Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu põhjendused OÜ Aktiva Finants esitas 12.05.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse E. P.lt (võlgnikult) 913,26 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 21.05.2020 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 07.06.2020 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik E. P. esitas 06.07.2020 nõudele digiallkirjastatud vastuväite. Pärnu Maakohus andis kohtumäärusega nõude üle Viru Maakohtule asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. 16.07.2020 jättis kohus hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja, s.o 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest hagis osundatud puuduste kõrvaldamiseks. Hageja kohustus esitama oma nõude ja põhjendama seda hagile ettenähtud vormis, hageja lepingulise esindaja esindusõigust ja haridust tõendavad dokumendid, menetluskulude nimekiri koos kulusid tõendavate dokumentidega, tasuma täiendava riigilõivu. 29.07.2020 esitas hageja hagiavalduse koos lisadega. 18.08.2020 jättis Viru Maakohus kohtumäärusega hagiavalduse käiguta ja andis hagejale 7 päeva kohtumääruse kättesaamisest hagis näidatud puuduste kõrvaldamiseks. Hagiavalduses 2(7)

märkis hageja, et intressinõue on summas 28,19 eurot ja intressimäär on 12,9% aastas. Kohus asus seisukohale, et hagis näidatud kujul esitatud intressinõue on ebaselge. Hagejal tuli hagis esitada intressinõude täielik arvutuskäik/meetod (sh intressimäär, täpne intressi arvestamise periood ning millistes suurustes tasumata põhiosamaksetelt, mh põhivõlajäägilt on intress arvestatud). Kohus selgitas hagejale, et kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud peavad selguma hagiavaldusest ning hagejal tuleb oma nõue ja nõude aluseks olevaid asjaolusid kohtule vastavalt formuleerida ja viitega tuleb näidata, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Kohus ei asu ise hageja nõude aluseks olevaid asjaolusid, sh nõude kujunemist ja arvestust hagiavalduse lisadest tuletama, vaid hagejal tuleb need endal hagiavalduses selgelt välja tuua. Seejuures asja menetlusse võtmise üle otsustamisel ei saa kohus hinnata tõendeid ja lahendada asja sisuliselt, vaid lähtuda tuleb hagiavalduses esitatust (RKTKm nr 3-2-1-151-14, p 14). Kohus selgitas, et olukorras, kus nõue ja nõude aluseks olevad asjaolud on ebaselged, pole avalduse menetlemine, st asja õigesti lahendamine võimalik (TsMS § 2). Ka vastaspoolel pole võimalik vastata hagiavaldusele, millest ei järeldu selgelt ja üheselt mõistetavat nõuet ja nõude aluseks olevaid asjaolusid. Kohus hoiatas, et tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmise korral jätab kohus hagiavalduse menetlusse võtmata. 10.09.2020 kohtule esitatud vastuses selgitas hageja, et Tele2 Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud järelmaksuleping on kostja ning Tele2 Eesti AS esindaja poolt allkirjastatud ning leping on kehtiva seadusandlusega kooskõlas. Tulenevalt lepinguvabaduse põhimõttest on pooled vabad leppima kokku laenuintressi suuruses, samuti selles, kuidas ja millest lähtudes intresse arvestatakse. Kohtul ei ole õigust sekkuda isikute vabasse majandustegevusse ega kontrollida ilma seaduses sätestatud aluseta intressi suurust (RKTKo 3-2-1-108-02 p 10). Järelmaksulepingu maksegraafikust, on üheselt järeldatav kui suur oli tasumisele kuuluv intressi summa. Hagiavalduses on välja toodud, millised maksegraafiku järgsed intressi osamaksed on kostja poolt jäänud tasumata. Hageja hinnangul ei ole intressinõue ebaselge ja hageja palus hagi menetlusse võtmist. 04.11.2020 keeldus Viru Maakohus OÜ Aktiva Finants hagi E. P. vastu sissenõutavaks muutunud intressi 28,19 euro nõudes, menetlusse võtmast. Kohus võttis menetlusse OÜ Aktiva Finants hagi E. P. vastu järgmistes nõuetes: põhivõlgnevus 730,92 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 50,37 eurot, edasiulatuva viivise alates 30.07.2020 põhinõudelt 730,92 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Kohtumäärus on jõustunud. 