2-20-3954/41 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Pooled olid 16.04.2019 kirjavahetuses, mille tagajärjeks oli XX.XX.XXXX sõlmitud töövõtuleping nr XXX. Lepingus olid järgmised tingimused: töövõtja kohustus tasuma tööde teostamise eest 23 700 eurot (käibemaksuta; 28 140 eurot koos käibemaksuga; paigaldus sisaldas mõõtmist, transporti, ajutiste turvaankrute avade sulgemist silikooniga; paigaldus ei sisaldanud palede viimistlust ja klaaside pesu; esimene makse makstakse peale arve esitamist; tööd lõpetatakse XXX (ajavahemik 12.-XX.XX.XXXX); kui objekt pole mõõtmiseks valmis hiljemalt 6 nädalat enne tähtaega (st paigalduskohas olevad mõõdud pole lõplikud), ja/või tellija ei tasu töövõtjale 1. osamakset, määrab töövõtja ühepoolselt uued tööde lõpetamise tähtajad. Vaidlus on selle üle, kas hageja kohustuseks oli rõduklaasid seestpoolt viimistleda. Hageja leiab, et mingeid palesid rõduklaasidel pole ning kuna lepinguteksti koostas kostja, siis termini all „paled“ saab mõista vaid siseviimistlust peale klaaside paigaldust ehk paigaldusvahu tasandamist ja plekiga katmist. Hageja leiab, et rõduklaaside paled on sama, mis siseviimistlus. Siseviimistluse tegemine ei olnud lepingujärgselt hageja kohustus ja ta ei võtnud ka hiljem endale sellist kohustust. See, et hageja töömees paigaldas omaalgatuslikult rõduklaaside sisemised küljeplekid, on hagejapoolne liigne kulu, mis tuleb tal endal kanda – töömehe töötasu ja küljeplekkide maksumus – kuna selle töö tegemine ei olnud poolte vahel kokku lepitud ning hageja ei saa selle töö eest kostjalt tasu nõuda. Samas ei saa töömehe tegevusest järeldada töö tegemise hagejapooset kohutust. Hageja tellis plekke mitmes jaos nagu nähtub kohtule esitatud plekkide arvetest. Plekkide tellimiseks võttis hageja töötaja plekkide mõõdud. Esialgu ta eksis välimiste vertikaalsete plekkide mõõtude fikseerimisel, kui edastas andmed hagejale plekkide tellimiseks. Kui töötaja vea avastas, ei julgenud ta sellest hagejat informeerida (nn. jaanalinnu efekt) ja edastas hagejale täiendavalt vajalike välimiste plekkide mõõdud. Seega tellis hageja topeltkoguse klaaside horisontaalseid plekke ise seda teadmata. Hagejal oli töös mitu objekti ning ise ta ei hoomanud plekikoguseid kõigil objektidel. Plekkide saabumisel objektile otsustas töötaja oma vea varjamiseks paigaldada üleliigsed, vale mõõduga plekid klaaside sissepoole. Kuna rõduklaaside paigaldamisel hagejal puudus vajadus siseneda korterisse, ta toimunust midagi ei teadnud ja sai sellest teada alles 29.10.2019.a. toimunut töökoosolekul, kui kostja esindaja hakkas toimunust ideed saanult nõudma hagejalt ka ülejäänud klaaside sisemiste plekkide paigaldamist.

