Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja võlgniku täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada Mxxxx Rxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus.
2.Vabastada Mxxxx Rxxx tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
3.Vabastada Mxxxx Rxxx tema usaldusisiku kohustustest Mxxxx Rxxxx kohustustest vabastamise menetluses. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad võlausaldajad ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates päevast, millal määrus isikule teatavaks tehti.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 12.05.2014. a määrusega välja Mxxxx Rxxxx pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Margo Normanni.
2.04.02.2016. a määrusega lõpetas kohus Mxxxx Rxxxx pankrotimenetluse raugemise tõttu ning algatas Mxxxx Rxxxx suhtes kohustustest vabastamise menetluse. Kohus määras usaldusisikuks võlgniku ise. Pankrotimenetluse lõpetamisel ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisel oli Mxxxx Rxxxx tunnustatud nõuete summa, mille ulatuses ei ole võlausaldajad raha saanud, 22 038,86 eurot. 04.02.2016. a määruse kohaselt peab võlgnik usaldusisiku ülesannetes esitama teavet oma tegevuse kohta korda aastas (1. veebruaril) ning tegema väljamakseid üks kord aastas (20. jaanuaril), esimese aruande esitamise tähtaeg oli 01.02.2017.
3.Kohtule nähtub esitatud aruannetest, et võlgniku sissetulekuks on olnud ainult töövõimetuspension. Alates juunist 2017 kuni käesoleva ajani laekub võlgnikule vanaduspension. Tervislikel põhjustel, vanusega ja elukoha halva paiknemisega pole võlgnik leidnud tööd, mida ta saaks teha. Võlgnikul on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Aruandele on lisatud kontoväljavõtted. Võlgniku sissetulekud ei ole ületanud määra alates, millest tal oleks tulnud teha eraldisi, va märtsis 2020, mil võlgnik pidi eraldama ning võlausaldajatele välja maksma 477,94 eurot. Võlgnik on rahuldanud võlausaldajate Swedbank AS (508,24 eurot) ning Eesti Energia AS (66,25 eurot) nõuded täies ulatuses. Ülejäänute võlausaldajate nõuete katteks on tehtud väljamakseid summas 631 eurot (maksed jaanuar 2020, jaanuar 2021 ning veebruar 2021).
4.Võlgnik esitas kohtule 25.02.2021. a taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ning võlgniku kohustustest vabastamiseks.
5.26.02.2021. a kirjaga andis kohus võlausaldajatele võimaluse esitada oma seisukoht võlgniku taotlusele kohtu poolt antud tähtaja jooksul.
5.1.ERA Liisingu Inkassoteenused esitas oma seisukoha 26.02.2021. Võlausaldaja on seisukohal, et Mxxxx Rxxxx ei tohiks kohustustest vabastada ja võlgniku kohustustest vabastamise menetlust tuleks pikendada kahe aasta võrra või võlgnik tuleks jätta täitmata jäänud kohustustest vabastamata. See on vajalik, et võlausaldajate õigused oleks kaitstud ja võlgnik saaks võimaluse rahuldada võlausaldajate nõudeid maksimaalses ulatuses, mis on ka kohustustest vabastamise menetluse peamine eesmärk. Mxxxx xxxx ei ole oma kohustusi võlausaldajate ees rahuldanud arvestatavas ulatuses. Mxxxx Rxxx on teinud ERA Liisingu Inkassoteenused AS-le kohustustest vabastamise menetluses makseid summas 27,42 eurot ja nõue Mxxxx Rxxx vastu on 659,63 eurot.
5.2.Telia AS tõi välja oma 26.02.2021. a esitatud seisukohas, et ta ei ole nõus kohustustest vabastamisega. Võlausaldaja on seisukohal, et isik ei ole teinud piisavalt pingutusi tasuda võlgnevust.
5.3.Holm Bank AS leidis oma 01.03.2021. a seisukohas, et võlgnik ei ole rahuldanud võlausaldaja nõuet arvestatavas ulatuses. Võlausaldaja palub jätta võlgniku kohustustest vabastamata.
5.4.BB Finance esitas oma seisukoha 03.03.2021. Võlgniku kohustusest vabastamise menetluse eesmärk on eelkõige võlausaldaja nõuete rahuldamine, milles seisneb ka võlausaldaja huvi võlgniku kohustustest vabastamise menetluses ja antud juhul ei ole võlgnik soovinud võlausaldajate nõudeid rahuldada ja võlgnik ei ole teinud endast kõike olenevat, et võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgnik ei ole võlausaldajatele teinud ühtegi väljamakset kogu kohustustest vabastamise perioodi jooksul. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik Mxxxx Rxxx on tahtlikult jätnud täitmata pankrotiseaduses ning talle kohtu poolt määratud kohustused, kuna 5 aasta jooksul ei ole ta väljendanud tahtlust võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlausaldaja palub jätta võlgniku kohustustest vabastamata.
5.5.Bigbank AS esitas oma seisukoha 08.03.2021. a ning ta on nõus, et kohus otsustab võlgniku kohustustest vabastamise oma siseveendumuse kohaselt.
