2-23-5461/22 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

4.Vastuse kohaselt hagiavalduses esitatud väited ei vasta tegelikkusele. Hageja väidab oma hagiavalduses, et tööde täitmist nõuetekohasel viisil kinnitavad 25.05.2020. a ja 15.06.2020. a xxx OÜ auditiaktid. Seega tuleb lugeda, et hageja täitis oma kohustusi nõuetekohaselt ning kostja õigustamatult keeldub tööde eest tasumisest. Kostja on seisukohal, et eelpooltoodud hageja väide ei pea paika. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 641 lg 1 ja 2 kohaselt: töö peab vastama lepingutingimustele. Töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 641 lg 4 kohaselt tööna tehtud asja ebaõigest paigaldamisest tulenevat lepingutingimustele mittevastavust loetakse võrdseks töö lepingutingimustele mittevastavusega, kui asja paigaldas töövõtja või kui seda tehti tema vastutusel. Hageja poolt lepingutingimustele mittevastava töö kohta esitasid kostja juhatuse liikmed 27.04.2020. a akti, milles on ära toodud puudused. Hageja neid puudusi ei kõrvaldanud. Kostja ei ole hageja poolt puudulikult tehtud tööd vastu võtnud. VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul. Selleks, et tellija saaks lugeda tööd vastuvõtnuks VÕS § 638 teise lause kohaselt, peab töövõtja tõendama, et ta on lepingujärgse töö valmis teinud ja andnud tellijale töö vastuvõtmiseks mõistliku täiendava tähtaja (Riigikohtu 02. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 18). Seega peab töövõtja tõendama, et ta tegi töö valmis, esitas selle tellijale vastuvõtmiseks ning andis töö vastuvõtmiseks mõistliku tähtaja. Käesoleval hetkel on pooleli menetlus tsiviilasjas nr 2-20-19207, kus hagejaks on käesolevas menetluses olev kostja. Hetkel on asi läbivaatamisel Tartu Ringkonnakohtus. Kostja juhib tähelepanu sellele, et hageja viide xxx OÜ auditiaktidele ( 25.05.2020. a akt, ja 15.06.2020. a akt) on kohatu, sest Viru Maakohus rahuldas oma 20. mai 2022. a otsusega tsiviilasjas 2-20-19207 Kohtla-Järve linn, Xxx tn 3 korteriühistu hagi OÜ Kohtla-Järve Elekter vastu tekitatud kahju hüvitamise nõudes. Nimetatud kohtuotsuses on maakohus välja toonud asjaolu, et kohus ei pea usaldusväärseks kostja poolt esitatud xxx OÜ 25.05.2020. a akti. Nimetatud akt on vastuolus sama isiku poolt 15.06.2020. a koostatud auditi tulemustega. Auditi koostaja H K poolt antud 05.05.2021. a toimunud kohtuistungil tunnistajana antud selgitused mõlema auditi vastuoludega kohta jäid ebaselgeks. H K on kahes eri kuupäeval koostatud auditis andnud sisult samale loetelule erinevad hinnangud. Kostja on seisukohal, et kuna hageja on lepingut olulisel määral rikkunud ning tööd ei vasta lepingutingimustele on hageja nõue kostja vastu alusetu. Kostja on seisukohal, et õiglase kohtuotsuse tegemiseks on vajalik esmalt ära oodata lahend tsiviilasjas nr 2-20-19207, et vältida olukorda, kus kohus kohustab kostjat tasuma tööde eest, mida tegelikult teostatud ei ole või on teostatud oluliste puudustega ning kus kostja on nõudnud lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist summas 2 208 eurot. Kostja taotles menetluse peatamist.

13.Maakohus on 20.05.2022. a kohtuotsuses tsiviilasjas 2-20-19207 sedastanud: “xxx OÜ 14. mai 2021. a aktist nr 14052021 tuleneb järgmine: 1) Valgusti ühendus on tehtud selleks mitte ettenähtud kohas ja juhtmed ei ole termotorudes (Lisa 1 Pilt_1). 2) Harukarbid on mitmekordselt lahti tehtud. Kaablites kasutatavate soonte värvid ei vasta standardile EVS-HD 60364-5-51 (Lisa 1 Pilt_2.0, Pilt_2.1, Pilt 2.2). 3) Korruste vahel on а) vahelaepaneelid puuritud läbi – see on keelatud, b) korruste vahelae vahel puuduvad metallhülsid (Lisa 1 Pilt_3). 4) PJK ja LK (liitumiskeskus) vahel on magistraalkaabel on maanduseta. 5) Elektrikilpides PJK – JK1-4 puudub markeering (EVS-EN 50110-1 p 4.7). Kilbid ja boksid tuleb puhastada tolmust ja prahist (EEI 3-8 p 801.3, EVS-EN 61439-3) (Lisa 1 Pilt_5.1, Pilt_5.2). 6) Paigaldustööde käigus on kasutatud kaablit, mis ei vasta kaasaegse nõuetele (HF), (Lisa 1 Pilt_6.1, Pilt_6.2). 7) Kaablite läbikäigud ei ole töödeldud tuletõkkeainega (Lisa 1 Pilt_7). 8) Korruste elektrikilpides tuleb a) tähistada faasi- ja PEN-juhid nõuetekohaselt (EVS-HD 60364-5-51 p 514.3), jaotuskilbi elektriohutuse tähis ehk „OT“ sümbol puudub (EVS-EN 50110-1 p 4.7), b) elektriskeemid puuduvad (EVS-EN 50110-1 p 4.7), korrusekilpidel puuduvad nimetused (EVS EN 50110-1 p 4.7), kaitselülitite tähistused puuduvad (EVS-EN 50110-1 p 4.7), c) puudub elektrikilpide markeering, d) toitekaablite sisse lülitamine ei vasta standartidele, e) puuduvad toestusjoonised, f) elektrikilpides on katteta ühenduskarp paigaldada kate (EVS-HD 60364-4-41 p 412.2). Kokkuvõtvalt leiti aktis, et teostatud töödes on palju puudusi mis vajavad ümber tegemist, kuna tehtud tööd ei vasta nõuetele, mh materjali kasutamise osas. Kõige ohtlikemaks puudusteks, mis tööde käigus on tehtud on alljärgnev: a) maandusjuhtmeid on kasutatud faasijuhina või vastupidi b) maja peakaitse on 100A, kuid peatoiteliiniks kilbist LK (liitumiskilp) kilbini PJK (maja) on kasutatud valet tüüpi ja mittesobiva kaablilõikega kaablit. Kõik ülal loetletud puudused näitavad, et renoveerimistööd on tehtud nõuetele mittevastavalt ning sellisel kujul renoveeritud elektripaigaldise kasutamine, kus on kasutatud mittesobivat materjali ja ebaõigeid töövõtteid, on ohtlik inimeste elule ja tervisele“.