Kahjunõue on tekkinud seoses sellega, et lepingus ei ole kirjas mõõdetavate avade suurusi ning kostja ei teavitanud hagejat, et aprillis kirja teel kokku lepitud avade suurused on muutunud, mistõttu juulis lepingut sõlmides ei teadnud kostja hinda arvestades neid asjaolusid. Selline käitumine on vastuolus hea usu põhimõtetega ehk sisuliselt kostja pettis hagejat ning ei teinud renoveerimise käigus avasid ühesuurusteks. Vastavalt lepingule sisaldas paigaldus mõõtmist ning alles pärast mõõtmise tegemist selgus, et avad olid erineva suurusega. Selles osas vaidlust pole. Kuid erinevate mõõtude tõttu klaaside müüja töömaht suurenes ning seoses sellega tekkis hagejale klaaside hinnavahega reaalne kahju 1319.12 eurot, kuna ühes mõõdus klaaside maksumus oleks olnud 2488.32 eurot, kuid erinevas mõõdus klaaside hinnaks kujunes 3907.44 eurot (3907.44 – 2488.32 = 1319.12). Kuna klaaside raamid tulid lõigata erinevasse mõõtu, märgistada vastavalt korteri numbrile, klaasid paigaldamise järjekorda sättida jms, kulus selleks lisatööd 90 tundi maksumusega kokku 3420 eurot. Tekkinud rahalise kahju suurus on 1620 eurot (3420 - 1800). Ühesuurustesse ja ühesugustesse, täisnurksetesse avadesse klaaside paigaldamise ja rõdudele välimiste veeplekkide paigaldamise hinnaks oli hageja kalkuleerinud kokku 2400 eurot. Arvestades tööde tegelikku mahtu ja vajadust töödega kiirustada (tööde maht suurenes oluliselt rõdu avade erinevate suuruste tõttu), kujunes nende tööde hinnaks 4776,00 eurot. Hagejale lisandus rahaline kahju 2376 eurot (4776 – 2400). Hagejal tuli oma tööjõuga paigaldada rõdudele väljapoole plekid, milleks kulus 110 tundi maksumusega 18 eurot/tund, kokku 1980 eurot. Hageja esialgse lepingu aluseks oleva kalkulatsiooni kohaselt tuli rõdudele väljapoole paigutada ühesuguse suurusega plekid. Nende maksumus oli arvestatud 480 eurot. Nüüd pidi hageja seoses maja kõverustega ja avade mittekorrapärasusega tellima igale aknale ise mõõdus plekid. Plekkide valmistamise maksumuseks sai 1216. 41 eurot (hagi lisa 14). Hagejale lisandus rahaline kahju 736.41 eurot (1216.41 – 480).

Seega on hageja rikkunud pooltevahelist töövõtulepingut ning kostja on hageja lepingu rikkumise kõrvaldamiseks kandnud kulutusi, vähendanud seoses lepingust taganemisega tasunõuet ning esitanud leppetrahvinõude, aga ka nõudnud kahju hüvitamist. Hageja on nimetatud nõuded kogusummas 12 425.74 eurot 07.01.2020 tasaarvestanud kostja tasunõudega. Tasaarvestuse tulemusena on kattuvas ulatuses (12 425,74 eurot) vastastikused nõuded lõppenud ning osas, mida kostja kahjuhüvitise nõue ei katnud, on kostja hagejale tasunud 1796.26 eurot. Sellega on kostja hageja ees oma kohustused nõuetekohaselt täitnud ja hageja lepingust tuleneva kohustuse täitmise nõude palub kostja jätta rahuldamata. Tasaarvestatav nõue, mille suurusele ei ole hageja siiani sisuliselt vastu vaielnud, koosneb järgnevast: hageja poolt tegemata jäetud tööde lõpetamise kulu summas 7508.06 eurot; materjali kulu kokku 867.26 eurot ning töötajate töötasud koos maksudega 6640.80 eurot (XXX 78 töötundi ja XXX 8 töötundi, so töötunnikulu 40.48 eurot, sh kõik tööjõu maksud). Leppetrahvi nõue oleks summas 2047.68 eurot. Hageja kohustus tööd valmis tegema hiljemalt 33. nädalal, so hiljemalt XX.XX.XXXX. Tööd jäidki lõpetamata ning kostja taganes lepingust 16.12.2019. Seega oli hageja viivituses tööde üleandmisega kokku 94 päeva. Vastavalt töövõtulepingu punktile 4.1. on õigus nõuda sellisel juhul leppetrahvi 0,1% tööde maksumusest, kuid mitte rohkem kui 20%. Leppetrahvi nõue on seega kokku 2673.36 eurot (28 440 x 0,1% x 94). Kuna kostja on tasaarvestuse teinud väiksemas summas, siis jääb kostja 07.01.2020 tasaarvestuses avaldatud summa juurde. Korteriühistu poolt esitatud omanikujärelevalve lisakulu 500 eurot. Taganemise tõttu garantiikohustusest vabanemise eest töövõtja tasunõude vähendamine tavapärases garantiimääras, so 10% ulatuses lepingu mahust ehk 2370 eurot. Juhul, kui kohus hageja tasaarvestusega ei arvesta, siis soovib kostja märkida, et hageja on tööde üleandmise aktis avaldanud ise, et kostjal tuleb tasuda 11 850 eurot, mis sisaldab käibemaksu. Kostja on tasunud hagejale peale seda 1796,26 eurot, mistõttu isegi kui kostja tasaarvestusega mitte arvestada, siis ei saa võlgnevus olla 12 423.74 eurot, nagu väidetakse hagis. Isegi, kui kostja tasaarvestusega mitte arvestada, oleks võlasumma 10 053.74 (11 850 - 1796,26).

