Otsuse avalikult teatavaks 8. märtsil 2021 avaliku e-toimiku kaudu tegemise aeg ja koht 2-18-18035 Tsiviilasja number Kohtuasi
A. K.i (K.) hagi Osaühingu Twen-Trans vastu 2018.a juuni ja juulikuu töötasu kokku 1575,48 euro, lähetuskulu 1118,50 euro ja TLS § 100 lg 4 alusel hüvitise 3663 euro väljamõistmiseks ja Osaühing Twen-Trans vastuhagi A. K.i vastu välja makstud avansi 100.000 vene rubla (1387,93 euro) tagastamiseks ja kahju hüvitamiseks summas 2032,45 eurot
Tsiviilasja hind
A. K.i hagihind on 6356,98 eurot OÜ Twen-Trans hagihind on 3420,38 eurot
Menetlusosalised
Hageja ja/või vastuhagis kostja: A. K. (sünd. xxx, elukoht xxx) Hageja ja/või vastuhagis kostja esindaja: S. R. (e-post xxx) Kostja ja/või vastuhagis hageja: Osaühing Twen-Trans (registrikood 10115193, asukoht Sarapuu 54, Tabasalu alevik, 76901 Harku vald, Harjumaa) Kostja ja/või vastuhagis hageja esindaja: M. S.-K. (Osaühing Simhes Consult, registrikood 10876667, asukoht Sõle 41-94, 10321 Tallinn)
Menetluse liik
Asja arutamine kohtuistungil 15.10.2019 ja jätkuvalt kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Jätta läbi vaatamata A. K.i hagi OÜ Twen-Trans vastu nõuetes, mis ületavad 30.10.2018 töövaidluskomisjoni otsusega välja mõistetud saamata jäänud töötasu nõuet 2018.a juunikuu eest 1221 eurot ja 2018.a juulikuu eest 354,48 eurot, lähetuse päevarahade nõuet 735,60 eurot ja töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitise nõuet 610,50 eurot.
2.Rahuldada A. K.i hagi OÜ Twen-Tranz vastu lähetuskulu väljamõistmiseks summas
Jätta rahuldamata A. K.i hagi OÜ Twen-Tranz vastu 2018.a juuni ja juulikuu töötasu kokku 1565,02 euro, lähetuskulu ja TLS § 100 lg 4 alusel hüvitise väljamõistmiseks.
4.Jätta rahuldamata Osaühing Twen-Trans vastuhagi A. K.i vastu välja makstud avansi 100.000 vene rubla (1387,93 euro) tagastamiseks ning kahju hüvitise 2032,45 euro väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine.
5.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
6.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud ja menetluse varasem käik.
1.Poolte vahel sõlmiti tööleping 08.02.2018, mille kohaselt asus A. K. tööle Osaühingusse Twen-Trans autojuhi ametikohale alates töölepingu sõlmimise kuupäevast määramata ajaks.
2.Palga suuruseks leppisid pooled kokku 1221 eurot kuus.
3.Töö tegemise kohaks on töölepingus kokku lepitud Tallinn.
4.Tööandja tasus töötajale töötasu 2018. aasta mai kuu eest 08.06.2018 summas 500 eurot netos ning 22.06.2018 veel 786,42 eurot netos.
5.Töötajal oli õigus saada lähetustasu iga lähetuses oldud päeva eest 22,37 eurot päevas.
6.11.09.2018 esitas A. K. avalduse töövaidluskomisjonile, milles palus välja mõista OÜ-lt Twen Trans: – 2018. a juunikuu saamata jäänud töötasu 1221 eurot (brutos); – 01.07.2018 – 09.07.2018 saamata jäänud töötasu 354,48 eurot (brutos); – lähetuse päevarahad 50 lähetuspäeva eest 1118,50 eurot ning – hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel summas 3663 eurot, sest A. K.i väidetel ütles ta tööandjale töölepingu üles 09.07.2018 TLS § 91 lg 2 p 2 alusel saates vastavasisulise tahteavaluse tööandjale.