01.12.2020 esitas kostja esialgse vastuse hagiavaldusele ning taotlused hagiavaldusele vastamistähtaja pikendamiseks ja menetluskulude katteks tagatise summas 14 880 euro andmiseks. Kostja teatas, et ei tunnista hagi täies ulatuses. Kostja taotles asja läbivaatamist kohtuistungil, kuivõrd kostja soovis üle kuulata omapoolsed tunnistajad. Kostja sedastas, et ei mäleta hagis toodud võlanõuet ja soovib tutvuda originaaldokumentidega ning nende esitamisel määrata käekirja ekspertiis. Kostja hinnangul on hagiavaldus kergekäeline, ennatlik ja pahatahtlik ning on esitatud vastuolus heade kommetega ja avaliku korraga. Meelevaldselt esitatud hagi tuleb jätta läbi vaatamata või rahuldamata ja menetluskulud välja mõista hagejalt. 05.01.2021 jättis kohus kostja taotluse menetluskulude katteks tagatise andmiseks rahuldamata. Kohus rahuldas kostja taotluse hagile vastamistähtaja pikendamiseks ja kohustas kostjat esitama kirjalik põhistatud vastus (muuhulgas nõuetekohased taotlused) hagile hiljemalt 19.01.2021. Hagejal tuli esitada enda seisukoht kostja vastusele hiljemalt 03.02.2021. 19.01.2021 vastuses kinnitas kostja jätkuvalt, et ei tunnista hagi ja vaidleb sellele vastu ning ei mäleta hagis toodud võlasuhet, soovib tutvuda originaaldokumentidega ja palus asja 3(7)

lahendamist kohtuistungil ning määrata asjas käekirjaekspertiis. Pärast ekspertiisi tulemust saab kostja esitada lõpliku seisukoha hagile. Hageja on 03.02.2021 seisukohas märkinud, et lepingut sõlmides on Tele2 Eesti tuvastanud kostja isikut tõendava dokumendi alusel, mille kostja on esitanud lepingu sõlmimisel. Juhul, kui kostja väidab, et tema suhtes on toime pandud identideedivargus, siis tuleb tal pöörduda selle tuvastamiseks õiguskaitseorgani poole. Hageja ei pidanud mõistlikuks käekirja ekspertiisi määramist käesolevas kohtuasjas. Hageja palus hagiavalduse rahuldamist ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus määras asjas 04.03.2021 istungi. 04.03.2021 kell 15:02 helistas kohus kostjale E. P.le mob tel nr xxxxx, et täpsustada miks ei ole kostja ilmunud kohtuistungile. Kostja teatas, et ei ole teadlik kohtuistungist. Kohus kontrollis, kas kostja kasutab e-posti xxxxx. Kostja kinnitas, et kasutab antud e-posti, aga ei ole ammu kontrollinud seda. Sekretär teatas uuest istungi ajast, so 11.03.2021 kell 15.00 Jõhvi kohtumajas ja hoiatas, et juhul kui kostja ei ilmu istungile võib kohus hageja taotlusel teha tagaseljaotsuse. Sekretär selgitas, et kostjale edastatakse täiendavalt ka istungi kutse kostja poolt avaldatud e-postile, mille kättesaamist tuleb kinnitada. Kohus luges kostja istungi aja toimumisest, so 11.03.2021 kell 15.00 Jõhvi kohtumajas teadlikuks. Eeltoodust tulenevalt lükkas kohus istungi edasi ja määras asjas uue istungi, so 11.03.2021. Kostja oli 11.03.2021 istungi toimumist teadlik juba 04.03.2021 ja kohtukutse on kostja isiklikult kätte saanud 10.03.2021. 11.03.2021 kell 14:21 (so pool tundi enne kohtuistungi algust) edastas kostja e-posti aadressilt: xxx seisukoha, mille kohaselt kostja jätkuvalt ei tunnista hagi täies ulatuses ning vaidleb sellele vastu. Kostja ei mäleta hagis toodud võlasuhet. Kostja jätkuvalt palub määrata käekirjaekspertiisi ning esitada ekpredile ainult ühe küsimuse: kas hageja poolt kohtule esitatud dokumentidel on kostja allkiri? Pärast käekirja ekspertiisi tulemust saab kostja esitada seisukoha väidetava võlasuhte olemasolu või puudumise osas. Kostja leiab, et see on tema üks põhimenetlusõigusi. Juhul, kui asjas leiab kinnitust kostja allkirja ehtsus hageja dokumentidel, ei saa kostja nõustuda hageja nõuetega, mis on suuremad võrreldes esialgse põhivõla summaga. Maksimaalne aasta intress/viivis ei saa üldjuhul suurem, kui 22%. Lisaks ei saa kohtueelse sissenõudmiskulu olla suurem, kui 40 eurot. Kostja palus eeltoodud argumente asjas arvestada. Kostja nõustus kirjaliku menetlusega ja ei taotlenud enam asja arutamist kohtuistungil. Kostja positsiooni istungi vajalikkuse osas