1.Tühistada Pärnu Maakohtu 06.05.2025 määrus ja saata tsiviilasi maakohtule maksejõuetusavalduse uueks läbivaatamiseks ning võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise uueks otsustamiseks.
2.Rahuldada S.I määruskaebus.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.S.I (avaldaja, võlgnik) esitas 25.02.2025 Pärnu Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse, milles palus algatada enda võlgade ümberkujundamise menetluse. Avalduse kohaselt on võlgnik abielus ja tal on kolm ülalpeetavat. Võlgnik töötab päästjana. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on töötasu 1400 eurot ja FIE-na metsa abitöölisena teenitud tulu 650 eurot. Võlgniku igakuised väljaminekud on kokku 2383 eurot. Võlgnikule ja tema abikaasale kuulub korteriomand (kummalegi 1⁄2 kaasomandist) Pärnu-Jaagupis, mis on võlgniku ja tema perekonna elukohaks, ning sõiduauto BMW XS (ehitusaasta 2003). Võlgniku suhtes on käimas kaheksa täitemenetlust ning täitmata kohustuste suuruseks on 42 711,16 eurot.
2.Maakohus tegi 06.03.2025 määruse, millega kohustas võlgnikku tasuma usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks 886 eurot viie osamaksega.
3.Maakohus võttis 14.03.2025 määrusega avalduse menetlusse ja nimetas võlgniku usaldusisikuks O.B .
4.Usaldusisik esitas 14.04.2025 kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja koos usaldusisiku aruandega.
4.1.Aruande kohaselt kuulub võlgnikule alates 15.09.2014 1⁄2 kaasomandist korteriomandis asukohaga XXX üldpinnaga 25,7 m2. Korteriomandit koormavad isiklik kasutusõigus võlgniku abikaasa isa kasuks ning keelumärked, mis on seatud nii võlgniku kui ka tema abikaasa suhtes algatatud täitemenetluste raames. Võlgniku seletuste kohaselt on abikaasal täitmisele kuuluvate kohustuste kogusumma ca 30 000 eurot. Võlgniku hinnangul on korteri väärtus 15 000 eurot. Võlgnikule kuulub sõiduauto BMW X5, mille väärtus on võlgniku hinnangul ca 800 eurot.
4.2.Võlgnik on alates 28.04.2020 registreeritud FIE-na. Muud kehtivad seosed äriühingutega puuduvad. Võlgniku keskmine igakuine sissetulek on ca 1400 eurot kuus. Ettevõtlustulu puudub. Võlgniku Paysera konto väljavõttel on märgata ebaregulaarseid laekumisi teiselt Paysera kontolt, mille väljavõtet ei ole esitatud. Võlgniku selgituse kohaselt sõltub võimaliku lisatulu teenimine eelkõige põhitöökoha koormusest ja hooajalisusest. Võlgnikul on kolm alaealist last. 2
4.3.Võlgnikul on vähemalt 45 970,86 euro ulatuses kohustusi, millest suurem osa tuleneb jõustunud kohtulahenditest. Võlgniku vara väärtus ei kata kohustusi ning olemasolev sissetulek ei võimalda neid mõistliku aja jooksul täita. Tegemist on pankrotiolukorraga. Võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on elamine üle oma tegelike võimaluste, peamiselt laenude arvelt. Täitemenetlused võlgniku suhtes algatati juba 2023. aasta aprillis ning mitmed kohtulahendid on tehtud 2022. aastal, mis viitab sellele, et võlgniku raskused ei ole ajutised.
4.4.Võlgniku sissetuleku suurust ning tema ülalpeetavate arvu arvestades ei ole võimalik koostada realistlikku ega täidetavat võlgade ümberkujundamise kava. Võlgniku väitel tasub ta hetkel täitemenetlustes sõlmitud maksegraafikute alusel 600 eurot kuus. Sama summa tasumisel saaks teoreetiliselt koostada vähemalt seitsme aasta pikkuse kava. Mida pikem on kava, seda suurem on risk selle mittetäitmiseks – sh võlgnikust sõltumatutel põhjustel (nt töötuks jäämine või haigestumine). Otstarbekas oleks hoopis pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine.