7.Menetluse käigus töövaidluskomisjonis vähendas A. K. lähetuse päevarahade nõuet 961,91 eurole, väites, et päevaraha jäi talle tööandja poolt maksmata 43 päeva eest.
8.30.10.2018 töövaidluskomisjoni otsusega rahuldati töötaja nõue tööandja vastu osaliselt: OÜ-lt Twen-Trans mõisteti välja A. K.i kasuks: - töötasu 1575,48 eurot (2018.a juunikuu eest 1221 eurot ja juuli kuu eest 354,48 eurot); - lähetuse päevarahade katteks 735,60 eurot, jättes rahuldamata töötaja nõude 226,31
euro ulatuses ning - hüvitis töölepingu erakorralise ülesütlemise eest poole kuu keskmise töötasu ulatuses 610,50 eurot.
9.A. K. töövaidluskomisjoni otsust ei vaidlustanud.
10.Taotluse töövaidluse läbivaatamiseks kohtus hagimenetluses esitas OÜ Twen Trans. A. K.i hagi aluseks olevad asjaolud, nõuded ja nende põhjendused.
11.Kohtule esitatud hagiavalduses palub A. K.: - välja mõista OÜ-lt Twen-Trans saamata jäänud töötasu 2018.a juuni eest summas 1221 eurot ja 01.07. - 09.07.2018 eest 354,48 eurot, kokku 1575,48 eurot; - lähetustasu 50 päeva eest 1118,50 eurot ning - töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel summas 3663 eurot.
12.A. K. on seisukohal, et tööandja jättis talle töötasu maksmata alates 2018. aasta juunikuust ja lähetuskulu mai ja juunikuu eest ning seda kuni ajani, mil töötaja talle 09.07.2018 töölepingu seetõttu TLS § 91 lg 2 p 2 alusel üles ütles. OÜ Twen-Trans vastuväited A. K.i hagile ning tööandja hagi töötaja vastu.
13.Kõigepealt leiab OÜ Twen-Trans, et kuivõrd A. K. ei pöördunud kohtu poole 30 päeva jooksul pärast töövaidluskomisjoni otsuse jõustumist, ei saa ta käesoleval ajal hagimenetluses nõuda tööandjalt suuremat summat, kui töövaidluskomisjoni otsusega tema kasuks välja on mõistetud, sest selles osas on töövaidluskomisjoni otsus jõustunud ja uuele arutamisele ei kuulu, vaid tuleb jätta läbi vaatamata.
14.Kuid OÜ Twen Trans leiab, et rahuldamisele ei kuulu ka hageja nõuded muus osas, sest: - tööleping hagejaga oli sõlmitud 08.05.2019 neljakuulise katseajaga; - hageja teavitas tööandjat, et omab töö tegemiseks vajalikke oskusi ning kogemusi, ning sertifikaati, mille pidi esitama tööandjale hiljemalt 20.05.2018, kuid mida ta ei teinud; - vallandamisel sertifikaadi puudumise tõttu loobus A. K. mistahes pretensioonide esitamisest tööandja vastu; - tööülesannete täitmise käigus kaldus hageja korduvalt kõrvale veomarsruudist jäädes reisi ajal koju Pihkvasse, kuid nõudis selle eest tööandjalt ka päevaraha, väljendas samal ajal rahuolematust selle suhtes, et talle on tehtud ülesandeks autojuhi töö, - lisaks iseloomustas A. K. oma tööandjat negatiivselt viimase äripartneritele; - viibides lähetuses 2018.a mai kuus, andis A. K. tööandjale teada, et pole suuteline reisi lõpuni viima, kuna seda takistab tema isikliku trahvi suuruses 100.000 rubla tasumata jätmine ning palus trahvi tasumiseks nõutava summa väljastada talle töötasu arvel, mida tööandja tegigi, ning mida tööandja käsitleb töötajale makstud töötasu ettemaksuna ehk avansina; - peale viimase reisi lõppemist ilmus A. K. OÜ Twen-Trans kontorisse 25.06.2018 ja väitis, et tema enam töötada ei kavatse ning andis üle temale töö tegemiseks võimaldatud sõiduki. Sõiduki ülevaatusel ilmnesid sõidukil kahjustused; - tööandja pakkus töötajale, et leping lõpetatakse koheselt ja sellega A. K. ka nõustus ning tööleping poolte vahel lõpetatigi nimetatud kuupäeval TLS § 86 sätestatud alusel; - kuna tööleping lõpetati poolte vahel 25.06.2018 ja kumbki pool lepingu lõpetamist vaidlustanud ei ole, on pärast 25.06.2018.a töötaja töötasu nõue tööandja vastu igal juhul alusetu. Samuti on alusetu tööandja vastu ka hageja nõue hüvitise ja lähetustasu saamiseks.
