Välja mõista OK Incure OÜ–lt kostja O C viivis menetluskuludelt (360 eurolt) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
ASJAOLUD
1.OK Incure OÜ esitas 12.08.2020. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse O C vastu 3 579,94 euro võlgnevuse ja lisanduva viivise ning menetluskulude väljamõistmise nõudes. Kohus tegi 25.08.2020. a võlgnikule maksettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Pärnu Maakohtu 07.09.2020. a kohtumäärusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue O C suhtes üle hagimenetlusse Viru Maakohtule.
2.Hagiavalduse kohaselt kasutas kostja O C laenuandja xxx poolt võimaldatud laenulimiiti 3 000 eurot. Laenu taotlemine käib interneti avalduse alusel laenuandja kodulehel, selleks pidi kostja täitma laenutaotluse ning taotluse kinnitama. Peale taotluse saatmist pidi kostja end identifitseerima kas ID-kaardi või Mobiil-ID abiga. Leping on sõlmitud määramata ajaks ning tasumisele kuulus 15 päeva jooksul arve väljastamisest miinimummakse. Kostja poolt avatud krediidilimiidi suhtes kehtib Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe punkti 3 kohaselt intressimäär 49,09 % aastas ja krediidikulukuse määraks 61,79 % aastas. Kostja jättis laenulepingust tulenevad kohustused täitmata. Kostjale edastati võlgnevuse maksmise meeldetuletused. 17.05.2020. a on edastatud kostjale meeldetuletuskiri hoiatusega, et juhul kui võlgnevust ei tasuta, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ning leping lõppeb 15. päeval, lepingu lõppemisel muutub aga kogu võlgnevus sissenõutavaks ja nõue loovutatakse inkassofirmale. Vaatamata hageja püüdele võlgnikult võlgnevus kätte saada kohtuväliselt, ei andnud see soovitud tulemust, mistõttu on hageja pöördunud oma õiguste kaitseks kohtusse. Kostja ei ole inkassomenetluse raames tagasimakseid teostanud. Võttes arvesse eeltoodud asjaolusid on kostja põhivõlgnevus hageja ees 2 999,65 eurot, mis koosneb laenujäägist eelmise perioodi eest. Vastavalt lepingutingimustele, on laenuandjal õigus nõuda limiidi kasutamise eest intressi määraga 49,09 % aastas. Nagu nähtub eeltoodud arvest moodustab tasumata intress lepingu ülesütlemise seisuga summas 383,28 eurot. Vastavalt laenuandja üldtingimustele ja Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe tingimustele osamakse tasumise tähtpäevaks tasumata jätmise korral on krediidiandjal õigus nõuda tasumata põhiosalt viivist võrdses määras intressiga 0,136% alates laenulepingu ülesütlemisele järgmisest päevast 02.06.2020. a kuni 21.09.2020. a (hagiavalduse esitamiseni), seega moodustab viivise suuruseks alljärgneva arvestuse alusel 432,85 eurot. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 2 999,65 eurot, intress summas 383,28 eurot, viivis summas 432,85 eurot ja menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja on menetluses kandnud menetluskulu riigilõiv 325 eurot. Hageja palub välja mõista menetluskuludelt viivis alates 2(6)
kohtuotsuse jõustumise päevale järgnevast päevast kuni menetluskulude hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
3.Hageja esindaja esitas kohtunõudele täiendava selgituse, milles märgib, et kostja on kasutanud laenuandja xxx poolt võimaldatud laenulimiiti, mida hageja on tõendanud hagile lisatud konto väljavõtetega. Nimetatud aruandest nähtub ridadelt kui palju on tagasimakseid tehtud ning makse jagunemine, samuti nähtub kõnealusest dokumendist, millises ulatuses oli võlgnevuse jääk ning mis summas arve (invoice) oli väljastatud. Seega kajastab eelnimetatud kohustuse kujunemise käiku. Laenu taotlemine käib interneti avalduse alusel laenuandja kodulehel, selleks pidi kostja täitma. laenutaotluse ning taotluse kinnitama. Leping on sõlmitud määramata ajaks ning tasumisele kuulus 15 päeva jooksul arve väljastamisest miinimummakse. Kostja poolt avatud krediidilimiidi suhtes kehtib Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe punkti 3 kohaselt intressimäär 49,09 % aastas ja krediidikulukuse määraks 61,79 % aastas. Kostja on arvestanud viivist võrdses määras intressiga ning leiab, et võttes arvesse antud lepingu iseloomu ning tingimusi on viivise suurus põhjendatud ja mõistlik.
