Otsuse tegemise aeg ja koht 11.09.2020 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-19-133945
Tsiviilasi
Harju Kaevetööd OÜ hagi AS Eesti Golfikeskus vastu võla ja kahju hüvitamise nõudes
Hagihind
hagi hind 748 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Harju Kaevetööd OÜ (registrikood 11431520, Sepasauna, esindajad Ohtu küla, Lääne-Harju vald 76621 Harjumaa); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Rainer Kuulme (Advokaadibüroo Lillo & Partnerid, Pärnu mnt 10, Tallinn 10148, e-post: [email protected]); Kostja: AS Eesti Golfikeskus (registrikood 10095562, Niitvälja küla, Lääne-Harju vald 76624 Harjumaa, e-post: [email protected]). Menetluse liik
lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta vastu võtmata hageja 17.07.2020 esitatud tõend.
2.Hagi rahuldada.
3.Mõista kostjalt AS-lt Eesti Golfikeskus (registrikood 10095562) hageja Harju Kaevetööd OÜ (registrikood 11431520) kasuks välja 748 (seitsesada nelikümmend kaheksa) eurot, millest 648 eurot on põhivõlgnevus ja 100 eurot kahjuhüvitis. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud kostja AS Eesti Golfikeskus kanda.
Mõista kostjalt AS-lt Eesti Golfikeskus (registrikood 10095562) hageja Harju Kaevetööd OÜ (registrikood 11431520) kasuks 850 (kaheksasada viiskümmend) eurot, millest 125 eurot on riigilõiv ja 725 eurot on hageja õigusabikulud.
3.Mõista kostjalt AS-lt Eesti Golfikeskus (registrikood 10095562) hageja Harju Kaevetööd OÜ (registrikood 11431520) kasuks välja viivis menetluskulude summalt 850 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 648 eurot ja kahju hüvitise 100 eurot, kokku 748 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja ja kostja vahel 2019. a augustis töövõtuleping, mille alusel tellis kostja hagejalt tiigi süvendamise tööd xxxx hageja tehnikaga. Hageja tasuks lepiti vastavalt hinnapakkumisele kokku kaevetööde osas 60 eurot tunnis, millele lisandus käibemaks (21 t roomikekskavaatoriga koos 1,5 t hüdrovasaraga). Lisaks pidi kostja tasuma ekskavaatori transpordi eest objektile ja tagasi 2 x 150 eurot, millele lisandus käibemaks.
2.Hageja toimetas kokku lepitud ajal ekskavaatori koos töötajaga kostja objektile ja alustas töid 29.08.2019. Hageja jõudis kaevetöid teha kokku 4 tundi, kui objektile saabus kostja esindaja, kes käskis hagejal tööde teostamise lõpetada ja objektilt lahkuda. Hageja lahkus objektilt. Teostatud tööde eest esitas hageja kostjale vastavalt hageja hinnapakkumisele arve nr 2019112 summas 648 eurot ehk 4 tunni töö eest maksumusega 60 eurot tunnis, millele lisandus tasu ekskavaatori transportimise eest objektile ja tagasi summas 2 x 150 eurot. Eeltoodule lisandu käibemaks. Arve maksetähtaeg oli 06.09.2019, kuid arve jättis kostja tasumata.
3.Seoses arve nr 2019112 tasumata jätmisega pöördus hageja advokaadibüroo Lillo & Partnerid poole, millega seoses tekkisid hagejal kulutused õigusabile summas 100 eurot ilma käibemaksuta. Advokaadibüroo Lillo & Partnerid edastas 30.09.2019 kostjale pretensiooni võlgnevuse tasumiseks, kuid kostja võlgnevust ei tasunud.
4.Hageja viitas VÕS § 635 lõikele 1 ja § 655 lõikele 1. Kostja on 29.08.2019 lepingu ilma põhjuseid nimetamata üles öelnud, mistõttu on hagejal õigus nõuda kokkulepitud tasu teostatud tööde eest. Hageja on täitnud kohaselt enda lepingust tulenevad kohustused kohaselt. Hageja tegi 4 tunni ulatuses kaevetöid ja andis teostatud töö kostjale üle. Kostja rikkus lepingut, kui jättis tasumata 648 eurot.
5.Hageja viitas VÕS § 101 lg 1 punktile 3, § 127 lõikele 1 ja § 128 lõikele 3. Seoses kostja võlgnevusega pöördus hageja advokaadibüroo Lillo & Partnerid poole, millega seoses tekkis hagejale varaline kahju 100 eurot ilma käibemaksuta.
6.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Puudub vaidlus selle üle, et pooled sõlmisid 2019.
a augustis töövõtulepingu tiigi süvendamise tööde tegemiseks hageja tehnikaga. Vaidlus puudub ka selle üle, et tasuna lepiti kokku kaevetööde osas 60 eurot tunnis, millele lisandus käibemaks ning tasu ekskavaatori objektile ja seal tagasi tarnimise eest summas 2 x 150 eurot, millele lisandus käibemaks. Õige on kostja väide, et hageja lubas tiigi süvendamise tööd teostada 2 nädalaga, millise kohustuse oleks hageja täitnud, kui kostja ei oleks 29.08.2019 objektile tulles käskinud tööd lõpetada ja objektilt lahkuda. Tõendeid selle kohta, et hageja ei oleks suutnud töid lubatud 2 nädala jooksul lõpetada, kostja esitanud ei ole. Hageja on vastavas valdkonnas pidevalt tegutsenud ligi 12 aastat ning omab enam kui piisavalt kogemusi ja pädevust tööde kohaseks teostamiseks.
