Tsiviilasi Messiehitus OÜ hagi OÜ Kesk-Kalamaja 7 vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Hagi hind 56 285,22 eurot. Menetlusosalised ja nende Hageja: Messiehitus OÜ (registrikood 10009947, asukoht esindajad Karjavälja 10, 12918 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kristjan Tamm (Advokaadibüroo NOVE; Estonia pst 9, 10143 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja: OÜ Kesk-Kalamaja 7 (registrikood 14081901, asukoht Vabriku 35b, 10411 Tallinn; juhatuse liige E L, epost xxx) Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 03. veebruaril 2021. a
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Messiehitus OÜ hagi OÜ Kesk-Kalamaja 7 vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks.
2.Välja mõista OÜ-lt Kesk-Kalamaja 7 võlgnevus summas 40 603 eurot Messiehitus OÜ kasuks.
3.Välja mõista OÜ-lt Kesk-Kalamaja 7 seisuga 28.02.2020. a sissenõutavaks muutunud viivis summas 8 271,72 eurot Messiehitus OÜ kasuks.
Välja mõista OÜ-lt Kesk-Kalamaja 7 Messiehitus OÜ kasuks viivis põhinõudelt (s.o. 40 603 eurot) alates 01.03.2020. a kuni kohtuotsuse täitmiseni määraga 0,05% päevas. Menetluskulude jaotus
5.Menetluskulud jätta täies ulatuses OÜ Kesk-Kalamaja 7 kanda.
6.Välja mõista OÜ-lt Kesk-Kalamaja 7 menetluskulud summas 5 660 eurot Messiehitus OÜ kasuks.
7.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb OÜ-l Kesk-Kalamaja 7 tasuda Messiehitus OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (5 660 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Kohtuotsuse jõustumisel tagastada Messiehitus OÜ-le (registrikood 10009947, konto nr X) 28.02.2020. a Rahandusministeeriumi tagatiste kontole tasutud hagi tagamise tagatis summas 3 193,74 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue
1.Kohtule 28.02.2020. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid Messiehitus OÜ (edaspidi hageja) ja Kesk-Kalamaja 7 OÜ (edaspidi kostja) sõlmisid 23.11.2017 ehituse töövõtulepingu nr 1706 Kesk-Kalamaja 7, Tallinn asuva korterelamu ehitustöödeks (edaspidi töövõtuleping / leping) (lisa 1). Kui töövõtulepingu kohaselt oli tööde põhilise valmiduse tähtajaks 15.10.2018 ja lõpliku valmiduse tähtajaks 30.10.2018, siis 03.09.2018 sõlmisid pooled lepingu muudatuse, mille kohaselt lepiti kokku tööde põhilise valmiduse tähtajaks 15.11.2018 ja lõpliku valmiduse tähtajaks 30.11.2018 (lisa 2). Hageja saavutas tööde lõpliku valmiduse kokkulepitud ajaks ehk 30.11.2018, mille kohta on koostatud “Valminud ehitise üleandmisevastuvõtmise AKT”, mis on mõlema poole poolt allkirjastatud 30.11.2018 (lisa 3). Kõnealuse aktiga on fikseeritud tööde üleandmine kostjale ehk kostja võttis hageja teostatud tööd 30.11.2018 vastu.
2.Koos 30.11.2018 aktiga koostati ka vaegtööde nimekiri, milles märgitud vaegtööd on hageja tänaseks likvideerinud ja mida on kostja esindaja E L ka kirjalikult kinnitanud, kirjutades omakäeliselt akti iga vaegtöö positsiooni taha “tehtud” (lisa 4). Ehituse käigus leppisid pooled kokku ka lisatööde teostamises. Pooled on allkirjastanud lisatööde vastuvõtmise osas 07.12.2018 teostatud tööde akti, millega kostja kinnitas lisatööde teostamist summas 15 710,23 eurot kui ka lisatööde vastuvõtmist (lisa 5). Hageja on esitanud kostjale tööde lõpetamisega seoses ka 11.11.2018 finantsakti ehk teostatud tööde õiendi nr 1706-11 ja lõpparve nr 18094, mis mõlemad on kostja ja omanikujärelevalvet teostava isiku poolt allkirjastatud (lisa 18). Finantsaktiga on akteeritud kõik hageja tööd, mida näitab akti eelviimases tulbas tööde valmiduse aste 100%.
3.Töövõtulepingu p 4.7 kohaselt kohustus hageja osutama kostjale kaasabi ka kasutusloa hankimisel. Kasutusloa enda taotlemise kohustus oli kostja kui ehitise omaniku kohustuseks. Hageja teavitas kostjat 26.04.2019, et kõik kasutusloa menetluses esitatud märkused on kõrvaldatud, v.a lisandunud märkus, millega seotud tööd ei kuulunud töövõtulepingu järgsete tööde mahtu (lisa 6). Nimelt selgus kasutusloa menetluse käigus, et kostja esitatud arhitektuurses ehitusprojektis on viga, millest tingitult tegi Päästeamet ettekirjutuse prügimaja tuleohutusnõuete osas. Selle puuduse kõrvaldamiseks leppisid pooled kokku
lisatöödes (prügimaja seinte katmises Cembrit plaadiga), mille kohta esitas hageja 8.03.2019 kostjale hinnapakkumise (lisa 7) ja mille kostja suuliselt heaks kiitis. Vastavad tööd on samuti hageja poolt teostatud. Oma 10.03.2019 e-kirja lõpus kinnitas kostja esindaja E L, et kostja on valmis lõpparvelduseks, kui hoonele on väljastatud kasutusluba.