4.Kostja märgib kohtule saadetud kirjalikus vastuses, et ei tunnista hageja nõuet. Kostja on seisukohal, et hageja nõue on tõendamata, millest tulenevalt palub kostja jätta kõik hagiavalduses esitatud nõuded rahuldamata. Kostja märgib, et kuna hageja ei ole tõendanud oma nõudeid, siis kostjal puudub võlgnevus põhinõude osas. Intresside, viiviste, leppetrahvide ja menetlustrahvide osas puudub nõue ainuüksi seetõttu, et põhinõue on tõendamata ja ei kuulu rahuldamisele. Kostja palub jätta kõik hagiavalduses esitatud nõuded rahuldamata tuginedes vastuses toodud asjaoludele ja põhjendustele. Samas märgib kostja, et hageja ei ole esitanud võlgnevuse kujunemise arvestust koos intresside ja laekumistega, mistõttu on hageja nõue täiesti selgusetu. Seega puudub kostjal võimalus kontrollida hageja väiteid kuidas on kostja võlgnevus kujunenud. Kostjale jääb ka selgusetuks intresside ja viiviste kujunemine. Kostjal on kahtlused, et hageja on arvestanud intressile viivist. Kostja märgib, et kuna hageja ei ole esitanud võlgnevuse kujunemise arvestust alates võlasuhte tekkimisest, siis puudub kostjal võimalus esitada oma vastuväiteid hageja väidetele. Kostja palub jätta kõik hageja nõuded rahuldamata. Kostja märgib, et ta on nõus asja menetlemist kirjalikus menetluses.
5.Kostja palus lõplikus seisukohas jätta hagi rahuldamata. Kostja märgib, et hageja ei ole esitanud laenulepingut, laenu väljastamist tõendavat dokumente, väidetava nõude loovutamist tõendavaid dokumente ning ka väidetava nõude kujunemise arvestust. Hageja poolt kohtule esitatud kuvatõmmised (väidetav taotlus, mis sisaldab ainult kostja isikuandmeid ja ei näita seost tema ja xxx vahel, samuti arusaamatu numbrite jada dokumentides nimega “C rpvv”, mis on väidetavalt nõude arvestuse aluseks olev tõend, ei näita mingit seost kostja ja xxx vahel, kuna sellel peale dokumendi pealkirja (mille võib lisada igaüks oma tahte järgi) ei ole mingit pistmist kostjaga), ei tõenda mis tahes lepingu olemasolu kostja ja xxx vahel ning ainuüksi arve väljastamine ei saa tekitada kohustust seda maksta. Ka Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht ja üldtingimused ei näita mingit seost kostjaga. Seega leiab kostja, et hagi on tõendamata ja alusetu. Tõendamata on nii laenu väljastamine kui ka väidetava nõude kuulumine hagejale. Kostja lisas, et hageja on küll kohtueelselt kostjaga ühendust võtnud, kuid vaatamata viimase palvele esitada kirjalikult nõuet tõendavad dokumendid, hageja seda ei teinud, sisuliselt keeldus sellest, nõudes hoopis erinevate summade tasumist, õigustades oma nõudmisi vaid sellega, et vastasel juhul tuleb kostjal kohtus igal juhul oluliselt suuremaid summasid tasuda. Kostja on seisukohal, et taoline käitumine võlasuhtes ei ole lubatav, sõltumata sellest, kas tegemist on tarbijakrediidilepingu või muu lepingulise suhtega. Hageja ei ole käitunud 3(6)
oma väidetava nõude esitamisel heas usus ning on jätnud oma nõude tõendamata enne kohtumenetlust ja ei ole seda teinud ka kohtus.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus lahendab tsiviilasja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses, lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 regulatsioonist. Kohus on seisukohal, et hageja nõue on tõendamata, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata
7.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
8.Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt kulutuste hüvitamist või tasu maksmist.
9.Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu kostja poolt kasutatud laenuandja Ferratum Bank p.l.c poolt võimaldatud 3 000 euro laenulimiidi kasutamist. Kostja jättis täitmata laenulepingust tulenevad kohustused, mis annab hagejale õiguse kasutada kohustust rikkunud laenusaaja vastu õiguskaitsevahendeid. Kostja vaidleb nõudele vastu, väites, et nõue on tõendamata ja alusetu, laenu väljastamine on tõendama kui ka väidetava nõude kuulumine hagejale.
10.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahteavaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse.
11.Laenulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslikke lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. Hageja märkis, et kostja esitas laenu taotlemise internetis vahendusel, kus kostja pidi end identifitseerima kas ID- kaardi või mobiil-id abiga. Hageja esitas kohtule kliendi andmete tabeli, millest nähtub, et taotlus on esitatud kostja nimelt. Tabeli identifitseerimise ajaloo järgi on taotlus esitatud (post xxx) postkontoris 02.09.2013. a V K.