ega ka muud pale ja avatäite liitekoha katmine mistahes kattepleki või muu katteliistuga. Kostja poolt esitatud arvamuses (R.O; tl 223) leitakse, et lõpetusliistude (katteplekk) paigaldamise eeldus tekib sellisel juhul, kui rõduklaasid paigaldatakse loodist väljas olevate rõdupiirete vahele. Seda esineb tihti vanemate korterelamute puhul ja sellisel juhul paigaldatakse lõpetusplekid. Vastasel juhul ei saaks töid lõpetatuks lugeda. Viimistlustöödena fassaadide puhul käsitletakse fassaadide krohvimist, värvimist või mõne muu fassaadimaterjali kasutamist. Rõduklaasid paigaldatakse peale fassaaditöid kui pinnad on viimistletud. Tavapärastel akendel on raamid, mille ümber ehitatakse paled ja need viimistletakse. Kuna rõduklaasidel raamid puuduvad, siis pole ka seal midagi viimistleda. Kohtule jäi siiski selgusetuks, mida ikkagi konkreetselt lepingus palede viimistluse all mõeldakse (vastustest jookseb läbi võrdlus aknapaledega, kuigi konkreetselt on vaidluse all rõduklaaside paigaldamisega seonduv). Selgusetuks jääb asjaolu, kas rõduklaaside paigaldamise puhul saab üldse rääkida paledest või mitte. Ka kohtuväliste spetsialistide arvamused on vastukäivad. Samas on siiski eraldi kostjapoolse spetsialisti poolt välja toodud erisus, et paledest saab röökida juhul, kui rõduklaase paigaldatakse erinevas suuruses avadele (eriti on avad erinevad vanemates majades), misjärel tekib ehituslikult võimalus, et teatud juhtudel ei kata rõduklaasid täielikult avasid. Kuna seetõttu tekivad rõduklaaside paigaldamise järgselt teatud vahed, mis ei ole rõduklaasidega kaetud, tuleks need avad eelduslikult täita ja katta, et lugeda tööd lõpetatuks. Kostjal puudus võimalus kontrollida, kas nii vahedega paigaldamine on õigustatud, kuna talle pole esitatud vastavaid juhendmaterjale. VÕS § 29 lg tulenevalt asub kohus siinjuures seisukohale, et iga töö on vaja lõpule viia mõistlikul viisil, ka rõduklaaside paigaldamisel ning lähtuvalt eeltoodust tuleb lugeda, et kui rõduklaase paigaldati erinevates mõõtudes avadesse, siis eelduslikult tuleks võimalikud vahed millegagi (plekk, liist, täide jmt) kinni katta. Tegemist ei ole kohtu arvates (sise)viimistlusega, mida hageja rõhutab, vaid rõduklaaside paigaldamisel tekkinud tavapärase töö lõpetamisega. Seepärast asub kohus seisukohale, et hageja poolt esile toodud põhjendus, kus kostja nõuab temalt tööde tegemist, mis ei olnud lepingus kokku lepitud, ei vasta kohtu arusaamisele ja üldteada ehituslikele asjaoludele. Kostja ei ole nõudnud hagejalt siseviimistluse teostamist, vaid rõduklaaside paigaldamise järgselt mitteloodis olevate avauste katmist. Seda kinnitab ka asjaolu, et paigaldamata jäeti alumised ja ülemised lõpetusliistud, milliste töödega aga oli hageja töötaja alustanud ning hageja ise selleks ka ettevalmistusi teinud. Eelnev on kinnitamist leidnud 28.10.2019 koosoleku protokolliga (kokkulepitud töö on lõpetamata ja vajalik on paigaldada selleks ajaks sissepoole paigaldamata jäetud alumised ja ülemised lõpetusliistud. Ka tunnistajate (kohtul pole ühtegi alust tunnistajate ütlustes