Jaago Roosmanni hagi KREEDIX OÜ vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks ning viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
3016 eurot 20 senti
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 23. oktoobri 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KREEDIX OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): KREEDIX OÜ (registrikood 11043745), esindaja vandeadvokaadi abi Keidi Kõiv Vastustaja (hageja): Jaago Roosmann (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Robert Sarv
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 23. oktoobri 2020 otsus osaliselt väljamõistetud mittevaralise kahju ja varalise kahju hüvitise suuruse osas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega
välja mõista KREEDIX OÜ-lt Jaago Roosmanni kasuks mittevaralise kahju hüvitis 600 eurot ja varalise kahju hüvitis 624 eurot. Muuta kohtuotsuse põhjendusi.
2.Muus osas jätta Tartu Maakohtu 23. oktoobri 2020 otsus muutmata.
4.1.Jätta rahuldamata Kreedix OÜ taotlus jätta läbi vaatamata Jaago Roosmanni hagi Kreedix OÜ vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks.
4.2.Rahuldada Jaago Roosmanni hagi Kreedix OÜ vastu osaliselt.
4.3.Välja mõista Kreedix OÜ-lt Jaago Roosmanni kasuks mittevaralise kahju hüvitis 600 eurot.
4.4.Välja mõista Kreedix OÜ-lt Jaago Roosmanni kasuks varalise kahju hüvitis 624 eurot.
4.5.Välja mõista Kreedix OÜ-lt Jaago Roosmanni kasuks viivis põhivõlgnevuselt 1224 eurot alates 31. juulist 2019 kuni 15. märtsini 2021 summas 159 eurot 9 senti ning alates
16.märtsist 2021 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Jaago Roosmann (hageja) esitas 31. juulil 2019 hagi KREEDIX OÜ (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitise summas 792 eurot ja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel ning viivise kahjuhüvitistelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sai hageja 16. aprillil 2019 kostjalt e-kirja, milles kostja teatas hagejale muuhulgas, et hageja tasumata võlgadest on avalikult üleval artikkel, mida jagatakse ka sotsiaalmeedias ja internetis. Samas kirjas sisaldub kostja ähvardus, et võlgnevuse tasumata jätmise korral lisatakse videoklipp pealkirjaga: „Jaago Roosmann triki-trallid LÕUNA EHITUS OÜ-s“, mis hakkab oma elu elama ka Youtube kanalis. Selle kirjaga andis kostja hagejale mõista, et rikub õigusvastaselt hageja head nime ja au ning planeerib tulevikus jätkata hageja maine ruineerimist. Kirjas viidatud artikli avaldas kostja aga juba 7. märtsil 2019 veebilehel www.scorestorybook.ee pealkirjaga: „LÕUNA EHITUS OÜ: nutulugu“.
Artiklis sisaldusid järgmised ebaõiged faktiväited: „TÄHELEPANU! Inforegister soovitab hoiduda koostööst LÕUNA EHITUS OÜ-ga, kui koostöövõimetu ettevõttega, kes ignoreerib oma kohustusi ja võlausaldaja püüdlusi kontakti saada. Võlausaldajatele tekitatud kahju kokku on juba 7237,87 EUR.“ Artiklis on eraldi välja toodud, et võlgnevuste tekkimise ajal oli Lõuna Ehitus OÜ juhatuse liige hageja. Samuti on samas artiklis välja toodud hageja tänane tegutsemine ettevõttes ROOEHITUS OÜ. www.scorestorybook.ee domeen kuulub kostjale. Järelikult on kostja andmete avaldaja, sest tema domeeni kaudu avaldati avalikkusele koduleht ning kostja reklaamib antud kodulehte ühena enda teenustest. Hageja edastas 23. aprillil 2019 kostjale nõudekirja, milles tõi välja, et hagejal ja Lõuna Ehitus OÜ-l puuduvad võlausaldajate ees võlgnevused ning kostja nimetatud nõue aegus juba 1. jaanuaril 2016. Hageja nõudis kostjalt ebaõigete andmete eemaldamist ja kahju hüvitamist. 3. mail 2019 edastas kostja juhatuse liige Marie Rosin hageja esindajale vastuse, kus muu hulgas kostja tunnistab, et artikli eesmärk oli pöörata tähelepanu ettevõtja võlausaldajatele tekitatud kahjudele ning panna võlgnik kahju hüvitama vähemalt 10% ulatuses; kahju hüvitamisest sõltub ettevõtja (sh juhatuse liikme) suhtes avaldatav reiting ja artiklis oli faktiviga oleviku ja minevikuvormis info esitlemisel. Kostja teatas artikli kustutamisest ning alates 3. maist 2019 ei ole artikkel avalikkusele enam kättesaadav. Kostja laimu hageja suhtes kajastas Aktuaalse Kaamera saade Nädal, kus kostja ei varjanudki, et tegemist on mõjutustegevusega sundida maksma alusetuid nõudeid. 28. aprilli 2019 saates avaldas kostja hageja kohta järgmised valeväited: „Ei ole me saanud tõesti mitte kordagi sellist põhistatud vaidlust sinna taha, et mingil põhjusel oleks võlanõudja alused puudulikud või see nõue on vale.“ Kostja ei ole tõendanud, et tema avaldatud faktiväited vastaks tõele kasvõi osaliselt. Ebaõiged faktiväited kahjustavad hageja õigusi läbi selle, et nendega luuakse hagejast kui ettevõtjast avalikkusele kuvand, et temaga tuleks koostööst hoiduda. Kostja põhjustas hagejale läbi ebaõigete andmete avaldamise märkimisväärse mittevaralise kahju, mis seisneb selles, et hageja on pidanud tundma avalikult häbitunnet talle omistatud tegude eest. Hagejale on tekkinud varaline kahju õigusabikulude näol 23. aprilli 2019 nõudekirja koostamise eest. Õigusabikulud kokku on 792 eurot (sh käibemaks).
