PlusPlus Capital AS hagi J V vastu 95,59 euro viivise, sissenõudmiskulu 25 euro ja lisanduva viivise nõudes Hagihind 202,84 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised
Kirjalik menetlus Hageja:
PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806, aadress: Tartu mnt 83-601, Tallinn)
Hageja esindaja:
M Š (volikirja alusel, PlusPlus Legal OÜ, e-post: xxx) J V (isikukood xxx, elukoht: xxx)
Kostja:
RESOLUTSIOON
1.AS PlusPlus Capital hagi J V vastu viivise, sissenõudmiskulu ja lisanduva viivise nõudes jätta rahuldamata.
2.Poolte menetluskulud jätta hageja kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.
ASJAOLUD
1.PlusPlus Capital AS esitas 19.11.2020. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse J V vastu 632,06 euro võlgnevuse, lisanduva viivise nõudes ning menetluskulude hüvitamiseks. 25.11.2020. a tegi kohus makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Pärnu Maakohtu 10.12.2020. a määrusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle Viru Maakohtule hagimenetlusse.
2.Viru Maakohtu 14.12.2020. a määrusega (maksekäsuga) kohustas kohus võlgnikku J Vt tasuma PlusPlus Capital AS-ile põhivõla summas 471,78 eurot, riigilõivu summas 45 eurot ja menetluskulud summas 20 eurot.
3.Ülejäänud nõude osas jätkas kohus asja menetlemist hagimenetluses ning koostas puuduste kõrvaldamise määruse.
4.Hageja esitas 21.12.2020. a hagiavalduse, milles palub kostjalt xxx ja kostja vahel sõlmitud müügilepingust nr xxx tulenevat välja mõista põhivõlgnevus 321,95 eurot, intressid 42,37 eurot, viivis 203,05 eurot ja sissenõudmiskulud 30 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud, riigilõiv125 eurot ja õigusabikulud 420 eurot.
5.Maakohus jättis hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja täpsustatud ja korrektse hagiavalduse esitamiseks.
6.Esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista sissenõudekulud 25 eurot ning osaliselt viivise summas 95,59 eurot (viivise summa 203,05 eurot - maksekäsu kiirmenetluses väljamõistetud võlgnevus 471,78 eurot - põhiosa 321,95 eurot - intressid 42,37 eurot = 95,59 eurot) ja hagimenetluses tasutud riigilõivu 30 eurot tasumist.
7.Hageja palub kostjalt välja mõista xxx ja kostja vahel 04.04.2017. a sõlmitud müügilepingust nr xxx tulenevad viivised 95,59 eurot ja sissenõudmiskulud 25 eurot ning alates 22.12.2020. a viivis põhivõlgnevuselt 321,95 eurolt 0,07% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt välja hagi esitamisel tasutud riigilõiv 30 eurot ja õigusabikulud 420 eurot ning viivise menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
ASJA KÄIK
8.Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.
9.Kohus saatis kohtudokumendid kostja elukoha aadressile xxx. Kohtudokumendid tagastati märkega „ kaks kättetoimetamise katset ebaõnnestusid“. Kohus edastas kohtudokumendid kostja poolt maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites avaldatud e-posti aadressile. Vastavalt TsMS § 311 1 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus toimetada menetlusdokumendi kätte elektrooniliselt selleks ettenähtud infosüsteemi kaudu, edastades seal dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta teavituse ja kohtule avaldatud elektronpostiaadressil ja telefoninumbril. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt loetakse menetlusdokument kätte toimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis dokumente näha. Dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem automaatselt. Lõikele 4 kui saajal ei ole eeldatavasti võimalik kasutada menetlusdokumentide kättetoimetamiseks
kasutatavat infosüsteemi või infosüsteemi kaudu kättetoimetamine ei ole tehniliselt võimalik, võib kohus toimetada saajale menetlusdokumendi elektrooniliselt kätte ka muul viisil, täites seejuures käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–5 sätestatud teavitamise nõuded ja andmete otsimise nõude.
10.Kohtuteates selgitati kostjale hagimaterjalide kättesaamise võimalust ja kohtule vastamise kohustust. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 6 kohaselt kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
12.Hagiavalduses esitas hageja esindaja tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.
kohtule
taotluse
hagi
rahuldamiseks
13.Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Kuna kohus saab hagi rahuldada ainult õiguslikult põhjendatud ulatuses, siis jätab kohus hagi rahuldamata.
14.Hageja palub kostjalt välja mõista xxx ja kostja vahel 04.04.2017. a sõlmitud müügilepingust nr xxx tulenevad viivised 95,59 eurot ja sissenõudmiskulud 25 eurot ning alates 22.12.2020. a viivis põhivõlgnevuselt 321,95 eurolt 0,07% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt välja hagi esitamisel tasutud riigilõiv 30 eurot ja õigusabikulud 420 eurot ning viivise menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja palub välja mõista kostjalt sissenõudmiskulu 25 eurot.
15.21.12.2020. a esitatud hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista 30 eurot sissenõudmiskulud. 14.01.2021. a esitatud hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud 25 eurot.
16.VÕS § 1132 lg 2 seob sissenõudekulu kostjale saadetud meeldetuletuskirjadega. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. [...] Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse.