4.Ka oma 19.03.2019 e-kirjas teatas kostja hagejale, et kostja garanteerib hagejale seni tasumata summade väljamaksmise koheselt, kui kasutusluba on väljastatud (lisa 8). Kasutusluba väljastati ehitisele 21.05.2019 (lisa 9). Kuigi kostja oli hagejalt töö vastu võtnud, kinnitanud töö üleandmisel fikseeritud vaegtööde likvideerimist ja lubanud korduvalt pärast kasutusloa väljastamist hagejale tööde viimase osamakse tasuda, hakkas kostja otsima erinevaid põhjusi, et hagejale mitte maksta. Näiteks 20.05.2019 esitas kostja hagejale täiendava puuduste nimekirja (lisa 10), millele hageja vastas 27.05.2019 (lisa 11). Hageja selgitas 27.05.2019 kirjas, et kostja on hageja teostatud tööd 30.11.2018 vastu võtnud, töö vastuvõtmisel fikseeritud vaegtööd on likvideeritud ja hoonele on väljastatud kasutusluba, mistõttu ei esine ühtegi alust tasu maksmata jätmiseks. Oma 27.05.2019 kirjas teatas hageja, et peatab võla tõttu mistahes täiendavate tööde teostamise seni kuni võlg on tasutud.
5.Hageja esitas 10.06.2019 kostjale lisatöid puudutava arve nr 19025 summas 5616 eurot (lisa 12). Vaatamata eelnevale ei ole kostja tasunud hagejale töövõtulepingus kokkulepitud viimast osamakset summas 34 987 eurot, ega ka lisatöödega seotud makset summas 5616 eurot. Kokku on kostja võlgnevuse suuruseks 40 603 eurot. Hageja on esitanud kostjale ka 10.02.2020 ja 21.02.2020 nõuded võla vabatahtlikuks likvideerimiseks ja kompromissettepaneku, kuid kostja ei ole võlga tasunud ega kompromissiga nõustunud (lisa 13 ja 14). Võla tasumise asemel on hagejale saanud teatavaks, et kostja on otsustanud alustada 14.02.2020 hoopis kostja likvideerimismenetlust (lisa 15), mille kohta on tehtud kanne ka äriregistrisse (lisa 16).
6.Eelpool väljatoodud asjaoludest lähtuvalt on hageja teostanud kostjale kokkulepitud põhitööd ja lisatööd ning kostja on töö ka vastu võtnud (lisa 3 ja 5). Töö vastuvõtmisel fikseeritud vaegtööd on hageja poolt likvideeritud (lisa 4). Hageja on esitanud kostjale põhitööde lõpetamisega seoses ka 11.11.2018 finantsakti ehk teostatud tööde õiendi nr 1706-11 ja lõpparve nr 18094, mis mõlemad on kostja ja omanikujärelevalvet teostava isiku poolt allkirjastatud (lisa 18). Finantsaktiga on akteeritud kõik hageja tööd, mida näitab akti eelviimases tulbas tööde valmiduse aste 100%. Vaatamata eelnevale ei ole kostja tasunud arvest nr 18094 summat 34 987 eurot. Lisatööde eest on esitatud arve 19025 summas 5616 eurot (lisa 12), kuid kostja pole ka seda tasunud.
7.VÕS § 637 lg 4 kohaselt juhul, kui on kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Töövõtulepingu p 8.8 kohaselt oli kostjal õigus mitte välja maksta viimast 5% tasust enne, kui tellija on allkirjastanud tööde lõppakti. Töövõtulepingu p 8.9 kohaselt tuli hagejal lõpparveldus teostada 21 päeva möödumisel lõppakti allkirjastamisest. Kuni vaegtööde likvideerimiseni võis hageja kinni pidada tasu vaegtööde väärtuses (töövõtulepingu p 8.9). Eelnevat arvestades on ilmne, et hageja põhinõue on muutunud sissenõutavaks nii VÕS § 637 lg 4 kui ka töövõtulepingu p 8.8 alusel ning hageja saab seoses tööde teostamise ja vastuvõtmisega kostjalt nõuda põhivõla 40 603 euuro tasumist, sest kokkulepitud töö on teostatud ja kostja poolt vastu võetud.
8.Kostja on esitanud hagejale pärast töö vastuvõtmist ja vaegtööde likvideerimist ehk ehitusgarantii ajal teateid puuduste kohta, mis vajavad kostja arvates likvideerimist (nt lisa
10), millele hageja on 27.05.2019 vastanud (lisa 11). Hageja vastas kostjale iga garantiipretensiooni lõikes. Sõltumata sellest, kas garantiiajal on mingid täiendavad puudused ilmnenud või mitte, et mõjuta sellised puudused kostja kohustust tasuda töövõtulepingu p-s 8.9 kokkulepitud viimane osamakse. Garantiiajal ilmnevad puudused kuuluvad likvideerimisele töövõtulepingu ptk 11 alusel ja nende kohustuste täitmist tagab hageja poolt antud krediidiasutuse garantiikiri. Hageja on andnud kooskõlas töövõtulepingu p-ga 11.10 kostjale oma garantiiaegsete kohustuste täitmiseks 10.12.2018 krediidisutuse garantiikirja summas 2% lepingu hinnast. Seega ei mõjuta garantiiajal kõrvaldamisele kuuluvad puudused kostja kohustust tasuda hagejale teostatud tööde eest. Hageja on seda selgitanud kostjale ka oma 21.02.2020 seisukoha p-s 11 (lisa 14). Hageja on keeldunud VÕS § 110 lg 1 alusel ka kuni võla likvideerimiseni garantiipuuduste likvideerimisest (lisa 11, esimene lehekülg, viimane lõik). Seega pole hagejal olnud kohustust seoses võlaga garantiipuudusi likvideerida ja see ei saa mõjutada kostja kohustust tasuda lepingu alusel tööde eest tasu.
