Harju Kaevetööd OÜ hagi Aktsiaseltsi Golfikeskus vastu 748 euro saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11. septembri 2020. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Aktsiaseltsi Eesti Golfikeskus 12. oktoobri 2020. a apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
748 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja) Harju Kaevetööd OÜ (registrikood 11431520), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme
Eesti
Kostja (apellant) Aktsiaselts Eesti Golfikeskus (registrikood 10095562), seaduslik esindaja TL Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Kaevetööd OÜ 13. novembri 2020. a menetlusdokumendile lisatud tõend ja Aktsiaseltsi Eesti Golfikeskus 19. novembri 2020. a menetlusdokumendile lisatud tõend vastu võtmata.
2.Jätta Harju Maakohtu 11. septembri 2020. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt kohtuotsuse põhjendusi.
Jätta apellatsioonimenetluse kulud Aktsiaseltsi Eesti Golfikeskus kanda.
5.Mõista Aktsiaseltsilt Eesti Golfikeskus Harju Kaevetööd OÜ kasuks välja apellatsioonimenetluse kulude hüvitis 400 eurot.
2-19-133945 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Harju Kaevetööd OÜ (hageja) esitas 15. novembril 2019 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse Aktsiaseltsi Eesti Golfikeskus (kostja) vastu 748 euro saamiseks. Kostja esitas makseettepanekule vastuväite ning Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 28. detsembril 2019. a Harju Maakohtule kostja vastu hagiavalduse, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 748 eurot (sh saamata jäänud tasu 648 eurot ja kahjuhüvitise 100 eurot), jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitis koos seadusjärgses määras viivisega.
2.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 2019. a augustis töövõtulepingu (töövõtuleping), mille alusel kohustus hageja süvendama oma tehnikaga kostja tiiki ning kostja kohustus tasuma hagejale kaevetöö eest tunnitasu 60 eurot (lisandub käibemaks) ja ekskavaatori objektile transpordi eest 300 eurot (lisandub käibemaks). Hageja toimetas kokkulepitud ajal (29. augustil 2019) ekskavaatori koos juhiga kostja objektile ja alustas töid. Pärast nelja tundi tööd saabus kostja esindaja ja käskis hagejal tööd lõpetada ning objektilt lahkuda. Sellega ütles kostja töövõtulepingu VÕS § 655 lg 1 tähenduses üles. Hageja lahkus objektilt ning tal on VÕS § 655 lg 1 aluselõigus saada ekskavaatori transpordi ja nelja tunni töö eest kostjalt 648 eurot. Hageja esitas kostjale arve, mille maksetähtpäev oli
6.septembril 2019, kuid kostja ei ole arvet tasunud. Kuna kostja jättis arve tasumata, pöördus hageja võla sissenõudmiseks advokaadibüroo poole, kes edastas kostjale 30. septembril 2019 pretensiooni. Sellega tekkisid hagejal õigusabikulud 100 eurot, mille kostja peab hüvitama.
2.2.Kostja vastuväidete kohta märkis hageja järgmist. Hageja ei ole töövõtulepingut rikkunud. Kostja ei ole tõendanud seda, et hageja tehnika ei olnud töö tegemiseks piisav, ega seda, et hageja ei oleks suutnud tööd kahe nädala jooksul lõpetada. Hageja töötaja, kes kaevatöid tegi, selgitas, et töö edenes normaalselt ning tema kogemuse põhjal oleks töö saanud kokkulepitud ajaks valmis. Kostja sekkumise tõttu sai hageja töid teha ainult neli tundi. Juhul kui töö tegemise käigus oleks ilmnenud, et mingil põhjusel ei ole olemasoleva tehnikaga võimalik tööd tähtaegselt lõpetada, oleks hageja vajadusel kaasanud objektile kas täiendava või suurema võimsusega tehnika. Kostja väidab ebaõigesti, et pärast kahte tundi töö tegemist, ei olnud
2-19-133945 sisuliselt midagi tehtud. Kostja väidab vääralt, et hageja töötaja väitis, et tööd ei ole võimalik teha, sest paekivi on liiga tugev ja ekskavaatori võimsus ei ole piisav. Hageja töötaja ei ole seda väitnud. Kostja vastuväited
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
3.1.Kostja vastuväidete kohaselt ei ole õiged hageja väited objektil töö lõpetamise põhjuste kohta ning hageja töötaja ei ole andnud tõeseid selgitusi. Kostja ei katkestanud töö tegemist ega käskinud hagejal objektilt lahkuda. Kostja soovis süvendada Niitväljaku golfiväljakul paiknevat paekivi põhjaga tiiki. Hageja lubas teha süvendustööd ja pidi ise otsustama, milliseid töövahendeid, masinaid ja seadmeid ta selleks kasutab. Hageja seaduslik esindaja AM tutvus enne töö tegemist objektiga ja lubas teha töö valmis kahe nädalaga (10 tööpäevaga). Hageja töötaja saabus 29. augusti 2019. a hommikul, vaatas tiiki ja ütles, et seda süvendustööd ei ole võimalik teha, sest paekivi on liiga tugev ja hageja tehnika (21 t ekskavaator ja 1,5 t hüdrovasar) ei ole piisavalt võimas (kivikiht on hüdrovasara jaoks liiga tugev). Kostja võttis viivitamatult ühendust hageja juhatuse liikmega, kes ei osanud olukorrale lahendust leida ning töö jätkamine ei andnud tulemust. Kuna hageja töötaja väitis endiselt, et süvendustöid ei ole võimalik selle tehnikaga teha, siis oli ainuke lahendus töö tegemine lõpetada. Kuna hageja jättis töö tegemata ja kostja muud tööd seisid süvendamistööde taga, oli kostja sunnitud tellima tööd Väo Paas OÜ-lt, kes kasutas selleks ligikaudu kaks korda võimsamat tehnikat (40 t roomikekskavaatorit ja 3,2 t hüdrovasarat) ja kellel kulus tiigi süvendamiseks kokku 130 tundi. Hageja tehnikaga oli küll võimalik paekivi lõhkuda, kuid seda ei olnud võimalik teha kahe nädalaga. Seega ei olnud hageja tehnika piisav töö tähtaegseks tegemiseks, mida kinnitab ka teise töövõtja juhatuse liige VH oma e-kirjas.
