Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses Aktiva Finants OÜ hagi N. B. vastu võlgnevuse 2 977,70 euro, lisanduva viivise ning 780 euro menetluskulu nõudes. Kohtule esitatud hagiavalduse aluseks on kostja ja Placet Group OÜ vahel 15.05.2018 sõlmitud krediidikonto lepingu nr. XXXXXX, mille alusel on kostja võtnud välja krediiti summas kokku 4000 eurot (2000+700+1300=4000). Kostja kohustus krediiti tagastama kokku lepitud maksegraafikute alusel. Igakordse krediidi väljavõtmisega muutus tagasimaksete graafik. Kostja on teostanud

makseid põhiosa katteks summa 2055,66 eurot. Seega on põhiosa võlgnevus summas 1944,34 eurot (4000 - 2055,66 =1944,34). Laenulepingu põhitingimustes on kokku lepitud, et põhisummale lisandub täiendavalt intress aastamääraga 39,98%. Pooled on lepingus intressi summaks kokku leppinud 1463,84 eurot, mis lepingu põhitingimuste kohaselt jagatakse osamaksete vahel proportsionaalselt vastavalt perioodi pikkuse järgi. Kostjal on võlgnevus alates teisest osamaksest, millest tulenevalt on hageja arvestanud intressi vastavalt maksegraafikule esimesest tasumata osamaksest 08.09.2019 kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud osamakseni 08.11.2019 summas 197,29 eurot. Hageja nõuab viivist summas 786,07 eurot. Placet Group OÜ loovutas 26.11.2019 kostja vastase nõude Aktiva Finants OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 2 977,70 eurot, sh põhivõlgnevus 1944,34 eurot, intress 197,29 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ja viivised 786,07 eurot ning viivised alates 24.11.2019 kuni põhinõude (1 944,34 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud kogusummas 780 eurot, sh riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulud 480 eurot ning viivised väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

ASJA KÄIK

Hagiavalduses on kostja elukohana märgitud elukoht xxx xx-xx, xxxxx Tallinn. Maksekäsu kiirmenetluse 04.11.2020 määruse kohaselt kostja antud aadressil ei ela, määruses on märgitud võlgniku elukohana xxx xx-xx, xxx linnaosa, xxx linn. Võlgniku abikaasa kinnitas 16.07.2020, et võlgnik ei ela enam aadressil xxx xx-xx, Tallinn. Abikaasa võlgniku kontakte ei tea, ei suhtle. Xxx xx-xx, xxx korteriomanik kinnitas 16.07.2020, et võlgnik elab antud aadressil. Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. PPA 12.11.2020 poolt antud asjas esitatud vastuse kohaselt puuduvad politseil andmed kostja tegeliku elukoha kohta. Hageja esindaja esitas hagiavalduses kohtule taotluse kostjale hagimaterjalide kättetoimetamiseks avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Seoses sellega, et kostja N. B. tegelik asukoht oli teadmata, toimetati hagimaterjalid kostjale kätte avalikult, avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 01. veebruaril 2021.a. Kostjale selgitati hagimaterjalide kättesaamise ja kohtule vastamise võimalust. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3, kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 kohaselt, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76, § 82, § 100, § 101, § 108, § 113, TsMS § 367.

Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 3 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 2 977,70 eurot, samuti alates 24.11.2020 (alates hagi esitamisest, kuna hageja on esitanud sissenõutavaks muutunud viivise nõude kuni hagi esitamiseni) viivis protsendina põhivõlgnevuselt (1 944,34 eurot) kuni põhivõlgnevuse täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud nende põhjendatud ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja esindaja esitas hagiavalduses taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 780 eurot, sh riigilõiv summas 300 eurot ja õigusabi kulud 480 eurot (tunnihinnaga 120 eurot tund, sh maksekäsu kiirmenetluse kulud 60 eurot ja hagi esitamisega seotud kulud 420 eurot). TsMS § 4842 kohaselt, maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Ülaltoodust tulenevalt kuuluvad maksekäsu kiirmenetluse kulud hüvitamisele osaliselt, so summas 20 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud osaliselt. Kohus on seisukohal, et nn masshagides on õigusabi kulu hagi koostamise ja kohtusse esitamise eest 480 eurot ilmselgelt põhjendamatult suur. Kuna tegemist on trafaretse hagiga (hagiavaldus ei ole oma mahult suur, 4,0 lk, millest ca 1⁄2 moodustavad viited seadustele), tavapärase keerukusega võlaõiguslikus vaidluses, loeb kohus hagi koostamise põhjendatud ajakuluks 1 tund. Kohtule tundub ebausutav, et antud hagi koostamisele kulus õigusteadustega esindajal 3,5 tundi! Hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Kohus leiab, et antud ajakulu ei ole põhjendatud. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja mõistlikuks peetud tunnihinda 120 eurot (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13), nagu hageja tunnihinnana ka märkinud on. Seega on põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 120 eurot. Koos riigilõivuga ja maksekäsu kiirmenetluse kuludega on kostjalt väljamõistetavad hageja menetluskulud 440 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kogusummas 440 eurot, samuti viivis menetluskuludelt (440 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.