2.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja oli seisukohal, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik, mistõttu tuleb hagi jätta läbi vaatamata. Kostjale etteheidetavad väidetavalt ebaõiged faktiväited ei puuduta hagejat, vaid kolmandat isikut Lõuna Ehitus OÜ-d. Kostja ei ole avaldanud ebaõigeid andmeid. Faktiväited on kontrollitavad. Lõuna Ehitus OÜ on tekitanud võlausaldajatele kahju kokku 7237 eurot 87 senti. Andmete avaldamine ei olnud õigusvastane. Portaali haldajal oli andmete avaldamiseks õigustatud huvi – portaali eesmärk on võlgnike kohta andmete avaldamine. Hageja käsitlus temale mittevaralise ja varalise kahju tekkimisest on alusetu ja ülepaisutatud. Vastavalt Google’i statistikale vaadati artiklit kokku 10 korda. Arvestades, et artikkel kustutati kohe pärast hageja nõudekirja, on rikkumise raskus ja ulatus olematu.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 23. oktoobri 2020 otsusega rahuldamata kostja taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks. Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 2000 eurot ja varalise kahju hüvitise 792 eurot ning viivise 2792 eurolt VÕS § 113
lg-s 1 sätestatud määras alates 31. juulist 2019 kuni põhinõude täitmiseni. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda. Maakohus nõustus hagejaga, et hageja kohta esitatud lauseid tuleb hinnata nende kontekstis. Maakohtu hinnangul näitab kostja 16. aprilli 2019 e-kiri hagejale seda, et jutt käib hageja (mitte Lõuna-Eesti OÜ) võlgadest ning kui hageja ei tasu võlgnevust, sisustatakse artikkel just hageja kohta käiva videoklipiga. Kirjas viidatud artikli avaldas kostja juba 7. märtsil 2019 veebilehel www.scorestorybook.ee pealkirjaga: „LÕUNA EHITUS OÜ: nutulugu“. Vaidlusaluses artiklis on eraldi välja toodud, et võlgnevuste tekkimise ajal oli Lõuna Ehitus OÜ juhatuse liige hageja. Samuti on samas artiklis välja toodud hageja tänane tegutsemine ettevõttes ROOEHITUS OÜ. Maakohus ei nõustunud kostja selgitusega, et artiklis avaldatud järgmine lõik ei käi hageja kohta. Artikli sõnastus on järgmine: „Võlgnevuse tekkimisel oli LÕUNA EHITUS OÜ juhtide ringis Jaago Roosmann, kes alustas ettevõtlusega 19 aastat tagasi X-aastaselt. Tema poolt juhitavate ettevõtete jooksva aasta käive (2018) oli kokku 19.44 tuhat EUR-i ja tööl kokku 1 inimest, kelle keskmine brutotöötasu oli 1240 EUR/kuus. Jaago Roosmann tegutseb täna ettevõttes ROOEHITUS OÜ, mis tegi käivet III kvartalis 2018. a –0 EUR ja küllap fööniks tõuseb taas tuhast, kui Võlausaldajad oma usalduskrediiti lahti hoiavad.“ Nimetatud tekst järgneb lõigule: „TÄHELEPANU! Inforegister soovitab hoiduda koostööst LÕUNA EHITUS OÜ-ga, kui koostöövõimetu ettevõttega, kes ignoreerib oma kohustusi ja Võlausaldaja püüdlusi kontakti saada. Võlausaldajatele tekitatud kahju kokku on juba 7237,87 EUR.“ Kuivõrd kostja on pidanud vajalikuks artiklis kirjeldada hagejat kui Lõuna Ehitus OÜ juhtide ringi kuuluvat isikut, kes on ettevõtluses olnud 19 aastat, tema ettevõtete käivet ja seda, et praegu tegutseb hageja ettevõttes ROOEHITUS OÜ, on kostja kohtu hinnangul artiklis kirjeldanud hageja tegutsemist. Seda kinnitab ka 16. aprillil 2019 hagejale saadetud e-kiri. Vaidlusaluses Aktuaalse Kaamera saates Nädal on ette loetud artikli tekst, mis kirjeldab hageja tegevust, nimetatud tekst on avaldatud teleriekraanil ja hageja on saanud saates esitada vastulause. Seetõttu ei nõustunud kohus kostja käsitlusega, et esitatud andmed ei käi hageja kohta ja hagejal ei olnud põhjust pöörduda enda õiguste kaitseks kohtusse. Maakohus leidis, et hagi mittevaralise kahju hüvitamiseks tuleb rahuldada. Maakohus nõustus hagejaga, et kuivõrd kostja esitatud andmeid, mille avaldamist on hageja kohtus vaidlustanud on võimalik objektiivselt kontrollida, on tegemist faktiväidetega. Lisaks on kostja kasutanud artiklis hageja nime juures väljendit „küllap fööniks tõuseb taas tuhast, kui Võlausaldajad oma usalduskrediiti lahti hoiavad“. Kostja kasutatud sümbol viitab hageja kui „fööniksi“ uuestisünnile olukorras, kus hageja justkui pärast „leegina põlemist“ ilma igasuguse kahjuta taas tegutsema asub. Tegemist on kaudse faktiväitega, et hagejaga ei tohiks koostööd teha. Hageja nõuab talle isikliku õiguse rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue on materiaalõiguslikult kvalifitseeritav õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudena VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja § 1047 järgi. Hageja nõue seondub au teotavate ebaõigete andmete avaldamisega, mistõttu tuleb teo õigusvastasus tuvastada täiendavalt VÕS § 1047 lg-te 1-3 alusel. Kostja on menetluse kestel asunud positsioonile, et tema ei ole avaldaja, sest ta ei saanud kontrollida avaldatut. Kostja on 14. veebruari 2020 menetlusdokumendis selgitanud, et ta on küll domeeni www.scorestorybook.ee omanik, kuid ta ei tegele igapäevaselt portaali haldamisega. Maakohus leidis, et kostjat tuleb lugeda vaidlusaluste andmete avaldajaks. Kostjal on võimalik reguleerida sisesuhet portaali haldajaga selliselt, et haldaja ei kasutaks kostja domeeni ebaõigete faktiväidete avaldamiseks. Nii võivad ebaõigete andmete eest vastutavad olla nii kostja kui
Storybook OÜ. Samuti nähtub hageja esitatud tõenditest kostja juhatuse liikme seotus Storybook OÜ-ga. Lisaks eeltoodule saab lugeda kostjat andmete avaldajaks Aktuaalse Kaamera saates Nädal. Saatesisu ei ole võimalik küll kõrvalisel isikul kontrollida, kuid praegusel juhul oligi saate tegemise aluseks eelnimetatud artikkel www.scorestorybook.ee domeenis ning seda artiklit loeti ette ja näidati teleekraanil. Selliselt on kostja võimaldanud laiemal ringil teada saada artikli sisust. Maakohus leidis, et kostja esitatud väited on ebaõiged faktiväited ning kohus käsitles neid koos, sest oluline on artiklis esitatud kontekst, samuti see, et viidatud artikli mõju süvendas selle näitamine ja tsiteerimine Aktuaalse Kaamera saates Nädal. Kostja on artiklis esile toonud: „Võlausaldajatele tekitatud kahju on kokku juba 7237,87 EUR“ ning „Lõuna Ehitus OÜ on koostöövõimetu ettevõte, kes ignoreerib oma kohustusi ja võlausaldaja püüdlusi kontakti saada.“ Maakohus asus seisukohale, et kostjal tulnuks enne www.scorestorybook.ee domeenis andmete avaldamist kontrollida võlgnevuse suurust, samuti selle sissenõutavust ja seda, kas võlgnik on nõudele reageerinud, st kas väide kohustuse ignoreerimise kohta vastab tõele. Sellise kohustuse paneb kostjale VÕS § 1047 lg 3. Hageja on kostjale selgitanud, et väidetav nõue on aegunud
