Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Marget Henriksen ja Meeli Kaur
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.03.2021, Tallinn
Kohtuasja number
2-19-18689
Kohtuasi
UAB TITO SUN hagi LBM Trade OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.09.2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
LBM Trade OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
39 855,14 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): UAB TITO SUN (Leedu registrikood 302794270), lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk Kostja (apellant): LBM Trade OÜ (registrikood 12853251), lepinguline esindaja Lilia Kožina
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 19.01.2021 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 03.09.2020 otsus osas, millega mõisteti LBM Trade OÜ-lt UAB TITO SUN kasuks välja menetluskulud 2200 eurot ületavas osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta LBM Trade OÜ-lt menetluskulud 2200 eurot ületavas osas UAB TITO SUN kasuks välja mõistmata. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.2.Välja mõista LBM Trade OÜ-lt UAB TITO SUN kasuks viivis põhinõudelt (36 039,85 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 27.11.2019 kuni põhinõude tasumiseni.
3.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta LBM Trade OÜ kanda.
2-19-18689
4.Välja mõista LBM Trade OÜ-lt UAB TITO SUN kasuks menetluskulude hüvitamiseks 2440 eurot, sealhulgas maakohtu menetluskulud 2200 eurot ja ringkonnakohtu menetluskulud 240 eurot.
5.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.UAB TITO SUN (hageja) esitas 27.11.2019 Harju Maakohtule hagiavalduse LBM Trade OÜ (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 36 039,85 eurot, ajavahemikus 01.08.2019 – 26.11.2019 sissenõutavaks muutunud viivise 932,10 eurot ning viivise põhinõudelt (36 039,85) alates 27.11.2019 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt tasus hageja kostja poolt esitatud arve alusel kostjale ettemaksu summas 36 039,85 eurot kauba eest, mille kostja pidi hagejale tulevikus tarnima. Kostja ei ole kaupa tarninud. Kostja teatas kauba tarnimise võimatusest ja võttis endale kohustuse tagastada hagejale ettemaksu summas 36 039,85 eurot. Raha tagastamise kohustus oli fikseeritud ja vormistatud kostja poolt 31.12.2018 allkirjastatud võlatunnistuses. Nimetatud võlatunnistusega tunnistas kostja võlgnevuse summas 36 039,85 eurot olemasolu hageja ees ning kohustus selle tasuma hiljemalt 31.07.2019. Kostja 31.12.2018 allkirjastatud dokument on võlatunnistus VÕS § 30 mõttes. Kostja ei ole 31.12.2018 deklaratiivse võlatunnistusega tunnistatud nõuet täitnud.
3.Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et 23.10.2018 arve nr 0000089 (summas 36 039,85 eurot) alusel pidi kostja tarnima hagejale 59,57 tonni päevalilleõli. Pärast kauba Ukrainast saatmist muutis kostja kauba marsruuti (sihtkohta) ja müüs hagejale mõeldud kauba (so. 59,57 tonni päevalilleõli) teisele Leedu ettevõttele UAB-le IVILTRA. Kuna kostja jättis õli tarnimata, siis võttis ta endale kohustuse tagastada hagejale tarnimata jäetud õli eest saadud raha summas 36 039,85 eurot. Selle kohta väljastas kostja hagi aluseks oleva 31.12.2018 võlatunnistuse. Kostja vastuväited
4.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.Võlatunnistus on tühine (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1), sest kostja andis selle ekslikult, teda eksitati ja peteti ning hageja käitumine on suunatud alusetule rikastumisele. Hageja nõudis kostjalt võlatunnistuse andmist, väites, et kostja on jätnud
2-19-18689 hagejale tarnimata ühe tsisterni (vaguni) kaupa. Samas teadis kostja, et lepingu järgi ta peab tarnima Kostja mõtles, et hageja maksis juba kõikide tsisternide, kaasa arvatud ka kolmanda tsisterni eest, ja kolmandat tsisterni temale ei saadetud. Seetõttu andiski kostja hagejale ekslikult võlatunnistuse. Maakohtu otsus ja põhjendused
6.Harju Maakohtu 03.09.2020 otsusega hagi rahuldati ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 36 971,95 eurot (sealhulgas põhivõlgnevus 36 039,85 eurot ja viivis 932,10 eurot) ning viivis põhinõudelt (s.o 36 039,85 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 27.11.2019 kuni põhinõude tasumiseni. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 2500 eurot, s.o riigilõiv 1000 eurot ja esindaja tasu 1500 eurot.