4(6)
Hageja ei ole esitatud tõendeid millest nähtuks, et kostja on isikusamasuse tuvastamisega avaldanud tahteavaldust laenulepingu sõlmimiseks. Antud asjast ei nähtu, et kostja poolt on isikusamasuse tuvastamise ankeedi allkirjastanud. Hageja poolt kohtu nõudele täpsustada mil viisil väljastati laen kostjale. Hageja pole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks kostja teostatud maksete laekumine ning milliste nõuete (põhi- või kõrvalnõuete) katmiseks maksed on arvestatud. Hageja esitas kohtule nõudele omapoolse seisukoha milles märkis, et laenu taotlemine käib interneti avalduse alusel laenuandja kodulehel, selleks pidi kostja täitma. laenutaotluse ning taotluse kinnitama. Leping on sõlmitud määramata ajaks ning tasumisele kuulus 15 päeva jooksul arve väljastamisest miinimummakse. Kostja poolt avatud krediidilimiidi suhtes kehtib Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe punkti 3 kohaselt intressimäär 49,09 % aastas ja krediidikulukuse määraks 61,79 % aastas. Kostja on arvestanud viivist võrdses määras intressiga ning leiab, et võttes arvesse antud lepingu iseloomu ning tingimusi on viivise suurus põhjendatud ja mõistlik. xxx Laenulimiidi üldtingimuste punkti 7.6 kohaselt kliendi poolne kinnituskoodi saatmine xxx kujutab endast taotlust xxx maksta laen välja kliendi pangakontole, mille järgselt ei või enam kasutada laenu väljamaksest keeldumise õigust. Raha ülekanne teostatakse pärast isiku tuvastamist. Hageja ei ole märkinud ega tõendanud, mil viisil väljastati laen kostjale (lepingu punkt 7.6), kas ülekandega kostja arvelduskontole või sularahas postkontoris. Hageja poolt esitatud tabelid, millest ei nähtu, kellele on need tabelid koostatud, mida need tabelid endast kujutavad ja mida need tabelid peavad tõendama.
12.TsMS § 230 lg 1 järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi 2. lõike järgi lasub hagimenetluses tõendite esitamise kohustus pooltel. TsMS § 5 lg 2 järgi määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hageja väidab, et kostja jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata, mistõttu ütles hageja lepingu üles. Hageja edastas kostjale 17.05.2020. a meeldetuletuskiri hoiatusega, et juhul kui võlgnevust ei tasuta, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ning leping lõppeb
15.päeval, lepingu lõppemisel muutub aga kogu võlgnevus sissenõutavaks ja nõue loovutatakse inkassofirmale. Kostjale tehtud lepingu ülesütlemise hoiatuse ja lepingu ülesütlemise teatist ei saa lugeda kättesaaduks. Ainuüksi kirjade edastamine ei tõenda, et teavitus oleksid saajani jõudnud. Hageja pidi tõendama, et kostja on tähtkirjad kätte saanud. Hageja ei teinud seda. Postiasutuse poolt saajale tähtkirja kättesaamiseks ja vastuvõtmiseks peab saaja end IDkaardi või Mobiil-ID-ga identifitseerima. Antud hetke ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit, et ta on kostjale edastanud ja kätte toimetanud meeldetuletuskirju ja lepingu ülesütlemise hoiatust. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt põhivõlga 2 999,65 eurot, viivist (alates 02.06.2020. a kuni 21.09.2020. a 0,130% päevas) 432,85 eurot ja intress 383,28 eurot.
5(6)
Oma väidete tõendamiseks on hageja esitanud (customer details) kliendi O C andmed, laenulepingu üldtingimused, teate laenulepingu ülesütlemise kohta ning teate nõude menetlemise kohta Hageja pidi käesoleval juhul tõendama seda, et kostjal oli lepingust tulenev täitmata kohustus hageja ees, kohustuse suuruse ja millises osas on kohustus täitmata. Kostja võis esitatud hagiavalduse vastu enda kaitseks vastuväiteid kasutada omapoolseid tõendeid esitamata kuni hageja tõendeid ei esitanud (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 32-1-137-07 p 13). Hageja ei ole menetluses esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks kostja teostatud maksete laekumine ning milliste nõuete (põhi- või kõrvalnõuete) katmiseks maksed on arvestatud st kostja väidetava laenulepingust tuleneva täitmata kohustuse (nii põhinõude- kui kõrvalnõuete) suurus.
13.Kohtul ei ole kohustust teha hageja eest arvutusi, seostada hageja väiteid toimiku materjalides olevate tõenditega ja koguda omal algatusel tõendeid. Samuti ei pea kohus ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool peab viitama, millistele asjaoludele ta tugineb. Kuna hageja ei ole tõendanud mille eest ja alusel ta kostjalt raha nõuab, tuleb hagi jätta rahuldamata täies ulatuses ning poolte muud väited, sh. nõude loovutamise osas ei oma asja lahendamise seisukohalt tähtsust.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
14.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata, järelikult jäävad poolte menetluskulud hageja kanda. Kohus andis 04.11.2020 pooltele saadetud teates võimaluse esitada mh ka menetluskulude nimekirjad. Kostja esindaja esitas koos seisukohaga ka menetluskulude nimekirja. Kostja palub hagejalt välja mõista kostja menetluskulud summas 360 eurot. Samuti palub kostja lähtuvalt TsMS § 177 lg 2 välja mõista hagejale kostja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg –s 1 sätestatud seadusjärgses määras.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 12.03.2021 kohtuotsusega täiendati otsuse põhjendusi
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.