4.5.Võlgnik ei nõustu pankroti väljakuulutamisega, sest ei soovi vara müüki. Selline põhjendus ei ole aga piisav ebamõistlikult pika ümberkujundamiskava koostamiseks, eriti arvestades, et isegi kava olemasolu ei tagaks vara säilimist. Korteriomandist 1⁄2 kuulub võlgniku abikaasale, kelle suhtes on samuti algatatud täitemenetlused ca 35 000 euro ulatuses. Arvestades, et abikaasa igakuine sissetulek (koos sotsiaaltoetustega) on umbes 1000 eurot, puudub alus eeldada, et ka ühine ümberkujundamismenetlus oleks perspektiivikas.
5.Maakohus kuulas 23.04.2025 võlgniku ja usaldusisiku ära ning andis võlgnikule tähtaja teatamaks, kas ta jääb oma avalduse juurde või soovib pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
6.Võlgnik teatas 28.04.2025, et jääb oma avalduse juurde. Maakohtu määrus ja põhjendused
7.Maakohus jättis võlgniku avalduse võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks rahuldamata, vabastas O.B võlgniku usaldusisiku kohustustest ning jättis menetluskulud võlgniku kanda. Maakohus määras usaldusisiku tasuks 1268,80 eurot (sh käibemaks) ning määras, et sellest 354,40 eurot kuulub hüvitamisele võlgniku poolt kohtu deposiitkontole kantud summast. Ülejäänud osas (644,16 eurot (sh käibemaks)) andis maakohus võlgnikule riigipoolset menetlusabi ilma kohustuseta see riigile hüvitada.
7.1.Maakohus leidis, et täidetud ei ole FIMS § 19 lg-st 1 tulenev esmane eeldus võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks, mille kohaselt ei tohi võlgnik olla veel püsivalt maksejõuetu. Võlgniku igakuised sissetulekud on umbes 1400 eurot. Avalduse kohaselt on võlgnikul lisasissetulekud 650 eurot FIE tulu näol, kuid usaldusisikule antud selgituse kohaselt sõltub lisatulu teenimine eelkõige põhitöökoha koormusest ja hooajalisusest. Seega ei saa väita, et selline sissetulek oleks järjepidev. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 45 970,86 eurot. Võlgnik on sõlminud täitemenetlustes kokkulepped, mille kohaselt tasub ta hetkel võlgade katteks 600 eurot kuus. Võlgniku abikaasa on samuti makseraskustes ning tema kohustused kokku on umbes 30 000 eurot. 3
Abikaasa sissetulekud on 900 eurot kuus ning ta maksab hetkel võlausaldajatele igakuiselt 1300 eurot. Võlgniku maksejõuetusavalduse kohaselt on võlgniku igakuised väljaminekud 2383 eurot. Võlgnik ei ole võimeline oma sissetulekutest laenukohustusi teenindama, mida kinnitab ka asjaolu, et võlgniku suhtes on käimas kaheksa täitemenetlust. Võlgnik on küll teinud pingutusi lisasissetulekute hankimiseks, kuid on samas selgitanud, et tervis ei võimalda tal enam sellise töökoormuse jätkamist. Võlgniku selgituste kohaselt soovib ta võlgade ümberkujundamise menetlust põhjusel, et mitte kaotada oma eluaset. Arvestades võlgniku kohustuste suurust, püsivaid sissetulekuid ning asjaolu, et ka võlgniku abikaasa on makseraskustes, ei ole võlgniku makseraskused ajutise iseloomuga. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on elamine üle oma tegelike võimaluste, peamiselt laenude arvelt. Praegusel juhul oleks kohane kuulutada välja võlgniku pankrot, kuid võlgnik on väljendanud, et jääb võlgade ümberkujundamise avalduse juurde. Seega pole võimalik algatada pankrotimenetlust ega kohustustest vabastamise menetlust, kuna selleks on FIMS § 18 lg 3 alusel vajalik võlgniku nõusolek. Eeltoodu põhjal jääb võlgniku maksejõuetusavaldus FIMS § 18 lg 2 p 4 ja lg 3 alusel rahuldamata.