7.31.12.2018 allkirjastatud dokument on deklaratiivne võlatunnistus. Võlatunnistus ei ole tühine. Kostja ei ole tõendanud, et võlatunnistus oleks heade kommetega vastuolus. Üksnes võlatunnistuse allkirjastamine ei tee seda heade kommetega vastuolus olevaks. Kostja poolt viidatud eksimus ja pettus, ei ole aga tühisuse aluseks, vaid on tehingu tühistamise aluseks TsÜS § 90 lg 1 alusel. Kostja ei ole palunud võlatunnistuse tühistamist ega tõendanud ka oma väiteid selle kohta, et tegemist oleks pettuse või ekslikult allkirjastatud dokumendiga, mh ei ole kostja tõendanud, et hageja oleks käitunud pahatahtlikult ning survestanud kuidagi kostjat võlatunnistuse allkirjastamiseks.
8.Kostja ei ole tõendanud võlatunnistuses märgitud kohustuse täitmist, s.o arve nr 0000089 alusel hagejalt saadud 36 039, 85 euro eest kauba tarnimist hagejale. Samas on leidnud tõendamist, et sama kaup (so. päevalilleõli koguses 59,57 tonni) oli kostja poolt müüdud hoopis UAB-le IVILTRA, kes on ka kostja kinnitusel kauba kätte saanud. Seega ei ole asjakohased kostja viited VÕS §-le 209.
9.Arvelt nr 0000089 nähtub, et kostja pidi tarnima hagejale 59,57 tonni päevalilleõli. Nimetatu kohta on lepingu nr 1010 alusel koostatud 22.10.2018 faktuurarve nr 223, mille kohaselt pidi kaup liikuma raudteetsisterniga nr 50445774, pealelaadimiskohaks on märgitud Nižõni raudteejaam ning mahalaadimiskohaks Vaidotai raudteejaam, Leedu raudtee (tl 46, 63, 80). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on Eraaktsiaselts Nižõni Rasvakombinaadi (s.o müüja) ja kostja (s.o ostja) vahel 10.10.2018 sõlmitud leping nr 1010, mille kohaselt kostja pidi ostma müüjalt rafineerimata päevalilleõli (tl 49-50). Kostja on kohtule esitanud tõenditena ka rahvusvahelise raudteeveo saatelehe (tl 53, 62, 89), kvaliteeditõendi nr 297 (tl 61, 86), Ukraina vormi MD-2 (tl 64, 84, 96, 100, 82, 94, 98), liikumissertifikaadi duplikaadi (tl 66, 92, 93) ning Nižõni Rasvakombinaadi kinnituskirja (tl 60, 141, 142). Nimetatud dokumentidest ei nähtu arve nr 0000089 alusel kauba (so. päevalilleõli koguses 59,57 tonni) hagejale üle andmist.
10.Tsiviilasja materjalide kohaselt on kostja koostanud 06.11.2018 arve UAB-le IVILTRA 59,57 tonni rafineerimata päevalilleõli eest (tl 73). Arves on viidatud ka vagunile/tsisternile nr 50445774. Seega loeb kohus tõendatuks, et kostja on esitanud sama kauba eest arve ka kolmandale isikule. Samuti nähtub tsiviilasja materjalidest, et hageja on saatnud 06.11.2018 AB “Lietuvos geležinkeliai” Kenos raudteejaama ülemale ümberadresseerimistaotluse palvega ümberadresseerida vagun 50445774 (SMGS nr. 33983008) rafineerimata päevalilleõliga uuele kaubasaajale, ettevõttele UAB „Iviltra“ (tl 137, 143). Uus kaubasaaja on omakorda vormistanud 06.11.2018 garantiikirja, millest on näha, et ta nõustus võtma vastu vaguni nr 50445774 (SMGS nr. 33983008) rafineerimata päevalilleõliga tehniliseks kasutamiseks (tl 136, 140). Nimetatud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks, et eeltoodud kaup oli edastatud UAB-le IVILTRA, mitte hagejale ning kostja on esitanud selle kohta uuele kaubasaajale ka arve. Kostja on
2-19-18689 kinnitanud, et UAB IVILTRA on saatnud tühja raudteetsisterni nr 50445774 tagasi ning esitanud selle kohta ka tõendi (tl 74).