9.Töövõtulepingu p 12.2 kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist määras 0,05% võlgnetavast summast päevas. Töö lõplik vastuvõtu akt allkirjastati kostja poolt 30.11.2018 (lisa 3). Hageja tasunõue muutus sissenõutavaks sellest 21 päeva möödumisel ehk 21.12.2018 (töövõtulepingu p 8.8). Kostja on tasu maksmisega viivitanud hagi esitamise seisuga seega 434 päeva. Hagi esitamise seisuga on hageja põhitöödega seotud viivise nõude suuruseks 7592,18 eurot (34 987 x 0,05% x 434). Hageja esitas kostjale lisatööde eest arve nr 19025 makseajaga 01.07.2019 (lisa 12). Kostja on olnud tasumisega viivituses hagi esitamise seisuga 242 päeva. Hagi esitamise seisuga on hageja lisatöödega seotud viivise nõude suuruseks seega 679,54 eurot (5616,07 x 0,05% x 242). Hageja nõuab kostjalt alates hagi esitamisele järgnevast päevast täiendavat viivist protsendina põhinõudest määraga 0,05% päevas, arvutatuna summast 40 603 eurot. Kostja vastus
10.Kohtule 28.03.3020. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Pooled sõlmisid 23. novembril 2017 ehituse töövõtulepingu nr 1706 Kesk-Kalamaja 7, Tallinnas asuva korterelamu ehitustöödeks. Töövõtulepingu järgi on hoone põhilise valmiduse tähtajaks 15. oktoober 2018 ja lõpliku hoone valmiduse tähtajaks 30. oktoober 2018. Kuna ehituse käigus oli ilmne, et hageja oma lepingulisi kohustusi täita ei suuda tekkis vajadus sõlmida lisakokkulepe mille järgi lepingujärgsed tähtajad lükkusid kuu võrra edasi. Hageja saavutas tööde lõpliku valmiduse 30. novembriks 2018, ehk 30 päeva algselt kokkulepitud tähtajast hiljem. Kostja selgitab, et antud viivitus tekkis hageja lohakusest ja suutmatusest lõpetada tööd kokkulepitud tähtajaks. Töövõtulepingu p. 12.3 järgi on kostjal õigus nõuda 500 eurot leppetrahvi iga töödega viivitud päeva eest. Ehk kokku summas 15 000 eurot. Kostja on hagejale e- kirjaga esitanud ka leppetrahvi nõude.
11.Hageja, kostja, omanikujärelevalve teostasid 07. detsembril 2018 hoone ülevaatuse eesmärgiga fikseerida vaegtööd ning nende kõrvaldamise tähtajas kokku leppida. Selle kohta koostas kostja esindaja kohapeal omakäeliselt vaegtööde nimekiri. Antud nimekirja allkirjastasid kostja ja omaniku järelevalve U E . Kohal viibinud hageja esindaja J M ja hageja töötaja O V keeldusid allkirja andmast. Seega viib hageja kohut eksimusse nagu oleksid kõik vaegtööd praeguseks kõrvaldatud. Poolte vahel on sõlmitud 30. novembril 2018 „Valminud ehitise üleandmise-vastuvõtmise AKT“. Antud akt vastab lepingu p. 15.1
ettenähtud valminud ehitise ülevaatuse aktile. Lepingu p.-s 15.2 näeb ette lepingu objektiks oleva töö lõpliku valmiduse akti ehk „Täitmisakti“. „Töövõtja peab esitama Tellijale Töö lõplikuks vastuvõtmiseks Täitmisakti projekti, millele on lisatud kogu Tööd (s.h. Ehitist ja selle seadmeid ) puudutav Lepingus sätestatud Täitedokumentatsioon kahes eksemplaris süstematiseeritult kaustadesse paigutatuna paberkandjal ning ka ühes eksemplaris digitaalsel kujul CD plaadil. Tellija on kohustatud seitsme päeva jooksul Täitmisakti alla kirjutama või esitama Töövõtjale oma põhjendatud vastuväited (milleks võib olla muu hulgas ka Täitmisakti lisadena nõutavate dokumentide puudulikus või puudumine või nõuetele mittevastavus. samuti mittevastavus esitatud vorminõuetele.)“. Poolte vahel ei ole sõlmitud nõuetekohast täitmisakti. Kostjale on tänase päeva seisuga täitedokumentatsioon nõuetekohases vormis üle andmata, hoones ei ole parandatud olulised ehituslikud puudused hageja ei ole ka täitmisakti projekti kostjale edastanud millele võiks kostja pretensioonid esitada.
12.Lepingu p. 8.8 järgi esitab hageja arved selliselt, „et Lepingu hinna tasumata osaks enne lõppakti ehk täitmisakti alusel esitatavat arvet on mitte vähem kui 5% lepingu hinnast“. Teisisõnu enne täitmisakti allkirjastamist kuulub 5% lepingu hinnast ehk 64 687,25 kostja poolt kinnipidamisele. Hagiavalduse p.-s 7 viib hageja kohut eksimusse nagu oleks kasutusluba vormistamine kostja kohustus, sest lepingu p. 15.1 sätestab „Põhilise valmiduse järgselt esitab Töövõtja EHR-i kasutusloa taotluse ja tööd loetakse Lepingule vastavaks kui on kõrvaldatud vastavate ametkondade (nt. kommunaalamet, päästeamet) poolset märkused Töövõtjale“ Kasutusluba vormistamine ei saa olla tellija kohustuseks kuna kasutusluba on dokument mis näitab, et hoone on ehitatud kooskõlastatud projekti järgi, täidetud on kõik tuleohutuse normid, täidetud ja korras kõik täitedokumentatsioon. On selge ja üldtuntud, et kasutusluba vormistamine on peatöövõtja kohustus. Kasutusloamenetluse käigus tekkis vajadus vastavalt Päästeameti ettekirjutusele prügimaja tuleohutussnõuete mittevastavuse tõttu selle konstruktsioonid muuta. Selle kohta esitas hageja hinnapakkumise. Kostja ei ole seda kunagi suuliselt aktsepteerinud! Hageja väited on paljasõnalised ja teadvalt valed. Vastupidi on kostja hagejale e-kirjaga vastanud, et see teda ei huvita ja hageja peab kasutusluba lõpuni tegema. Hagiavalduse p.-s 8 viib hageja kohut eksimusse nagu sisaldaks kostja vastus e-kirja teel hinnapakkumise kooskõlastamist, vastupidi siin on sõnaselgelt öeldud, et kostjat need probleemid ei huvita.