15.24.05.2019 esitas OÜ Twen-Trans kohtusse vastuhagi A. K.i vastu, milles ta leidis, et:
tööandjal on töötaja vastu nõue TLS § 39 alusel summas 1387,93 eurot (100.000 vene rubla), mille tööandja kandis A. K.ile viimase palvel 25.05.2018 tema isikliku trahvi tasumiseks Venemaal; - lisaks eeltoodule on tööandjal A. K.i vastu ka kahju hüvitamise nõue summas 2032,45 eurot, mille töötaja tekitas tööandjale kütuse ülekuluga või selle kaotamisega tema tööülesannete täitmise käigus.
16.Kui hageja nõuetest midagi rahuldatakse, palus kostja tema nõude hageja nõudega tema vastu tasaarvestada. -
A. K.i vastuväited vastuhagile.
17.A. K. vastuhagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused.
18.Kohus võtab kõigepealt seisukoha OÜ Twen-Trans taotluse osas jätta töövaidlus kohtus läbi vaatamata osas, mis ületab töövaidluskomisjoni poolt A. K.i kasuks välja mõistetud summade suuruse. TvLS § 58 lg 1 sätestab, et töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks kohtusse 30 kalendripäeva jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse saamisest. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on kohtusse pöördumise vormiks hagiavaldus, mitte kaebus töövaidluskomisjoni otsuse peale. TvLS § 58 lg 3 esimese lause sätestab, et kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Sama paragrahvi lõike 4 esimene lause sätestab, et kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. TvLS § 59 lg 1 esimene lause sätestab, et töövaidluskomisjoni otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei esitanud avaldust kohtusse või kui kohus jättis avalduse menetlusse võtmata või hagi läbi vaatamata või lõpetas menetluse. Töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mida kohtus ei vaidlustatud. Kohus on töövaidlusasja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsuse resolutsiooniga selle vaidlustamata osas. Osundatud seadusesätetest tulenevalt leiab kohus, et töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamisel kehtivad mõlemale poolele ühesugused põhimõtted, st et juhul, kui töövaidluskomisjon jätab rahuldamata või rahuldab talle esitatud avalduse osaliselt, siis on avaldajal võimalus taotleda maakohtult asja läbivaatamist töövaidluskomisjoni otsuse rahuldamata osas ja vastaspoolel on võimalus taotleda maakohtult asja läbivaatamist töövaidluskomisjoni otsuse rahuldatud osas. Töövaidluskomisjoni otsus jõustub selle osalisel vaidlustamisel osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. Seega juhul, kui töötaja esitab TVK-le taotluse mõista tööandjalt välja töötasu, hüvitis ja lähetuskulu ning TVK rahuldab selle nõude osaliselt, on tegemist olukorraga, kus töötaja peab TVK otsusega mittenõustumise korral esitama hagi selleks, et tema töötasu nõue rahuldataks täielikult. Praegusel juhul ei ole hageja ehk töötaja hagi kohtule seaduses sätestatud tähtaja jooksul esitanud osas mille TVK oma otsusega rahuldamata jättis. Järelikult jõustus TVK otsus TvLS § 59 lg 1 teise lause järgi osas, millega TVK jättis hageja nõude rahuldamata. Kuna selles osas on töövaidluskomisjoni otsus jõustunud, tuleb A. K.i nõue OÜ TwenTrans vastu nõuetes, mis ületavad TVK otsusega rahuldatud osa TsMS § 423 lg 3 alusel läbi vaatamata jätta.