1.jaanuaril 2016 ning hageja on kostjalt nõudnud kohustuse olemasolu kohta alusdokumente, sest arvel on üksnes raamatupidamislik tähendus (hageja on vaidlustanud selle, et Lõuna Ehitus OÜ tellis midagi TAA Elekter OÜ-lt). Vaidluse korral tuli kostjal esitada tõendid selle kohta, et hageja on tekitanud kahju 7237 euro 87 sendi ulatuses. Maakohus möönis, et kuigi hageja on tuginenud aegumise vastuväitele, ei tähenda see, et kostjal puudub õigus nõuda aegunud nõude täitmist. Samas on praeguse vaidluse kontekstis see oluline, sest kuna hageja tugines nõude aegumisele, ei ole Lõuna Ehitus OÜ kohustust ignoreerinud. Nimetatud artiklis on kostja märkinud, et võlgnevuste tekkimise ajal oli hageja Lõuna Ehitus OÜ juhtide ringis. Seetõttu on õige hageja arusaam, et kostja lõi mulje, justkui väidetava võlgnevuse tekkimise ajal hageja juhitud Lõuna Ehitus OÜ oli ettevõte, kes ignoreerib oma kohustusi ja kontakte võlausaldajaga, mistõttu on koostöö temaga välistatud. Hageja on esitanud tõendid selle kohta, et ajal, mil tema vastutas Lõuna Ehitus OÜ juhtimise eest, korraldas hageja viivitamata kostja nõudele vastamise. Vaieldava nõude teemal on hageja lepinguline esindaja kostjaga suhelnud ning vastanud kostja nõudekirjadele. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei ole nõustunud hageja vastuväidetega nõudele või, et nõude alusdokumendist nähtub, et nõue on olemas ja sissenõutav, samuti ei ole kohtule teada, kas kostja on alustanud väidetava võlgnevuse sissenõudmist. Hageja on tõendanud, et Lõuna Ehitus OÜ on kiiresti ja õiguslikult põhjendatult väidetavale nõudele vastu vaielnud. Kohus juhtis tähelepanu, et kostja on nõudnud kohustuse täitmist aprillis 2016, sellele nõudekirjale on Lõuna Ehitus OÜ vastanud 3. juunil 2016. See, et Lõuna Ehitus OÜ ei nõustunud tasuma aegunud ja tõendamata nõuet, lõi artikli kontekstis hagejast mulje kui isikust, kes hakkab kindlasti vältima enda kohustuse täitmist ja ignoreerima võlausaldajaid. Praegusel juhul ei ole kostja viidanud üksnes äriühingu poolt võlgnevuse tasumata jätmisele ja, et hageja oli võla tekkimise ajal äriühingu juhatuse liige, vaid on selgesõnaliselt rõhutanud, et hageja on isikuks, kes on jätnud võlgnevuse tasumata. Maakohtu hinnangul tuleneb kostja teo õigusvastasus asjaolust, et hagejal ei olnud alates
20.oktoobrist 2016 enam võimalik mõjutada Lõuna Ehitus OÜ-d oma kohustusi täitma, sest nimetatud ajast ei olnud hageja enam äriühingu juhatuse liige. Isik ei pea taluma oma nime avalikku seostamist negatiivses kontekstis teise isikuga, kui tal tegelikult puudub võimalus teise isiku käitumist mõjutada. Eelnevast järelduvalt ei ole hageja avalik seostamine äriühingu võlgnevusega õiguspärane ja rikub hageja isiklikke õigusi. Kostja käitumise eesmärgiks hageja maine kahjustamine, soovides saavutada äriühingu võlgnevuse tasumist.
Kostja esitas 28. aprilli 2019 Aktuaalne Kaamera saates Nädal järgmised väited: „Me räägime ja kirjeldamegi lugude kaudu informatsioone, mida varasemalt me näitasime raportites. Need lood annavad rohkemat informatsiooni aru saamaks nendest sündmustest ja tegevustest selle ettevõtja ümber. Selle nõudega on tegeletud päris mitu aastat ja misjärel ta siis nimetasime perspektiivituks, sest ta läks nö variisiku kätte. Ei ole me tõesti mitte kordagi sellist põhistatud vaidlust sinna taha, et mingil põhjusel oleks võla nõudja alused puudulikud või see nõue vale.“ Õige on hageja osundus, et kostja on Aktuaalne Kaamera saates Nädal esitanud eelnimetatud väited pärast seda, kui ta oli saanud hagejalt kirja ebaõigete andmete eemaldamiseks, ümberlükkamiseks ja kahju hüvitamiseks. Sellele vaatamata on võimalik kostja väljaöeldust aru saada, et hageja ei ole teinud midagi, et hüvitada võlgnevus või esitada argumendid, miks ta võlgnevusega ei soostu. Seetõttu on kostja eesmärgiks olnud hageja halvustamine ja seda ka pärast hagejalt kahju hüvitamise nõudekirja saamist. Maakohus leidis, et hageja nõue hüvitada talle mittevaraline kahju on põhjendatud. Artikli lugemisel ei jää kahtlust selles, et kostja soovitab koostööst hoiduda just hagejaga. Maakohus võttis arvesse ka seda, et kostjale oli teada hageja ja Lõuna Ehitus OÜ vastuväited võlgnevusele (seda juba 3. juunil 2016 esitanud kirjas). Kostja on avaldanud artikli ilma tegelikke faktilisi asjaolusid välja selgitamata. Maakohus märkis, et laiem avalikkus sai kostja avaldatud andmetest teada. Aktuaalse Kaamera saatel Nädal on laia vaatajaskonnaga ning ka järelevaadatav internetis. Seega on hageja maine saanud kahjustada laia levikuga uudistesaates Rahvusringhäälingus, mis maakohtu hinnangul intensiivistas hageja õiguste rikkumist. Maakohtu hinnangul on kahjuhüvitis summas 2000 eurot praeguses asjas mõistlik ega koorma liigselt kostjat. Maakohus rahuldas hageja varalise kahju nõude. Hageja nõutav kahju on otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 3 mõttes. Käesoleval juhul ei oleks hagejal tekkinud vajadust pöörduda advokaadi poole seoses õigusabiteenuse osutamisega juhul, kui kostja poleks avaldanud ebaõigeid faktiväiteid hageja kohta. Kohtueelsed õigusabikulud on praegusel juhul hüvitavad VÕS § 127 lg 2 järgi. Kohtu hinnangul on kohtumenetluse eelsed õigusabikulud summas 792 eurot mõistliku suurusega.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Maakohtu otsusest ei ole arusaadav, kas kohus peab vaidluse all olevaid artikli lauseid faktiväideteks või väärtushinnanguteks ning ei ole faktiväidete tõele vastavust või mittevastavust sisuliselt kontrollinud. Aktuaalse Kaamera saates Nädal ei loetud ette artiklit „Lõuna Ehitus OÜ: Nutulugu“. Kohus ei ole menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid tegelikkuses üldse uurinud ega analüüsinud. Kohtuotsuse põhjendused ei ole jälgitavad. Maakohus on ebaõigesti jätnud rahuldamata kostja taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks. Maakohus on jätnud hindamata avaldatud lauseid nende kontekstis, mis lähtub mõistliku inimese arusaamast vaidluslause artikli lugemisel. Kostja rõhutab, et pooltevahelised vestlused ei ole üldsusele kättesaadavad. Vaidlusalused faktiväited ei puuduta hagejat, vaid kolmandat isikut Lõuna Ehitus OÜ-d. Asjaolu, kas mis viisil ning kellega kostja on suhelnud ning mida on kostja avaldatud andmete kohta pärast andmete avaldamist öelnud, ei oma andmete sisu ja subjekti kindakstegemisel tähendust.