7.Ebaõiged on kostja väited, et paar tundi pärast töödega alustamist ei olnud sisuliselt midagi tehtud ja hageja töötaja väidete kohaselt ei olnudki tööd võimalik teha, sest paekivi oli liialt tugev ja ekskavaatori võimsus ebapiisav. Selliseid väiteid hageja töötaja ei avaldanud. Hageja töötaja kinnitas kostjale ja hageja juhatuse liikmele, et tööde tegemisel probleeme ei ole ja tööd saavad valmis 2 nädala jooksul. Sama kinnituse andis kostjale hageja juhatuse liige A M.
8.Hageja ei ole oma lepingulisi kohustusi rikkunud. Tööd jäid lõpetamata ainuüksi põhjusel, et kostja nõudis alusetult hageja objektilt lahkumist. Seega on hagejal õigus nõuda teostatud tööde eest kokkulepitud tasu. VÕS § 655 lg 2 ei piira õigust nõuda tasu tehtud tööde eest.
9.15.05.2020 seisukohas leidis hageja, et poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja tegi töid vaid 4 tundi. Hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks VÕS § 655 lg 1 alusel, sest kostja käskis tööd lõpetada ja objektilt lahkuda. Hageja ei nõua mitte kogu kokku lepitud tasu maksmist, vaid soovib tasu vaid reaalselt teostatud tööde eest. Hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks alates 29.08.2019 seoses kostja töövõtulepingu ülesütlemisega. Kuna hagejal on õigus nõuda tasu VÕS § 655 lg 1 alusel, ei oma tähtsust, et kostja ei ole töid vastu võtnud. Kostja väide, et hageja toodud tehnikaga ei olnud võimalik tööd teha, on paljasõnaline. Vaidlust ei ole selles, et kaevetööd pidid olema teostatud 2 nädalaga ning kostja ei ole tõendanud, et hageja ei olnud suuteline töid kokkulepitud tähtaja jooksul teostama.
10.Hageja esitas kaevetöid teostanud ekskavaatoritöölise I M selgituse tööde teostamise kohta. I M on selgitanud, et süvendamistööd edenesid normaalselt ning oma kogemuse põhjal oli ta täiesti kindel, et kokkulepitud töö oleks saanud tema kasutuses olnud tehnikaga lõpetatud täies mahus hiljemalt 2 nädala jooksul. Kostja töötaja sekkumise tõttu jõudis ta kaevetöid teostada kokku vaid 4 tundi. Seega on I M selgitusega tõendatud, et kaevetöid teostati 4 tunni ulatuses ning, et seni teostatud tööd olid puudusteta.
11.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista kulud riigilõivule summas 125 eurot ja kulud õigusabile summas 800 eurot ilma käibemaksuta. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamisele kulus aega 1 tund tunnitasuga 100 eurot. 28.12.2019 kulus hagiavalduse koostamisele 4 h tunnitasuga 100 eurot ehk 400 eurot. 12.03.2020 kulus vastusega tutvumisele ja hageja arvamuse koostamisele 1 h 30 min tunnitasuga 100 eurot ehk 150 eurot. 15.05.2020 hageja arvamuse koostamisele kulus 1 h 30 min tunnitasuga 100 eurot ehk 150 eurot. Hageja palus õigusabikulud välja mõista ilma käibemaksuta. Kogumis palus hageja kostjalt menetluskuludena välja mõista 925 eurot. Samuti palus hageja välja mõista viivise menetluskulude summalt.
12.14.07.2020 seisukohtades leidis hageja, et töö teostamist 4 tunni jooksul ja kostja korraldust objektilt lahkuda tõendab hageja töötaja I M seletus. Hageja viitas TsMS § 394 lg 2 punktile 3 ja leidis, et esmases hagi vastuses ei ole kostja nendele asjaoludele vastu vaielnud. Hagejal on õigus saada tasu nende tundide eest, milliste jooksul tööd tehti. Hagejal ei ole võimalik tõendada negatiivset asjaolu ehk seda, et ta oleks töö kokku lepitud tähtaja kõõksul kohaselt teostanud. Hageja pädev töötaja on kinnitanud, et töö oleks kokku lepitud tähtajaks lõpetatud. Kostja töötaja K M-V seletuskiri on asjakohatu, sest kostja ei ole tõendanud antud isikul kaevetööde ja
kaevetehnika valdkonnas pädevuse olemasolu. OÜ xxxx arvamus ei oma tähtsust, sest arvamuses ei ole välistatud võimalust tööd teha kasutatud tehnikaga.
13.Hageja ei ole oma ligi 12 aastase kaevetööde praktika käigus mitte kordagi kaevetööde teostamiseks sõlmitud lepinguid rikkunud. Kui tööde teostamise käigus oleks ilmnenud, et mingil põhjusel ei ole olemasoleva tehnikaga võimalik töid tähtaegselt lõpetada, oleks hageja vajadusel kaasanud objektile kas täiendava või suurema võimsusega tehnika. Kostjale oli teada, millise tehnikaga hageja objektil töid alustab. Pooled ei leppinud kokku, et tööd peaksid olema tehtud 4 tunniga. Pooled ei leppinud kokku tööde vaheetappe.
14.17.07.2020 esitas hageja taotluse võtta vastu uus tõend. Kostja esitas 18.06.2020 uue tõendina OÜ xxxx e-kirja, millega ta soovis tõendada, et paekivi puhul ei ole võimalik töid teha vähem kui 40 tonnise roomikekskavaatori ja 3,2 tonnise hüdrovasaraga. Hageja palus omakorda võtta tõendina vastu AS xxxx objektijuhi H K 17.07.2020 e-kirja, milles on selgitatud, et xxxx lennuliiklusala arendamisel tehti kaevetöid 21 tonniste roomikekskavaatoritega ja 1,5 tonnise hüdrovasaraga. Viidatud tehnikaga kaevati paekivi sisse ja lammutati betooni. Seega oli hageja viidatud tehnikaga võimalik tööd teha. Kostja vastuväited
15.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja soovis teostada tiigi süvendamise töid ning hageja lubas need tööd täies mahus ära teha. Hageja sai ise otsustada, milliseid töövahendeid ja personali kasutada. Hageja juhatuse liige A M vaatas tiigi üle ja kinnitas, et hageja on valmis teostama süvendustööd täies mahus. Töö tegemiseks pidi hageja kasutama roomikekskavaatorit ja hüdrovasarat. Töö lubati täies mahus ära teha kahe nädalaga ehk 10 tööpäevaga.
16.Hageja töid tegema saadetud tööline ütles kohe objektile saabudes, et tööd ei ole võimalik teha. Hageja väited tööde lõpetamise põhjuste kohta ei vasta tõele. Kostja võttis viivitamatult ühendust hageja juhatuse liige A M ja edastas talle hageja töömehe seisukoha. Hagejal puudusid oskused olukorra lahendamiseks. Kuna objektile saabunud töömees jäi kindlalt seisukohale, et süvendustöid teha pole võimalik, oli ainus võimalus tööd lõpetada.
17.Hageja jättis tiigi süvendustööd täielikult teostamata ja rikkus lepingut. Seetõttu ei olnud hagejal õigus esitada arvet ega saada tasu tööde eest. VÕS § 655 lg 1 ei ole tasu nõude aluseks, kuna VÕS § 655 lg 2 järgi on see hageja rikkumise tõttu välistatud. Kostja oli sunnitud tiigi süvendamise tööd tellima täies mahus teiselt ettevõttelt OÜ-lt Väo Paas. Kostja soovis teostada Niitvälja golfiväljakul paikneva paekivi põhjaga tiigi süvendustöid.
18.Tööd ei olnud võimalik objektil teha, sest töö tegemiseks toodud tehnika oli ebapiisav. OÜ xxxx kasutas tööde teostamiseks üle kahe korra võimsamat tehnikat ja tänu millele oli tööde teostamine võimalik. OÜ xxxx kasutas 45 tonnilist ekskavaatorit ja 3,5 tonnilist hüdrovasarat. Hageja kasutas 21 tonnilist ekskavaatorit ja 1,5 tonnilist hüdrovasarat. Hageja töötajal oli õigus, sest hageja tehnika võimsus ei olnud tööde teostamiseks piisav.
19.Hageja katteta lubadused panid kostja keerulisse olukorda. Tiigi süvendustööde tegemata jätmise tõttu jäid seisma paljud teised planeeritud tööd. Lisaks pidi kostja tellima kallimalt uued tööd teiselt ettevõttelt.
20.18.06.2020 seisukohtades leidis kostja, et ta ei ole nõustunud hageja väidetega, milliste kohaselt tegi hageja objektil 4 tundi tööd, misjärel käskis kostja tööd lõpetada ja objektilt lahkuda. Hageja tõendid on ebaobjektiivsed. Hageja väited ei põhine dokumentaasetel tõenditel. Poolte kokkulepe oli, et hageja teeb tiigi süvendamise tööd terviklahendusena valmis ja annab need kostjale üle. Hageja ei ole oma suutmatuse tõttu lepingukohaseid töid teinud ega üle
andnud. Hageja ei ole kostjale andnud võimalust töid üle vaadata. Kuna hageja ei saavutanud töö lõppeesmärki, ei ole hagejal tasunõue sissenõutavaks muutunud.
21.Kostja ei tellinud hagejalt kopa transporti 4 tunniseks tiigi süvendustööks. Asjaolu, et kostja ka väidatava 4 tunni jooksul ei suutnud tiiki süvendada, kinnitab K M-V kirjalik seletus. Kostja tellis hagejalt tulemuse, milleks pidi olema süvendatud tiik kahe nädala jooksul. Vaidlust ei saa olla selles, et hageja ei ole töövõtulepingu kohast tulemust saavutanud ja kostja tellis töö teiselt ettevõttelt.
22.Hageja ei ole tõendanud töö tegemist 4 tunni jooksul. Hageja ei ole tõendanud, et kostja keeldus alusetult tehtud töö vastuvõtmisest. Hageja on väidete tõendamiseks esitanud ainult oma töötaja kirjaliku seletuse. Kostja pidas hageja töötaja seletust ebausaldusväärseks. Hageja töötaja on andnud kahel korral kirjalikke seletusi ning teisel korral seletusi modifitseerinud vastavalt hageja vajadusele. Teostatud tööde kvaliteeti ja puuduste mitteesinemist ei saa tõendada töötaja seletusega. Seda saab tõendada erapooletu ekspert. Hageja ei ole tõendanud, et kostja keeldus alusetult tööde vastuvõtmisest. Hageja ei ole andnud mõistliku tähtaega kostjale valmis tööde vastuvõtmiseks (VÕS § 638).
23.Kostja on tõendanud K M-V seletuskirjaga, et hageja ei teinud paari tunni jooksul objektil midagi tiigi süvendamiseks. Hageja ei saavutanud mitte mingit tulemust tiigi süvendamisel isegi väidetud 4 tunni osas. Kostja esitas xxxx OÜ juhataja V H e-kirja, mis tõendab, et hageja valitud tehnikaga ei olnud võimalik kahe nädalaga tiiki ära süvendada.
24.Kostja ei nõustunud hageja väitega, et tema katkestas tööd ja käskis hagejal objektilt lahkuda. Hageja lahkus objektilt, kuna hageja juhatuse liige A M ei suutnud telefoni teel olukorrale lahendust leida ja hageja ei suutnud tööd edasi teha. Töötaja, kes proovis kopaga tiiki kaevata, väitis kostjale, et paekivi tugevuse tõttu ei olnud selle kopaga võimalik tööd teha. Kuna A M puudusid probleemile lahendused ja valitud tehnikaga ei olnud võimalik töid teostada, otsustati ühiselt, et tööd ei tehta edasi.
25.Kostja vaidles vastu 100 euro suurusele kahju nõudele. Hageja menetluskulude kohaselt nõuab hageja sama summat kostjalt menetluskuluna. Kahju nõue ei ole põhjendatud, sest hagejal puudub kostja vastu töövõtulepingust tulenev väidetav tasu nõue. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse täitmiseks ei ole vaja palgata advokaati. Maksekäsu kiirmenetluse avaldusele ei lisata tõendeid ja maksimaalselt kulub avalduse täitmiseks 15 minutit. Hagiavalduse koostamise ajakulu 4 tundi ei ole põhjendatud. Hageja esindaja oli juba enne hagi koostanud kohtuvälise nõudekirja, mis oma sisult oli sama, mis hagiavaldus. Hagi koostamise mõistlik ajakulu on 30 minutit.
26.12.03.2020 kulu 1 h ja 30 minutit ei ole põhjendatud, arvestades kostja vastuse pikkust ja sellega tutvumisele kuluvat aega. Põhjendatud ja vajalik ajakulu on 1 h ehk 100 eurot. 15.05.2020 hageja arvamuse koostamiseks kulunud aeg 1 h ja 30 minutit ei ole põhjendatud ja vajalik. Kuna menetluskulude nimekirja koostamise eest tasu ei tohi nõuda ning dokumendis endas sisuliselt midagi uut ei olnud, on põhjendatud ja vajalik kulu 30 minutit ehk 50 eurot.
27.18.08.2020 seisukohas viitas kostja, et kohus ei ole andnud hagejale aega 14.07.2020 menetlusdokumendi esitamiseks. Menetluskulusid selle dokumendi koostamise eest ei ole hageja esitanud. Tõele ei vasta hageja väide, et kostja ei ole varem 4 tunni ulatuses töö tegemise väitele vastu vaielnud. Kostja on kogu hagile vastu vaielnud. 17.07.2020 tõendit ei ole hageja esitanud tähtaegselt eelmenetluse raames ega ole põhjendanud objektiivset mõjuvat põhjust selle hilinemisega esitamiseks. Tõend on asjakohatu. Kostja ei ole väitnud, et vähem kui 40 tonnise roomikekskavaatoriga ning 3,2 tonnise hüdrovasaraga ei olnud võimalik tööd teha. Vaidlus on tööde tegemise ajas. Hageja esitatud tõendi faili atribuutidest nähtub, et selle koostajaks on Rainer ehk hageja lepinguline esindaja. Kostja palus jätta tõend vastu võtmata. Kostja
menetluskulude taotlust ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused
28.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
29.Pooled ei vaidle käesolevas asjas selle üle, et nad sõlmisid 2019. a augustis töövõtulepingu, mille alusel pidi hageja tegema kostjale Niitvälja golfikeskuses tiigi süvendamise töid. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja pidi tasuma hagejale tööde eest 60 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Lisaks pidi kostja tasuma ekskavaatori transpordi eest objektile ja tagasi. Poolte kokkuleppe kohaselt pidi hageja tööd valmis tegema kahe nädala jooksul. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja alustas 29.08.2019 objektil töid, kuid lahkus sealt kostja soovil.
30.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja tegi objektil töid 4 tunni ulatuses, mille eest on tal õigus nõuda lepingu alusel tasu 648 eurot. Pooled vaidlevad ka selle üle, kumb pooltest lepingut rikkus ning kas hagejal on õigus nõuda kostjalt lisaks lepingulisele tasule kahju hüvitist 100 eurot.
31.Hageja väitis, et ta töötas objektil 4 tundi, misjärel käskis kostja tal põhjust ära näitamata objektilt lahkuda. Kostja ei ole tõendanud väidet, et hageja ei oleks suutnud töid lubatud kahe nädala jooksul lõpetada ning vahetähtaegu pooled kokku leppinud ei olnud. Alusetud on kostja väited, et hageja tehnikaga ei oleks saanud töid teha ja 4 tunni jooksul objektil midagi ei tehtud. Kui tehnika võimsus oleks osutunud ebapiisavaks, oleks hageja vajadusel kaasanud võimsama tehnika. Hageja soovib tasu ainult reaalselt tehtud töö eest. Hageja kahju nõue 100 eurot tuleneb sellest, et hageja pidi võlgnevuse tasumata jätmise tõttu pöörduma abi saamiseks advokaadibüroo poole.
32.Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et hageja objektile saadetud töötaja avaldas talle, et tööd pole võimalik teha. Hagejal puudusid oskused olukorra lahendamiseks, mistõttu tuli tööd lõpetada. Hageja objektile toodud tehnika võimsus oli ebapiisav. Kostja tellis tööd OÜ-lt xxxx, kes kasutas palju võimsamat tehnikat. Hageja ei ole tõendanud tööde tegemist 4 tunni jooksul. Hageja kahju nõue on alusetu ning sisuliselt nõuab hageja sama kulu hüvitamist menetluskuluna.
33.Esmalt osundab kohus, et käesolevas menetluses esitas hageja täiendavaid tõendeid hilinemisega. 16.04.2020 andis kohus hagejale aega täiendavate tõendite esitamiseks kuni 18.05.2020 ja kostjale kuni 18.06.2020. Kohus teatas pooltele, et loeb pärast kostjale antud tähtja möödumist eelmenetluse lõppenuks. Vaatamata sellele esitas hageja täiendavaid tõendeid 17.07.2020. Kostja palus jätta tõendi vastu võtmata, sest hageja ei olnud esile toonud mõjuvat põhjust tõendi hilinemisega esitamiseks. Lisaks nähtus tõendi faili atribuutidest, et selle koostajaks oli hageja lepinguline esindaja.
34.Kohus nõustub kostja väidetega ja leiab, et hageja 17.07.2020 tõend tuleb jätta vastu võtmata. TsMS § 331 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või TsMS §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Hageja ei ole põhistanud, et tõendi hilinemisega esitamiseks oli olemas mõjuv põhjus. Lisaks annavad andmed dokumendi koostaja isiku kohta faili atribuutides aluse kahelda esitatud tõendi usaldusväärsuses. Tegemist ei ole allkirjastatud tõendiga. Juhul, kui tõendi on koostanud hageja lepinguline esindaja, ei saa olla tegemist usaldusväärse tõendiga. Olukorras, kus kohus võtaks tõendi vastu, peaks kohus andma hagejale täiendavalt aega tõendi usaldusväärsuse
põhistamiseks, mis omakorda tooks kaasa menetluse venimise. Seetõttu tuleb tõend jätta vastu võtmata.
35.TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega tuleb hagimenetluses mõlemal poolel oma väiteid tõendada.
36.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama ja muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Pooled ei vaidle käesolevas asjas selle üle, et hageja pidi töövõtulepingu alusel tegema Niitvälja golfikeskuses tiigi süvendamise töid ning lepingu kohaselt pidid tööd valmis saama kahe nädala jooksul.
37.VÕS § 637 lg 1 näeb ette, et kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et nad oli lepingulise tasu suuruses kokku leppinud. VÕS § 637 lg 3 sätestab, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Pooled ei vaidle sisuliselt ka selle üle, et hageja töid valmis ei teinud ega andnud neid kostjale üle.
38.VÕS § 641 lg 1 näeb ette, et töö peab vastama lepingutingimustele. Käesolevas asjas ei ole kumbki pooltest esile toonud ühtegi muud lepingu tingimust peale selle, et tööd pidid valmis saama kahe nädala jooksul. Kumbki pooltest pole väitnud ega tõendanud, et lisaks lõpptähtajale oleksid olnud kokku lepitud tööde vahetähtajad.
39.VÕS § 644 lg 1 näeb ette, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul. VÕS § 644 lg 2 näeb ette, et oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kostja sõlmis lepingu oma majandus- ja kutsetegevuses. Seega pidi kostja juhul, kui hageja tema hinnangul lepingut rikkus, lepingule mittevastavust sellest teatamisel täpselt kirjeldama.
40.VÕS § 646 lg 1 sätestab, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. Eeltoodust tuleneb, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, peab tellija esmalt nõudma puuduste kõrvaldamist. VÕS § 647 lg 1 sätestab, et töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Eeltoodud sätetest koostoimes tuleneb, et esmalt peab tellija nõudma töövõtjalt puuduse kõrvaldamist ning üksnes puuduse kõrvaldamata jätmisel või selle kõrvaldamisest keeldumise korral on tegemist töövõtja olulise lepingu rikkumisega.
41.VÕS § 648 p 2 sätestab, et tellija ei või muuhulgas vähendada töövõtjale maksmisele kuuluvat tasu siis, kui tellija keeldus õigustamatult vastu võtmast töövõtja ettepanekut töö lepingutingimustega vastavusse viimiseks või uue töö tegemiseks. Kohtu hinnangul tuleneb eeltoodud sätetest, et kui töö ei vasta tellija arvates kokku lepitud tingimustele või kostja arvates
esineb põhjus eeldada, et töövõtja ei tee tööd tähtaegselt valmis, peab tellija esmalt nõudma töövõtjalt piisavalt selgelt puuduste kõrvaldamist ning peab ka arvestama töövõtja ettepanekutega töö parandamiseks. Kui tellija nende ettepanekutega ei arvesta, ei saa ta vähendada maksmisele kuuluvat tasu.
42.VÕS § 655 lg 1 sätestab, et tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Eeltoodust tuleb, et tellija võib põhjust ära näitamata töövõtulepingu alati üles öelda, kuid sellisel juhul tuleb tal endiselt tasuda töövõtjale kokku lepitud tasu. VÕS § 655 lg 2 sätestab, et § 655 lõikes 1 sätestatut ei kohaldata siis, kui tellija on lepingu üles öelnud seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut. Kohtu hinnangul ei saa aga eeltoodud sätete alusel tellija lepingu ülesütlemisel viidata töövõtja väidetavale lepingu rikkumisele, kui ta ei ole piisavalt selgelt lepingu rikkumisest teatanud ega ole esmalt nõudnud puuduste kõrvaldamist.
43.Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole kostja tõendanud, et ta ütles hagejaga sõlmitud lepingu üles viimase rikkumise tõttu. Kuivõrd kostja ei ole seda tõendanud, ei saa kostja tugineda sellele, et hagejal puudub õigus saada kostjalt tasu mistahes ulatuses. Kohus selgitas pooltele 16.04.2020 pöördumises (toimiku lk 59) vajadust tõendada oma väiteid. Vaatamata kohtu selgitustele kostja oma väiteid ei tõendanud.
44.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja saatis kostjale e-kirja (toimiku lk 22), milles ta pakkus 21 tundi roomikekskavaatorit koos 1,5 tunni hüdrovasaraga hinnaga 60 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Ilma vasarata kaevetöö hinnaks pakkus hageja 45 eurot tunnis. Ekskavaatori transport objektile pidi maksma 150 eurot. Kostja küsis vastuseks 27.08.2020 (toimiku lk 22), Ka tööde tegemisele kulub 2 nädalat ja ühes tööpäevas töötatakse 10 tundi. Kostja soovis teada, kas kogu töö tegemiseks kulub 100 töötundi. Kostja töötaja K M-V seletuskirjast (toimiku lk 43-44) nähtub, et pooled leppisid kokku töö tegemises 2 nädala jooksul. Seega nähtub asjas kogutud tõenditest ja mõlema poole väidetest, et pooled leppisid kokku tööde lõpptähtaja. Kumbki pool ei ole väitnud ega tõendanud, et oleks kokku lepitud vahetähtaegades või selles, kui palju tööd peab hageja ühe tunni või 4 tunni jooksul ära tegema.
45.Hageja esitas kohtule oma ekskavaatoritöölise I M seletuskirja (toimiku lk 24, tõlge lk 23), mille kohaselt töötas antud isik 29.08.2019 Niitväljal golfiklubis hüdrovasaraga ekskavaatoril. Seletuskirja kohaselt süvendas I M tiiki kella 08.00-st kuni 12.00-ni seal, kus talle näitas ette golfiklubi töötaja. Pärast lõunat umbes kell 12 tuli töötaja I M juurde tagasi ja palus töö lõpetada, sest teenust rohkem vaja ei olnud.
46.14.05.2020 koostas I M täiendava seletuskirja (toimiku lk 64-65, tõlge lk 66), mille kohaselt teatas talle kostja töötaja pärast 4 tundi töö tegemist, et ta peab töö katkestama, sest seda ei ole enam vaja. Hageja töötaja seletuskirja kohaselt ei olnud ta kellelegi väitnud, et tiigi süvendamist ei olnud võimalik tema kasutuses oleva tehnikaga teha. Kohtu hinnangul võib eeltoodud tõenditest järeldada, et hageja töötaja töötas objektil 4 tundi ning lõpetas tööd pärast seda, kui kostja oli tellijana lepingu üles öelnud. Kohus ei nõustu kostja väitega, et I M seletuskirjad on ebausaldusväärsed tõendid, kuna kohus ei ole antud isikut tunnistajana üle kuulanud. Kostja väited on põhistamata. Kohus saab dokumentaalse tõendina arvestada isiku kirjalikku selgitust ning kostja ei ole esile toonud asjaolusid, millest võiks järeldada selgituse ebausaldusväärsust.
47.31.08.2019 esitas hageja kostjale arve summas 648 eurot (toimiku lk 25) 4 tunni roksoni töö eest ning raskeveotreileri teenuse eest objektile ja tagasi. Pooled ei vaidle selle üle, et arvel kajastatud tasu vastas kokku lepitule. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kostja jättis tasu maksmata.
48.Kostja esitas kohtule oma töötaja K M-V seletuskirja (toimiku lk 43-44). Seletuskirja kohaselt selgus tööde alustamise päeval 29.08.2019 paar tundi pärast tööde alustamist, et sisuliselt midagi polnud tehtud. Kostja esitas kohtule veel teisegi K M-V seletuskirja (toimiku lk 70-71), mille kohaselt oli antud isik käinud ise töid vaatamas, kuid paari tunni pärast selgus, et midagi polnud tehtud. Seletuskirja koostaja hinnangul oli seadmetel puudu võimsusest ja paekivi oli tehnika jaoks liialt tugev. K M-V avaldas arvamust, et selle tehnikaga ei olnud võimalik töid teostada.
49.Seletuskirjast ei nähtu, et K M-V oleks kostja kui tellija esindajana teatanud hagejale mõnest töödes esinevatest puudustest või nõudnud muuhulgas võimsama tehnika kasutamist. Erinevalt kostja enda menetluses esitatud väidetest ei nähtu K M-V seletuskirjast, et hageja töötaja oleks avaldanud mistahes moel, et töid teha ei saa või oleks keeldunud olemasoleva tehnikaga tööde tegemisest. Vastupidi, kostja töötaja seletuskirjast nähtub, et hageja töötaja tegi objektil mitu tundi tööd, kuid neid töid pidas K M-V ebapiisavateks. Samas ei ole kostja väitnud ega tõendanud, et pooled oleksid kokku leppinud, millises ulatuses tööd peaksid olema iga tunni jooksul tehtud. Kostja ei ole ka väitnud ega tõendanud, et pooled oleksid kokku leppinud selles, millise võimsusega tehnikat oleks hageja pidanud tööde tegemisel kasutama. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks nõudnud hagejalt võimsama tehnika kasutamist, kuid hageja oleks sellest keeldunud.
50.Täiendavalt esitas kostja kohtule OÜ xxxx juhataja e-kirja (toimiku lk 72), milles on leitud, et antud ettevõtte arvates ei ole alla 40 tonnine roomikekskavaator ja alla 3,2 tonnine hüdrovasar piisava tootlikkusega. Samuti on e-kirjas märgitud, et kostja tiigi paekivi oli väga tugev ning töö tegemiseks kulus 130 töötundi. E-kirja saatja hinnangul ei oleks töid saanud teha väiksema võimsusega tehnikat kasutades kahe nädala jooksul. Kohus leiab, et üksnes asjaolust, et OÜ xxxx kasutas objektil võimsamat tehnikat, mida antud ettevõte pidas tootlikkuse osas paremaks, ei anna alust tuvastada, et hageja rikkus poolte vahel sõlmitud lepingut. Pooled ei olnud kokku leppinud selles, millist tehnikat hageja kasutab. Kostja esitatud e-kirjast ei nähtu selle koostaja pädevus, mistõttu ei saa kohus hinnata e-kirja kui asjatundja arvamust. E-kiri ei tõenda kohtu hinnangul kostja väiteid, milliste kohaselt ei oleks hageja kasutatud tehnikaga võimalik töid kahe nädala jooksul valmis teha. Kostja ise ei võimaldanud hagejale tööde lõpetamist kokku lepitud tähtaja jooksul.
51.30.09.2019 esitas OÜ xxxx kostjale arve 33 tunni ekskavaatori rendi eest summas 3960 eurot (toimiku lk 48) ja 15.10.2019 esitas arve 97 tunni ekskavaatori rendi eest summas 11 640 eurot (toimiku lk 47). Kostja tasus need arved (toimiku lk 49-50). Kohus leiab, et kostjal kui tellijal oli igal ajal õigus hagejaga sõlmitud leping üles öelda ning sõlmida leping mõne teise ettevõtjaga, kuid ainuüksi teise ettevõtjaga lepingu sõlmimine ei tõenda, et hageja rikkus kostjaga sõlmitud lepingut.
52.Kostja nõukogu esimees ja tegevjuht A R esitas kohtule seletuskirja (toimiku lk 45-46), mille kohaselt saabus hageja töötaja 29.08.2019 tiiki süvendama ja teatas kohe, et tööd ei ole võimalik teha. Seletuskirja koostaja võttis ühendust A M, kes lubas, et hageja proovib tööd teha. A R seletuskirja kohaselt proovimine ei õnnestunud ja tööde teostaja väitis, et töid ei ole võimalik teha. Kuna hageja töötaja jäi endale kindlaks, ei jäänud kostjal muud üle, kui tööd lõpetada ilma, et sisuliselt oleks midagi tehtud.