13.Hagiavalduse p.-s 11 väidab hageja, et esitas lisatöid puudutava arve ja ootas selle tasumist, oma paljasõnaliste ja teadvalt valede väidete tõendamiseks esitab hageja hagiavaldusega lisa
12.Kostja näeb vajalikuks esitada kohtule selle kirjavahetuse nö. „tervikliku redaktsiooni“. Lisast 7 nähtub, et 20 mai 2019 saadab kostja omad pretensioonid, 27. mai 2019 edastab hageja omad seisukohad, 4 juunil selgitab kostja, et juhul kui on ehituskvaliteedi osas lahkarvamusi siis on vajalik tellida ehitusekspertiis ja pakub välja pädeva isiku kes võib ekspertiisi teha, hageja vastab e-kirjaga 05. juunil 2019. 07. juunil 2019 teatab kostja veel kord, et soovib hoonele tellida ehitusekspertiisi, 07. juunil 2019 hageja vastab, et ei ole ehitusekspertiisiga nõus, 09. juuni 2019 vastab kostja uuesti, et ehitisel on väga palju probleeme ja peale ehitusliku ekspertiisi on vajalik ka kõikide lisatööde ja dokumentide auditi. 10. juunil saadab hageja mingisuguse rumala ainult enda fantaasial põhineva jutuga ekirja (mida hageja kohtu ette tõendiks toob). Kostja sellele ka vastab oma 11. juuni 2019 ekirjaga, selle sisu on üheselt mõistetav - enne kõikide probleemide lahendamist ei hakka toimuma ühtegi väljamakset.
14.Seoses lepingujärgsete tööde üleandmise viivitusega tekkisid kostjal täiendavad põhjendatud kulud. Nimelt tasus kostja ehituse finantseerinud krediidiasutusele intresse ja kohustistasu summas kokku 2029,49 eurot. Kostja peab tasuma järelevalvele tööde venimise tõttu lisa kuu eest kokku summas 1440 eurot. Suuliste läbirääkimiste käigus nõustus hageja antud kulu kostjale hüvitama, selle kohta saatis hageja e-kirja teel ka kinnituse.
15.Kostjale teadaolevalt esinevad hoones järgmised puudused mida on võimalik ja vajalik vaegtöödena kõrvaldada: trepikoda seinte viimistlus ei vasta kokkulepitule (ei vasta kvaliteedinõuetele); parklakorruse äär ei vasta projektile; parklakorruse betooniseinad on bituumenist puhastamata; korteris 8 on ventilatsiooni agregaat paigaldatud selliselt, et selle kasutamine tootja juhiste järgi ei ole võimalik, kostja soovib selle ümberpaigaldamist; korterite välisuste liistud ei vasta tellimusele nende toon oluliselt erineb ukse toonist, tellitud on sama tooni ukseliistud, kostja soovib nende väljavahetamist.
16.Kostja leiab, et antud puuduste kõrvaldamine ei ole hagejale liigselt koormav ja peab olema hageja kulul kõrvaldatud. Kuna hageja on korduvalt keeldunud ja oma käitumisega näidanud, et ei kavatse antud puudusi kõrvaldada, võttis kostja nimetatud vaegtööde likvideerimiseks hinnapakkumise kolmandalt isikult. Kokku 13 800 eurot.
17.Kostjale teadaolevalt on hageja hoone ehitamisel omavoliliselt teinud järgmised projektist kõrvalekaldumised: akende kinnitused ei ole projektijärgsed; rõdu klaaspiirid ei vasta projektile; akende klaaspaketid ei ole projektijärgsed; ei ole paigaldatud projektijärgset radoontõkkekilet; keldrikorruse lae konstruktsioon on omavoliliselt muudetud; omavoliliselt muudetud on vee, kanalisatsiooni, kütte lahendused keldrikorrusel, mis oluliselt muudab hoone kvaliteedi terviklikult; hageja on omavoliliselt muutnud katuse konstruktsiooni, hageja on omavoliliselt muutnud korterites seinu (seinade paksus ja materjali); esimesel ja kolmandal korrusel ehitas kaks mitteprojektijärgset sillust (asendas monoliitse puidust konstruktsiooniga).
18.Kostja on palunud kolmandalt isikult koostada muudatustööde eelarve, et selgitada välja mis oleks hageja hinnaline võit. Selgus, et punktis 1.16 nimetatud omavolilised projektdokumentatsioonist kõrvalekaldumised tõid hagejale hinnavõitu 29 748, 72 eurot.
19.Nimetatud omavoliliste muudatuste puhul on tegemist muudatustega, mis kahjustavad hoone väärtust tervikuna. Kostja näeb vajalikuks selgitada, et ehituse käigus tekkis algsel omanikujärelevalvel (OÜ M , P K ) huvide konflikt, nimelt järelevalve ei ole omad kohustused täitnud ja andis kostjale ebaõigeid soovitusi nii kvaliteedi kui ka vajalike lisatööde osas. Kostja lõpetas selle järelevalvega lepingu usalduse kaotamise tõttu. Üldiselt on kostja seisukohal, et hageja korrumpeeris järelevalvet ja mõjutas tegutsema hageja huvides, et kostja huve kahjustada. Ehitamise käigus tavaliselt tekkib vajadus teostada täiendavad tööd, antud juhul on kostja tellinud täiendavad tööd. Hageja esitas täiendavate tööde nimekiri. Töövõtulepingu p. 8.1.6 paneb paika lisa-, muudatus- ja ära jäävate tööde hinna kujunemise metoodika.
