Võlaõigus

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue 11.03.2021 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr 21-013127-AL (leping), mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 8 000,00 eurot intressimääraga 9,900% aastas ning laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 20.02.2026. Laenusumma kandis hageja 11.03.2021 kostja arvelduskontole. Krediidi kulukuse määr oli lepingu sõlmimisel 10,530% aastas. Kostja kohustus tagama igakuiselt maksegraafikus fikseeritud summade olemasolu oma arvelduskontol, et hageja saaks debiteerida lepingujärgseid makseid. Kui arvelduskontol ei olnud raha tasumisele kuuluva summa maksmiseks, oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates hageja hinnakirjas toodud määra alusel. Hageja hinnakirja järgne viivisemäär on hetkel EKP intress + 8% aastas, s.o 0,031% päevas, alates 11,15% aastas. Kuna kostja ei täitnud kohaselt lepingust tulenevaid kohustusi ning jättis graafikujärgsed maksed tähtaegselt tasumata, saatis hageja 23.09.2024 lepingu ülesütlemise teatise, milles märkis võlgnevuse suuruse ja andis täiendava tähtaja kogunenud võlgnevuse tasumiseks. Hageja hoiatas kostjat nimetatud teatises, et täiendavaks tähtajaks võlgnevuse tasumata jätmise korral loeb hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks. Arvestades, et kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi hoolimata hageja poolt täiendavalt antud tähtajast, luges hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks 24.10.2024, mille tulemusena muutus kogu nõue sissenõutavaks. Lepingust 21-013127-AL tulenev võlgnevus on kokku 3 440,55 eurot, millest põhiosa moodustab 3 171,05 eurot, intress 110,82 eurot ja põhiosa viivised 158,68 eurot. Põhivõlgnevus tekkis alates 20.07.2024. Ülesütlemise teatise väljastamise hetkeks olid täielikult või osaliselt tasumata 20.07.2024, 20.08.2024 ja 20.09.2024 põhiosa maksed summas 442,00 eurot. 20.10.2024 jäi tasumata ka põhiosa makse summas 150,40 eurot. Lepingu ülesütlemise tulemusena muutus sissenõutavaks kogu tagastamata laenujääk summas 2 578,65 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhivõlgnevus 3171,05 eurot. Hageja kontrollis laenu andmisel kostja sissetulekuid ja kohustusi, hageja hinnangul piisas kostja igakuisest sissetulekust nii krediidikohustuste kui ka regulaarsete majapidamiskulude kandmiseks ning kostjale jäi veel vabu vahendeid. Hageja palub mõista Xlt Swedbank AS-i kasuks välja laenulepingust nr 21-013127- AL tulenev võlgnevus kokku 3 440,55 eurot, millest põhiosa moodustab 3 171,05 eurot, intress 110,82 eurot ja põhiosa viivis 158,68 eurot ning viivis põhinõudelt (3 171,05 EUR) 9,900% aastas alates 16.04.2025 kuni põhinõude täitmiseni; menetluskulud 2

(hagiavalduse esitamise seisuga on hageja menetluskuluks maksekäsumenetluses tasutud riigilõiv 111,53 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 343,47 eurot, kokku 455,00 eurot) ning viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu põhjendused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud kättetoimetamise portaaliu taali kaudu 18.06.2025 ja lisaks nähtub, et ka 03.07.25.a avalikult Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkib lühidalt hagi asjaolud, nõude ja krediidikulukuse ja vastutustundliku laenamisega seotud põhjendused. Kohus kontrollis hagis märgitud laenu andmisel lepingujärgset krediidi kulukuse määra (10,53%), mis ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates alates 30.11.2020.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 20,09%. 11.03.21 sõlmitud lepingu kokku lepitud krediidi kulukuse määr on 10,53%. Nimetatud määrad vastasid Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale (20,09*3=60,27%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määra on seaduslik, vastab VÕS § 4062 lg 1 ega ole tühine. Hageja on esitanud tõendid kostja maksevõime hindamise kohta. Lepingu nr 21-013127AL sõlmimisele eelnevalt töötas kostja ja tema keskmine töötasu oli (perioodil 2020. a november – 2021. a märts) ca 844 eurot kuus (hagi lisa 6). Kostjal ei olnud enne laenulepingu sõlmimist Swedbank AS-i ees muid krediidikohustusi. Väljaspool Swedbank AS-i oli kostjal krediidikohustus AS Bondora ees kuumaksega ca 30 eurot, AS Estravel ees kuumaksega ca 33 eurot ja LHV Finance AS ees kuumaksega ca 60 eurot (hagi lisa 6). Seega moodustasid igakuised krediidikohustused koos väljastatava laenu kuumaksega (ca 173 eurot, vt Lisa 1) laenusaaja töötasust ca 35% ning kostjale jäi muude, sh majapidamiskulude, kulude kandmiseks ca 548 eurot. Kuivõrd nähtusid kostja arvelduskontolt lepingu sõlmimisele eelnevalt regulaarsete majapidamiskuludena üksnes kulutused kindlustusele, tuleb majapidamiskulude hindamisel lähtuda üldkohaldatavatest määradest ehk arvestada kostja regulaarseks majapidamiskuluks ca 392 eurot kuus. Seega piisas kostja igakuisest sissetulekust nii krediidikohustuste kui ka regulaarsete majapidamiskulude kandmiseks ning kostjale jäi veel vabu vahendeid. Creditinfos maksehäired lepingu sõlmimise ajal kostjal puudusid (hagi lisa 7). Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingu ning kohus leiab, et hageja on tõendanud, et järgiti vastutustundliku laenu andmise põhimõtet. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. 3

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 455 eurot ning õigusabikulud 150 eurot. Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 455 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 455 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja muid kulusid välja ei toonud ning hinnates menetluskulusid toimiku põhjal TsMS 174 lg 1 alusel, leiab kohus, et kuna muid kulusid tsiviilasja materjalidest ei nähtu, siis muid hüvitatavaid ja põhjendatud menetluskulusid hagejal ei ole. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (455 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.