Kostja ei ole andmete avaldajaks. Kostja on menetluses selgitanud ja tõendanud, et kuigi ta on www.scorestorybook.ee domeeni omanik, ei tegele ta igapäevaselt portaali haldamisega. Kostja ja portaali halduri sisesuhe ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Ebaõige on kohtu seisukoht, mille järgi võib Storybook OÜ teadmise võrdsustada kostja omaga TsÜS § 133 lg 1 alusel. Tõendatud ei ole, et kostja kasutaks Storybook OÜ-d oma majandus- ja kutsetegevuses. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et esineb isiklike õiguste rikkumine. Tõendatud ja tõele vastav on asjaolu, et Lõuna Ehitus OÜ-l esinevad võlgnevused nii kostja kui ka muude võlausaldajate ees. Maakohus ei ole võlgnevuse esinemise fakti analüüsinud Tõendatud ja tõele vastav on see, et Lõuna Ehitus OÜ on oma kohustusi ignoreerinud. Tõendamist on leidnud, et Lõuna Ehitus OÜ omades kohutusi summas 71 557 eurot, kustutati registrist läbi likvideerimisel olnud ühinguga ühinemise. Võlgnevuse tekkimisel oli Lõuna Ehitus OÜ juhtide ringis hageja, kes alustas ettevõtlusega 19 aastat tagasi X-aastaselt. Põhjendamatu on kohtu järeldus, mille kohaselt on artikli avaldamise eesmärgiks olnud hageja halvustamine. Õigete faktiväidete avaldamine kannab avaliku huvi eesmärki. Hageja isiklikke õigusi ei ole rikutud. Andmete avaldamine ei ole olnud õigusvastane. Kostja on tõendanud, et artiklis avaldatud teabe puhul on tegemist avaliku teabega. Esitatud teave on varasemalt avaldatud tunnustatud Eesti meediaväljaandes, millele laieneb ajakirjanike kontrollikohustus. Portaali haldajal oli andmete avaldamiseks õigustatud huvi – portaali eesmärk on võlgnike kohta andmete avaldamine. Kostja on kõiki asjaolusid tõendanud ning esitanud vastuväiteid, kuid kohus on jätnud need arvestamata. Mittevaralise kahju hüvitis on ebamõistlikult kõrge. Kogumis ei ole kohus tuvastanud, et esineksid mistahes kahju väljamõistmise eeldused. Otsuses esitatud väited kostja süü osas on paljasõnalised. Samuti on arusaamatu väide, nagu oleks kostja ainsaks eesmärgiks teenida kasumit. Varalise kahju suurus on põhjendamatu ja tõendamata. Hageja ei ole arvega esitanud spetsifikatsiooni, millest nähtuks, mida hageja lepinguline esindaja täpselt teinud on. Ei ole usutav, et nimetatud nõude koostamiseks on kulunud ca 5 tundi (660 eurot/130 eurot tund).
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 23. oktoobri 2020 otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada väljamõistetud mittevaralise kahju ja varalise kahju suuruse osas ning ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab välja kostjalt hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitise 600 eurot ja varalise kahju hüvitise 624 eurot. Ringkonnakohus muudab ka kohtuotsuse põhjendusi ja menetluskulude jaotust. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata.
7.Maakohus on põhjendatult jätnud rahuldamata kostja taotluse jätta hagi läbi vaatamata ning ükski apekllatsioonkaebuses märgitud põhjendus ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Maakohus on vastavad põhjendused esitanud vaidlustatud otsuse p-des 12 ja 13, ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata.
Kostja on taotlenud hagi läbi vaatamata jätmist järgmistel alustel: 1) hageja õiguste rikkumine ei ole võimalik, sest hageja poolt kostjale etteheidetavad ebaõiged faktiväited ei puuduta hagejat, vaid kolmandat isikut; 2) kostja ei ole väidete avaldajaks. Vastavalt TsMS § 423 lg 2 p-le 1 võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Viidatud sättest ei tulene kohtu kohustust keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest, vaid säte sisaldab kohtu kaalutlusõigusel põhinevaid kriteeriume, mis võimaldavad ilmselgelt perpektiivitu asja võimalikult varajases menetluse etapil kohtu menetlusest välja arvata. Seega ei ole perpektiivitu hagi menetlemine otseselt keelatud, kuid kohus peab siiski enne hagi menetlusse võtmist selle edulootust. Antud juhul on maakohus õigustatult leidnud, et lähtudes www.scorestorybook.ee lehel avaldatud artiklis märgitust ning 28. aprillil 2019 Aktuaalse Kaamera saates Nädal avaldatust on võimalik hageja õiguste rikkumine ja seetõttu puudub alus hagi läbivaatamata jätmiseks. Kostja seisukoht, et tema ei ole väidete avaldajaks, ei ole aluseks jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel. Asjaolu, kas kostja on või ei ole ebaõigete faktiväidete avaldajaks, tuvastatakse asja sisulisel arutamisel.
