(tagaseljaotsus) Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Kaie Almere
Kohtujurist
Anni Haas
Määruse tegemise aeg ja koht
11.03.2021 Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-20-137943
Tsiviilasi
Elisa Eesti AS hagi A T vastu võlanõudes
Tsiviilasja hind
1189,16 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Elisa Eesti AS (10178070), lepinguline esindaja Erki Casar Kostja A T (xxxx)
Menetlustoimingu tegemise viis
Kirjalik menetlus
Hageja nõude aluseks on kostjaga sõlmitud liitumislepingud telefoninumbritele xxxx ja xxxx ning 12.03.2019 ja 09.07.2019 sõlmitud osamaksetega müügilepingud. Kostjale on hagimaterjal kätte toimetatud väljaande „Ametlikud Teadaanded“ kaudu. Kohus rahuldab põhinõude osaliselt. Hagiavalduse kohaselt võlgnes kostja hagejale arve xxxx alusel teenuste ja seadmete eest 62,75 eurot ja arve xxxx alusel 591,52 eurot. Seega on põhivõlgnevus kokku 654,27 eurot (62,75 + 591,52). Tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult (VÕS § 43 lg 1). Lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav mh tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma 2(3)
tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist (VÕS § 42 lg 3 p 5). Hagis esitatud asjaoludel pidi kostja lepingu rikkumise korral tasuma käsitlustasu 108,00 ja 40,00 eurot. Tegemist on leppetrahviga VÕS § 158 lg 1 tähenduses. Lepingutes kokkulepitud leppetrahvid moodustavad kummagi lepingu maksete kogusummast 20%. Hagist nähtub, et kostjalt nõuti lepingu kehtivuse ajal ja ka pärast lepingu lõppemist meeldetuletustasusid ehk rikkumisest tulenev võla sissenõudmise kulu on hüvitatav sissenõudmiskulu ja kohtumenetluses menetluskuluna. Raha kasutamise võimaluse kaotamisest tingitud kahju hüvitab seadusest tulenev õigus nõuda rikkumise korral viivist. Lepingus on kokkulepitud viivis 0,065% päevas (so 23,73% aastas), mis ületab seadusjärgset viivist pea kolmekordselt. Seega hüvitab rikkumisega seotud kahju täiendavalt seadusjärgsest suurem viivis. Kohus leiab, et kuna hagejale lepingu rikkumisega kaasnevad kahjud on hüvitatavad sissenõudmiskulude hüvitisena, menetluskulude hüvitisena ja seadusjärgsest kolm korda suurema viivisemääraga, siis on täiendava leppetrahvi kokkulepe, mis moodustab viiendiku kogu kohustusest ebamõistlikult suur, sest pole usutav, et teenuseosutajal saaks tekkida nii suur kahju (20% leppetrahv + 23% viivis). Kokku peaks teenusosutajale tekkima seeläbi müügihinna tasumisega viivitamisel kahju, mis sõltuvalt võlgnevuse jäägist on ligi pool või enamgi müügihinnast. Kohus peab seda ebamõistlikuks. Ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus on tühine ja kohus jätab käsitlustasu välja mõistmata. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Kohus jätab menetluskulud hagi rahuldatud osas kostja kanda ja rahuldamata osale vastavas ulatuses hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.