kahelda hageja poolt esile toodud alustel – ei ole erapooletud, korteriomaniku XXX, isiklik huvitatus) ütluste kohaselt kohtus lubas hageja liistud paigaldada. Kinnituseks on ka 18.05.2020 menetlusdokumendis sisalduv (25.10.2019 hageja elektronkiri) ja 28.10.2019 e-kiri. Seega on hageja ise oma käitumisega lepingu täitmisel leidnud, et kokkulepitud tööde hulka kuuluvad ka lõppliistude paigaldus. VÕS § 77 kohaselt tuleb leping täita vähemalt keskmise kvaliteediga, millele viitab ka R.O. poolt esitatud arvamus. Töövõtja peab tegema tööd, lähtudes kehtivatest õigusaktidest, tehnilistest normidest ja standarditest, et tagada töö vastavus keskmisele kvaliteedile. Kostja on võrdluseks esitanud puudujääkide ning korrektselt paigaldatud rõduklaaside kohta tehtud fotod (tl 150-153), mida pole ümber lükatud.

7.Pooled ei vaidle, et leping lõppes kostja algatusel, kuid hageja leiab, et kostja peab hagejale hüvitama tehtud töö eest tasu. Kostja tasaarvestust hageja ei tunnista. Hageja leiab, et kostja tasaarvestuse aluseks olevad väited on alusetud ja tõendamata. Kohus sellega ei nõustu. Kostja on esitanud hulgaliselt dokumentaalset kui pildilist materjali, mis koondkokkuvõttes kinnitavad, et kostjal oli hagejaga probleeme tööde teostamisel. Hageja ei vaidlusta seda, et probleeme esines ning ta püüdis neid lahendada. Kostja tõi esile mitmeid puudusi, nt rõduaknad lasid vett läbi, esitamata olid tööde täitmist, kasutamist ja hooldamist puudutav dokumentatsioon. Osaliselt hageja need vead kõrvaldas, kuid dokumentatsiooni - kasutus- ja hooldusjuhendi osas pole senini esitatud. Mis tähendab seda, et pole võimalik kontrollida, kas klaasid on paigaldatud vastavalt tootja juhendile. Kuna VÕS § 637 lg 5 ja § 641 lg 1 järgi tööde valmimine kui tööde vastuvõtmise põhieeldus on täitmata, dokumentatsioon saamata osaliselt, siis tegigi kostja omapoolselt tasaarvestuse. Kokku tasaarvestas kostja hageja töötasunõude 12 425.74 euro ulatuses, jäi lõppkokkuvõttes võlgu hagejale 1796.26 eurot ja tasus nimetatud summa hagejale 21.01.2020. Tasaarvestusele VÕS § 186 p 1 ja 2 alusel hageja vastu ei vaielnud. Hageja leiab, et kostja väited tasaarvestuse näol pole põhjendatud ja kahju pole tekkinud ning tõendatud. Tööd, mida kostja tegi, olid ilmselt tehtud tema ja korteriühistu vahelise lepingu alusel. Kohus leiab, et hageja enda seisukoht on tõendamata ja põhistamata. Hageja pole ümber lükanud kostja poolt esitatud asjaolusid väidetavate rikkumiste kohta hageja poolt, mistõttu paljasõnaliselt nenditu tasaarvestuse kohta ei anna kohtule võimalust jätta tasaarvestus kõrvale. Kohus leiab, et kostja poolt esitatud tasaarvestuse faktilised asjaolud: hageja poolt tegemata jäetud tööde lõpetamise kulu summas 7508.06 eurot, materjali kulu kokku 867.26 eurot ning töötajate töötasud koos maksudega 6640.80 eurot (XXX 78 töötundi ja XXX 8 töötundi, so töötunnikulu 40.48 eurot, sh kõik tööjõu maksud), on põhjendatud. Leppetrahvi nõue summas 2047.68 eurot on samuti lõppkokkuvõttes põhjendatud, kuna hageja kohustus tööd valmis tegema hiljemalt

