte 26575,83 -euroselt võlalt vaid 22841,66 -euroselt võlalt (26575,833734,17). Seega on viivis vastavalt 2923,73 € mitte 3395,88 € ning hageja viivisenõue on osaliselt põhjendamata.
52.Nii moodustavad põhjendatud põhivõlg ja viivis kokku hagi esitamise aja seisuga 06.12.19 49506,94 € ega ületa kostja 2 vastutuse piirmäära. Kostja 2 sai hagiavalduse ehk hageja käendusest tuleneva nõude kätte 09.01.2020 (infosüsteemi andmed). Selleks ajaks oli viivis perioodi 02.05.18-09.01.20 eest 3093,83 €. Põhivõlg 46583,21 ja viivis 3093,83 € moodustavad kokku 49677,04 € ega ületa kostja 2 vastutuse piirmäära.
53.Hageja nõuab mõlemalt kostjalt viivist alates 02.05.18, kuid seda, et ta oleks nõudnud kostjalt 2 kohustuse täitmist alates 02.05.18 ja see oleks muutunud kostja 2 suhtes sissenõutavaks 02.05.2018, ei ole ta tõendanud. Nii saab rääkida vaid kostja 1 viivitusest alates 02.05.18 mitte kostja 2 viivitusest sellest ajast. Märgitu ei mõju aga kostja 2 kohustustele, sest põhivõlg ja kostja 1 viivis moodustavad hagi esitamise aja seisuga kokku 49506,94 € ja kostja 2 poolt hageja nõude kättesaamise ajaga seisuga 49677,04 € ega ületa kostja 2 vastutuse piirmäära.
54.Kostja 2 viivitusest saab rääkida alates 10.01.20, mis on kostja 2 enda viivitus kohustuse täitmata jätmisel. Seetõttu ei saa kostja 2 vastutust võla ja viivise nõudes piirata käenduse piirmääraga (50 000 €), sest too piirab käendaja vastutust põhivõlgniku kohustuste rikkumise korral, mitte käendaja enda-poolse kohustuse täitmisega viivitamise korral.
55.Eeltoodu alusel kuulub hageja primaarnõue osaliselt rahuldamisele ja kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks VÕS § 65 lg 1, 76 lg 1, § 8 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 142 lg 1, § 145 lg 2, § 578, TsMS § 367 järgi välja mõista 46583,21 €, viivist 2923,73 € ja alates 07.12.19 viivist VÕS § 113 lg 1 2. lause järgi võlgnetavalt põhivõlalt 22841,66 € kuni selle kohustuse täitmiseni. Hageja alternatiivne nõue jääb rahuldamata ja kohus ei pea seda põhjendama (TsMS 442 lg 8).
15 (17)
Menetluskulude jaotus, suurus
56.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 165 lg 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. See ei välista ega piira käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu kohaldamist. Hagi kuulus rahuldamisele peaaegu 97% (49506,94/51237,54*100=96,6%). Nii leiab kohus, et hageja menetluskulud jäävad solidaarselt kostja kanda 97% ulatuses ja kostjate menetluskulud hageja kanda 3% ulatuses.
57.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, e kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
58.Hageja on tasunud menetluses lõivu 1100 €, seega jääb lõiv 1067 € solidaarselt kostjate kanda.
59.Kostja 2 menetluskuluks on esindajad kulud 6000 € 40 tunni eest, tasu määr on 125€/h, millele lisandub käibemaks (avaldus lk 189). Hageja esitas 01.02.21 (lk 192) menetluskulude kindlaksmääramise taotluse, milles palus välja mõista kostjatelt lepingulise esindaja õigusabikulud 5733 eurot 63,7 tunni eest (ilma käibemaksuta, tunnitasu määr 90 €/h + käibemaks, kuid nõue on ilma käibemaksuta). Hageja leidis, et kostja 2 meneltuskulud on tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata (lk 206). Kostja 2 palus hageja menetluskulude avalduse jäta läbi vaatamata, sest nimekiri ei vasta seaduses sätestatule.