20.Kostja võtab omaks, et töövõtulepingu alusel tasumata jäänud osa moodustab 34 987. Kostja, ei nõustu, et hageja on üle andnud nõuetekohase ehitise ehk lepingujärgsed kohustused täitnud ehk töö tuleb lugeda vastuvõetuks. Sellepärast ei ole antud summa sissenõutavaks muutunud. Lepingujärgsed tööd ei ole kostja poolt vastuvõetud. Sellel alusel ei ole ka viivise nõue põhjendatud. Lepingujärgne ehitis ei ole kostja poolt vastuvõetud ja puuduvad eeldused täitmisakti allkirjastamiseks. Hoones esinevate puuduste tõttu ja põhjusel, et hageja oma käitumisega on näidanud tahtmatust need puudused kõrvaldada. Kostja leiab, et on põhjendatult viimase summa tasumisest keeldunud. VÕS § 111 lg 1 järgi võib lepingupool keelduda oma kohustuste täitmisest kuni teine pool oma lepingujärgseid kohustusi täidab. Kostja on mitmekordselt esitanud nõue kõik ehituslikud puudused kõrvaldada. Vaatamata sellele on hageja näidanud oma tahtmatust lepingujärgsed kohustused täita.
21.Kostjal ei jää midagi muud kui tellida ehitusvigade parandamist kolmandalt isikult ja esitada hagejale kahju hüvitamise nõue VÕS § 115 lg 1 alusel. Kostja on küsinud hinnapakkumise nimetatud (puudused, mida on vajalik ja võimalik kõrvaldada ja mis ei põhjusta hagejale ebamõistlike kulutusi) puuduste kõrvaldamiseks kokku summas 13 800 eurot. Vastavalt töövõtulepingu p. 12.4 on kostjal õigus tasaarveldada oma nõue hagejale tasumisele kuuluva summaga. Kostja avaldab, et tasaarveldab hageja nõude oma nõudega. Hageja on põhjustanud lepingujärgsete kohustuste rikkumisega kostjale varalist kahju kokku summas 3 469,49, vastavalt töövõtulepingu p.4.28 peab hageja hüvitama kostjale töö mittetähtaegse üleandmisega seotud kulud, vastavalt töövõtulepingu p. 12.4 on kostjal õigus tasaarveldada kahjusummad hagejale tasumisele kuuluvate summadega. Kostja avaldab, et tasaarveldab hageja nõue oma nõudega.
22.Kostja esitas hagejale leppetrahvinõude summas 15 000 eurot. Vastavalt töövõtulepingu p. 12.4 avaldab kostja, et tasaarveldab hageja nõude oma nõudega. Kostja on p.-s 1.16 selgitanud, et hageja on ehitamisel omavoliliselt sisse viinud muudatused mille kõrvaldamine ei ole võimalik kuid millega on hagejal tekkinud hinnavõit. Kostja on küsinud nendele projektist kõrvalekaldumistele muudatustööde eelarve kolmandalt isikult, et selgitada välja mis oli hageja hinnavõit. Vastavalt töövõtulepingu p. 8.1.6 kehtib poolte vahel lisa, muudatus ja ära jäävate tööde arvestamise metoodika. Vastavalt antud hinnakujundamise metoodikale peab hageja kostjale hüvitama muudatus ja ära jäävate tööde hinnavahe. Antud juhul kokku summas 29 748,72 eurot. Kostja avaldab, et loeb hageja nõue oma nõudega tasaarveldatuks.
23.Kostja leiab, et hageja poolt omavoliliselt sisse viidut muudatuste tõttu on hoone kvaliteet tervikuna oluliselt halvenenud. VÕS § 112 lg 1 järgi kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. P.s 1.18 nimetatud puuduste kõrvaldamine hageja poolt ei ole peale ehitise valmimist võimalik, seega hea usu põhimõtte seisukohalt peaks kostja nende asjaoludega ära leppima ja hoone vastu võtma kuid see ei välista VÕS § 112 lg-st 1 tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamist. Kostja avaldab, et kooskõlas VÕS §112 lg 1 alandab lepingu hinda 2% ehk 25874,90 euro võrra ja loeb hageja nõude oma selle nõudega tasaarveldatuks. Hagiavalduses on hageja käsitlenud ka lisatöid ja tasumisele kuuluvat arvet. Kostja näeb vajalikuks rõhutada, et hageja ehitusettevõtjana omab erialaseid teadmisi ehituses, kostjal sellised teadmised puuduvad. Seega tuleb lugeda, et kostja on nõrgem pool. Ehitusprotsessis oskas hageja kostjat mõjutada ja eksimusse viia kui põhjendas lisatööde vajadust ja vältimatust.
24.Kostja peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et algusest peale omas omaniku järelevalvet, kuid leidis aset huvide konflikt, kostja vallandas järelevalvet usalduse kaotuse tõttu. Kostja hinnangul suutis hageja järelevalvet korrumpeerida ja mõjutas teda andma kostjale kui tellijale ebasoodsaid ja teadvalt valesid soovitusi nii kvaliteedi kui ka täiendavate tööde osas. Edaspidi esitab kostja lisatööde osas vastuväide ja avaldab, et taganeb antud kohustuste täitmisest.