3.2.Hagejal oli õigus saada tasu, kui tiik on süvendatud, kuid hageja jättis tiigi süvendamata. Seega ei ole hageja tulemust saavutanud ning tema tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Hagejal ei ole õigust nõuda tasu ebaõnnestunud töö eest.
3.3.Hageja rikkus lepingut, sest tuli töid tegema tehnikaga, millega ei olnud neid võimalik tähtaegselt teha. Rikkumise tõttu ei ole tal VÕS § 655 lg 2 järgi õigust nõuda tasu.
3.4.Hageja kahjunõue ei ole põhjendatud, sest hagejal ei ole kostja vastu töövõtulepingust tulenevat tasunõuet. Hageja nõuab sama kulu hüvitamist menetluskuluna. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus jättis 11. septembri 2020. a otsusega hageja 17. juulil 2020 esitatud tõendi vastu võtmata, rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 748 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 850 eurot ning alates otsuse jõustumisest kuni hüvitise tasumiseni seadusjärgses määras viivise.
4.1.Maakohus jättis hageja 17. juulil 2020 esitatud tõendi vastu võtmata, sest hageja esitas selle hilinemisega ega põhistanud, et tal oli selleks mõjuv põhjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 331 lg 1 tähenduses.
2-19-133945 Hageja esitas tõendi 17. juulil 2020, kuigi kohus andis 16. aprillil 2020 hagejale tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks kuni 18. maini 2020 ja kostjale kuni 18. juunini 2020 ning teatas, et loeb seejärel eelmenetluse lõppenuks. Hageja ei ole põhistanud, et tal oli mõjuv põhjus tõendi hilinenult esitamiseks. Lisaks annavad andmed dokumendi koostaja isiku kohta faili atribuutides alust kahelda esitatud tõendi usaldusväärsuses juhul, kui tõendi on koostanud hageja lepinguline esindaja. Olukorras, kus kohus võtaks tõendi vastu, peaks kohus andma hagejale täiendava tähtaja tõendi usaldusväärsuse põhistamiseks, mis põhjustaks omakorda menetluse venimist.
4.2.Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud: ˗ ˗ ˗ ˗ ˗ ˗ ˗
hageja ja kostja sõlmisid 2019. a augustis töövõtulepingu, mille alusel pidi hageja tegema kostjale Niitvälja golfikeskuses tiigi süvendamise töid; kostja pidi hagejale töö eest tasuma 60 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks, kostja pidi tasuma ekskavaatori transpordi eest objektile ja tagasi 300 eurot; hageja pidi töö valmis tegema kahe nädala jooksul, vahetähtaegades pooled kokku ei leppinud; hageja alustas 29. augustil 2019 kostja objektil töid, töötas neli tundi ning lõpetas tööd ja lahkus objektilt kostja soovil pärast seda, kui kostja oli lepingu üles öelnud; hageja ei teinud tööd valmis ega andnud seda kostjale üle; hageja esitas kostjale arve 648 euro tasumiseks, kostja ei ole arvet tasunud.
4.3.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb hageja põhinõue rahuldada, sest kostja ütles töövõtulepingu VÕS § 655 lg 1 I lause järgi üles ning hagejal on õigus nõuda kostjalt VÕS § 655 lg 1 II lause alusel tasu 648 eurot. Hageja on tõendanud, et ta tegi töid 4 tundi ning pooled ei vaidle selle üle, et töö tegemiseks pidi hageja transportima objektile tehnika ja selle sealt ära viima. Samuti ei vaidle poole tasu suuruse üle.