5.6.Julianus Inkasso Ü esitas oma seisukoha 08.03.2021. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud. Võlgnik ei ole täitnud oma kohustusi võlausaldaja eest. Võlgnik ei ole võlgnevuste katteks mõistlikus ulatuses makseid teostanud. Võlgnik ei ole teinud endast kõike olenevat, et tasuda oma võlgasid maksimaalses ulatuses s.t võlgnik on alates 2016. aastast tasunud võlausaldajale summa 2,64 eurot. Võlgnik ei ole pingutanud piisavalt, et täita oma kohustusi. Võlgnik rikub oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlausaldaja leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine oleks põhjendatud vaid juhul, kui võlgnik oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses teeb kõik endast oleneva võimalikult suures ulatuses võlgade tasumiseks.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kohus leiab, et võlgniku taotlus tema vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest on võimalik rahuldada ja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada.
7.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.
8.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
9.PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest.
10.Kohus lähtub võlgniku taotluse lahendamisel PankrS § 175 lg 2 sätestatust, võlausaldajate seisukohtadest ning võlgniku selgitustest. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine
11.Kohus kontrollib esmalt, kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (PankrS § 175 lg 2 ja lg 4).
12.PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. Mxxxx Rxxxx ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.
13.Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
13.1.PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgniku sissetulek kohustustest vabastamise menetluse jooksul on olnud töövõimetuspension ning hiljem vanaduspension, seda kuni käesoleva ajani. Kohtu andmetel ei ole võlgnik tööga hõivatud olnud. Praktikas on leitud, et mõistliku tulutoova tegevuse tegelemise või selle leidmise puhul tuleb arvestada asjaolude ja (võlgniku) omadustega, mis mõjutavad tulutoova tegevusega tegelemise või selle leidmise võimalusi. Töö leidmist takistab võlgniku tervislik seisund ning tema elukoht, samuti abikaasa hooldamine. Võlgniku tervislik seisund ning perekondlikud kohustused on olnud sellised, mis piiravad oluliselt töö tegemise ning selle leidmise võimalusi, mistõttu ei ole võlgnik ka sobivat tööd leidnud. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud oma kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või selle puudumisel seda otsida.
13.2.PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud teabe andmise kohustust. Kohtule on esitanud aruandeid tähtaegselt (isegi varem), aruannetele on lisatud kontoväljavõtted. Kohtul on olnud võimalik võtta võlgnikuga ühendust.
13.3.Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Eelnevalt nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (PankrS § 173 lg-d 3-5) Võlgniku sissetulekud on ületanud määra, alates millest tuleb teha võlausaldajatele eraldisi 2020. a märtsis. Võlgnik oleks pidanud eraldama võlausaldajatele 477,94 eurot. Nimetatud summa on võlausaldajatele välja makstud veebruaris 2021. Ülejäänud kuudel ei ole võlgniku sissetulekud ületanud määra, alates millest tuleb teha võlausaldajatele eraldisi. Siiski on võlgnik teinud eraldisi ka oma mittearestitavast sissetulekust. Kokku on võlgnik rahuldanud võlausaldajate nõudeid summas 631 eurot, sh summa 477,94 eurot. Võlausaldajate Eesti Energia (66,25 eurot) ning Swedbank (508,24 eurot) nõuded on rahuldatud täies ulatuses. Kohus peab vajalikuks märkida, et kui toimub võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine viie aasta möödumisel, siis ei ole nõuete rahuldamise suurus oluline, st kas võlgnik on rahuldanud nõudeid arvestatavas ulatuses või mitte. Seda tuleb arvestada ainult siis, kui toimub kohustustest vabastamise otsustamine kolme aasta möödumisel. Viie aasta möödumisel on oluline, et võlgniku poolt oleks vähemalt seaduses sätestatud määras võlausaldajate nõudeid rahuldatud (s.o 75% sissetuleku osast, mida saab arestida). Käesolevas asjas on võlgnik seda teinud ning isegi suuremas osas. Võlausaldajad leiavad, et võlgnik pole võimalikult suures ulatuses nõudeid rahuldanud. Võlgnik on aga kohtu arvates võimalikult suures ulatuses võlausaldajate nõudeid rahuldanud. Võlgnik on eraldanud võlausaldajatele seaduse kohaselt eraldamisele
kuuluva summa ning lisaks oma mittearestitavast sissetulekust täiendavad summad ning need ka välja maksnud. Võlgnik on teinud rohkem, kui ta on seaduse kohaselt pidanud eraldama. Arvestades võlgniku rahalisi võimalusi (sissetulekuks ainult vanaduspension) ning iga inimese põhilisi vajadusi (kommunaalmaksud, toit, riided jms), on võlgnik kohtu arvates rahuldanud võlausaldajate nõudeid sellises ulatuses nagu ta on selleks olnud võimeline. Rohkemaks ei saa ega pea kohus vajalikuks võlgnikku sundida. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud raha eraldamise kohustust. Kohus märgib täiendavalt, et BB Finance nõude katteks on tehtud makseid. Kontoväljavõtetest nähtub, et need on tehtud kohtutäitur Aive Kolsarele.
13.4.Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 6 sätestatud kohustust.
14.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. PankrS näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale PankrS §-st 173 tulenevaid kohustusi.
15.PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. Võlgnik on oma kohustusi viie aasta jooksul täitnud. Kohtule ei nähtu ka võimalusi, millega võlgnikul oleks võimalik oma sissetulekuid suurendada. Ilmselt ei oleks võimalik järgneva maksimaalselt kaheaastase perioodi jooksul võlgnikul võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid veel suuremas ulatuses kui seda on tehtud käesoleva ajani. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
16.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud Mxxxx Rxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka Mxxxx Rxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
17.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Mxxxx Rxxxx saab usaldusisiku kohustustest vabastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.