muutsid järgnevad objektiivsed asjaolud: kostja ei suuda tagada omapoolsete tunnistajate osavõttu istungil, kuna viimaste jaoks tähendaks see tõenäosusega hageja nõuete pööramist tunnistajate endi vastu, kostjal puuduvad õigusteadmised, et ennast tõhusalt kaitsta istungil, kostjal puuduvad rahalised vahendid lepingulise esindaja teenuste eest tasumiseks ka kirjalikus menetluses ning riigi õigusabile kostja ei looda. Kuivõrd kostja 11.03.2021 istungile ei ilmunud, siis taotles hageja esindaja asjas tagaseljaotsuse tegemist. Hageja kinnitas, et põhivõlgnevus on summas 730,92 eurot, mis koosneb põhiosa maksetest summas 685,90 eurot ja osutatud teenuste eest 45,02 eurot, millele lisandub sissenõutavaks muutunud viivis summas 50,37 eurot ja edasiulatuv viivis alates 30.07.2020 seadusjärgses määras. Hageja kinnitas kohtuistungil, et hageja menetluskuludeks on 175 eurot riigilõiv ja 480 euro ulatuses on õigusabikulud (4h x 120= 480 eur). Hageja märkis istungil, et liitumislepingu sõlmimisel tuvastati isik (kostja) ID-kaardi alusel ja sellest on tehtud koopia, mis on kohtule esitatud. Lepingud on kostja ise allkirjastanud. Hageja asus seisukohale, et kostja vastuväited hagile ei ole põhjendatud, lepingu kehtivus, mh lepingu sõlmimine on tõendatud ja nõue on loovutatud. 4(7)

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel, kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. TsMS § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 11.03.2021 toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud ning hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist. Kostjale on kohtukutse isiklikult kätte toimetatud 10.03.2021, seejuures oli kostja 04.03.2021 menetlustoimingu protokolli kohaselt 11.03.2021 (teistkordselt) toimuvast istungist teadlik juba 04.03.2021. Kohus on kostjat eelnevalt (kohtukutses ja menetlustoimingu protokollist nähtuvalt) hoiatanud, et istungile mitteilmumisel võib kohus teha tagaseljaotsuse kostja kahjuks või lahendada asja sisuliselt, ilma kostja osavõtuta. Kostja on varasemalt oma vastustes korduvalt taotlenud kohtuistungi pidamist. 11.03.2021 sisuliselt pool tundi enne istungi algust on kostja kohtule esitatud seisukohas aga teatanud, et nõustub kirjaliku menetlusega. TsMS § 422 lg 1 sätestab, et mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Kostja ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest istungile ilmumata jätmiseks ega seda põhistanud. Asjaolu, et kostjal puuduvad õigusteadmised, et ennast tõhusalt kaitsta istungil, ei ole tegemist TsMS § 422 lg-s 1 sätestatult mõjuva põhjusega istungile ilmumata jätmisel. Kohus leiab, esiteks, et vastav kostja avaldus on esitatud hilinenult ja teiseks, kui kohus on asjas kohustanud kostjat osalema kohtuistungil, siis ei saa kostjal olla valikuvõimalust, so kas arutada asja kirjalikult või suuliselt. Seejuures on kostja seotud kohtu otsustusega ja asjas on TsMS § 413 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemiseks eeldused täidetud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Elektroonilise side seaduse (ESS) § 96 lg 1 p 4 ja liitumislepingu kohaselt on kostja kohustatud tasuma talle osutatud teenuse ja tema poolt ostetud kaupade eest tasu. VÕS § 208 lg 1 ja 3 kohaselt on kostja kohustatud saadud teenuste ja ostetud kauba eest müüjale tasuma vastavalt lepingule. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult nõuda viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. 5(7)