4.4.Kostja ei ole tõendanud, et tal oli õigus öelda hagejaga sõlmitud leping üles hageja rikkumise tõttu, mistõttu ei saa ta tugineda sellele, et hagejal ei ole VÕS § 655 lg 2 järgi õigust tasu saada. Tellija ei saa viidata töövõtja väidetavale lepingu rikkumisele, kui ta ei ole piisavalt selgelt lepingu rikkumisest teatanud ega esmalt nõudnud puuduste kõrvaldamist. VÕS § 644 lg-te 1 ja 2 järgi pidi kostja väidetavast lepingule mittevastavusest hagejale teatama ja seda täpselt kirjeldama ning VÕS § 646 lg 1 ja § 647 lg 1 järgi nõudma puuduste kõrvaldamist ning üksnes puuduste kõrvaldamata jätmisel või kõrvaldamisest keeldumise korral oleks tegemist töövõtja olulise rikkumisega. Seega, kui töö ei vasta tellija arvates kokku lepitud tingimustele või kostja arvates on alust eeldada, et töövõtja ei tee tööd tähtaegselt valmis, peab tellija esmalt piisavalt selgelt nõudma puuduste kõrvaldamist ning peab arvestama töövõtja ettepanekutega töö parandamiseks. Kui tellija ettepanekutega ei arvesta, ei saa ta vähendada maksmisele kuuluvat tasu. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, milles seisnes hageja rikkumine, ega seda, et ta teavitas hagejat lepingu rikkumisest ning nõudis puuduste kõrvaldamist. Hageja on tõendanud enda töötaja IM seletuskirjadega, et hageja töötaja ei ole väitnud, et tema kasutuses oleva tehnikaga ei olnud võimalik tiiki süvendada, ning hageja tegi objektil neli tundi tööd ja lõpetas tööd, kui kostja oli töövõtulepingu üles öelnud, sest kostja ei vajanud enam tööd. Kostja ei ole põhistanud ega toonud esile asjaolusid, mis annaksid alust pidada hageja töötaja kirjalikke selgitusi ebausaldusväärseks.
2-19-133945 Kostja töötaja KV seletuskirjast nähtub, et hageja tegi objektil mitu tundi tööd, kuid töötaja pidas töid ebapiisavaks. Seletuskirjast ei nähtu, et kostja töötaja teatas hagejale töödes esinevatest puudustest või nõudis võimsama tehnika kasutamist, samuti seda, et hageja töötaja avaldas, et töid ei saa teha või keeldus töid tegemast. Kuigi töötaja pidas töid ebapiisavaks, ei ole kostja tõendanud, et pooled leppisid kokku, kui suur peab olema süvendamise maht tunnis ning millist tehnikat tuleb kasutada. Samuti ei ole kostja väitnud ega tõendanud, et ta nõudis hagejalt võimsama tehnika kasutamist, kuid hageja keeldus sellest. Kuigi kostja esitas kohtule OÜ Väo Paas juhataja e-kirja, millest nähtub, et ettevõtte arvates ei ole alla 40-tonnine roomikekskavaator ja alla 3,2-tonnine hüdrovasar piisava tootlikkusega, et teha töid kahe nädalaga, ei nähtu e-kirjast selle koostaja pädevust, mistõttu ei saa kohus hinnata e-kirja koostaja kui asjatundja arvamust ning see ei kinnita asjaolu, et hageja kasutatud tehnikaga ei olnud võimalik töid kahe nädala jooksul valmis teha. Üksnes asjaolust, et OÜ Väo Paas kasutas võimsamat tehnikat, mida nemad pidasid tootlikkuse osas paremaks, ei anna alust tuvastada, et hageja rikkus poolte vahel sõlmitud lepingut. Kostja nõukogu liikme ja tegevjuhi AR seletuskirjast nähtub, et hageja töötaja saabus 29. augustil 2019 tiiki süvendama ja teatas, et tööd ei ole võimalik teha, mispeale võttis seletuskirja koostaja ühendust hageja juhatuse liikme AM-ga, kes lubas, et proovib töid teha, kuid see ei õnnestunud ning ei jäänud muud üle kui tööd lõpetada. Hageja juhatuse liikme seletuse kohaselt leppis ta kostjaga kokku, et teeb tööd kahe nädala jooksul, hageja alustas objektil töid, kuid kostja esindaja AR helistas talle ja soovis tööd lõpetada, kuna tema hinnangul ei tehtud töid piisavalt kiiresti. Nii hageja juhatuse liikme AM kui ka kostja nõukogu liikme AR seletuskirju saab käsitada poolte seletustena, mitte tõenditena. Kostja nõukogu liikme seletus ei ole ka usaldusväärne, sest tema väited on vastuolus kostja töötaja väidetega, sest sisaldab viimastest erinevaid asjaolusid. Kostja töötaja ei ole väitnud, et hageja töötaja keeldus töid tegemast.
4.5.Kuna hageja põhinõue on põhjendatud, tuleb rahuldada ka hageja nõue kahjuhüvitise saamiseks. Hagejat esindas advokaadibüroo, kes esitas kostjale nõudekirja arve tasumata jätmise tõttu ja nõudekirja koostamise eest hagejale arve 120 eurot (sh käibemaks). Hageja esitatud menetluskulude nimekirjast seda kulu ei nähtu ning nõudekiri ja hagiavaldus ei kattu. Nõudekirja sisu ja sõnastus erinevad hagiavaldusest.