17.Hagimaterjalide juurde ei ole lisatud tõendeid, et hageja oleks kostjale saatnud tasuta meeldetuletuskirja. Hageja poolt lisatud võlateatised ei tõenda, et need teatised oleks kostjale edastatud. Võlateatiste esitamine ei tõenda, et need on ka kostjale edasi saadetud ja kätte toimetatud Hageja pidi tõendama, et kostja on teatised kätte saanud. Antud hetke ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit, et ta on kostjale edastanud ja kätte toimetanud meeldetuletuskirju ja lepingu ülesütlemise hoiatust. Viivise nõue
18.Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista osaliselt viivised summas 95,59 eurot. Hagiavalduse kohaselt on lepingus kokkulepitud viivise määr 24% aastas või 0,07% päevas. Hageja on arvestanud viivist põhivõlgnevuse summalt 321,95 alates 05.07.2018. a kuni 21.12.2020. a 0,07% päevas summas 203,05 eurot. Hageja on arvestanud viivist alates kostja lepingu lõpetamise päevast kuni hagiavalduse esitamiseni ja nõuab kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuva viivist 321,95 eurot x 0,07% = 0,23 eurot x 365 = 83,95 eurot. Seoses sellega nõuab hageja kostjalt osaliselt viivise summas 95,59 eurot (viivise summa 203,05 eurot - (maksekäsu kiirmenetluses väljamõistetud võlgnevus 471,78 eurot, põhiosa 321,95 eurot, intressid 42,37 eurot) = 95,59 euro tasumist.
19.Hageja on lisanud hagiavaldusele osamaksetega tasumise müügilepingu nr xxx sõlmimise kuupäev 04.04. 2017. a. Lepingus on märgitud poolteks faktor: xxx, müüja xx, ostja J V. Lepingule on lisatud 25.09.2019. a pakkumine nr xxx.
20.Kohus juhib hageja tähelepanu asjaolule, et leping xxx ei ole kostja poolt allkirjastatud ning lepingu sõlmimise kuupäeval 04.04.2017. a kandis kostja perekonnanime S. Kostja perekonnanimi muutus seoses abiellumisega xxx. a. Sellest lähtuvalt saab järeldada, et kohtule esitatud leping on kohtule esitamiseks koostatud hiljem.
21.Kohtu hinnangul on viivise määrade puhul tegemist VÕS § 35 järgse tüüptingimusega. Kostja on sõlminud lepingu tarbijana. VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Riigikohus on selgitanud, et kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist" alusel (RKL tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11)
22.Riigikohus on leidnud, et tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi. Kohus peab kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (RKTKo 3-2-1-106-13 p 24). Füüsilise isiku puhul võib eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Riigikohus on 10.05.2016 määruse nr 3-2-1-25-16 punktis 13 leidnud, et viivise „mõistlik määr“ tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Ebaproportsionaalselt suure viivise nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Kohus leiab, et lepinguline viivisemäär tüüpingimusena on tühine, mistõttu ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt lepingus sätestatud määras viivist. Kuna tegemist on tarbijaga sõlmitud teenuse ostutamise lepinguga, siis ei või
tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda kõrgemat viivist kui VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivise määr. Kohus saab hagi rahuldada ainult õiguslikult põhjendatud ulatuses.
23.Alates 01.07.2014. a kuni käesoleva ajani on seadusjärgne viivisemäär 0,022% päevas. Hageja arvestas viivist 0,07% päevas. Seega saaks välja mõista kostjalt seadusjärgne viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Põhinõudelt 321,95 eurolt alates 05.07.2018. a kuni 21.12.2020. a on viivise nõue 63,51 eurot.
24.Hageja on esitanud maksekäsu kiirmenetluses põhinõudeks 471,78 eurot ja kõrvalnõuded 160,28 eurot.
25.Maakohtu 14.12.2020. a määrusega on kostjalt välja mõistetud hageja kasuks 471,78 eurot. Võlgnevuse moodustas põhinõue 321,95 eurot, intress 42,37 ja viivis summas 107,46 eurot.
26.Hagiavalduses märkis hageja põhinõudeks 321,95, intressid 42,37 ja viivisenõudeks 203,05 eurot, kokku 567,37 eurot.
27.Vastavalt TsMS § 367 võib hagis viivisenõude esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõue täitmiseni. Kohus ei pea põhjendatuks rahuldada TsMS § 367 alusel edasiulatuva viivise nõuet, Kostjalt on välja mõistetud viivis 107,46 eurot, põhjendatud viivise nõue oli 63,51 eurot. VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivise määraga on viivisemäär aastas 25,75 eurot.
28.Kohus möönab, et tulenevalt maksekäsu kiirmenetluse vastuväitest kostja tunnistas nõuet 471,78 euro ulatuses, kuid mitte millegagi ei ole põhjendatud ka hageja enda poolne aastatepikkune viivitamine oma nõudeõiguse teostamisega kohustust rikkunud võlgniku suhtes. Leping loeti kostjaga ülesöelduks 05.07.2018. a, nõue loovutati 28.06.2019. a, nõue esitati 19.11.2020. a (maksekäsu kiirmenetluse avaldus).
29.Tulenevalt TsÜS § 138 lg 1 ja 2 tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus ning õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule.
30.VÕS § 6 lg 1 ja 2 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt ning võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu.
31.Hea usu põhimõtte kohaldamine on õiguse kohaldamine, mida kõigi astmete kohtud saavad teha TsMS § 436 lg 7, § 652 lg 8 ja § 688 lg 2 kohaselt sõltumata poolte õiguslikest väidetest (vt nt Riigikohtu 01.01.2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 39).
32.Lähtudes eeltoodust jätab kohus hageja sissenõudmiskulude ja viiviste nõude rahuldamata.
Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab hageja.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.