11.Võlatunnistuse alusel tuli kostjal kohustus täita hiljemalt 31.07.2019. Seega muutus hageja nõue sissenõutavaks 01.08.2019. Kostja ei ole tõendanud, et oleks kohustuse täitnud. Seega on hageja põhinõue ja viivisenõue põhjendatud.
12.Menetluskulud jäävad kostja kanda. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt ning kostjalt tuleb välja mõista menetluskulud summas 2500 eurot, s.o esindaja tasu 1500 eurot (10 h x 150 eurot/h) ning riigilõiv 1000 eurot. Hageja esindaja tunnitasu suurus 150 eurot/h on mõistlik ja põhjendatud ning kooskõlas turutingimuste ja kohtupraktikas tunnustatud hüvitamisele kuuluva õigusabikulu tunnihinnaga. Apellatsioonkaebus
13.Kostja palub 14.10.2020 apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt palub kostja saata asja tagasi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
14.Maakohus jättis tähelepanuta kostja vastuses ja lõplikus seisukohas esitatud väited. Kostja selgitas, mille alusel võlatunnistus on tühine. Kostja pööras kohtu tähelepanu asjaolule, et kolmas isik tasus teise summa selgitusega pro forma K001/30-10-K001/3110 alusel (2-19-18689/40, 14.08.2020), mille tõttu kostja leiab, et haginõue on alusetu.
15.Kohus tuvastas asjaolusid ebapiisavalt (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 392 lg 1 p 1 ja 3 rikkumine) ja kohaldas ebaõigesti VÕS § 11 lg-eid 2 ja 4. 18.03.2020 seisukoha p-s 6 on kostja välja toonud, et hageja poolt kohtule 04.03.2020 menetlusdokumendi lisas 3 esitatud arvel puudub kostja allkiri. Lepingu nr 1010 (tl 39, tõlge tl 50) p-i 14.2 järgi kehtivad kõik lepingu muudatused ja täiendused juhul, kui need on tehtud kirjalikult ja neile on alla kirjutanud mõlemad pooled.
16.Kohus ei ole hinnanud kostja vastuväiteid VÕS § 209 lg-te 1-3 kohaldamise osas. 06.11.2018 saatis hageja isiklikult AB „Lietuvos geležinkeliai“ Kenos raudteejaama ülemale ümberadresseerimistaotluse palvega ümber adresseerida vagun 50445774 uuele kaubasaajale. Üheski saatedokumendis ei figureeri kostja nimi, vaid ainult müüja ja saaja (hageja) nimi ja seetõttu ei oleks kostja saanud kaupa ümber adresseerida.
17.Võlatunnistus on antud ekslikult. Kostja on oma kohustused täitnud. Hageja adresseeris omavoliliselt kauba (teise tsisterni) ümber kolmandale isikule ja eksitas kostjat eesmärgiga saada kostjalt võlatunnistus.
18.Hageja esindaja tunnitasu on liiga suur, mõistlikuks on 120 eurot/h. Vastustaja seisukoht
19.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
20.Tsiviilkolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada menetluskulude kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus, millega jätab LBM Trade OÜ-lt menetluskulud 2200 eurot ületavas osas UAB TITO SUN kasuks välja mõistmata. Ülejäänud osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
21.Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus hagi rahuldamisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas
2-19-18689 ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
22.Hageja nõuab kostjalt 31.12.2018 dokumendiga (võlatunnistusega) võetud rahalise kohustuse täitmist. Nimetatud dokumendis tunnistas kostja, et tema võlgnevus 31.12.2018 seisuga hageja ees moodustab 36 039,85 eurot ja ta garanteerib selle tasumise alates 01.07.2019 kuni 31.07.2019.
23.VÕS § 30 kohaselt on võlatunnistus leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuake iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Võlatunnistus võib olla konstitutiivne (abstraktne) VÕS § 30 mõttes, kui sellega soovitakse luua algsest kohustusest sõltumatu võlakohustus, millele ei saa esitada muid kui võlatunnistusest tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid. Võlatunnistus võib olla ka deklaratiivne, kui sellega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 2-14-50307, p 19.1).
24.Kui kohus tuvastab deklaratiivse võlatunnistuse andmise, siis pöördub tõendamiskoormis ringi ja võlatunnistusena hinnatava avalduse teinud poolel tuleb tõendada avalduse sisule vastava kohustuse puudumist (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 2-13-34922, p 13.2).