4.6.Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis 850 eurot koos kohustusega tasuda hüvitiselt alates otsuse jõustumisest seadusjärgses määras viivist. Apellatsioonkaebus
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
5.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt kohaldas maakohus vääralt VÕS § 76 lg-t 1 ja § 635 lg-t 1 ning andis poolte töövõtulepingule väära sisu. Maakohus leidis ekslikult, et hageja pidi tegema tiigi süvendamise töid, kuigi tegelikult pidi hageja kahe nädala jooksul tiigi ära süvendama. Seda arvestades asus maakohus ka vääralt ja vastuolus VÕS § 637 lg-ga 3 seisukohale, et hagejal on õigus saada tasu nelja tunni töö eest, kuigi hageja ei olnud töid valmis teinud ega kostjale üle andnud.
5.2.Maakohus asus ekslikult seisukohale, et kostja ei ole tõendanud ega põhistanud, et ta teatas hagejale töös esinevatest puudustest VÕS § 644 tähenduses, ega seda, et kostja nõudis hagejalt
2-19-133945 puuduste kõrvaldamist VÕS § 646 tähenduses. Hageja valis töö tegemiseks vale tehnika, mis tuli esimeste töötundide jooksul ilmsiks, ning kostja nõukogu liige helistas kohe hageja juhatuse liikmele ja andis teada, et tema töötaja ei saa tiiki süvendada, kuna hageja valitud tehnika on liiga väikse võimsusega. Kostja palus hagejalt lahendusi, et töö saaks kahe nädala jooksul tehtud, kuid hageja ei pakkunud võimsamat tehnikat, vaid proovis sama tehnikaga edasi töötada. Töö ei õnnestunud. Seega teatas kostja hagejale puudusest, kuid hagejal ei õnnestunud puudust kõrvaldada, mistõttu rikkus hageja VÕS § 647 lg 1 tähenduses oluliselt lepingut ning kostja ütles lepingu olulise rikkumise tõttu üles.
5.3.Maakohus kohaldas vääralt VÕS § 655 lg-t 1 ja jättis vääralt kohaldamata VÕS § 655 lg 2.
5.4.Kostja esitas enda esile toodud asjaolude kinnituseks tõendid, kuid maakohus jättis need põhjendamatult tähelepanuta või arvestamata ning hindas tõendeid vääralt. Maakohus jättis põhjendamatult arvestamata kostja vastuväited hageja töötaja kirjalike selgituste ebausaldusväärsuse kohta. Töötaja andis kirjalikud ütlused hageja töötajana, s.o sõltuvussuhtes, sh andis täiendavad selgitused, mis annavad alust arvata, et need olid hageja poolt initsieeritud ja juhendatud. Seejuures ei andnud ta tunnistajana vande all neid ütlusi. Lisaks on töötaja ütlused vastuolus hageja juhatuse liikme ütlustega. Töötaja väide, et kostja ei vajanud enam teenust, on vale. Maakohus ei ole toonud esile elulist põhjust, miks pidi kostja hageja ilma põhjuseta objektilt ära saatma ja tellima sama töö kallima hinnaga kolmandalt isikult. Maakohus ajas segamini kostja töötaja ja kostja nõukogu liikme seletuste sisu ning kostja väited menetluses. Töötaja selgitusega soovis kostja tõendada, mida kostja töötaja nägi ja koges, sh seda, et hageja valitud tehnika ei suutnud paekivi lõhkuda ning masinal jäi võimsust puudu. Nõukogu liikme selgitusega soovis kostja tõendada, et hageja töötaja teatas kostjale, et toodud tehnikaga ei ole võimalik töid teha, ning et kostja teatas hagejale puudustest. Maakohtu põhjendused OÜ Väo Paas juhatuse liikme e-kirja osas on vastuolulised ja asjakohatud. OÜ-l Väo Paas oli pädevus hinnata, kas hageja tehnika oli töö tegemiseks piisav, ning ettevõtte enam kui 20-aastane töökogemus nähtus e-kirjast. Ka asjaolu, et OÜ-l Väo Paas kulud kaks korda võimsama tehnikaga tiigi süvendamiseks 130 töötundi, kinnitab, et hageja ei oleks suutnud kahe nädalaga (vähem kui 130 töötunniga) töid ära teha. Maakohus leidis ekslikult, et kostja nõukogu liikme AR seletuskiri on poole seletus, mitte tõend. Nõukogu esimees ei ole äriühingu seaduslik esindaja, mistõttu on tema seletuskiri dokumentaalne tõend TsMS § 229 lg 2 tähenduses. Maakohus leidis õigesti, et hageja seadusliku esindaja selgitus ei ole tõend, mistõttu pidi maakohus jätma selle arvestamata. Maakohus viitas tõendeid uurimata arusaamatult sellele, et kostja töötaja selgitus ja nõukogu liikme selgitus erinevad. Kuna hageja töötaja ei ole kostja töötajale midagi avaldanud, ei saanud ka kostja töötaja selle kohta selgitusi anda.