25.Lisatöö nr 2 „vahelagede ja katuslae õõnespaneelide täiendav armeering“ kokku 600 eurot, ei ole lisatöö. Antud töö on ehitusprojektiga ettenähtud. Lisatöö nr 3 „täiendav sokliseinte soojustus“ kokku 210 eurot. Tegemist on rumala tööga mida ei ole kellelegi vaja. Hageja viis kostjat järelevalvega eksimusse selle vajaduse osas. Lisatöö 14. „garaaži põrandaalune lisa soojustus ja SBS“ 991,2 eurot. Ehituse käigus oskas hageja kostjat eksimusse viia omanikujärelevalveabiga, et antud töö on vajalik hoone ehituskvaliteedi tõstmiseks ja võimalike külmumissildade eemaldamiseks. Siis kui töö oli tehtud esitas kostja hoone konstruktorile hr. A A küsimuse. Temalt saabus ka vastus, vastusest tuleneb, et antud töö ei ole iseenesest vajalik. Lisatöö 23 „Vesipõrandakütte digitaalsed andurid“ ei ole teostatud sellises mahus. Kostja esitab antud muudatustöö eelarve. Sellest selgub, et hageja väidetavalt soetas termoregulaatorid 52 eurot lisandub käibemaks (20%). Kostja leidis kauplusest, küll peale seda kui hageja hinnapakkumise aktsepteeris samad termoregulaatorid hinnaga 34,16 euro lisandub käibemaks (20%) kokku 41 euro/tk. Kuna töövõtulepingu p. 8.1.6 on paika pandud lisatööde hinnakujundamise metoodika siis ei olnud hagejal õigust esitada meile teadvalt valed hinnapakkumised. Kostja avaldab, et taganeb antud muudatustööst ehk kokku 1000 eurot.
26.Lisatöö 28 „Kipskarniisid ventilatsioon torustikele“ 2058 eurot. Esiteks tegemist ei ole lisatööga kõik kipskarniisid peavad sisalduma hageja hinnapakkumises teiseks, ei ole kostja kunagi sellist lisatööd kooskõlastanud. Tegemist ei ole lisatööga. Lisatöö 30 tulistatud akende vahetus 1 juhtum 1000 eurot. Tegemist ei ole lisatööga. Vastavalt töövõtulepingu p. 4.29 kõik kahjud kindlustusjuhtumitest ehituse käigus katab hageja. Isegi kui kostja oleks hagejale nõustunud antud kulu hüvitama siis oleks tegemist mittetäieliku kohustusega VÕS § 4 mõttes mida kostja võib aga ei ole kohustatud hagejale hüvitama. Kostja avaldab, et keeldub antud kulu hüvitamisest ja taganeb antud kohustuse täitmisest
27.Hageja on esitanud ka viivise nõude. Kostja vaidleb vastu sellele täies ulatuses. Esiteks ei ole hageja nõue muutunud sissenõutavaks, tööde lõpetamise kohta ei ole sõlmitud täitmisakti. Teiseks, kostja on põhjendatult keeldunud töö vastuvõtmisest ja on esitanud korduvalt nõuet vaegtööd ja ehituspuudused kõrvaldada. Kostja on hagejale korduvalt selgitanud, et on valmis töölepingust tulenevad omad kohustused täita juhul kui hageja kõrvaldab ehituslikud puudused. Nii on kostja oma 12.02.2020 e-kirjaga hagejale selgitanud, et ei keeldu raha tasumisest juhul kui kõik hoones olevad puudused saavad kõrvaldatud. Vastuseks sellele saatis kostja esindaja K T ultimatiivses vormis kompromissettepaneku. Kostja leiab, et selline käitumine ei ole heauskne. Kostja on hagejale korduvalt pakkunud tellida hoonele ehitusekspertiisi, selleks, et ekspert teeks kindlaks kas hoones esinevad hagejale etteheidetavad ehituslikud puudused, kostja on pakkunud ka ekspertiisi kulude jaotust. Veelgi enam kostja on pakkunud ka tagatise oma kohustuste täitmise puhuks juhul kui hageja nõustub ekspertiisi tellimisega ja kulude jaotamisega. Asjaolu, et hageja korduvalt keeldub
ekspertiisi tingimustes kokkulepe teha näitab hageja muret, hoones tegelikult olevate puuduste kohta. Hageja ehitusettevõtjana omab erialaseid teadmisi ehituses, on hoonet ehitanud ja on teadlik kõikidest omavolilistest projektdokumentatsioonist kõrvalekaldumistest ja ehituslikest puudustest. Kostja ei oma erialaseid teadmisi ehituslikes küsimustes ja paljud hoones olevad puudused ei ole kostjale teada.
28.Kostja tegevus oli kogu perioodil heauskne. Nii nõustus kostja tegema hagejale väljamakse enne summa sissenõutavaks muutumist. Nimelt, töövõtuleping näeb kostjale õiguse pidada kinni 5% lepinguhinnast kuni täitmisakti allkirjastamist. Vaatamata sellele ja arvestades asjaolu, et hageja seaduslik esindaja J M väga palus ja isegi nuttis (kostja seaduslik esindaja aga ei suuda jätta tähelepanuta kuuekümnendates eluaastates umbes 190 cm pikka, umbes 110 kg meesterahva pisaraid), nõustus tegema nimetatud summast väljamakse summas 29
700.Kostja rõhutab, et antud summa oli väljamakstud 27. märts 2019 enne hoonele kasutusloa väljastamist (kasutusluba hoonele väljastati alles 21.mai 2019), rääkimata asjaolust et hoone ei ole kuni tänaseni täitmisaktiga vastuvõetud ja ehituslikud puudused ei ole kõrvaldatud. Sellist kostja käitumist tuleb pidada väga heauskseks. Kokkuvõtlikult leiab kostja, et temal tekkisid hageja vastu nõuded kokku summas 91 094,01 eurot, kostja tasaarveldab hagejale tasumisele kuuluvad nõuded oma nõudega. Kohtu põhjendused
29.Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindajad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
30.Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja sõlmisid 23.11.2017. a ehituse töövõtulepingu nr 1706, mille objektiks oli Kesk-Kalamaja 7, Tallinn korterelamu ehitustööde teostamine hageja poolt (I kd tl 8-17). Lepingu p 7.1. kohaselt oli tööde algus 01.12.2017. a ning lepingu lisa nr 1 kohaselt oli tööde lõpliku valmiduse tähtaeg 30.11.2018. a (I kd tl 17 pöördel). Lepingu p 8.1. kohaselt tööde lepingukohase teostamise eest tasub tellija töövõtjale 1 078 121 eurot (lisandub käibemaks)(I kd tl 12-13).
31.Hagiavalduse kohaselt on hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks. Hageja saavutas tööde lõpliku valmiduse kokkulepitud ajaks, s.o. 30.11.2018. a (I kd tl 17 pöördel), mille kohta on koostatud „Valminud ehitise üleandmise-vastuvõtmise akt (I kd tl 18 pöördel). 30.11.2018. a koostati ka vaegtööde nimekiri, vaegtööd on likvideeritud (I kd tl 19). Pooled on 07.12.2018. a allkirjastanud lisatööde vastuvõtmise akti (I kd tl 19 pöördel). Hageja esitas kostjale 31.10.2018. a lõpparve nr 18094 summas 163 883,51 eurot, millest kostja jättis tasumata 34 987 eurot. Hageja esitas 10.06.2019. a kostjale lisatöid puudutava arve nr 19025 summas 5 616,07 eurot (I kd tl 27 pöördel, tl 39). Kostja arvet ei tasunud (tl 14-15).
32.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) 635 lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Vastavalt VÕS § 637 sätestatule on töövõtuleping tasuline leping. Seega kostja põhikohustus oli maksta tasu vastavalt kokkuleppele.
33.Kostja ei eita arvete maksmata jätmist, kuid põhjendab tasumata jätmist sellega, et hageja on töövõtulepingut rikkunud ning hilinenud tööde lõpetamisega, tööd ei ole üle antud, täitmisakt
on koostamata ning kostjal on tekkinud vaegtööde ja hagejapoolse projektist kõrvalekaldumise tõttu kahju summas 91 094,01 eurot, mille kostja tasaarvestab hageja nõudega. VÕS § 111 lg 1 alusel kostja keeldub oma kohustuse täitmisest kuni hageja kõrvaldab ehituslikud puudused (I kd tl 79-80)
34.VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Kohus peab seega kindlaks tegema, kas hageja nõue on muutunud sissenõutavaks ja kas kostja on esitanud hageja nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku.
35.Hageja leiab, et tööd on teostatud, aktid on allkirjastatud ja tööde osas pretensioonid puuduvad, mis nähtub 30.11.2018. a aktist, 07.12.2018. a vaegtööde ja lisatööde teostamise nimekirjast ning 31.10.2018. a teostatud tööde õiendist nt 1706-11 (I kd tl 38 pöördel). 10.03.2019. a ja 19.03.2019. a e-kirjadest nähtub, et kostja lubas viimase osamakse tasuda koheselt kui ehitisele on väljastatud kasutusluba. Kasutusluba väljastati ehitisele 21.05.2019. a (I kd tl 16 pöördel, tl 22, tl 100). Kostja viimast osamakset ei tasunud.
36.VÕS § 638 järgi tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Kohtule on esitatud 30.11.2018. a valminud ehitise üleandmisevastuvõtmise akt (I kd tl 18 pöördel). Lepingu p 8.9 kohaselt lõpparveldus teostatakse lepingu objektiks olevate tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamise järel koostatud arve alusel 21 kalendripäeva jooksul. VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Riigikohus on oma 28.06.1998. a lahendis 3-2-1-83-98 asunud seisukohale, et tehtud töö vastuvõtmine on tellija üks põhikohustusi ja töö vastuvõtmisega on seotud rida õiguslikke tagajärgi, sealhulgas aegumistähtaja kulg puudustest teatamiseks ja hagi esitamiseks. Sellepärast fikseeritaksegi tavaliselt töö vastuvõtmine üleandmisevastuvõtmise aktiga. Tellija on kohustatud töö üle vaatama selle vastuvõtmisel. Selle kohustuse mittetäitmisest tulenevad kahjulikud tagajärjed lasuvad tellijal, sest hiljem kaotab ta õiguse viidata puudustele töös (so lepingutingimustest kõrvalekaldumistele, mis halvendasid tööd, või teistele puudustele).
37.Kohtu hinnangul on hageja oma lepingulised kohutused täitnud ning tööd on kostjale üle antud. Kostja ei ole käesolevas menetluses tõendanud vastupidist. VÕS § 644 lg 2 kohaselt oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kohtu hinnangul on kostja jätnud selle kohustuse täitmata. Kostja on pool aastat pärast tööde vastuvõtmist asunud väitma, et töös esinesid olulised puudused, konkretiseerimata, milles täpselt puudused seisnesid (I kd tl 95). Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et kõik fikseeritud vaegtööd olid hageja poolt seisuga 26.04.2019. a kõrvaldatud (I kd tl 19-20). Seega puudub kohtu
hinnangul kostjal õiguslik alus tugineda VÕS § 111 lg 1 ning jätta hagejale teostatud tööde eest tasu maksmata.
38.Kostja on seisukohal, et temal on tekkinud hageja vastu leppetrahvi nõue lepingu p 12.3 alusel summas 15 000 eurot, kuivõrd tööd ei olnud valminud hageja lohakuse tõttu 30.10.2018. a (tl 85 pöördel, tl 107). VÕS § 158 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
39.Vaidlusaluse töövõtulepingu p 7.1 kohaselt oli tööde lõpliku valmiduse tähtaeg 30.10.2018. a. Lepingu lisa 1 kohaselt on pooled kehtestanud uueks tööde lõpliku valmiduse tähtajaks 30.11.2018. a (I kd tl 17 pöördel). Kostja on esitanud leppetrahvi nõude töödega viivitamise eest perioodil 30.10.2018. a kuni 30.11.2018. a. Kohtu hinnangul on leppetrahvi nõue alusetu, kuivõrd 30.11.2018. a on allkirjastatud valminud ehitise üleandmise-vastuvõtmise akt, seega on tööd üle antud tähtaegselt (I kd tl 18 pöördel).
40.Kostja on käesolevas menetluses asunud väitnud, et hageja on jätnud täitmata oma lepingulised kohustused kasutusloa vormistamisel, millest on tekkinud kostjale lisakulud 3 469,49 eurot. Kostja väitel on hageja jätnud teostamata vaegtööd, millest tekib kostjale kulutusi 13 800 eurot. Samuti on hageja kaldunud kõrvale projektist, millest tekib kostjale lisakulutusi 29 748,72 eurot. Hageja poolt omavoliliselt tehtud muudatuste tõttu on hoone kvaliteet halvenenud, mistõttu kostja alandab lepingu hinda 25 874,90 euro võrra. Kostja taganeb termoregulaatorite hinnapakkumise aktsepteerimisest summas 1 000 eurot. Kostja keeldub ka akende vahetamise lisatöö eest 1 000 euro tasumisest, kuivõrd vastavalt lepingu p 4.29 on see hageja kulu. Oma väidete tõendamiseks on kostja esitanud hageja ja kostja vahelise e-kirjavahetuse (I kd tl 100-106) ning zzz OÜ poolt 28.02.2020. a ja 25.03.3030. a koostatud hinnapakkumised (I kd tl 116-117). Kostja tasaarvestab enda nõuded summas 91 094,01 eurot hageja nõudega (I kd tl 79-80).
41.VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul põhjendatud tasaarvestuse teostamine, kuivõrd tasaarvestuse õiguse tekkimise materiaalsed eeldused on täitmata. Kostjal ei ole sissenõutavaks muutunud nõuet hageja vastu. Kohtu hinnangul on zzz OÜ hinnapakkumised tehtud üksnes käesoleva menetluse tarbeks, mitte konkreetsete vaegtööde teostamiseks. Kostja ise on 10.03.2019. a ekirjas sidunud hagejale tasu maksmise ehitisele kasutusloa saamisega. Seega oli ka kostja enda hinnangul ainsaks puuduseks ja arvete tasumise takistuseks ehitise kasutusluba. Pärast kasutusloa väljastamist on kostja 20.02.2020. a keeldunud siiski tööde eest tasumisest, viidates puudustele töös (I kd tl 107).
42.VÕS § 643 kohaselt kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Ilmnenud puudustest peab tellija teatama VÕS § 644 lg 1 esimese lause järgi mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist. Nimelt kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et
vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija. Kostja käesolevas menetluses vastupidist tõendanud ei ole.
43.Kostja on esitanud arvete tasumisest keeldumise avalduse rohkem kui aasta aega pärast tööde vastuvõtmist. VÕS § 644 lg 1 sätestatust tuleneb, et enda majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud töövõtulepingu puhul tuleb teavitus töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta esitada kuni kahe kuu jooksul nende avastamisest. Kohtu hinnangul on kostja esitanud oma pretensiooni hilinemisega ning kaotanud õiguse tugineda puudustele töös. Käesolevas menetluses ei ole tõendamist leidnud hagejapoolne töövõtulepingu rikkumine, mistõttu ei ole kostjal tekkinud nõudeid hageja vastu. Kohtu hinnangul puudub kostjal seega õigus keelduda lepingujärgse tasu maksmisest ning hageja tasu maksmise nõue on muutunud sissenõutavaks. Kostjal on võlaõigusseaduse ja pooltevahelise lepingu järgi kohustus tasuda saadud tööde eest, seega tuleb temalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 40 603 eurot.
44.VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on esitanud nõude lepingu p 12.2 alusel viivisemääraga 0,05% päevas. Hageja tasunõue muutus lepingu p 8.8. alusel sissenõutavaks 21.12.2018. a. Kostja on viivtanud tasu maksmisega 434 päeva. Arve nr 19025 maksetähtaeg oli 01.07.2019. a. Kostja on viivitanud arve tasumisega 242 päeva. Kohustuse täitmata jätmise korral, peab võlgnik arvestama sellega, et viivitamisel järgnevad VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist seaduse või lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele summas 8 271,72 eurot.
45.TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostjalt kuulub väljamõistmisele viivis hagis esitatud põhinõudelt alates 01.03.2020. a kuni kohtuotsuse täitmiseni määraga 0,05% päevas. Menetluskulude jaotus 46. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
47.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
48.Hageja menetluskulude nimekirja järgi moodustavad menetluskulud 5 660 eurot (ei sisalda käibemaksu). Kostja ei ole hageja menetluskulude suurusele vastuväidet esitanud. Kohus leiab, et hageja esindaja tasutaotlus kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul vastab hageja esindaja tasutaotlus käesoleva asja keerukusele, kantud kulud on põhjendatud ja vajalikud. Hageja esindaja on osutanud teenust tunnihinnaga 165 eurot, mis ei ületa kohtute poolt mõistlikuks peetud hinda. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskulud summas 5 660 eurot (sh riigilõiv 1 150 eurot).
49.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud, mistõttu otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (5 660 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.