2-20-106747/11 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

8.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded Elisa Teleteenused AS esitas 18.02.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Viru Maakohtule 31.08.2020 hagi S K vastu võla nõudes, 16.10.2020 ja 05.11.2020 hagiavalduse täiendused. Esitatud hagiavalduse ja täienduste kohaselt sõlmisid hageja AS Starman (uue nimega Elisa Teleteenused AS) ja kostja 25.04.2014 ja 19.12.2014 kliendi- ja teenuse osutamise lepingu kostjale Digiboksi (Rent), DigiTv kaardi (Rent) ja Modemi (Rent) koos seadme komplekti kuuluvate lisatarvikutega; teenuste Starman Star: L Klassik 2-internet + L-digi TV, Salvestamine 25, STARbox, Ajamasin, TV Everywhere, Wi-Fi teenuse kasutamise võimaldamiseks. Sõlmitud lepingute alusel andis hageja kostjale kasutamiseks seadmed koos nende juurde kuuluvate komplektiosadega. Hageja teenused olid piiratud (ajutiselt) kliendi soovil 09.05.2018 – 09.10.2018. 07.08.2018 saatis hageja kostjale nõudekirja seoses tasumata arvetega. Üldtingimuste punkti 12.5. kohaselt, lepingu lõppemisel tagastab klient Starmanile omal kulul kõik kliendi valduses olevad Starmanile kuuluvad seadmed ja kiipkaardid. Elisa Teleteenused AS lõpetas kostjaga lepingu 27.08.2018 ja koostas hageja nõudearved tagastamata seadmete eest. Kostjal on arvete alusel teenuse osutamise eest tasumata 176,80 eurot (01.04.2018 arve nr. xxxx summas 76,11 eurot, 01.05.2018 arve nr. xxxx summas 78,35 eurot, 01.06.2018 arve nr. xxxx summas 22,34 eurot) ja kahjuhüvitis seadmete eest 228 eurot (27.08.2018 arve nr. xxxx summas 10

Hageja nõuab kostjalt viivist põhinõudelt (176,80 eurot) ja kahjuhüvitiselt (228,00 eurot) ka alates 01.09.2020 kuni võlgnevuse tasumiseni määras 0,05% tasumata summalt päevas. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Hageja nõuab kostjalt 01.06.2018 Elisa Teleteenused AS poolt edastatud ühe tasulise meeldetuletuskirja eest 5 eurot. Eelnevalt on saadetud kostjale üks tasuta meeldetuletus. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 euro. Peale lepingu lõppemist on kostjale saadetud järgmised meeldetuletuskirjad: 28.11.2019 Creditreform Eesti OÜ poolt postiga saadetud meeldetuletuskiri – 15 eurot (dtl 60); 17.12.2019 Creditreform Eesti OÜ poolt postiga saadetud korduv meeldetuletuskiri – 5 eurot (dtl 61); 25.01.2020 Creditreform Eesti OÜ poolt saadetud meeldetuletus SMS – 4 eurot (dtl 62). Lisaks on saadetud SMS-d 28.01.2020, 11.02.2020 ja 14.02.2020. Seega nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 29 eurot. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud või asunud täitma pärast nõude loovutaja poolt temale selleks täiendava tähtaja andmist. Lähtudes eeltoodust palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevus 404,80 eurot, sissenõudmiskulud 29 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 151 eurot ja lisanduv viivis alates 01.09.2020 kuni põhinõude summas 404,80 euro täitmiseni 0,05% päevas tasumata põhisummalt. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 22.11.2020 TsMS § 317 lg 12 ja lg 3 kohaselt teate avaldamisega 06.11.2020 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates teate kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul alates väljaandes Ametlikud Teadaanded teate kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati 06.11.2020 ja loeti kättetoimetatuks 22.11.2020, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 07.12.2020. Kostja kohtule tähtaegselt vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses tagaseljaotsusega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad hageja ja kostja vahel 25.04.2014 ja 19.12.2014 sõlmitud kliendi- ja teenuse osutamise lepingust nr. xxxx (dlt 65-71) ning kostjale 01.04.2018 – 01.09.2018 (dtl 72-80) esitatud arvetest, põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud. Seega rahuldab kohus hageja nõude põhivõlgnevuse 404,80 euro väljamõistmiseks kostjalt, sh teenuste osutamise eest 176,80 eurot ja kahjuhüvitisena 228 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis lepinguga kokkulepitud määras 0,05% päevas kuni 31.08.2020 kokku summas 151 eurot (dtl 93-97). Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivise arvestusega. Tulenevalt TsMS § 367 arvestab kohus lisaks sissenõutavaks muutunud viivise kuni otsuse tegemiseni ehk perioodil 01.09.2020 – 19.03.2021 tagastamata põhivõlalt 404,80 eurolt kokku summas 40,48 eurot (404,80 eurot x 0,05% x 200 päeva). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 19.03.2021 seisuga kokku 191,48 eurot (151 eurot +40,48 eurot). Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 20.03.2021 edasiulatuv viivis 0,05 % päevas tasumata põhinõudelt (404,80 eurolt) kuni põhinõude tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse 404,80 euro suurust.

Hageja taotleb kostjalt VÕS § 1132 lg 1 ja VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 29 eurot. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 125 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vältimatu kulutusega nõude esitamisel, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja palub kostjalt välja mõista ka õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot ja õigusabikulud tõendite kogumise, korrastamise ja hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise eest summas 85 eurot, kokku 105 eurot (käibemaksuta) (dtl 63 – 64) ning viivise menetluskuludelt. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Kohus leiab, et hageja õigusabikulude nõue on mõistlik, põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kokkuvõttes kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskuluna 230 eurot (125 eurot+ 105 eurot). Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik