Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. märts 2021, Tartu
Tsiviilasja number
2-20-129874
Tsiviilasi
OK Incure OÜ hagi Olesja Chumicheva vastu võlgnevuse nõudes 3815,78 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 14. detsembri 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OK Incure OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): OK Incure OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja Anne-Liis Veski Vastustaja (kostja): Olesja Chumicheva (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Harland Paas
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Viru Maakohtu 14. detsembri 2020 otsus jätta muutmata, täiendades maakohtu otsuse põhjendusi.
2.OK Incure OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud ringkonnakohtus jätta OK Incure OÜ kanda ning välja mõista OK Incure OÜ-lt 128 eurot Olesja Chumicheva kasuks.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OK Incure OÜ (hageja) esitas 12. augustil 2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Olesja Chumicheva (kostja) vastu 3579,94 euro võlgnevuse ja lisanduva viivise saamiseks. Kostja esitas nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus andis asja üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 21. septembril 2020 hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 2999,65 eurot, intressi 383,28 eurot ja viivise 432,85 eurot. Menetluskulud koos lisanduva viivisega palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt kasutas kostja Ferratum Bank p.l.c (esialgne võlausaldaja) poolt võimaldatud laenulimiiti 3000 eurot. Laenulimiidi kasutamist tõendavad pangakonto väljavõtted. Laenu taotlemine toimus avalduse alusel laenuandja veebilehel. Selleks pidi kostja täitma laenutaotluse ning selle kinnitama. Peale taotluse saatmist pidi kostja end identifitseerima kas ID-kaardi või mobiili-ID abil. Kostja poolt avatud krediidilimiidi suhtes kehtib Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe p 3 kohaselt intressimäär 49,09% aastas ja krediidikulukuse määraks on 61,79% aastas. Kostja jättis laenulepingust tulenevad kohustused täitmata. 17. mail 2020 edastati kostjale meeldetuletuskiri hoiatusega, et juhul kui võlgnevust ei tasuta, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ning leping lõppeb 15. päeval, lepingu lõppemisest muutub kogu nõue sissenõutavaks ja nõue loovutatakse inkassofirmale. Kostja põhivõlgnevus 2999,65 eurot koosneb laenujäägist eelmise perioodi eest. Lepingult on tasumata intress lepingu ülesütlemise seisuga summas 383,28 eurot ja viivis 0,136% alates laenulepingu ülesütlemisele järgmisest päevast 2. juunist 2020 kuni 21. septembrini 2020 (hagiavalduse esitamiseni) suuruses 432,85 eurot.
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Hageja nõue on tõendamata. Kostja ei ole esialgse võlausaldajaga lepingut sõlminud. Ainuüksi kostjale arvete esitamine ei ole piisav, et kostjale tekiks kohustus arveid tasuda. Laenu väljastamine kostjale on tõendamata. Samuti on ebaselge võlgnevuse kujunemine. Esialgne võlausaldaja ei ole teavitanud kostjat nõude loovutamisest (VÕS § 170). Hageja ei ole nõude loovutamist tõendanud.
MAAKOHTU LAHEND
4.Maakohus jättis hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskulude katteks välja 360 eurot. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Laenulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslike lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. Hageja selgitas, et kostja esitas laenutaotluse interneti vahendusel, kus kostja pidi end identifitseerima kas ID-kaardi või mobiil-ID abiga. Hageja esitas kohtule kliendi andmete tabeli, millest nähtub, et taotlus on esitatud kostja nimelt. Tabeli identifitseerimise ajaloo järgi on taotluse esitanud postkontoris 2. septembril 2013 A.A. (maakohtu otsuses ekslikult „A.A.“). Hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et kostja on isikusamasuse tuvastamisega avaldanud tahet laenulepingu sõlmimiseks (VÕS § 9 lg 1). Asja materjalidest ei nähtu, et kostja on isikusamasuse tuvastamise ankeedi allkirjastanud. Ka ei ole hageja esitanud tõendeid, milliste nõuete (põhi- või kõrvalnõuded) katteks on ta kostjalt saadud tagasimakseid arvestanud. Ferratum Bank laenulimiidi üldtingimuste p 7.6 kohaselt kujutab kliendi poolne kinnituskoodi saatmine endast taotlust maksta laen välja kliendi pangakontole, mille järgselt ei või enam kasutada laenu väljamaksest keeldumise õigust. Raha ülekanne teostatakse pärast isiku tuvastamist. Hageja ei ole märkinud ega tõendanud, mil viisil väljastati laen kostjale, kas seda tehti ülekandega kostja arvelduskontole või sularahas postkontoris. Hageja esitatud tabelitest ei nähtu, kellele on need tabelid koostatud ja mida need tabelid tõendavad. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks saanud Ferratum Bank 17. mai 2020 meeldetuletuskirja koos hoiatustega kätte. Ainuüksi kirjade edastamine ei tõenda, et teavitus oleksid jõudnud saajani. Hageja ei ole tõendanud kostjale meeldetuletuskirjade ja lepingu ülesütlemishoiatuse kätte toimetamist. Oma väidete tõendamiseks on hageja esitanud kliendi ehk kostja andmed (customer details), laenulepingu üldtingimused, teate laenulepingu ülesütlemise kohta ning teate nõude menetlemise kohta. Hageja ei ole menetluses esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks kostja teostatud maksete laekumine ning milliste nõuete (põhi- või kõrvalnõuete) katmiseks maksed on arvestatud, st kostja väidetava laenulepingust tuleneva täitmata kohustuse suurus. Kostja võib esitatud hagiavalduse vastu enda kaitseks vastuväiteid kasutada omapoolseid tõendeid esitamata kuni hageja tõendeid ei esitanud. Kohtul ei ole kohustust teha hageja eest arvutusi, seostada hageja väiteid toimiku materjalides olevate tõenditega ja koguda omal algatusel tõendeid. Samuti ei pea kohus esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool peab viitama, millistele asjaoludele ta tugineb. Kuna hageja ei ole tõendanud, mille eest ja millisel alusel ta kostjalt raha nõuab, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seega ei oma poolte muud väited, sh nõude loovutamise osas, asja lahendamise seisukohalt tähtsust.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Hageja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Maakohus jõudis ekslikult järeldusele, et hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et kostja on isikusamasuse tuvastamisega avaldanud tahet laenulepingu sõlmimiseks. Kohus on vastavale tulemusele jõudnud eeldades, et taotlus esitati postkontoris A.A. poolt, kes on tegelikult esialgse võlausaldaja klienditeeninduse töötaja. Ankeet sisaldab märget esmakordse isikusamasuse tuvastamise aja ja koha kohta ning info jääb programmi. Kostja on kasutanud laenulimiiti, mida hageja on tõendanud hagile lisatud konto väljavõtetega. Nimetatud aruande ridadelt nähtub, kui palju on raha kasutatud, kui palju on tagasimakseid tehtud ning makse jagunemine. Samuti nähtub, millises ulatuses oli võlgnevuse jääk ning millises summas arve oli väljastatud. Seega on ebaõige maakohtu seisukoht, et hageja pole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks kostja teostatud maksete laekumine ning milliste nõuete (põhi- või kõrvalnõuete) katmiseks maksed on arvestatud. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Maakohus leidis ekslikult, et kostjale tehtud lepingu ülesütlemise hoiatuse ja lepingu ülesütlemise teatist ei saa lugeda kätte toimetatuks. Teatised saadetakse süsteemist kliendi e-posti aadressile. Kõnealune lepingu lõpetamise teavitus saadeti 17. mail 2020. Kostja on ise avaldanud oma e-posti aadressi. Esialgne võlausaldaja on saatnud kostjale kõik teavitused kas e-postile või SMS-ina. 17. mail 2020 väljastatud teavituse on kostja kätte saanud, kuna on peale teavituse väljastamist ja lepingu ülesütlemist olnud 8. juulil 2020 kontaktis esialgse võlausaldaja võlgnevuse haldamise osakonnaga.
6.Kostja (vastustaja) palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kostja nõustub maakohtuga, et hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et kostja on isikusamasuse tuvastamisega avaldanud tahet laenulepingu sõlmimiseks. Ühestki tõendist ei nähtu, et kostja oleks isikusamasuse tuvastamise ankeedi allkirjastanud. Hageja väide selle kohta, et A.A. on esialgse võlausaldaja töötaja, on paljasõnaline. Samuti märkis maakohus õigesti, et hageja ei ole tõendanud, mil viisil kostjale laen väljastati. Hageja ei täitnud maakohtu nõuet esitada täiendavaid tõendeid. Tõendamata on hageja väiteid, mille kohaselt eeldatakse esialgse võlausaldaja teavituste kättesaamist kostja poolt ning et kostja oli esialgse võlausaldaja võlgnevuse haldamise osakonnaga kontaktis.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus jätta hagi rahuldamata on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse resolutsiooni muutmiseks. Ringkonnakohus täiendab maakohtu otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21). Hageja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
8.Hageja väitel on ta kostja vastu esitatud nõude omandanud loovutuse teel Ferratum Bank p.l.c-lt, mida hageja soovib tõendada esialgse võlausaldaja 17. mai 2020 teatega lepingu lõpetamisest. Kostja on selle hageja väite vaidlustanud. Ringkonnakohus märgib, et maakohus oleks pidanud kostja vastuväidet nõude loovutamise osas hindama.
VÕS § 172 kohaselt võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Asja materjalide hulgas ei ole Ferratum Bank kinnitust kostja vastu nõude loovutamise kohta hagejale. Nõude loovutamisest kostjale teatamiseks ei saa pidada Ferratum Bank 17. mai 2020 meeldetuletuskirja kostjale, mis on allkirjastamata ning milles ei ole märgitud isikut, kellele Ferratum Bank nõude loovutas. 17. mai 2020 kirjas märgitu „võlgnevuse mittetasumise korral eeltoodud tähtajaks loovutame nõude inkassofirmasse, mistõttu teie võlgnevus suureneb täiendavate sissenõudmiskulude võrra“ ei ole senise võlausaldaja poolt nõude loovutamisest teatamine VÕS § 172 tähenduses. Nõude loovutamist hagejale kirjas märgitud ei ole. Seega on kostjal õigus keelduda tema ja Ferratum Bank vahel sõlmitud lepingust tuleneva kohustuse täitmisest hagejale ja hagi tuleb seetõttu jätta rahuldamata.
9.Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse seisukohtadega selles, et asjas on tõendamata 17. mai 2020 lepingu lõpetamise teate kostjale kätte toimetamine. Tegemist on tahteavaldusega, mille kätte toimetamist kostjale peab tõendama hageja. Ferratum Bank laenulimiidi üldtingimuste p 12.1 kohaselt lepingu sõlmimisega nõustub klient sellega, et kõik asjakohased teated ja muu teave võidakse saata talle elektrooniliselt läbi konto või muu sel eesmärgil kokku lepitud sidevahendit kasutades. Edastamine konto kaudu hõlmab teate saatmist kliendi isiklikule e-posti aadressile ja/või kliendi kirjakasti, mis on kättesaadav kontole sisse logides. Eelpool toodud viisil saadetud teated loetakse kättesaaduks samal kuupäeval, mil nad saadeti, välja arvatud postiga saadetud teated, mis loetakse kättesaaduks 5 kalendripäeva pärast nende saatmist. 17. mai 2020 teate kohaselt on see saadetud aadressile X. Postiga saatmist ei ole hageja tõendanud. Apellatsioonkaebuse kohaselt saadetakse teatised süsteemist kliendi e-posti aadressile ning hageja esitas koos apellatsioonkaebusega uue tõendi lepingu lõpetamise teavituse edastamise kohta kostjale. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebusele lisatud pealkirjastamata, dateerimata ja osaliselt inglise keelne dokument võib olla väljatrükk laenuandja andmebaasist (süsteemist), kuid selles kajastatud andmed ei anna kohtule informatsiooni 17. mai 2020 lepingu lõpetamise teate väljastamise viisi, aja ja teate kostja poolt kättesaamise kohta. Väiteid kostja kontaktide kohta esialgse võlausaldajaga 8. juulil 2020 ei ole hageja tõendanud.
10.Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, et hageja ei ole tõendanud ei laenulepingu sõlmimist Ferratum Bank ja kostja vahel ega ka nõude suurust. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks neid põhjendusi korrata (TsMS § 654 lg 6). Maakohus on hagejale 9. oktoobri 2020 kohtunõudes selgitanud vajadust nõuet tõendada, hageja ei ole ka pärast maakohtu selgitusi asjakohaseid tõendeid esitanud. Maakohtu otsuse põhjendusi tuleb muuta üksnes osas, milles maakohus otsuse p-s 11 tuvastas, et 2. septembri 2013 taotluse laenu saamiseks on esitanud A.A.. Põhjendatud on hageja märkus, et A.A. on isikuks, kes kliendi andmed tuvastas. Dokumendi Customer details kohaselt oli kliendiks, kes 2. septembril 2013 identifitseeriti Olesja Chumicheva. Isiku identifitseerimisest aga ei piisa laenulepingu sõlmimiseks. Apellatsioonkaebuse kohaselt teostatakse raha ülekanne pärast isiku tuvastamist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et asjas puuduvad tõendid kostjale laenu väljastamise kohta ning apellatsioonkaebuses ei ole seda maakohtu seisukohta ümber lükatud. Ferratum Bank laenulimiidi üldtingimuste p 8 kohaselt saab klient laenu pangaülekandega kliendi poolt näidatud kliendi nimel olevale pangakontole, Ferratumil on õigus maksta laen kliendile ka muude vahendite kaudu. Hageja ei ole laenu väljamakset tõendavaid tõendeid esitanud ja nendeks ei ole ka apellatsioonkaebuses viidatud väljavõtted
rpvv 1-6. Tabelitest ei nähtu, kes ja mille kohta on need tabelid koostatud. Tabelitest ei nähtu, et need on koostatud kostja või temale antud laenu kohta. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
11.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb poolte menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja menetluskulu nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks tasu õigusabi eest 3, 2 h ulatuses hinnaga 40 eurot/h, kokku 128 eurot (koos käibemaksuga). Ringkonnakohus leiab, et õigusabikulu on TsMS § 175 lg 1 tähenduses vajalik ning põhjendatud, kulu on kooskõlas tsiviilasja keerukuse ning osutatud õigusabi mahuga. Hageja vastupidised väited ei ole põhjendatud. Hagejalt tuleb välja mõista kostja kasuks menetluskuluna 128 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi
(allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke
(allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.