Otsuse tegemise aeg ja koht 05.03.2021 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-20-7543
Tsiviilasi
Arvila OÜ hagi A R vastu kahju hüvitamise nõudes
Hagihind
hagi hind 10 096,20 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Arvila OÜ (registrikood 14092508, Pallasti 28-93, Tallinn 11402); esindajad Hageja lepinguline esindaja: Inna Bodagovskaja (BIA Õigusbüroo OÜ, e-post: [email protected]); Kostja: A R (isikukood xxx, xxx); Kostja lepinguline esindaja: Reet Vokk (RV Õigusbüroo, e-post: [email protected]; [email protected]). Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta hagi kahju hüvitise 9042,60 euro, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 296,42 euro ja alates 26.05.2020 sissenõutavaks muutuva viivise nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud hageja Arvila OÜ kanda.
2.Mõista hagejalt Arvila OÜ-lt (registrikood 14092508) kostja A R (isikukood xxx) kasuks menetluskuludena välja kulud õigusabile 1160 (üks tuhat ükssada kuuskümmend) eurot.
3.Mõista hagejalt Arvila OÜ-lt (registrikood 14092508) kostja A R (isikukood xxx) kasuks välja viivis menetluskuludelt 1160 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna
ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt ostis hageja Arvila OÜ (endise nimega xxx) kohtutäitur E Ve korraldatud 03.05.2019 avalikult enampakkumiselt kostjale A Rle kuulunud elamumaa xxx ja pindalaga 828 m2. Kuni 07.08.2019 oli kinnistu kostja otseses valduses. Alles 07.08.2019 andis kostja hagejale kui omanikule kinnistu otsese valduse üle koos võtmetega kohtutäituri E V abi ja asendaja S Vi juuresolekul.
2.Kinnistu ülevaatamisel selgus, et puudus köögimööbel, dušisüsteem, teisel korrusel uks magamistoa ja elutoa vahel, katlaruumis bullerjan ahi ning vannitoas elektrilise soojendusega käterätikukuivati. Hageja esitatud fotod tehti 05.05.2020. 16.08.2019 allkirjastasid hageja ja kostja kinnistu üleandmise-vastuvõtmise akti, milles on märgitud kinnistu ülevaatamisel tuvastatud puudused ehk köögimööbli, dušisüsteemi, magamistoa ja elutoa vahelise ukse, katlaruumis hüdrofoori ja vannitoas käterätikukuivati puudumine. Üleandmise – vastuvõtmise aktis ja 11.12.2019 nõudekirjas oli ekslikult märgitud bullerjani asemel hüdrofoor. Hüdrofoor ei olnud vajalik, sest elamu veevarustuse - ja kanalisatsioonisüsteem on tsentraalne. Bullerjan tüüpi ahi tagab hoones kütte ja pidi seetõttu olemas olema.
3.Hageja leidis, et kostjal puudus õiguslik alus eelmärgitud esemete demonteerimiseks ja äraviimiseks. Kinnistu müüdi enampakkumisel koos eelnimetatud sisustusega ning viidatud esemed olid kinnisasja oluliseks osaks ning päraldiseks. Kostja tekitas õigusvastase tegevusega kahju. Hagejal on õigus nõuda ära viidud esemete väärtust kahjuna. VÕS § 132 lg 1 järgi peab hüvitis võimaldama hagejal soetada samaväärse asja. Kahjusumma arvutamiseks tuli hagejal otsida „turult“ demonteeritud ja äraviidud asjadega samaväärseid asju. Hinnapakkumiste ja toodete valimisel lähtus hageja mõistlikkuse põhimõttest.
4.11.12.2019 edastas hageja kostjale nõudekirja kahju hüvitamiseks ja palus hüvitada 9042,60 eurot. Kahju summa 9042,60 eurot koosneb köögimööbli maksumusest ja selle paigaldamisest summas 3991,60 eurot, dušisüsteemi maksumusest summas 189 eurot, ukse maksumusest 75 eurot, küttesüsteemi maksumusest 4668 eurot ning käterätiku kuivati maksumusest 119 eurot. Kostja vaidles vastu ja leidis, et viidatud asju ei ole elamus olnudki. Hageja pidas seda kummaliseks, sest 16.08.2019 allkirjastatud aktis tunnistas kostja, et puudub köögimööbel, dušisüsteem, teisel korrusel uks magamistoa ja elutoa vahel ja vannitoas käterätikukuivati. Lisaks sellele teadis kostja, et elamul puudub toimiv küttesüsteem. Bullerjan tüüpi ahju eemaldamine katkestas kinnistu soojusvarustuse, kuna elamu soojusenergia allikad ei taga kogu hoone soojusvarustust.
5.Küttesüsteemi (bullerjani tüüpi ahju), köögimööbli, dušisüsteemi, ukse ning käterätikuivati olemasolu tõendab 16.03.2017 eksperthinnang. Kahju hüvitise suurusele ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Hageja viitas TsÜS § 35 lõikele 1 ja §-le 57. Bullerjani tüüpi ahi,
dušisüsteemi ja uks on kinnisasja olulised osad ning köögimööbel ja käterätikukuivati on kinnisasja päraldised.