7.2.FIMS § 18 lg 2 ja § 54 lg 1 alusel tuleb kindlaks määrata usaldusisiku tasu. Esitatud aruande kohaselt kulus usaldusisikul oma ülesannete täitmiseks 8 tundi. Töötasu arvestamisel lähtus usaldusisik tunnitasu määrast 130 eurot (lisandub käibemaks) ning ta palub määrata usaldusisiku tasuks 1268,80 eurot (käibemaksuga). Usaldusisiku tasu vastab nii tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka usaldusisiku kvalifikatsioonile. Usaldusisiku tasu kuulub osaliselt, summas 354,40 eurot, hüvitamisele võlgniku poolt kohtu deposiitkontole kantud summa arvelt. Usaldusisik taotleb pankrotiseaduse (PankrS) § 23 lg-te 4 ja 41 ning TsMS § 183 lg 2 alusel oma tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest. Võlgniku ülalpidamisel on kolm alaealist last. Arvestades võlgniku kohustusi ning vara puudumist, ei ole maksejõuetusavalduse menetluskulusid võimalik täies ulatuses katta deposiiti tasutud summast ega võlgniku sissetulekust. Käesoleval juhul on võimalik usaldusisiku tasu osaliselt välja maksta riigi vahenditest. Tulenevalt PankrS § 23 lg-st 51 ning justiitsministri 01.01.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-st 1 ja §-st 2 lg 1 on riigi vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu suurus 8 tunni eest (pooltunde 16 x 33 eurot) 528 eurot, millele lisandub käibemaks 116,16 eurot. Määruskaebus
8.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega rahuldada tema avaldus võlgade ümberkujundamiseks või saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus ei hinnanud ega uurinud põhjalikult võlgniku maksevõimet. Võlgnik on tõendid oma sissetulekute, kulude ja tulevase töötulu kohta esitanud. Maakohus ei võimaldanud 4
võlgnikul täiendavalt selgitada enda olukorda ega nõudnud temalt ka lisatõendeid. Võlgade ümberkujundamise eesmärgiks on võimaldada võlgnikul võlad tasuda järk-järgult. Maakohus ei kaalunud piisavalt, kas ümberkujundamise plaan oleks realistlik ja täidetav. Menetluse edasine käik
9.Usaldusisik vaidles määruskaebusele vastu ja palus selle rahuldmata jätta.
10.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning saata asi tagasi maakohtule maksejõuetusavalduse uueks läbivaatamiseks ning võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise uueks otsustamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
12.Maakohus asus ennatlikult seisukohale, et võlgniku puhul on täitmata FIMS § 19 lg-st 1 tulenev eeldus võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks, mille kohaselt ei tohi võlgnik olla veel püsivalt maksejõuetu.
12.1.Usaldusisiku poolt välja selgitatud andmetel on võlgniku kohustuste suuruseks vähemalt 45 970,86 eurot. Sinna hulka kuuluvad mh Bigbank AS-iga, Credit Invest OÜ-ga ja Credit Invest OÜ-ga sõlmitud laenulepingutest tulenevad nõuded, mille osas ei ole veel jõustunud kohtulahendeid ning lisaks Bondora AS-iga, Blackhill OÜ-ga, B2 Impact OÜ-ga ning Aktiva Finance Group OÜ-ga sõlmitud laenulepingutest tulenevad nõuded, mille osas on olemas jõustunud kohtulahendid (peamiselt maksekäsud). Eelduslikult on tegemist tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuetega.