sisuliselt kostja pettis hagejat ning ei teinud renoveerimise käigus avasid ühesuurusteks. Küsimus on selles, kes kannab lepingus kokkulepitud tingimuste täitmise riski. Hageja leiab, et tema on kahju seetõttu, et kui ta mõõtmas käis avausi, siis selgus kohapeal, et need kõik olid erinevad ning sellega seoses kandis ta mitmeid lisakulutusi, mida tal ei olnud võimalik lepingut sõlmides ette näha. Sellist rahalist tekkis hagejake kokku 9122.60 eurot. Kostja on seisukohal, et kui hagejal tekkis selline kahju, siis on tegemist ebaõnnestunud majandustegevuse planeerimisega. Tõendamata on kostjapoolne lepingu rikkumine või õigusvastane tegu. Kohus on seisukohal, et kostja eelnev seisukoht on õige. Hageja süüdistab kostjat selles, et kui ta avausi mõõtma läks, mis oli tema kui töövõtja kohustus lepingu järgi, siis selgus, et korterelamu aknaavade suurused polnud identsed. Kohus nõustub kostjaga, et lepingus pole kirjas avauste konkreetsed suurused, vaid selleks ongi pooled kokku leppinud, et mõõtmised teostab tööde tegija. Mis on igati õige ja tavapärane. Hageja ongi mõõtmised teostanud ning selle järgi ka rõduklaasid tellinud. Mitte ühtegi pretensiooni selles osas hageja kostjale varasemalt esitanud pole. Lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad VÕS §-de 115, 127 ja 128 alusel olema täidetud eelkõige järgmised eeldused: kostja on lepingut rikkunud (VÕOS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1); lepingu rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 ja § 115 lg 1); hagejale on tekkinud või tekib kahju tulevikus (VÕS § 127 lg 1; § 128); lepingurikkumise ja hageja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); hagejal lepingu rikkumise tõttu tekkinud kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); hagejal lepingu rikkumise tõttu tekkinud kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav (VÕS § 127 lg 3). Kohus ei ole tuvastanud ühtegi eelnimetatud tingimust. Eelduslikult ongi tegemist tavalise äririskiga ning hageja oleks pidanud/võinud ette näha tagajärgi. Hageja on piisavalt kaua tööturul tegutsenud ja omab kindlasti selles valdkonnas arvestatavaid kogemusi. Viide pettusele kostja poolt on pigem halvustav, kui tõsiseltvõetav etteheide. TsSÜS § 94 kohaselt on pettus isiku tahtlikult eksimusse (eksimus on ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest) viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isikut tehingut tegema. Nimetatud asjaolu pole hageja kohtule suutnud tõendada ega põhistada. Kohus leiab, et alternatiivset lepinguvälist kahju ei saanud hagejal tekkida, kuna pooltevaheline õigussuhe baseerus sõlmitud töövõtulepingul. Eeltoodud asjaoludel jääb hageja kahjunõue rahuldamata. Menetluskulud

