Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused Viru Maakohtu menetluses on OÜ Aktiva Finants (hageja) hagiavaldus L. L. (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. 03.12.2020 kohtumäärusega keeldus kohus OÜ Aktiva Finants hagi L. L. vastu sissenõutavaks muutunud intressi 202,15 euro ja viivise 354,70 euro nõudes, menetlusse võtmast. Kohus võttis menetlusse OÜ Aktiva Finants hagi L. L. vastu järgmistes nõuetes: põhivõlgnevus 2015,82 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot, edasiulatuv viivis alates 05.11.2020 põhinõudelt 2015,82 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. 31.12.2020 esitas hageja Viru Maakohtu 03.12.2020 kohtumäärusele määruskaebuse. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 25.01.2021 kohtumäärusega määruskaebuse ja tühistas 03.12.2020 kohtumääruse osas, mis puudutas sissenõutavaks muutunud intressi- ja viivisenõude menetlusse võtmata jätmist. Viidatud osas saatis kohus asja maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. 01.02.2021 võttis kohus OÜ Aktiva Finants hagi L. L. vastu intressivõlgnevuse 202,15 euro ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 354,70 euro nõudes menetlusse. 2(5)

Hagiavaldus ja 03.12.2020 kohtumäärus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 24.12.2020 (teate avaldamise kuupäev 08.12.2020). Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (14.01.2021) hagile vastanud. Hagiavaldus intressi- ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse nõudes ja 01.02.2021 kohtumäärus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 17.02.2021 (teate avaldamise kuupäev 01.02.2021). Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (10.03.2021) hagile vastanud. Eeldused otsuse kättetoimetamiseks avalikult TsMS § 317 alusel on täidetud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) laenulepinguga andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohtu hinnangul Placet Group OÜ ja kostja vahel 23.12.2018 sõlmitud laenulepingu nr XXXXX tingimused on tüüptingimused võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 kohaselt. Hagiavaldusest ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames, millest tulenevalt võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Hageja palub hagiavalduses kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 2015,82 eurot, intressivõlgnevus 202,15 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 354,70 eurot, edasiulatuv viivis alates 05.11.2020 kuni põhinõude summas 2015,82 euro täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus leiab, et hageja põhinõue 2015,82 eurot, intressinõue 202,15 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja edasiulatuv viivis põhinõudelt 2015,82 eurolt alates 05.11.2020 VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni on hagiavalduse põhjal õiguslikult põhjendatud ning kohus mõistab hageja kasuks kostjalt eeltoodud nõuded välja. Kohus leiab aga, et sissenõutavaks muutunud viivisenõue 354,70 eurot on õiguslikult 3(5)

põhjendatud osaliselt. Hageja nõuab hagiavalduse punktis 2.4 kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist järgnevalt: põhivõlalt 2015,82 eurolt alates 01.06.2020 kuni 04.11.2020, viivisemäär 41,02% aastas. Kohus leiab, et õiguslikult on põhjendatud viivise nõudmine, kuid mitte lepingujärgses määras (41,02% aastas ja 0,11% päevas), sest lepingujärgne viivisemäär on tühine, kuna see ületab kolmekordset seadusjärgset määra. Kohtupraktika kohaselt ja VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi on eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud viivise kokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivise määra. Ebaproportsionaalselt suure viivise kokku leppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt RKTKo nr 3-2-1-66-05, p 24; 3-2-1-25-16 lahendi p 13). Käesolevalt tuleb kohaldada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatult seadusjärgset viivise määra ning vähendada hageja esitatud viivise nõuet. VÕS § 113 lg 1 teises lauses ja VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras on sissenõutavaks muutunud viivis viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) kasutades järgnev: Põhinõudelt 2015,82 eurolt alates 01.06.2020 kuni 04.11.2020 69,18 eurot; Sissenõutavaks muutunud viivis on kokku summas 69,18 eurot. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 2015,82 eurot, intressivõlgnevuse 202,15 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 69,18 eurot (periood 01.06.2020 kuni 04.11.2020) ja edasiulatuva viivise põhinõudelt 2015,82 eurolt alates 05.11.2020 VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindaja kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja palub hagis välja mõista kostjalt menetluskulud summas 755 eurot (riigilõiv 275 eurot ja õigusabikulud 480 eurot, käibemaksuta). Lisaks on hageja palunud 31.12.2020 määruskaebuses jätta menetluskulu (riigilõiv 50 eurot) kostja kanda. Määruskaebemenetlusega seonduvalt ei ole hageja muid menetluskulusid (õigusabikulu) 4(5)

esitanud. Tartu Ringkonnakohus on 25.01.2021 kohtumääruse resolutsiooni p-is 3 märkinud, et menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis. Eelviidatud kohtumäärus jõustus 19.02.2021. Seega on hageja menetluskulud tsiviilasjas nr 2-20-130538 kokku summas 805 eurot (sh riigilõivud 325 eurot ja õigusabikulud 480 eurot, käibemaksuta). 04.11.2020 hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirjas ja arves nr xxxxx (lisa 10) on õigusabikulude kohta hageja märkinud „Esindustasu võlglase L. L. kohtumenetluses (sh esindustasu maksekäsu kiirmenetluses); 4 h x 120 eur= 480 eurot (käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et riigilõivud summas 325 eurot, on põhjendatud kulu. Kohus on seisukohal, et tegemist oli lihtsa menetlusega (kostja hagile ei vastanud, taotlusi ei esitatud ja kohtuistungit ei toimunud), kuid nõude põhjendamisega seotud mahtu arvestades on hageja menetluskulud kokkuvõtvalt põhjendatud 3,5 h ulatuses. Eeltoodud põhjustel on kohtu arvates põhjendatud õigusabi kulude suuruseks 420 eurot (3,5 tunni tasu x 120 eur), s.o käibemaksuta. Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel hageja kanda 10,89% ulatuses ja kostja kanda 89,11 % ulatuses. Hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks on 745 eurot (275+50+420). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 663,87 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.