53.Hageja esitas omakorda kohtule oma juhatuse liikme seletuse (toimiku lk 57-58). Seletuse kohaselt leppis hageja kostjaga kokku, et hageja teostab tööd 2 nädala jooksul maksumusega 60 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Hageja töötaja alustas objektil töid vastavalt kokkuleppele 21 tonnise roomikekskavaatoriga, millel oli 1,5 tonnine hüdrovasar. Hageja seaduslikule esindajale helistas kostja esindaja A R, kes soovis hageja tööde lõpetamist, kuna tema hinnangul ei tehtud töid piisavalt kiiresti.
54.Kohus leiab, et nii hageja juhatuse liikme kui ka kostja tegevjuhi seletuskirju saab hinnata poolte seletustena ja mitte tõenditena. Iseenesest ei ole kostja tegevjuhi A R seletus kooskõlas tema töötaja K M-V seletuskirjadega, sest sisaldab viimastest erinevaid asjaolusid. K M-V ei ole oma seletuskirjades väitnud, et tööde tegemisest keeldus koheselt hageja töötaja. Seetõttu ei loe kohus kostja esindaja seletust ka usaldusväärseks.
55.Kohus leiab kokkuvõttes, et kostja ei ole tõendanud, et tal oli õigus hagejaga sõlmitud leping üles öelda hageja rikkumise tõttu. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, milles hageja lepingu rikkumine seisnes. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, et ta oleks hagejat lepingu rikkumisest nõuetekohaselt teavitanud ja nõudnud puuduste kõrvaldamist. Kuna kostja väited lepingu rikkumise kohta on jäänud tõendamata, tuleb lepingu lugeda üles öelduks VÕS § 655 lg 1 alusel. Eeltoodu alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt kokku lepitud tasu. Hageja on kohtu hinnangul oma töötaja seletuskirjaga tõendanud töö tegemist 4 tunni ulatuses. Ka kostja töötaja K M-V on kinnitanud, et hageja tegi mitme tunni jooksul objektil tööd. Lisaks ei vaidle pooled selle üle, et töö tegemiseks transportis hageja objektile tehnika, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu uuesti ära viima pidi. Pooled ei vaidle selle üle, et lepingu alusel pidi kostja hagejale tehnika transpordi eest kokku lepitud tasu maksma. Eeltoodu alusel kuulub hageja põhinõue rahuldamisele ja hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista lepingulise tasuna 648 eurot.
56.Kuna kohus rahuldas hageja põhinõude, kuulub rahuldamisele ka kahju hüvitamise nõue. VÕS § 128 lg 3 otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
57.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hagejat esindanud OÜ Advokaadibüroo Lillo & Partnerid esitas kostjale arve tasumata jätmise tõttu pretensiooni (toimiku lk 27-28). 20.12.2019 esitas OÜ Advokaadibüroo Lillo & Partnerid hagejale arve koos käibemaksuga summas 120 eurot (toimiku lk 26) pretensiooni koostamise eest. Kohus ei nõustu kostja väitega, et sama kulu on hageja palunud välja mõista menetluskuluna. Hageja esitatud menetluskulude nimekirjast see ei nähtu. Kohus ühtlasi ei nõustu kostja väitega, et pretensioon ja hagiavaldus olid samasisulised. Pretensiooni sisu ja sõnastus erinevad hagiavalduse omast. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista kahju hüvitis 100 eurot.
58.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
59.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista kulud riigilõivule summas 125 eurot ja kulud õigusabile summas 800 eurot ilma käibemaksuta. Kogumis palus hageja kostjalt menetluskuludena välja mõista 925 eurot. Samuti palus hageja välja mõista viivise menetluskulude summalt.
60.Kostja vaidles menetluskuludele vastu. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse täitmiseks ei olnud vaja palgata advokaati. Kuna avaldusele ei olnud vaja lisada tõendeid, sai selle täitmiseks kuluda15 minutit. Hagiavalduse koostamise ajakulu 4 tundi ei ole põhjendatud. Hageja esindaja oli juba enne hagi koostanud kohtuvälise nõudekirja, mis oma sisult oli sama. Hagi koostamise mõistlik ajakulu on 30 minutit. Muus osas pidas kostja samuti ajakulu ülepaisutatuks.
61.Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 100 eurot on mõistlik ning kooskõlas vaidluse keerukusega. Kostja vastuväited lepingulise esindaja ajakulule on põhjendatud osaliselt. Kohus nõustub, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamiseks ei ole iseenesest õigusteadmisi vaja omada ning avalduse täitmiseks sai aega kuluda maksimaalselt 15 minutit ning 25 eurot. Muus osas leiab kohus siiski, et hageja lepingulise esindaja ajakulu on mõistlik ning vastab kohtule esitatud menetlusdokumentide mahule ja sisule. Alusetu on kostja väide, et hagiavaldus oli kohtuvälise pretensiooniga samasisuline. Eeltoodut arvestades loeb kohus hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatuks 725 euro ulatuses.
62.Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuludena välja mõista kogumis 850 eurot, millest 125 eurot on menetluses tasutud riigilõiv ja 725 eurot on hageja õigusabikulud. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskulude summalt 850 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.