19.Edasi kontrollib kohus millisel alusel poolte vaheline töösuhe lõppes, kas tööandja jättis
maksmata töötajale töötasu ja/või lähetuskulu ning kas töötajal on õigus saada töölepinguseaduses sätestatust hüvitist või mitte.
20.TLS § 86 lg 1 sätestab, et tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates ning TsÜS (tsiviilseadustiku üldosa seaduse) § 69 reguleerib tahteavalduse tegemist tahteavalduse tegija poolt ja selle tahteavalduse saajale kättetoimetamist, sest poolte vahel sõlmitud tööleping oli poolte vahel sõlmitud tehing TsÜS § 67 mõttes, mille sõlmimiseks ja lõpetamiseks pidi üks lepingupooltest tegema vastavasisulise tahteavalduse teisele poolele. Kohus asub seisukohale, et kohtu käsutuses olev töölepingu originaal (t/l 134 a, b, c) tõendab kostja väidet, et poolte vahel sõlmitud töösuhe lõppes TLS § 86 alusel 25.06.2018, mida kinnitavad poolte allkirjad töölepingul. Asjaolu, et töölepingu lõpetamise kandele töölepingus (töölepingu viimasele ehk neljandale leheküljele) on alla kirjutanud ka A. K., on tõendatud käesolevas kohtuvaidluses läbi viidud käekirjaekspertiisiaktiga (t/l 149-152). A. K.i väited sellest, et ta kirjutas tööandja juures alla tühjadele lehtedele, ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutavad ega ka kooskõlas esitatud dokumentaalsete tõenditega, millistest nähtuvalt on allkirjad kirjutatud dokumentidel vahetult pärast teksti lõppu. Asjaolu, et tööleping poolte vahel lõppes 25.06.2018, tõendab kohtu hinnangul ka see, et 25.06.2018 on A. K. tööandjale üle andnud ka tema kasutuses olnud sõiduki registreerimismärgiga xxx ja haagise registreerimismärgiga xxx, mida kinnitab töötaja ja tööandja poolt allkirjastatud akt (t/l 133). Kui hageja oleks jätkanud pärast nimetatud kuupäeva kostja juures töö tegemist autojuhina, ei oleks ta saanud seda teha ilma tema kasutuses olnud sõidukita.
21.Tulenevalt kohtuotsuse eelmises punktis märgitust ei oma kohtu hinnangul vaidluse lahendamisel õiguslikku tähendust asjaolu kas A. K. ütles tööandjale töölepingu üles 09.07.2018 TLS § 91 lg 2 p 2 alusel, saates vastavasisulise tahteavaluse tööandjale, või mitte, sest töösuhe poolte vahel oli juba selleks kuupäevaks lõppenud ja töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse esitamine A. K.i poolt enam õiguslikku tagajärge kaasa ei toonud.
22.Kuna tööleping poolte vahel lõppes 25.06.2018 TLS § 86 alusel, puudub A. K.il õigus nõuda tööandjalt hüvitist TLS § 100 lg 4 alusel, millest tulenevalt tuleb hageja hüvitise nõue kostja vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise eest hüvitise väljamõistmiseks rahuldamata jätta.