60.TsMS § 175 lg 1 järgi hindab kohus esindaja kulude põhjendatust.
61.Mõlemad pooled esitasid asjas mitmeid menetlusdokumente, sealjuure esitasid kostjad mitmeid väiteid käenduse kohta, põhivõla kohta, sj seadsid kahtluse alla kogu põhivõlasuhte olemuse ja tõendatuse. Kostjad esitasid tõendeid ja hageja pidi oma seisukohti kaitsma, esitama vastuväiteid, põhjendusi ja tõendeid. See eeldab mõlema poole poolt materjalide läbitöötamist, tõendite uurimist, vastaspoole seisukohtade hindamist ja oma väidete esitamist, põhjendamist, aga ka tõendite kogumist. Hageja esindajal kulus arvestuslikult kokku aega 8-tunnise tööpäeva arvestuse juures ca 8 päeva, kostjate esindajal 5 päeva.
62.Hinnates esitatud materjale, asja mahukust, leiab kohus, et poolte vastastikused etteheited küll menetluskulude algdokumentide puudumisele või nimekirja enda puudustele, on otsitud, sest kohtu hinganul on poolte esindajad tööd teinud, kuigi teatud dokumentides on mõlemad pooled omi väiteid kohati ka korranud. Viidatu 16 (17)
ei tähenda, et tööd poleks tehtud. Kohus märgib, et esindaja kulude arvestuse aluseks ei ole mitte dokumentide pikkus, vaid eelkõige menetlusdokumentide läbitöötamine, teise poole ja kohtu nõuetega tutvumine, läbitöötamine, arvamuse kujundamine, asjakohaste dokumentide koostamine ning kohtule esitamine. Asjaolu, et kostja 2 ei ole algdokumente esitanud, ei ole aluseks menetluskulude välja mõistmata jätmiseks, kuivõrd kostjal 2 oli menetluses lepinguline esindaja ning sellise esinduse korral on tasu tavaline. Samal põhjusel on põhjendatud ka hageja esindaja töö, sõltuma nimekirja võimalikest puudustest või sellest kui detailirohke on see nimekiri.
63.Arvestades asja mahtu, keerukust, esitatud dokumentide sisu, tõendite hulka, leiab kohus, et põhjendatud esindajate poolt kulutatud aeg on 5 8-tunnist tööpäeva ehk 40 tundi. Seega on kostja 2 esindaja kulud põhjendatud 6000 € (sh käibemaks) 40 tunni eest, sealjuures on tasu määr 125€/h, millele lisandub käibemaks, kooskõlas kohtupraktikaga TsMS § 175 lg 1 järgi. Sama moodi on põhjendatud hageja esindaja töö 40 tunni ulatuses ehk kokku 3600 € ilma käibemaksuta; tasu määr 90 €/h, millele lisandub käibemaks, on samuti kooskõlas kohtupraktikaga TsMS § 175 lg 1 järgi.
64.Seega tuleb kostjatelt välja mõista (arvestades hagi rahuldatud osa) solidaarselt hageja kasuks esindaja kulude katteks 3482 € (ilma käibemaksuta) ja lõivu 1067 €, kokku 4559 € ning TsMS § 177 lg 4 järgi alates kohtulahendi jõustumisest viivist VÕS § 113 lg 1 2. lause järgi võlgnetavatelt menetluskuludelt kuni nende tasumiseni.
65.Hagejalt tuleb kostja 2 kasuks välja mõista (arvestades hagi rahuldamata jäetud osa) menetluskulude katteks 180 € ja TsMS § 177 lg 4 järgi alates kohtulahendi jõustumisest viivist VÕS § 113 lg 1 2. lause järgi võlgnetavatelt menetluskuludelt kuni nende tasumiseni.
66.Kostja 1 ei ole menetluskulude nõuet esitanud ja kohus nende puudumise tõttu rahalist suurust kindlaks ei määra. (digitaalne allkiri) Kohtunik
17 (17)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.