5.5.Hageja kahjuhüvitise nõue tuleb jätta rahuldamata, sest hageja tasu nõue ei kuulu rahuldamisele. Lisaks on kohtuväline nõudekiri on oma sisult ja ülesehituselt samane hagiavaldusele, mistõttu nõuab hageja sisuliselt kahju hüvitamist topelt. Vastustaja seisukoht
6.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Muu hulgas tõi hageja esile, et maakohus jättis põhjendamatult vastu võtmata
2-19-133945 tema 17. juulil 2020 esitatud tõendi (AS YIT Eesti objektijuht HK 17. juuli 2020. a e-kiri), ning palus ringkonnakohtul selle vastu võtta ja sellega vaidluse lahendamisel arvestada.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb muuta kohtuotsuse põhjendusi.
8.Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohus ei eksinud menetlusõiguse normide vastu, kui jättis hageja 17. juulil 2020 esitatud tõendi vastu võtmata, mistõttu ei ole ka ringkonnakohtul alust võtta hageja esitatud tõendit vastu, ning seetõttu ei ole alust võtta vastu ka kostja esitatud tõendit.
8.1.Kolleegium märgib, et ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtus tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid TsMS § 652 lg 3 järgi üksnes juhul, kui asjaolu millele tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta või kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Seega võtab ringkonnakohus uue tõendi mh vastu siis, kui maakohus on põhjendamatult keeldunud seda vastu võtmast. Praegusel juhul jättis maakohus hageja esitatud tõendi põhjendatult vastu võtmata, kuna hageja esitas selle pärast tõendite esitamiseks antud tähtaega, s.o hilinenult, ega põhistanud, et tal oli selleks mõjuv põhjus. TsMS § 237 lg 1 järgi annab kohus menetlusosalistele eelmenetluses tähtaja tõendite esitamiseks ning kui tõendit ei ole tähtaja möödudes esitatud, võib hiljem tõendile tugineda üksnes TsMS §-s 331 sätestatud järgides, st kohus võtab tõendi vastu üksnes siis, kui selle vastuvõtmine ei põhjusta kohtu hinnangul vaidluse lahendamise viibimist ning menetlusosaline põhistab, et tal oli hilinemiseks mõjuv põhjus. Hageja esile toodud asjaolud ei anna alust järeldada, et hagejal oli hilinemiseks mõjuv põhjus. Ainuüksi asjaolu, et kostja esitas talle tõendite esitamiseks antud tähtaja jooksul VH e-kirja, millega soovis tõendada, et hageja tehnikaga ei oleks saanud töö kahe nädala jooksul tehtud, ei tähenda seda, et hageja oleks pidanud saama täiendava tähtaja omapoolsete väidete ja tõendite esitamiseks. Kuna kostja esitas selle väite juba vastuses hagile ja põhistas oma väidet, oli hagejal võimalik oma väited ja tõendid kostja väidete kummutamiseks esitada maakohtu määratud tähtajal. Seega ei olnud hagejal mõjuvat põhjust uue asjaolu ja tõendi hilinenult esitamiseks. Lisaks ei ole hageja esitatud tõendil ringkonnakohtu hinnangul asjas tähtust ning see tuleks ka seetõttu jätta TsMS § 238 lg 1 alusel vastu võtmata. Asjaolu, et hageja kaevas sama võimsa tehnikaga 2016–2017 Tallinna Lennujaama lennuliiklusala arendamisel paekivisse kraave ja lammutas betoonplatse, ei kinnita seda, et hagejal oli võimalik selle tehnikaga teha kostja objektil töö valmis kahe nädalaga.
8.2.Kuna ringkonnakohus jätab hageja esitatud uue tõendi vastu võtmata, ei ole tähtsust ka kostja esitatud tõendil, millega kostja soovis tõendada, et hageja esitatud tõend ei ole usaldusväärne, ning ringkonnakohus jätab ka selle TsMS § 238 lg 1 alusel vastu võtmata.
9.Edasi märgib kolleegium, et maakohus jättis osad kostja esitatud tõendid põhjendamatult vaidlust lahendades arvestamata, kuid see ei anna alust muuta maakohtu otsuse lõppjäreldust.
2-19-133945
9.1.Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et lihtmenetluses võib kohus TsMS § 405 lg 1 p 5 järgi kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Seda arvestades sai maakohus vaidlust lahendades arvestada hageja seadusliku esindaja seletusi ning oleks saanud arvestada ka kostja seadusliku esindaja seletusi, mis ei olnud antud vande all. Samas leidis maakohus vääralt, et kostja nõukogu liikme ja tegevjuhi kirjalik selgitus on poole seletus, mitte tõend. TsMS § 267 lg 1 II lause järgi võib juriidilisest isikust menetlusosalise puhul vande all üle kuulata selle seadusliku esindaja. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 34 lg 1 järgi loetakse juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks juhatus või seda asendav organ. Ka aktsiaseltsi esindab äriseadustiku § 306 lg 1 järgi tema juhatus, mitte nõukogu. Seega ei saa aktsiaseltsi nõukogu liiget pidada menetlusosalise seaduslikuks esindajaks ning tema kirjalikku selgitust saab pidada dokumentaalseks tõendiks TsMS § 272 lg 1 tähenduses. Samuti jättis maakohus vääralt arvestamata OÜ Väo Paas juhatuse liikme e-kirja. Ka seda ekirja saab pidada TsMS § 272 tähenduses dokumentaalseks tõendiks, sh eriteadmistega isiku arvamuseks TsMS § 272 lg 2 tähenduses, kuna selle on koostanud vastaval erialal pikaajaliselt tegutsenud äriühingu juhatuse liige. Õige on ka kostja etteheide maakohtule, et maakohus jättis põhjendamatult tähelepanuta tema vastuväited hageja töötaja kirjalike selgituse usaldusvääruses kohta. Kohus võib TsMS § 238 lg 5 II lause järgi jätta tõendi selle hindamise järel arvestamata, kui see on ilmselt ebausaldusväärne. Praegusel juhul leidis maakohus ekslikult, et kostja ei ole põhistanud, miks ta peab hageja töötaja ütlusi ebausaldusväärseks. Kostja põhistas oma seisukohta, kuid maakohus jättis kostja vastuväited arvestamata. Lisaks leidis maakohus ekslikult, et kostja nõukogu liikme kirjalik selgitus ei ole usaldusväärne, põhjendades seda kostja nõukogu liikme ja töötaja kirjalike selgituste vastuoluga, mida nimetatud tõenditest ringkonnakohtu hinnangul järeldada ei saa.
