Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses PlusPlus Capital AS hagi M. T. vastu võlgnevuse 940,25 euro, lisanduva viivise ning 656 euro menetluskulu nõudes. Kohtule esitatud hagiavalduse aluseks on hageja ja kostja vahel 24.05.2018 sõlmitud kompromissleping/ võlatunnistus nr xxxxx. Hageja omas võlgniku vastu nõuet 08.07.2016 Järelmaksulepingust Nr. XXXXXX tulenevalt, mille alusel kostja võlgnes hagejale 701,56 eurot ja viivised summas 159,94 eurot. Kuna kostja kõnesolevat summat kogu ulatuses tasuda ei suutnud, siis sõlmisid pooled Kompromissileping /Võlatunnistus, millega hageja loobus osaliselt viiviste summas 36,56

euro nõuetest kostja vastu ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega ja kompromiss-summas 824,94 eurot (701,56 eurot + 123,38 eurot). Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud ning pooled lugesid lõppenuks Lepingu punktis 1.1. kirjeldatud kostja kohustused võlausaldaja ees ning Lepingu sõlmimisega tekkis kostjal uus iseseisev kohustus tasuda võlausaldajale Lepingus märgitud kompromissisumma. Kostja asus lepingut täitma ning tasus perioodil 12.06.2018 kuni 08.03.2019 nelja osamaksega 201,00 eurot, millest 30,00 eurot arvestati Lepingu punktis 5.1. kirjeldatud Lepingu sõlmimise tasu 30 euro katteks ning 171,00 eurot kompromissisummas sisalduva põhivõla katteks. Seega on kostjal tasumata kompromissisummas sisalduv 530,56 eurot ja 123,38 eurot. Kostja rikkus kompromissi-lepingut ja ei tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses. Samuti hoiatati kostjat, et juhul, kui ta vähemalt kahe graafikujärgse maksega on hilinenud, on võlausaldajal õigus nõuda kohest kogu kompromissisumma jäägi tervikuna tasumist. Seega luges hageja kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 10.11.2018 osamakse tähtaja möödumisest alates. Lepingu punkti 3.2. kohaselt nõustus kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma võlausaldajale viivist 0,060% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Hagi esitamise seisuga moodustab kostja põhivõlgnevus 530,56 eurot, võla sissenõudmise kulud 35 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 0,060% päevas kogusummas 374,89 eurot, so põhinõudelt 530,56 enne 10.06.2018 sissenõutavaks muutunud viivised 123,38 eurot ja viivised põhinõudelt 530,56 eurot alates 11.11.2018 kuni 22.01.2021 summas 251,31 eurot, kokku summas 940,25 eurot. Peale võlgnevuse summas 940,25 eurot palus hageja kostjalt välja mõista lisanduva viivise põhinõudelt alates 23.01.2021 0,060% päevas tasumata põhisumma jäägilt kuni põhinõude täitmiseni (kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses), menetluskulud, sh, hagi esitamisel tasutud riigilõiv 200 eurot, kohtutäituri tasu 36 eurot ja õigusabikulud 420 eurot ning viivise menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

ASJA KÄIK

Maakohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 28 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3, kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 kohaselt, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76, § 82, § 100, § 101, § 108, § 113, TsMS § 367. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 3 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 940,25 eurot, samuti alates 23.01.2021 viivis protsendina põhivõlgnevuselt (530,56 eurot) kuni põhivõlgnevuse täieliku täitmiseni 0,060% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud nende põhjendatud ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja esindaja esitas hagiavalduses taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 656 eurot, sh riigilõiv summas 200 eurot, kohtutäituri tasu 36 eurot ja õigusabi kulud 420 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud osaliselt. Kohus on seisukohal, et nn masshagides on õigusabi kulu hagi koostamise ja kohtusse esitamise eest 420 eurot ilmselgelt põhjendamatult suur, käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et hagejal tekiksid õigusabikulud summas 420 eurot. Hageja poolt kohtule esitatud hagiavaldus on 3-l leheküljel, millest sisulist teksti on 1,5-2 lehekülge. Hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Kuna tegemist on trafaretse hagiga, tavapärase keerukusega võlaõiguslikus vaidluses, loeb kohus hagi koostamise põhjendatud ajakuluks 1 tunni. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja mõistlikuks peetud tunnihinda 120 eurot (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega on põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 120 eurot (koos käibemaksuga). Hageja on kinnitanud, et hageja ei ole käibemaksukohustuslane, seega ei ole neil õigust saada käibemaksu tagastust. Antud asjaolust lähtuvalt mõistab kohus õigusabikulu välja koos käibemaksuga. Koos riigilõivuga on kostjalt väljamõistetavad hageja menetluskulud 356 eurot (200+36+120). Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kogusummas 356 eurot, samuti viivis menetluskuludelt (356 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.