8.Asja materjalide kohaselt esitas hageja hagi kostja vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist seetõttu, et kostja on avaldanud hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid kahel juhul: 7. märtsist 2019 kuni 29. aprillini 2019 www.scorestorybook.ee lehel avaldatud artiklis ning 28. aprillil 2019 Aktuaalse Kaamera saates Nädal. Hageja varalise kahju hüvitamise nõue seisneb kohtueelses õigusabis 792 eurot. Kostja vaidles hageja mittevaralise kahju ja varalise kahju hüvitamise nõuetele vastu.
9.Kostja seisukoha kohaselt ei ole ta andmete avaldajaks, sest kuigi ta on www.scorestorybook.ee domeeni omanik, ei tegele ta igapäevaselt portaali haldamisega. Maakohus on ebaõigesti Storybook OÜ teadmise võrdsustanud kostja omaga TsÜS § 133 lg 1 alusel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et antud juhul saab pidada kostjat andmete avaldajaks. Avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine. Riigikohus on avaldamise ja avaldaja mõistet selgitanud tsiviilasjas nr 3-2-1-95-05 tehtud otsuse p-s 25, leides, et avaldamine (VÕS § 1047 tähenduses) on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldajaks on isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks. Avaldajaks on ka isik, kelle kontrolli all on andmete avalikkusele kättesaadavaks tegemine. Ringkonnakohus leiab, et kostjal domeeni omanikuna on võimalik reguleerida sisesuhet portaali haldajaga selliselt, et haldaja ei kasutaks kostja domeeni ebaõigete faktiväidete avaldamiseks, s.o kostja kontrolli all on andmete avalikkusele kättesaadavaks tegemine. Seega võivad ebaõigete andmete eest vastutavad olla nii kostja kui Storybook OÜ. Samuti nähtub hageja esitatud tõenditest kostja juhatuse liikme seotus Storybook OÜ-ga. Storybook OÜ on Register OÜ tütarettevõte, mis omakorda on kostja tütarettevõte (I kd tl 165-168). Kõigi kolme ettevõtte juhatuse liige on Marie Rosin, mistõttu on Storybook OÜ kostja kontrolli all ning Storybook OÜ teadmise võib võrdsustada kostja omaga (TsÜS § 133). Samuti esines kostja seaduslik esindaja 28. aprillil 2019 Aktuaalse Kaamera saates Nädal Kreedix OÜ juhatuse liikmena.
10.7. märtsist 2019 kuni 29. aprillini 2019 oli www.scorestorybook.ee lehel avaldatud vaidlusalune artikkel järgmises sõnastuses: „Tähelepanu! Inforegister soovitab hoiduda koostööst
LÕUNA EHITUS OÜ-ga, kui koostöövõimetu ettevõttega, kes ignoreerib oma kohustusi ja Võlausaldaja püüdlusi kontakti saada. Võlausaldajatele tekitatud kahju kokku on juba 7237.87 EUR. Võlgnevuse tekkimisel oli LÕUNA EHITUS OÜ juhtide ringis Jaago Roosmann, kes alustas ettevõtlusega 19 aastat tagasi X- aastaselt. Tema poolt juhitavate ettevõtete jooksva aasta käive (2018) oli kokku 19.44 tuhat EUR-i ja tööl oli kokku 1 inimest, kelle keskmine brutotöötasu oli 1240 EUR/kuus. Jaago Roosmann tegutseb täna ettevõttes ROOEHITUS OÜ, mis tegi käivet III kvartalis 2018.a – 0 EUR ja küllap fööniks tõuseb taas tuhast, kui võlausaldajad oma usalduskrediiti lahti hoiavad.“
11.Arvestades hageja väiteid on artiklis LÕUNA EHITUS OÜ kohta avaldatud ebaõiged faktiväited järgmised: osaühing on koostöövõimetu ettevõte, kes 1) ignoreerib oma kohustusi ja 2) ignoreerib võlausaldaja püüdlusi kontakti saada; 3) osaühing on võlausaldajatele tekitanud kahju 7737 eurot 87 senti. Hageja seisukoha kohaselt on LÕUNA EHITUS OÜ kohta avaldatud ebaõiged faktiväited teotavad Jaago Roosmanni au seetõttu, et ta on artiklis märgitud LÕUNA EHITUS OÜ juhtide ringis olevaks isikuks, mistõttu ebaõiged faktiväited LÕUNA EHITUS OÜ kohta võimaldavad isiku „väärtustamist“ negatiivse hinnanguga, s.o hageja väite kohaselt on LÕUNA EHITUS OÜ kohta esitatud faktiväited hageja au teotavad selle tõttu, et need võimaldavad isiku „väärtustamist“ negatiivse hinnanguga. Seetõttu kontrollib ringkonnakohus eelkõige, kas artiklis esitatud faktiväited LÕUNA EHITUS OÜ kohta on ebaõiged. Ringkonnakohus märgib, et asjas ei ole nõutud ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist, vaid hageja on esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude.
11.1.Mittevaralise kahju rahalise hüvitamise kohustuse tekkimine VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1047 lg-te 2 ja 3 alusel eeldab mh seda, et kõnealused andmed on hageja au teotavad ja au teotavate andmete avaldamine on õigusvastane. Asjaolu, et LÕUNA EHITUS OÜ oli registrist kustutatud enne vaidlusaluse artikli avaldamist, ei muuda artiklis avaldatut õigusvastasteks. Artiklis esitatud väide, et LÕUNA EHITUS OÜ on koostöövõimetu ettevõte, on sisuliselt väärtushinnang, mis on sisustatud läbi kahe faktiväite, et 1) LÕUNA EHITUS OÜ ignoreerib oma kohustusi; 2) LÕUNA EHITUS OÜ ignoreerib võlausaldaja püüdlusi kontakti saada.
11.1.1.Ringkonnakohtu arvates on tõendatud faktiväite, et LÕUNA EHITUS OÜ ignoreerib oma kohustusi, tõele vastavus ning seetõttu ei ole nimetatud faktiväide õigusvastane. Seda, et LÕUNA EHITUS OÜ-l oli vaidlusaluse artikli avaldamise ajal täitmata kohustus TAA Elekter OÜ ees, tõendavad: 1) TAA Elekter OÜ 28.04.2016 e-kiri kostjale (I kd tl 109), millest nähtub, et LÕUNA EHITUS OÜ ei vasta enam meilidele ja kõnedele, samuti ei ole vastanud saadetud saldokinnitusele; võlg summas 4885 eurot 4 senti; 2) 31.10.2012 faktuur-arve nr 3131302 ja akt 141 (I kd tl 112, 113). Nimetatud tõenditest nähtub, et LÕUNA EHITUS OÜ-l on TAA Elekter OÜ ees täitmata kohustus summas 4885 eurot 4 senti ning võlausaldaja pöördus kostja poole võlgnevuse sissenõudmiseks.