9.2.Kuigi maakohus eksis tõendite hindamisel, ei anna need minetused siiski ringkonnakohtule alust asuda lõppjäreldusena maakohtust erinevale seisukohale, sest ka juhul, kui kostja on tõendanud, et kostja objektile toodud tehnikaga ei olnud võimalik tööd kahe nädala jooksul teha, ei annaks see alust asuda lõppjäreldusena maakohtust erinevale seisukohale. Kolleegium põhjendab seda alljärgnevalt.
10.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on töövõtjana õigus nõuda kostjalt kui tellijalt kostja objektil 29. augustil 2019 neli tundi tehtud tiigi süvendustöö eest tasu, millele lisandub tehnika kohale- ja äraveo tasu. Pooled on üksmeelel selles, et nad sõlmisid töövõtulepingu, mille alusel kohustus hageja süvendama kahe nädala jooksul kostja tiigi ning kostja pidi maksma hagejale tehtud töö eest tasu 60 eurot tunnis (lisandub käibemaks), lisaks kandma töö tegemiseks vajaliku tehnika veokulud 300 euro ulatuses. Üksmeel on ka selles, et hageja töötaja alustas 29. augustil 2019 kostja tiigi süvendustööd, töötas kostja objektil neli tundi ning lahkus seejärel, st töö jäi lõpuni tegemata. Pooled vaidlevad selle üle, miks hageja töötaja lahkus. Hageja väitel käskis kostja esindaja hageja töötajal lahkuda, kostja on seevastu seisukohal, et tööd tuli lõpetada, kuna hageja töötaja kinnitusel ei olnud objektile toodud tehnika piisavalt võimas, et kostja tiiki süvendada, ning hageja ei leidnud probleemile lahendust. Kolleegiumi hinnangul saab mõlema poole väidetest järeldada, et hageja töötaja lahkus kostja objektilt kostja initsiatiivil, st kostja tegi hagejale tahteavalduse töövõtulepingu lõpetamiseks ning formaalne eeldus töövõtulepingu ühepoolseks lõpetamiseks on täidetud. Pooled on aga eri meelt selles, kas kostja lõpetas
2-19-133945 ühepoolselt töövõtulepingu hagejaga seetõttu, et hageja rikkus oluliselt lepingut, või tegi ta seda hagejast oleneva põhjuseta.
11.Asjas esitatud asjaolusid arvestades on maakohus kolleegiumi hinnangul eksinud hageja nõuet õiguslikult kvalifitseerides, kui käsitas hageja nõuet üksnes VÕS § 655 lg 1 alusel esitatud tasunõudena töövõtulepingu ülesütlemise korral ning jättis kostja vastuväiteid arvestades tähelepanuta, et kostja võib olla töövõtulepingust hoopis taganenud, mis välistab hageja nõude VÕS § 655 lg 1 alusel.
11.1.Riigikohus on korduvalt selgitanud, et töövõtulepingust on võimalik taganeda või see üles öelda. Juhul, kui töövõtja on töövõtulepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud, saab tellija töövõtulepingust VÕS § 116 lg 1 alusel taganeda. Samas on tellijal taganemise kõrval VÕS § 655 lg 1 järgi õigus öelda töövõtuleping igal ajal üles sõltumata lepingu rikkumisest. Seejuures on töövõtulepingust taganemisel ja töövõtulepingu VÕS § 655 lg 1 alusel ülesütlemisel erinevad õiguslikud tagajärjed. Töövõtulepingust taganemise korral on võimalik nõuda üleantu tagastamist või üleantu väärtuse hüvitamist (VÕS § 189 lg-d 1 ja 2), ülesütlemise korral seevastu kokkulepitud tasu, millest on vajadusel tehtud mahaarvamised (vt nt Riigikohtu kolleegiumi 20. septembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-40856, p 11). Seda arvestades pidi maakohus vaidluse lahendamiseks esmalt tuvastama, kas kostja esile toodud asjaolusid arvestades on kostja töövõtulepingust kehtivalt taganenud, ning kui kostjal ei olnud lepingust taganemiseks alust, sai maakohus pidada hageja tahteavaldust VÕS § 655 lg 1 alusel esitatud töövõtulepingu ülesütlemise avalduseks.