23.Järgmisena kontrollib kohus kas OÜ Twen-Trans on A. K.ile välja maksnud kogu tal saada olnud töötasu töölepingu lõppemise aja seisuga. Tööandja kohustus maksta töötasu tuleneb TLS § 28 lg 2 p 2 sätestatust, mille kohaselt on tööandja kohustuseks maksta töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Nii nagu osundab nimetatud seadusesäte peab tööandja maksma töötasu tehtud töö eest. Tulenevalt asjaolust, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et tööandja on maksnud välja töötajale 2018.a mai kuu töötasu, mida kinnitab ka hageja pangakonto väljavõte (TVK t/l 23), kontrollib kohus kas kostja on maksnud hagejale välja ka töötasu perioodi 01.06.2018 kuni 25.06.2018, see on seisuga mil kohtu hinnangul tööleping poolte vahel lõppes. Kohus leiab, et kuivõrd 2018.a juunikuus oli perioodil 01.06.-25.06.2018 16 tööpäeva ja pooled olid töölepingus kokku leppinud, et hageja töötasu suuruseks on 1221 eurot kuus brutos, oli hagejal õigus saada nende päevade eest töötasu 930,29 eurot (1221/kuupalga suurus/ : 21 /tööpäevade arv kuus/ x 16 /tegelikult töötatud päevade arv kuus/) brutos.
24.Kohtu käsutuses olevad dokumentaalsed tõendid – A. K.i poolt tööandjale esitatud lähetusaruanded (TVK t/l 11-16), mis kattuvad OÜ Twen-Trans raamatupidamise arvestusega hageja lähetuses viibimise aja kohta (TVK t/l 34 pöördel ja 35) tõendavad, et hageja oli kogu kostja juures töötamise aja lähetuses 43 päeva, mille eest tal oli õigus saada lähetustasu 961,91 eurot (43 x 22,37 /lähetustasu suuruse üle päevas vaidlus
puudub/).
25.Arvestades asjaoluga, et OÜ Twen-Trans on maksnud hagejale lähetustasu sulas kokku 157,31 eurot (8 eurot + 13 eurot + 10.000 vene rubla), mida kinnitavad hageja kinnitused raha saamise kohta (TVK t/l 41 ja 41 pöördel) ning lisaks nimetatule on A. K. saanud Igor K.i kaudu tööandjalt sularahas 100.000 vene rubla ehk 1385,27 eurot avansina, mille saamist on hageja oma allkirjaga kinnitanud (t/l 134) ning hageja allkirja õigsus nimetatud dokumendil kinnitab käesolevas kohtuvaidluses läbi viidud käekirjaekspertiisiakt (t/l 149-152), asub kohus seisukohale, et tööandjal OÜ-l TwenTrans jäi A. K.ile välja maksmata lähetustasu ja palka kokku 236,77 eurot (netos) {(2018.a juunikuu töötasu 930,29 eurot brutos ehk 817,44 netos (https://www.kalkulaator.ee/et/palgakalkulaator) + 961,91 lähetuskulu (brutos) – 157,31 eurot (netos; välja makstud sularahas A. K.ile) – 1385,27 eurot (netos, välja makstud 100.000 vene rubla Igor K.i kaudu), kuid kuna A. K. ei vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsust, millega tema kasuks mõisteti välja lähetuskulu päevaraha katteks 735,60 eurot ja jäeti rahuldamata nõue 226,31 eurot, kuulub OÜ-lt Twen-Trans välja mõistmisele A. K.i kasuks lähetuskulu 10,46 eurot (236,77-226,31) netos. Järgmisena võtab kohus seisukoha vastuhagis esitatud nõuete osas.
26.Vastuhagis esitatud 100.000 vene rubla tagasinõue töötajalt konverteerituna eurodesse, mille tööandja maksis töötajale välja avansina (vt kohtuotsuse p 25), rahuldamisele ei kuulu kohtuotsuse p-des 22-24 toodud põhjendustel, sest töötajal oli õigus saada töötasu ja lähetuskulu töötatud aja eest, mille tööandja 100.000 vene rubla maksmisega töötajale ka tasus.
