Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik
Viru Maakohus Kaire Pullerits
Kohtuasja number
11. märts 2020, Jõhvi kohtumaja 2-20-143585
Kohtuasi
Elisa Teleteenused AS hagi I. S. vastu võlgnevuse nõudes
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja esindajad
318,93 eurot Hageja: Elisa Teleteenused AS, registrikood: 10069659, asukoht: Sõpruse pst 145, Tallinn, 13417 Harju maakond Hageja lepinguline esindaja: Marek Aunver, e-posti aadress: xxx Kostja: I. S., isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx xx-xx, xxx linnaosa, xxx linn, xxxxx Ida-Viru maakond
Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu 1(4)
möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused Elisa Teleteenused AS esitas 02.12.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse I. S.lt (võlgnikult) 305,14 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 04.12.2020 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 11.12.2020 aadressil xxx. Võlgnik I. S. saatis 11.12.2020 eelpool nimetatud e-posti aadressilt kohtule e-kirja. Võlgniku poolt saadetud e-kiri on oma sisult vastuväide nõudele. Võlgnik esitas vastuväite tähtaegselt, kuid puudustega, sellel puudub digitaalallkiri. Pärnu Maakohus andis nõude üle Viru Maakohtule asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. 11.01.2021 jättis kohus hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja, so 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest hagis osundatud puuduste kõrvaldamiseks. 04.02.2021 esitas hageja hagiavalduse koos lisadega. Vastavalt 05.02.2021 ja 17.02.2021 kohtunõuetele esitas hageja 22.02.2021 esindusõigust tõendava volikirja. 22.02.2021 võttis Viru Maakohus hagiavalduse menetlusse. Hagiavaldus ja 22.02.2021 menetlusse võtmise kohtumäärus toimetati hagejale isiklikult kätte 22.02.2021. 22.02.2021 e-kirjas kinnitas kostja menetlusdokumentide kätte saamist ja teavitas, et need dokumendid on kohtutäituril juba olemas ja kuna kostja tasub teist võlgnevust, siis tuleb oodata. 2(4)
25.02.2021 e-kirjas teatas kohus kostjale, et jätab kostja poolt 22.02.2021 e-kirjas esitatud vastuse tähelepanuta, kuivõrd vastus ei vasta nõuetele. Kohus selgitas kostjale, et tal tuleb kohtule esitada nõuetekohane vastus hagile vastavalt Viru Maakohtu 22.02.2021 menetlusse võtmise kohtumääruses nõutule hiljemalt 08.03.2021. Kohus hoiatas, et eelmärgitud tähtajaks vastuse esitamata jätmisel teeb kohus asjas tagaseljaotsuse (TsMS § 407). Vastusele tuli kostjal lisada kõik tõendid (sealhulgas käimasoleva täitemenetlusega seonduvad), mida kostja soovib oma väidete tõendamiseks esitada. Kostja kohtu 25.02.2021 e-kirjast tulenevalt hagiavaldusele vastust ei esitanud. 25.02.2021 ekirjaga on kohtule saadetud kostja e-postilt automaatne vastus tekstiga, et dokumente vaatab kostja läbi hiljem. Ühtlasi tuvastas kohus kohtuinfosüsteemi (KIS) ja täitemenetluse registri alusel, et käesolevas tsiviilasjas nr 2-20-143585 oleva nõude osas ei ole varasemalt kohtulahendit tehtud. Seega täitmisel ei ole ega saa olla kohtulahendit vastava nõude osas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult nõuda viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 172,61 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 114,65 eurot ja viivis alates 05.02.2021 (põhinõudelt 172,61 eurolt) 0,05% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab hageja kasuks kostjalt välja hageja ja kostja vahel 02.11.2016 sõlmitud seadmete rendija müügilepingu nr XXXXX ning kliendi- ja teenuse osutamise lepingu nr XXXXX alusel tekkinud põhivõlgnevuse 172,61 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 114,65 eurot (periood 01.05.2017-04.02.2021), põhinõudelt 172,61 eurolt jooksva viivise 0,05% päevas alates 05.02.2021 kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste 3(4)
vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja palub hagis välja mõista kostjalt menetluskulud kokku summas 315 eurot sh maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 30 eurot ning õigusabikulu summas 240 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud. Kohus rahuldab hagi, seega jäävad menetluskulud kostja kanda ning kohus mõistab kostjalt menetluskulu 315 eurot hageja kasuks välja. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.