11.Kostja menetluskuluks on lepingulise esindaja kulu 4062,50 eurot (31,25 t * 130 eurot/t, käibemaksuta). Menetluskulude tagatise nõudmisega seotud menetluskulusid ei ole nimekirjas märgitud. TsMS § 138 lg 1, § 144 p 1 alusel on menetluskulu menetlusosalise esindaja kulud. Eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu (vt nt Riigikohtu 12.06.2013 määrus kohtuasjas nr 3 2-1-64-13, p 13). Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 13.11.2013 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Esindajakulude kindlaksmääramisel ei ole määrav, kas menetluskulude suurusele on esitatud vastuväide. Menetluskulud määratakse kindlaks hagita menetluse sätete järgi (TsMS § 174 lg 8). Hagita menetluses kehtib aga uurimisprintsiip (TsMS § 477 lg d 5 ja 7) (vt Riigikohtu 08.05.2017 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-2917, p 13.3). Kostjat esindas TsMS § 218 lg 1 p-le 2 vastav lepinguline esindaja J.S. . Tunnitasu 130 eurot käibemaksuta vastab keskmisele sarnase õigusteenuse eest makstavale tasule ning on põhjendatud. Ajakulu peab kohus põhjendatuks osaliselt. Arvestades asja keskmist keerukust ning menetlusdokumentide sisu ja mahtu, peab kohus 18.05., 25.08., 13.10. ja 26.10.2020 menetlusdokumentide koostamise ajakulu vastavalt 6 t, 2,75 t, 4 t, 1 t põhjendatuks; ajakulu hõlmab ka vastaspoole menetlusdokumentidega tutvumist ja analüüsi, tõendite kogumist ning suhtlust kliendi ja asjatundjaga. Istungiteks valmistumise ajakulu peab kohus vajalikuks 3,5 t ja 4 t asemel vastavalt 2 t ja 2,5 t ulatuses. Menetlusdokumentide koostamisega seonduv ajakulu annab alust arvata, et esindaja oli juba põhjalikult tutvunud asja materjalidega, mistõttu ei saa istungiteks valmistumise (sh kirjaliku kohtukõne koostamise) ajakulu pidada taotletud ulatuses mõistlikuks. Kostja esindaja ajakulu seoses 22.09.2020 ja 20.01.2021 istungitel osalemisega (sh sõit) oli vastavalt 5 t ja 5 t. Protokollidest nähtuvalt kestis esimene istung 1 t (kell 11.01–11.59) ning teine 0,75 t (kell 11.01–11.43). Riigikohus on selgitanud, et hüvitatavaks sõidukuluks on otsene transpordikulu, st nt bussipileti või autokütuse maksumus, kohtuistungile sõitmise ajakulu aga hüvitamisele ei kuulu (vt nt Riigikohtu 12.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-13, p 13). Seda arvestades on istungitega seotud ajakulu 10 t asemel põhjendatud kokku 1,75 t ulatuses. Olukorras, kus menetlusosalised on taotlenud esindaja sõidukulude hüvitamist esindajaga kokkulepitud õigusabitasu tunnihinna alusel, on Riigikohus pidanud võimalikuks lähtuda analoogia korras riigi õigusabi osutanud advokaadi sõidukulude kohta väljendatust (vt Riigikohtu 05.02.2020 määrus kohtuasjas nr 214-14536, p 16). Nimetatud kohtuasjas viitas Riigikohus üldkogu 26.04.2016 otsusele kohtuasjas nr 3-2-1-40-15 ning pidas põhjendatuks võtta sõidukulu hüvitamisel aluseks Vabariigi Valitsuse 14.07.2006 määruse nr 164 §-s 5 sätestatud hüvitise piirmäära kuni 0,3 eurot ühe sõidukilomeetri kohta. Kohtuasjas nr 3-2-1-40-15 tunnistas Riigikohus põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks riigi õigusabi seaduse § 21 lg 3 laused 1-3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse otsustega kinnitatud ja muudetud riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluseid, maksmise korda ja määrasid ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatust ja korda puudutavad aktid. Kuna põhiseaduse