27.Kuna OÜ Twen-Trans esitas lisaks eelpool nimetatud nõudele A. K.i vastu ka nõude kütuse ülekulu või selle kaotamisega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 2032,45 eurot, väites, et töötaja on põhjendamatult ja ilma seletusteta kulutanud kütust üldisest mahust 3387,41 liitrit rohkem, mistõttu peab töötaja tema poolt tekitatud kahju tööandjale hüvitama, kontrollib kohus kas nimetatud nõude rahuldamiseks töötaja vastu asjaolud esinevad või mitte. Vaidluse lahendamisel poolte vahel juhindub kohus nii võlaõigusseaduse kahju hüvitamist reguleerivatest sätetest kui ka töölepinguseaduse 4. peatükist, mis muuhulgas sätestab, et töötaja vastutab tööandja ees töölepingust tuleva kohustuse rikkumise korral üksnes siis kui töötaja on rikkumises süüdi (TLS § 72). Seega selleks, et tööandja saaks nõuda töötajalt tööülesannete täitmisega tekitatud kahju hüvitamist peab hageja esile tooma ja tõendama järgmisi asjaolusid: - kahju olemasolu hagejal (kuidas tekkis, millistel asjaoludel ja millise kostja poolt toimepandud rikkumise tagajärjel hagejal kahju tekkis ning mis tõendab); hagejal tekkinud kahju suurust (mis tõendab, et hageja on kahju kandnud ja seda hagetavas suuruses); põhjuslikku seose olemasolu kahju tekitaja käitumise ja kahju tekkimise vahel ning kostja süüd hagejale kahju tekitamisel. Kohus asub seisukohale, et OÜ Twen-Trans ei ole kohtule esitatud tõenditega tõendanud ei seda, et tööandjal kahju tekkis, ei tal tekkinud kahju suurust ega ka töötaja süüd hagejale väidetava kahju tekitamises. Kohtu hinnangul ei ole võimalik rahuldada tööandja nõuet töötaja vastu töökohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks üksnes seetõttu, et tööandja hinnangul pidi töötajal kuluma 15.321 kilomeetri läbimiseks kütust 4306,89 liitrit, mitte 7694,30 liitrit nagu töötaja seda väidetavalt kulutanud on. OÜ Twen-Trans poolt esitatud tõend - vara üleandmise akt 08.05.2018 tõendab, et A. K.ile anti muu vara hulgas üle ka Neste Oil kütusekaart, fikseeriti, et sõiduk oli läbinud üleandmise ajaks 479.699 kilomeetrit ja kütusepaagis oli 265 liitrit kütust (t/l 50). 25.06.2018 koostatud vara tagastamise akt
tõendab, et sel kuupäeval tagastas A. K. Neste Oil kütusekaardi tööandjale, sõiduk oli selleks ajaks läbinud 495.020 kilomeetrit ja paagis oli kütust 125 liitrit (t/l 133). Läbitud marsruutide pikkused, kulutatud kütuse kogused ja fikseeritud näidud on kirjas töötaja poolt tööandjale esitatud aruannetes iga reisi lõpus (t/l 105-110), kuid kohtu hinnangul ei ole neid tõendeid kogumis hinnates võimalik teha järeldust, et töötaja on tahtlikult tekitanud tööandjale kahju liigse kütuse kulutamisega või selle kaotamisega tööülesannete täitmise käigus, millest tulenevalt OÜ Twen-Trans nõue A. K.i vastu kahju hüvitamiseks rahuldamisele ei kuulu. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
28.Menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS § 162 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuivõrd kohus rahuldab A. K.i hagi OÜ Twen-Transi vastu üksnes 0,16 % ulatuses (10,46 x 100 : 6356,98) ja jätab täielikult rahuldamata OÜ Twen-Transi vastuhagi A. K.i vastu, jätab kohus kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
29.Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus kindlaks ka menetluskulude rahalist suurust. Tsiviilasja hinna määramine.
30.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa ja § 134 lg 1 sätestatust, mille kohaselt liidetakse hagihinda arvutades ühes hagis sisalduvad nõuded kokku. Osundatud seadusesätetest tulenevalt on A. K.i hagihind kokku 6356,98 (354,48 + 1221 + 1118,50 + 3663) eurot ja OÜ Twen-Trans hagihind 3420,38 (1387,93 + 2032,45) eurot. (digitaalselt allkirjastatud) Piret Randmaa kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.