11.1.2.Hageja väitel ei ole LÕUNA EHITUS OÜ kunagi tellinud TAA Elekter OÜ-lt teenust, mis kajastub faktuur-arvel nr 3131302 ja aktil 141, sest aktil on märgitud tellijaks Haberek (mitte LÕUNA EHITUS OÜ) ja tehtud tööde akt on allkirjastatud üksnes TAA Elekter OÜ poolt.
Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega. Faktuur-arvel nr 3131302 on märgitud teenuse ostjaks LÕUNA EHITUS OÜ. Ostjana on arve allkirjastanud küll X, kuid usutav on kostja selgitus, mille kohaselt teostas Haberek LÕUNA EHITUS OÜ-le alltöövõttu ning tööde käigus telliti TAA Elekter OÜ-lt elektriöid, mille eest kohustus tasuma LÕUNA EHITUS OÜ. Kostja selgitust kinnitab asjaolu, et LÕUNA EHITUS OÜ on osaliselt arve tasunud (I kd tl 154). Lisaks kinnitab kostja selgitust ka see, et nähtuvalt kostja ja LÕUNA EHITUS OÜ (kelle esindajana on esinenud vandeadvokaat Robert Sarv) e-kirjavahetusest juunis-juulis 2016 (I kd tl 116-122), ei ole LÕUNA EHITUS OÜ vastu vaielnud nõude olemasolule, küll aga esitanud aegumise vastuväite. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et VÕS §-s 186 on sätestatud võlasuhte lõppemise alused ning aegumise vastuväide ei lõpeta võlasuhet. TsÜS § 142 lg 1 kohaselt aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. TsÜS § 142 lg-st 1 tuleneb kohustatud isikule õigus keelduda oma kohustuse täitmisest, kuid samas aegumine ei lõpeta võlasuhet.
11.1.3.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et faktiväite, et LÕUNA EHITUS OÜ ignoreerib oma kohustusi, on tõene.
11.2.Ringkonnakohtu arvates on tõendatud faktiväite, et LÕUNA EHITUS OÜ ignoreerib võlausaldaja püüdlusi kontakti saada, tõele vastavus, ning seetõttu ei ole nimetatud faktiväide õigusvastane. Väidet, et LÕUNA EHITUS OÜ ignoreerib võlausaldaja püüdlusi kontakti saada, tõendab TAA Elekter OÜ 28.04.2016 e-kiri kostjale, mille kohaselt LÕUNA EHITUS OÜ ei vasta meilidele ja kõnedele, samuti ei ole vastanud saadetud saldokinnitusele. Asjaolu, et LÕUNA EHITUS OÜ esindaja vandeadvokaat Robert Sarv vastas kostja 29.04.2016 nõudekirjale 03.06.2016 ning samuti vastas hageja nõude kohta 23. aprillil 2019 kostjale, ei muuda seda, et LÕUNA EHITUS OÜ ignoreeris võlausaldaja (TAA Elekter OÜ) püüdlusi kontakti saada. Hageja ei ole esitanud asjas tõendeid selle kohta, et enne, kui võlausaldaja (TAA Elekter OÜ) pöördus võlgnevuse sissenõudmiseks kostja poole, oleks LÕUNA EHITUS OÜ vastanud võlausaldajale ning püüdnud tekkinud probleemi lahendada läbirääkimiste teel. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et asjakohatud on kostja väited, mis on esitatud Eesti Päevalehes 13.01.2017 avaldatud artikli pinnalt (sh väited riigi petmise skeemi, ebaausa konkurentsi jms kohta) ning ringkonnakohus jätab need tähelepanuta.
11.3.Kuna faktiväited, et 1) LÕUNA EHITUS OÜ ignoreerib oma kohustusi ja 2) LÕUNA EHITUS OÜ ignoreerib võlausaldaja püüdlusi kontakti saada, on tõesed, siis on tõene ka nendega sisustatud väärtushinnang, et LÕUNA EHITUS OÜ on koostöövõimetu ettevõte.
12.Hageja seisukoha kohaselt on ebaõige artiklis sisalduv faktiväide, et võlausaldajatele on tekitatud kahju kokku on 7237 eurot 87 senti. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et kuna artiklis ei ole seostatud võlgnevuse suurust ühegi konkreetse võlausaldajaga, siis peab kohus hindama võlgnevust laialdasemalt ja arvestama Eesti Päevalehes 13.01.2017 avaldatud võlgnevust ning samuti LÕUNA EHITUS OÜ 2016. aasta bilansis kajastatut. Artikkel avaldati 7. märtsil 2019 ning kostjale oli teada talle sissenõudmiseks loovutatud nõude suurus, s.o TAA Elekter OÜ nõude suurus. Kostja ei saanud võlgnevuse märkimisel artiklis aluseks võtta ei Eesti Päevalehes 13.01.2017 avaldatud võlgnevust ega LÕUNA EHITUS OÜ 2016. aasta bilansis kajastatut. Ringkonnakohus leiab, et LÕUNA EHITUS OÜ poolt võlausaldajale kahju tekitamine 7237 eurot 87 senti ulatuses on õige faktiväide. Kahju suurus on tõendatud TAA Elekter OÜ 28. aprilli 2016 e-kirjaga kostjale, arvega nr 3131302, maksekorraldusega nr 1918 ja kostja 29.04.2016
nõudekirjaga LÕUNA EHITUS OÜ-le. Nõudekirjast on selgelt arusaadav, millised on nõude koosseisu kuuluvad summad ning ka nõude alus. Faktiväidet ei muuda õigusvastaseks hageja arvamus, et väljend „kahju“ on negatiivne tõdemus ning neutraalsem oleks olnud märkida, et võlausaldajatel on nõudeid 7237 eurot 87 senti ulatuses. Ringkonnakohus märgib, et täitmata kohustus on nii võlgnevus kui ühtlasi ka kahju. Samuti ei muuda faktiväidet õigusvastaseks väidetav nõude aegumine.