11.2.Ringkonnakohus selgitab, et lepingupool võib lepingust VÕS § 116 lg 1 järgi taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud, seejuures saab VÕS § 116 lg 2 p 5 järgi pidada oluliseks lepingurikkumiseks mistahes kohustuse rikkumist, kui lepingupool ei täida seda täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. Praegusel juhul heidab kostja hagejale ette seda, et hageja asus tööd tegema tehnikaga, mille võimsust arvestades ei olnud võimalik tööd tähtaegselt valmis saada, kuid hagejale oli tähtaegne tööde tegemine oluline, sest tiigi süvendustöö taga seisid teised tööd. Kuigi pooled ei olnud leppinud kokku selles, millise võimsusega tehnikat peab hageja töö tegemisel kasutama, oli hageja kostja objekti üle vaadanud ja kinnitanud, et töö saab tehtud kahe nädalaga. Seega oli hageja töövõtulepingu järgi kohustatud tegema töö kahe nädala jooksul ning selle eesmärgi saavutamiseks pidi hageja kasutama töö tegemiseks piisava võimsusega tehnikat. Siiski ei ole kolleegiumi hinnangul kohase tehnika valimise ja kasutamise kohustus selline töövõtulepingust tulenev kõrvalkohustus, mille rikkumist saaks pidada igal juhul sedavõrd oluliseks, et see annaks alust taganeda lepingust ilma kohustuse täitmiseks täiendavat mõistlikku tähtaega andmata. Kostja ei ole toonud esile ka muid asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et kostjal oli õigus taganeda töövõtulepingust VÕS § 116 lg 2 p-des 1–4 sätestatud alustel. Seega oleks kostja saanud selle kohustuse rikkumise tõttu töövõtulepingust VÕS § 116 lg 2 p 5 alusel taganeda, kui ta oleks andnud hagejale VÕS § 114 lg 1 kohaselt kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. Olukorras, kus kostja hinnangul ei oleks hageja saanud tööd kasutatava tehnikaga tähtaegselt tehtud, pidi kostja andma hagejale võimaluse täita töövõtulepingu eesmärgi saavutamiseks oma kohustus, st võtta töö tegemisel kasutusse piisava võimsusega tehnika. Kostja oleks saanud lepingust VÕS § 114 lg 4 järgi kehtivalt taganeda alles siis, kui hageja oleks talle teatanud, et ta ei täida oma kohustust, või kui hageja ei oleks kohustust täitnud täiendava mõistliku tähtaja jooksul.
2-19-133945 Kostja väitel helistas kostja nõukogu liige töö alustamise päeval hagejale ja teatas, et hageja töötaja kinnitusel ei ole võimalik tööd kostja objektile toodud tehnikaga teha, mispeale hageja lubas proovida tööd teha, kuid kostja väitel ei õnnestunud töö tegemine. Milles töö ebaõnnestumine täpsemalt seisnes, ei ole kostja selgitanud. Hageja seadusliku esindaja selgituse kohaselt helistas kostja nõukogu liige hageja seaduslikule esindajale ja soovis töö lõpetamist, kuna tema hinnangul ei tehtud tööd piisavalt kiiresti. Seega võttis kostja küll hagejaga probleemi ilmnedes ühendust, kuid kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta andis hagejale telefonivestluses mõistliku tähtaja piisava võimsusega tehnika kasutusele võtmiseks, et tagada lepingu tähtaegne täitmine. Ainuüksi asjaolu, et kostja palus hagejal leida lahenduse ja hageja arvas, et ta proovib kostja objektile toodud tehnikaga esmalt jätkata, ei anna alust järeldada, et kostja on andnud hagejale täiendava tähtaja vajaliku võimsusega tehnika kasutuselevõtuks või muul viisil töötempo tõstmiseks. Isegi kui kostja oleks telefonivestluses seda teinud, ei saaks kohus asjaolusid arvestades järeldada, et kostja andis hagejale mõistliku tähtaja lepingu eesmärgi saavutamiseks vajalike abinõude rakendamiseks. Arvestades seda, et kostja helistas hageja seaduslikule esindajale pärast tööde alustamist ning kostja algatusel lõpetas hageja töötaja töö tegemise pärast nelja tunni möödumist, ei oleks kostja antud tähtaeg võimsama tehnika kasutusele võtmiseks olnud ka mõistlik. Samuti ei ole kostja esitanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et hageja keeldus võtmast samme selleks, et töö saaks tähtaegselt tehtud.