Hageja palub hagis kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 730,92 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 50,37 eurot ja edasiulatuva viivise alates 30.07.2020 põhinõudelt 730,92 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Kohus tuvastas, et kostja ja Tele2 Eesti AS vahel on sõlmitud 11.04.2019 liitumisleping (hagi lisa 1), järelmaksuleping (hagi lisa 2) ja seadmekindlustuse leping (hagi lisa 3). Kohus leiab, et kostja vastuväide, mis põhineb sellel, et tema ei mäleta võlasuhet, ei oma asjas tähendust. Hageja on hagi lisadega 1 kuni 3 ja TsMS § 230 lg 1 mõistes tõendanud, et lepingud on kostja poolt allkirjastatud ja kostja isik on lepingute sõlmimisel ID-kaardi alusel tuvastatud. Lepingutel ja ID-kaardil olevaid allkirju visuaalselt võrreldes on tuvastatav, et lepingud on kostja poolt allkirjastatud. Hageja on nõude omandanud Tele2 Eesti AS-ilt loovutamise teel, mille kohta on hageja kohtule esitanud kostjale adresseeritud 21.10.2019 teatise nõude loovutamise kohta (hagi lisa 8). Hagiavaldusest nähtuvalt tuleneb põhinõue arvetest nr xxxxx, xxxxxx, xxxxxxx, xxxxxxxx, xxxxxxxxx (hagi lisa 6) kogusummas 730,29 eurot (sh järelmaksu osamaksed 685,90 eurot ja osutatud teenuste eest 45,02 eurot). Lisaks nõuab hageja kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist 50,37 eurot ja edasiulatuvat viivist alates 30.07.2020 põhinõudelt 730,92 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Sissenõutavaks muutunud viivist on hageja arvestanud alates 19.09.2019 (arve nr xxxxxxxxx maksetähtajale, so 18.09.2019 järgnevast päevast) kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani, so 29.07.2020 põhivõlalt 730,92 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus kontrollis sissenõutavaks muutunud viivise arvestust viivisekalkulaatori (www.viivisekalkulaator.ee) abil ja hageja poolt arvestatud sissenõutavaks muutunud viivise arvestus ja viivise summa on õige. Kohus märgib, et 04.11.2020 kohtumäärusega keeldus kohus hageja intressinõude 28,19 euro menetlusse võtmisest ja teiseks nõuab hageja sissenõutavaks muutunud ja edasiulatuvat viivist üksnes VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras, mis on kohtu hinnangul põhjendatud. Lisaks ei sisalda põhinõue sissenõudmiskulu, vaid arvetest nähtuvalt osutatud teenuseid (seadmekindlustust ja kuutasu). Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kostja vastuväited viivise, intressinõuete ja sissenõudmiskulu osas tähelepanuta. Kostja ei ole tõendanud, et lepingujärgsed kohustused on hageja ees täidetud. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab hagi. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kostja ja Tele2 Eesti AS vahel 11.04.2019 sõlmitud liitumis-, järelmaksu- ja seadmekindlustuse lepingute alusel tekkinud põhivõlgnevuse 730,29 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 50,37 eurot (periood 19.09.2019 kuni 29.07.2020) ja edasiulatuva viivise alates 30.07.2020 põhinõudelt 730,92 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 6(7)

Hagiavalduses on hageja palunud kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 655 eurot (sh riigilõiv 175 eurot ja 480 eurot õigusabikulud, käibemaksuta, maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine 30 min 120/2=60 eurot; hagiavalduse koostamine 3,5 h x 120= 420 eur, kokku 4 h x 120= 480 eur). 20.11.2020 menetluskulude nimekirja järgi on hageja menetluskulud kokku summas 835 eurot (sh 175 eurot riigilõiv ja õigusabikulud 660 eurot, käibemaksuta). 11.03.2020 kohtuistungil on hageja kinnitanud, et tema menetluskulud on kokku summas 655 eurot (sh riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulud 480 eurot, käibemaksuta, 4 h x 120= 480 eur). Kohus lähtub 11.03.2021 kohtuistungil hageja poolt kinnitatust, mille kohaselt on hageja menetluskulud kokku summas 655 eurot (sh riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulud 480 eurot), kusjuures hageja peab nimetatud ulatuses hageja õigusabikulusid ka mõistlikuks ja põhjendatuks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud, kuivõrd hageja on asjas koostanud ja esitanud kohtule hagiavalduse, kostja vastuväidetest tulenevalt esitanud vastuseid ja osalenud kahel istungil (04.03.2021 ja 11.03.2021). Kohus rahuldab hagi, seega jäävad menetluskulud kostja kanda ning kohus mõistab kostjalt menetluskulu 655 eurot hageja kasuks välja. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse hagiavalduses esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.