13.Ringkonnakohus on seisukohal, et artiklis LÕUNA EHITUS OÜ kohta avaldatud faktiväited, mille kohaselt osaühing on koostöövõimetu ettevõte, mis 1) ignoreerib oma kohustusi ja 2) ignoreerib võlausaldaja püüdlusi kontakti saada; 3) osaühing on võlausaldajatele tekitanud kahju 7737 eurot 87 senti, ei ole õigusvastased, vaid tõesed. Tegelikkusele vastava faktiväite, isegi kui see kahjustab isiku mainet, avaldamine ei ole iseenesest õigusvastane. Seda seisukohta toetab mh VÕS § 1047 lg 2, mille kohaselt teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele.
14.Hageja väitel olid artiklis märgitud faktiväited õigusvastased seetõttu, et hagejal ei olnud alates 29.12.2016 enam võimalik mõjutada LÕUNA EHITUS OÜ-d oma kohustusi täitma, sest alates nimetatud kuupäevast kustutati LÕUNA EHITUS OÜ registrist ja hageja ei olnud enam juhatuse liige. Ringkonnakohus leiab, et kostja huvi hagejaga seotud andmete avaldamise vastu oli antud juhul seotud sooviga saada võlgnikult kätte tasumata võlg. Tegemist on kostjapoolse surveabinõuna, tagamaks võla tasumine (st sisult õiguskaitsevahendina). Selline andmete avalikustamine on lubatav eeldusel, et võlgnik on tegelikult kostjale võlgu, võlgnikule on vähemalt üldjuhul eelnevalt võla tasumise kohustust meelde tuletatud ja kostjal ei pidanud olema mõistlikku kahtlust hageja võimaluses võlgniku majandustegevust mõjutada. Ringkonnakohtu arvates nähtub vaidlusaluse artikli kontekstist, et juba selle avaldamise ajal
7.märtsil 2019 pidi kostja olema teadlik asjaolust, et hagejal ei olnud enam võimalust mõjutada võlgniku (s.o LÕUNA EHITUS OÜ) majandustegevust. Seega oli kostja käitumine õigusvastane juba artikli avaldamise ajal, sest ta pidi aru saama, et hageja seostamine võlgnikuga võib olla põhjendamatu ja hageja mainet ebaproportsionaalselt kahjustav. Kostja käitumise õigusvastasuse tuvastamisel tuleb VÕS § 1046 lg 1 alusel arvestada ka rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Artikli eesmärgiks on sisuliselt n-ö tervikliku negatiivse väärtushinnangu andmine hagejale kui võlgnikuga seotud olnud isikule. Ringkonnakohus märgib, et isik ei pea taluma oma nime avalikku seostamist negatiivses kontekstis teise isikuga, kui tal tegelikult puudub võimalus teise isiku käitumist mõjutada. Seega, kuigi artiklis esitatud faktiväited on õiged, on kostja, seostades hageja LÕUNA EHITUS OÜ võlgnevusega, käitunud õigusvastaselt ja ebaproportsionaalselt kahjustanud hageja mainet.
15.Hageja seisukoha kohaselt artikli lõigus „Jaago Roosmann tegutseb täna ettevõttes ROOEHITUS OÜ, mis tegi käivet III kvartalis 2018.a – 0 EUR ja küllap fööniks tõuseb taas tuhast, kui võlausaldajad oma usalduskrediiti lahti hoiavad“ sisaldub kaudne faktiväide, et hagejaga ei tohiks koostööd teha. Ringkonnakohus nõustub hagejaga selles, et kontekstis artikli tekstiga on tegemist kaudse faktiväitega, mis on hageja mainet kahjutav ning seega õigusvastane.
16.Hageja seisukoha kohaselt jätkas kostja 28.04.2019 artiklis märgitud ebaõigete faktiväidete avaldamist Aktuaalse Kaamera saates Nädal. Hageja ei ole esitanud nimetatud saates kajastatu alusel mõnda uut faktiväidet, mida peaks kohus hindama. Hageja on märkinud, et 28.04.2019 saates avaldas kostja hageja kohta järgmised valeväited: „Ei ole me saanud tõesti mitte kordagi sellist põhistatud vaidlust sinna taha, et mingil põhjusel oleks võlanõudja alused puudulikud või see nõue on vale.“ Nimetatu kostja väide on seotud artiklis esitatud faktiväitega LÕUNA EHITUS OÜ võlgnevuse kohta. Ringkonnakohus leiab, et iseenesest on selline kostja väide õige, sest ei LÕUNA EHITUS OÜ, TAA Elekter OÜ ega kostja ei ole pöördunud nõude sissenõudmiseks kohtu poole. Ringkonnakohtu arvates Aktuaalse Kaamera saates Nädal kajastatu ei süvendanud hageja negatiivset kuvandit, pigem tulenes saatest, et kostja on käitunud õigusvastaselt. Nimetatud saade aitas kindlasti kaasa hageja positiivse maine taastamisele.
17.Kostja väite kohaselt kannab õigete faktiväidete avaldamine avaliku huvi eesmärki ja ei olnud õigusvastane (VÕS § 1047 lg 3). Vastavalt VÕS § 1047 lg-le 3 ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Ringkonnakohtu arvates ei kuulu antud juhul viidatud säte kohaldamisele. Ringkonnakohus leidis käesoleva otsuse p-s 11.3, et faktiväited, et 1) LÕUNA EHITUS OÜ ignoreerib oma kohustusi ja 2) LÕUNA EHITUS OÜ ignoreerib võlausaldaja püüdlusi kontakti saada, on tõesed, ning tõene on ka nendega sisustatud väärtushinnang, et LÕUNA EHITUS OÜ on koostöövõimetu ettevõte. Samas aga tõesed faktiväited ei välista antud juhul seda, et kostja, seostades hageja LÕUNA EHITUS OÜ võlgnevusega, on käitunud õigusvastaselt ja ebaproportsionaalselt kahjustanud hageja mainet (vt käesoleva otsuse p 14). Lisaks märgib ringkonnakohus, et küsitav on registrist kustutatud ettevõtte aegunud võlgnevuse kohta andmete esitamine avalikes huvides.
18.Kostja väitel on maakohtu poolt väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitis ebamõistlikul suur. Antud juhul on kostjal tekkinud mittevaralise kahju rahalise hüvitamise kohustus VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 alusel. Ringkonnakohus tuvastas käesoleva otsuse p-des 14 ja 15, et kostja poolt artiklis andmete avaldamine oli hageja au ja head nime kahjustav ning seetõttu õigusvastane. VÕS § 127 lg 6 esimene lause sätestab kohtu diskretsiooniõiguse mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise suuruse määramisel. Kohtupraktikas on selgitatud, et kuna mittevaralise kahju täpse suuruse tõendamine ei ole võimalik, on vastava kahju hüvitamiseks üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Selleks, et määrata õiglane hüvitis, tuleb ennekõike arvestada rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (vt nt Riigikohtu 27. septembri 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-81-05, p 17; 22. oktoobri 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-08, p-d 11-14).