25.Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et 31.12.2018 kostja poolt allkirjastatud dokumenti saab pidada deklaratiivseks võlatunnistuseks. Maakohus on eelistungil pooltele ka selgitanud, et deklaratiivse võlatunnistuse sõlmimisega pöördub ümber tõendamiskoormus ning kostjal tuleb menetluses tõendada, et tal ei ole võlatunnistusest tulenevat kohustust.
26.Maakohus tuvastas õigesti, et kostja poolt antud võlatunnistus ei ole heade kommetega vastuolu tõttu tühine. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks käitunud pahatahtlikult ning survestanud kuidagi kostjat võlatunnistuse allkirjastamiseks.
27.Kostja väited selle kohta, et võlatunnistus on antud eksituse tõttu, ei ole tehingu tühisuse aluseks. See võib olla tehingu tühistamise aluseks. TsÜS § 90 lg 1 kohaselt, tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Tehingu tühistamine toimub avaldus tegemisega teisele poolele ( TsÜS § 98 lg 1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja ei ole tühistamise avaldust esitanud. Samuti ei ole kostja oma vastuses hagile toonud esile selliseid asjaolusid, mis annaks alust tehingut eksimuse või pettuse tõttu tühistada. Andmed selle kohta, mitu tsisterni on kostja hagejale tarninud ja mitme tsisterni eest on hageja kostjale tasunud, pidid teada olema mõlemale poolele. Seega puuduvad tehingu tühistamiseks nii formaalsed kui materiaalsed eeldused.
28.Järelikult on tegemist kehtiva võlatunnistusega ja kostja pidanuks käesolevas asjas tõendama, et ta on kogu päevalilleõli, mille eest on hageja kostjale tasunud, hagejale ka tarninud, mille tõttu võlgnevust tegelikult ei ole. Kostja seda tõendanud ei ole. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja poolt kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu arve nr 0000089 alusel kauba (so. päevalilleõli koguses 59,57 tonni) hagejale üle andmist.
29.Asja materjalist nähtub, et hageja on tasunud kostjale kahe tsisterni eest ( arved I kd, lk 71 ja 72), kuid on saanud ainult ühe. Teine hagejale mõeldud tsistern oli ümber suunatud teisele äriühingule UAB Iviltra, kes on kauba kätte saanud ja selle eest kostjale ka otse tasunud (maksekorraldus I kd, lk 166). Käesoleva vaidluse lahendamisel ei oma tähtsust, mis asjaoludel kaup ümber adresseeriti, kuna kostja on võtnud endale kohustuse selle tsisterni eest, mis hagejani ei jõudnud, hagejalt saadud raha tagastada, mille kohta andis võlatunnistuse. Kostja väide, et, et UAB Iviltra tasus talle mingi muu
2-19-18689 kauba eest, jäi paljasõnaliseks. Ühtegi tõendit muu kauba tarnimise kohta UAB-le Iviltra ei ole kostja esitanud.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
30.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse üksnes menetluskulude kindlaksmääramise osas, jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti kostja kanda.
31.Maakohus määras hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 2500 eurot, s.h riigilõiv 1000 eurot ja esindaja tasu 1500 eurot. Maakohu luges hageja esindaja põhjendatud ajakuluks 10 tundi ja tunnihinnaks 150 eurot. Kostja vaidlustas esindaja tunnitasu suuruse ja peab põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et mitteadvokaadist esindaja tunnitasumäär 150 eurot/tunnis on liiga kõrge ega ole kooskõlas senise kohtupraktikaga. Kolleegium vähendab tunnitasumäära 120 euroni/tunnis. Ajakulu 10 tundi on põhjendatud ja vajalik. Seega muudab ringkonnakohus maakohtu otsust väljamõistetud õigusabikulukulude suuruse osas ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja maakohtu õigusabikulu hüvitamiseks 1200 eurot (120x10), millele lisandub riigilõiv 1000 eurot.
32.Maakohus määras hüvitatava kulu kindlaks rahaliselt, mistõttu teeb seda TsMS § 174 lg 3 järgides ka ringkonnakohus.
33.Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need rahaliselt kindlaks määrata hageja kulunimekirja põhjal. Hageja taotleb 240 euro hüvitamist 2 t õigusabi eest tasumääraga 120 eurot/t. See on kohtuistungi ettevalmistamise ja kohtuistungil osalemise eest. Need toimingud on vajalikud ja põhjendatud, samuti on mõistlik tasumäär. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 240 eurot ringkonnakohtu menetluskulude hüvitamiseks. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.