11.3.Lisaks ülalnimetatud lepingurikkumisele võis esitatud asjaolusid arvestades olla kostjal õigus lepingust taganeda ka VÕS § 117 järgi, sest kostja arvates ei oleks hageja suutnud kostja objektile toodud tehnika võimsust arvestades tööd täheaegselt teha. Kolleegium selgitab, et kui enne ühe lepingupoole kohustuse sissenõutavaks muutumist on ilmne, et see lepingupool paneb toime olulise lepingurikkumise, eelkõige, kui ta teatab, et ei kavatse lepingut täita, võib teine lepingupool lepingust VÕS § 117 lg 1 järgi taganeda juba enne kohustuse sissenõutavaks muutumist. Praegusel juhul ei ole kostja esile toonud ega tõendanud, et hageja teatas talle, et ta ei kavatse lepingut tähtaegselt täita. Kostja väidab, et hageja ei oleks tööd tähtaegselt valmis saanud, st hoolimata sellest, et töö valmimise tähtaeg ei olnud veel saabunud, oli kostjale ilmne, et hageja paneb toime lepingurikkumise. Lepingust enne kohustuse sissenõutavaks muutumist taganeda kavatsev pool peab VÕS § 117 lg 2 järgi teisele lepingupoolele oma taganemise kavatsusest teatama, et võimaldada tal kohustuse täitmist tagada või kinnitada, ning alles siis, kui kohustuse täitmist ei tagata ega kinnitata mõistliku aja jooksul pärast taganemise kavatsusest teatamist, võib kavatsusest teatanud lepingupool lepingust taganeda. Praegusel juhul ei ole kostja väitnud ega tõendanud, et ta teatas hagejale oma kavatsusest taganeda töövõtulepingust enne töö valmimist ning andis hagejale mõistliku tähtaja, et tagada lepingu tähtaegne täitmine või täitmist kinnitada. Kostja esitatud asjaolud kinnitavad seda, et kostja palus hagejal leida olukorrale lahenduse, kuid kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta teatas hagejale enne tööde lõpetamist, et ta kavatseb lepingust taganeda, kui hageja ei võta samme selleks, et töö edeneks kiiremini ja saaks kokkulepitud ajaks valmis, ning et ta andis hagejale võimaluse kinnitada kohustuse täitmist või seda tagada. Seega ei olnud kostjal õigust ka VÕS § 117 alusel töövõtulepingust taganeda.
11.4.Kuna kostjal ei olnud alust töövõtulepingust taganeda, asus maakohus lõppjäreldusena õigesti seisukohale, et kostja lõpetas töövõtulepingu VÕS § 655 lg 1 alusel selle ülesütlemisega. Järelikult saab hageja nõuda kostjalt VÕS § 655 lg 1 alusel kokkulepitud tasu, millest on tehtud vajalikud mahaarvamised. Hageja nõuab tasu üksnes töötatud tundide eest ja tööks vajaliku tehnika veo eest. Kostja ei ole tasu suurusele vastuväiteid esitanud.
2-19-133945
11.5.Lisaks märgib kolleegium, et ka juhul, kui kostjal oleks olnud õigus lepingust taganeda, oleks hagejal VÕS § 189 lg-te 1 ja 2 alusel õigus nõuda kostjalt üleantu väärtuse hüvitamist ning juhul, kui üleantu hind oli lepingus määratud, tuleb see VÕS § 189 lg 3 järgi lugeda üleantu väärtuseks. Seega oleks hagejal ka lepingu rikkumise või muu lepingust taganemise aluse esinemise korral õigus esitada kostja vastu rahalisi nõudeid.
12.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele materiaalõiguse normide väära kohaldamise kohta märgib kolleegium, et olukorras, kus hageja ei olnud tööd valmis teinud ja hagejale üle andnud ning kostja lõpetas lepingu ühepoolselt enne täitmise tähtaja saabumist, ei olnud vaidlust lahendades asjakohane viidata VÕS §-dele 637, 644, 646, 647 ja 648 ning ringkonnakohus jätab need põhjendused maakohtu otsusest välja. Kolleegium selgitab, et viidatud sätetest juhindumine on põhjendatud juhul, kui töövõtja on teinud tööd, selle tellijale (osaliselt) üle andnud või on tal tekkinud kohustus töö tellijale üle anda, ning töös esinevad puudused. Neid asjaolusid aga praegusel juhul ei esine.
13.Apellatsioonkaebuse väited selle kohta, et maakohus rahuldas põhjendamatult kostja kahjuhüvitamise nõude, ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega, neid TsMS § 654 lg 6 järgi kordamata.
14.Ülaltoodud põhjendusi arvestades jätab kolleegium maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kuid muudab osaliselt kohtuotsuse põhjendusi. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
15.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
16.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja lepingulisel esindajal apellatsioonimenetluses kokku 4 tundi, sh apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks 3 tundi 30 minutit, kostja 19. novembri 2020. a seisukohaga tutvumiseks 15 minutit ja menetluskulude nimekirja koostamiseks 15 minutit. Arvestades apellatsioonimenetluses esitatud dokumentide sisu ja mahtu, on kolleegiumi hinnangul hageja esindaja tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg olnud nende toimingute osas põhjendatud ja tehtud toimingud vajalikud. Seega on põhjendatud ajakulu kokku 4 tundi. Menetluskulude nimekirja järgi on hageja esindaja tunnitasu 100 eurot (ilma käibemaksuta), mis ei ületa vandeadvokaadi keskmist tasumäära. Seega on hageja apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud kokku 400 eurot (4×100= 400), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.