12.2.Kohtul on kohustus tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete puhul mh kontrollida, kas krediidiandja on järginud võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg-st 1 tulenevat vastutustundliku laenamise põhimõtet (vt RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p-d 11, 17, 25, 29). Tarbijast võlgniku pankrotimenetluses peab kohus tarbijakrediidi lepingu kehtivuse kontrolli tegema omal algatusel, eelkõige, kui võlausaldaja taotleb oma nõude tunnustamist üldises korras ja ka juhul, kui nõudele ei esitatud vastuväiteid. Nimetatud kohustus laieneb PankrS § 1003 lg 4 p 1 olukorrale, kui tarbijakrediidi lepingul rajaneva nõude alusdokumendina esitatud kohtulahendist ei nähtu nõude aluseks oleva tehingu tühisusele viitavate asjaolude kontrolli (TlnRnKo 28.03.2025, 2-24-1214, p 7). Euroopa Kohus on selgitanud, et liikmesriikidel on kohustus tagada isikutele tõhusad liidu õigusest tulenevad õigused. Selle kohustusega on hõlmatud eelkõige direktiivist 93/13 tulenevad õigused. Liikmesriigi kohtu kohustust kontrollida omal algatusel, ega lepingutingimused pole ebaõiglased, õigustab tarbijatele pakutava kaitse aluseks oleva avaliku huvi olemus ja tähtsus. Seetõttu ei saa tagada lepingutingimuste võimaliku ebaõiglase laadi tõhusat kontrolli, kui kohtuotsuse seadusjõud oleks kohtulahenditel, millest ei nähtu, et selline kontroll on toimunud. Asjaomane kaitse on tagatud üksnes juhul, kui pädev kohus on vähemalt korra kontrollinud, ega vaidlusaluse lepingu tingimused pole ebaõiglased, ja et selle kontrolli käigus, mida on vähemalt kokkuvõtlikult põhjendatud, ei ilmnenud ebaõiglaste tingimuste olemasolu, ning et tarbijat on nõuetekohaselt teavitatud sellest, et kui ta ei esita 5
apellatsioonkaebust riigisiseses õiguses sätestatud tähtaja jooksul, aegub tema õigus tugineda hiljem nende tingimuste võimalikule ebaõiglasele laadile (EKo, 07.11.2024, C-178/23, p-d 36–39 ja seal viidatud varasem praktika). Samad põhimõtted kohalduvad ka tarbijakrediidi sätetest, sh direktiivist 2008/48 tulenevate tarbijate õiguste puhul.
12.3.Ringkonnakohus leiab, et viidatud seisukohad kohalduvad ka võlgade ümberkujundamise menetlusele. Kui jõustunud kohtulahendist tuleneva nõude puhul nähtub, et kohus ei ole eelnevalt kontrollinud, kas krediidiandja on järginud VÕS § 4034 lg-st 1 tulenevat vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb seda kontrollida võlgade ümberkujundamise menetluses.
12.4.FIMS §-s 25 sätestatud põhimõtetest tulenevalt saab ümberkujundamiskava kinnitada üksnes nende nõuete osas, mis on ka tegelikult olemas. Kohustuse olemasolu ja tegeliku suurusele peab FIMS § 20 lg 3 järgi ümberkujundamiskava koostamisel hinnangu andma usaldusisik. Kui usaldusisikul on alust kahelda, et võlausaldajad ei pruugi olla täitnud võlgnikule krediiti andes VÕS §-s 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtet, peab usaldusisik hindama, kas võlausaldajate nõuded on VÕS § 403 4 lg-test 6 ja 7 tulenevalt ikkagi põhjendatud. Võlausaldajate nõuete põhjendatust ja suurust hindab FIMS § 25 lg-tes 2–4 sätestatud korras esmalt usaldusisik ja seejärel kohus.
12.5.Pärast nõuete põhjendatuse ja suuruse kontrollimist võib võlgniku kohustuste tegelik suurus osutuda usaldusisiku poolt algselt tuvastatust oluliselt väiksemaks ning see võib muuta võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimise perspektiivi.
13.Eeltoodust tulenevalt tuleb saata asi maakohtule tagasi avalduse uueks läbivaatamiseks. Maakohtul tuleb avalduse läbivaatamisel määrata usaldusisikule täiendav tähtaeg nõuete põhjendatuse kontrollimiseks ja tegeliku suuruse välja selgitamiseks ning seejärel anda uus hinnang võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise eelduste olemasolule.
14.Maakohus määras kindlaks usaldusisiku tasu suuruse. FIMS § 54 lg-st 2 tulenevalt määrab kohus usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ning maakohus peab avalduse uuesti läbi vaatama, kuulub määrus tühistamisele ka usaldusisikule tasu määramise osas. Maakohus määrab usaldusisiku tasu kindlaks FIMS § 18 lg 2 ja § 54 lg 2 alusel avalduse uuel läbivaatamisel.
15.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse ja hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab TsMS § 173 lg 3 ja § 177 lg-te 1 ja 2 järgi maakohus.
16.FIMS § 18 lg 10 teise lause kohaselt saab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt)
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.