18.1.Ringkonnakohus leiab, et maakohus rikkus diskretsioonipiire, mõistes kostjalt välja hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitamiseks 2000 eurot. Ringkonnakohtu arvates on õiglase hüvitise suuruseks, arvestades rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, 600 eurot. Hageja selgituse kohaselt on keskmisele mõistlikule isikule kostja poolt avaldatuga jäänud mulje, et hageja on isik, kellega ei tohiks mingil juhul teha koostööd, kes ignoreerib oma kohustusi ja kellega on võimatu kontakti saada.
Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kostja poolt avaldatu kahjustab õigusvastaselt hageja mainet. Samas nähtub asja materjalidest, et avalikkusele oli vaidlusalune artikkel kättesaadav 07.03.2019 kuni 29.04.2019 ning seda vaadati ainult 10 korral. Siinkohal ringkonnakohus märgib, et ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hageja maine kahjustamist süvendas teema käsitlemine Aktuaalse Kaamera saates Nädal 28.04.2019. Ringkonnakohtu arvates mõistliku isiku jaoks Aktuaalse Kaamera saates Nädal kajastatu ei süvendanud hageja negatiivset kuvandit, pigem tulenes saatest, et kostja on käitunud õigusvastaselt, s.o mõistlik isik tajus, et kostja on õigusvastaselt käitunud ja sellega kahjustanud hagejat. Ringkonnakohtu arvates on maakohus ebaõigesti arvestanud mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel kostja 3. mai 2019 kirjas märgitut, et artikli eesmärk oli pöörata tähelepanu ettevõtja poolt võlausaldajatele tekitatud kahjudele ning panna võlgnik kahju hüvitama vähemalt 10% ulatuses ja kahju hüvitamisest sõltub ettevõtja (juhatuse liikme) suhtes avaldatav reiting. Mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel saab aluseks võtta siiski vaid need andmed, mis on avaldatud, s.o on teatavaks tehtud kolmandatele isikutele, ning kostja 3. mai 2019 kiri ei olnud avaldatud VÕS § 1047 mõttes.
18.2.Ringkonnakohus arvestab mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel järgmiste asjaoludega: 1) vaidlusalust artiklit vaadati vaid 10-l korral; 2) LÕUNA EHITUS OÜ kohta esitatud faktiväited olid õiged; 3) kostja pidi teadma juba artikli avaldamise hetkel, et LÕUNA EHITUS OÜ on registrist kustutatud ning hageja endise juhatuse liikmena ei saa kuidagi mõjutada võlgnikku võlga tasuma; 3) kostja märkis artiklis eeldatavasti aegunud võlga, mille sissenõudmist ta pidas ka ise perspektiivituks ning sellest tulenevalt saab tuvastada, et artikli eesmärgiks oli hageja maine kahjustamine, s.o kostja eesmärk artikli avaldamisel oli õigusvastane. Mittevaralise kahju hüvitis väljendab teatud ulatuses alati lisaks kompensatsioonilisele eesmärgile ka ühiskonna hukkamõistu rikkuja õigusvastasele teole ja on leevenduseks kannatanule talle isikliku õiguse rikkumisega tekitatud ülekohtu eest. Ringkonnakohtu arvates on praegu selliseks kohaseks rahaliseks hüvitiseks 600 eurot.
19.Kostja väitel on hageja nõutav varalise kahju suurus põhjendamatu ja tõendamata. Hageja on taotlenud kostjalt varalise kahju väljamõistmist ning varaline kahju seisneb õigusabikuludes, mis on seotud 23.04.2019 nõudekirja (I kd tl 32-35) koostamisega. Arve nr 2907007 (I kd tl 49) alusel on varalise kahju suuruseks 792 eurot. Kohtuväliste õigusabikulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega (vt Riigikohtu 3. aprilli 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-13, p 11). Hageja 23.04.2019 nõudekiri kostjale ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, eemaldamiseks ja kahju hüvitamiseks on otseselt seotud antud kohtuvaidlusega. Nõudekirja esitamise vajaduse tingis kostja poolt vaidlusaluse artikli avaldamine. Ringkonnakohtu arvates on tegemist vajaliku õigusabiga, sest arvestades vaidluse iseloomu on igati õigustatud hageja poolt õigusabi kasutamine.
19.1.Samas on ringkonnakohus seisukohal, et nõutav kulu ei ole mõistliku suurusega. Õige on kostja seisukoht, et arvest (ega ka muudest materjalidest) ei nähtu põhjendust nõutavas suuruses varalise kahju tekkimises. Lähtudes arvel märgitud summast ja vandeadvokaadi poolt menetluskulude taotlusel märgitud tunnitasust, saab järeldada, et 23.04.2019 nõudekirja koostamisele on kulunud 5 tundi.
Ringkonnakohtu arvates on 23.04.2019 nõudekirja koostamise mõistlikuks ajakuluks 4 tundi ja seega on varalise kahju suuruseks 624 eurot (4 tundi x 130 eurot = 520 eurot + käibemaks 104 eurot = 624 eurot). Siinkohal arvestab ringkonnakohus hageja esindaja vastuväiteid kostja menetluskuludele (I kd tl 191), milles ta märgib, et „Hagile vastuses on 4 lehekülge sisulist teksti. Võttes arvesse asja keerukust tuleb järeldada, et kostja esindajal sai mõistlikult kuluda viidatud dokumendi koostamisele maksimaalselt 4 tundi.“ Ka 23.04.2019 nõudekiri on ligikaudu 4-l leheküljel. Kuna hagejal tekkis varaline kahju summas 624 eurot seoses hageja ja kostja vahel tekkinud õigusliku vaidlusega, siis on varalise kahju ja kostja rikkumise vahel põhjuslik seos.
20.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni. Hageja nõuab viivist alates hagiavalduse esitamisest (31. juuli 2019) kuni täitmiseni. Arvestades põhivõlgnevust 1224 eurot tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks sissenõutavaks muutunud viivis alates 31.07.2019 kuni 15.03.2021 summas 159 eurot 9 senti (vt viivisekalkulaator) ning alates 16.03.2021 kuni täitmiseni viivis (põhivõlgnevus 1224 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
21.Kuna ja hagi apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis jäävad menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Menetluskulude jaotusel arvestab ringkonnakohus ka vaidluse olemusega.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kersti Kerstna-Vaks
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.