6.Pärast kinnistu valduse vabastamist puudub elamul toimiv küttesüsteem. Fotodelt on nähtav, et katlaruumis puudub bullerjani tüüpi ahi, mis oli kogu hoonesisese soojusvarustuse põhiseade. Bullerjan tüüpi ahi sai selle paigaldamise ja ehitises soojaveevarustuse tekkimise järgselt ehitise ja kinnistu oluliseks osaks. Bullerjani tüüpi ahju olemasolu enne kinnistu valduse vabastamist kinnitab 16.03.2017 eksperthinnang, kus on märgitud, et elamu küttesüsteemiks oli õhk-õhk soojuspump, bullerjan ja kamin. Sama tõendab 27.05.2010 energiaarvutusel põhinev energiamärgis, millele vastavalt on energiaallikateks õhk-õhk soojuspump, bullerjan ning kamin. Kuna kinnistu valduse äravõtmisel selgus ahju puudumine, vastutab kostja selle eest, sest ta rikkus hageja asja säilitamise kohustust.
7.Hageja esitas bullerjan ahju puudumisega tekitatud kahju suuruse tõendamiseks xxx 20.05.2020 hinnapakkumise, mis sisaldab tahke Bullerjan kütusekatla maksumust 2260 eurot, korstna maksumust 1300 eurot, isolatsioonikanalite maksumust 3450 eurot, katla aluse maksumust 4230 eurot, sundventilatsiooni rajamise maksumust 5 220 eurot ja töö maksumust 1800 eurot ehk kõik kokku 6260 eurot.
8.xxx küttespetsalistide sõnul on bullerjan tahkekütusega õhkkütteahi ette nähtud suuremal määral tööstuslikuks kasutamiseks. Kodus on selle kasutamine ohtlik. Kui tahkekütuse põletamiseks ei piisa hapnikku, tekib vingugaas, mis võib põhjustada mürgistuse. Arvestades asjaolu, et samaväärne asi ehk bullerjani tüüpi ahi on ohtlik ja ebamugav, pidas hageja võimalikuks paigaldada hoonesse õhk-õhk soojuspumba, mis on oluliselt odavam ja ohutu. Hetkel elamus olemasolev õhk-õhk soojuspump on vananenud ja töötab nagu konditsioneer.
9.Hageja esitas õhk-õhk soojuspumba ja bullerjan ahju hindade võrdlemiseks xxx 26.10.2019 hinnapakkumise, mis sisaldab õhksoojuspumba maksumust 1930 eurot, pumba siseseadme maksumust 1060 eurot ja paigaldusmaterjalide ning montaažitööde maksumust 900 eurot. Kõik kokku koos käibemaksuga on 4668 eurot. Seega on õhk-õhk soojuspumba paigaldamine ratsionaalsem, mõistlikum ja säästvam.
10.Kinnistu üleandmise aktiga on tõendatud, et pärast kinnistu valduse vabastamist ei olnud elamus toimivat dušisüsteemi. Hageja leidis, et dušisüsteem teenib elamu eesmärgipärase kasutamise huve, mistõttu on tegemist asja olulise osaga TsÜS § 53 lg 1 mõistes. Dušisüsteem oli nähtav 16.03.2017 eksperthinnangu fotodelt, kuid ei ole nähtav hageja tehtud fotodelt. Dušisüsteemi eemaldamine häirib kinnistu veevarustust, mis tänapäeva mõistlike hügieeninõuete tingimustes ei ole mõeldav.
11.Kinnistu üleandmise ja vastuvõtmise aktiga on tõendatud, et pärast valduse vabastamist ei olnud hoones ust magamistoa ja elutoa vahel. Uks oli nähtav 16.03.2017 eksperthinnangu fotodelt, kuid ei ole nähtav hageja tehtud fotodelt. Uks on asja oluline osa, mida ei saa asjast eraldada ilma, et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks, mistõttu on tegemist asja olulise osaga TsÜS § 53 lg 1 mõistes.
12.Kinnistu üleandmise aktiga on tõendatud, et pärast valduse vabastamist puudus köögimööbel. Köögimööbel on nähtav 16.03.2017 eksperthinnangu fotodelt. 16.03.2017 on märgitud, et elamus on olemas väga heas seisukorras köögimööbel koos tehnikaga, mis oli sisse ehitatud. Elamus paiknev köögimööbel ja -tehnika teenib peaasja ehk elamut ning on sellega seotud nii ühise majandusliku eesmärgi kui ka ruumilise seose kaudu, mistõttu on tegemist kinnisasja päraldisega TsÜS § 57 lg 1 mõistes. Köögimööbel oli tellitud ja valmistatud kindla ruumi
võimalusi ja ehituslikke iseärasusi arvestades. Kuna kohtutäituri arestitud peaasi oli eluruum, oli köögi sisustus peaasja korrapärase kasutamise oluliseks eelduseks.
13.Kinnistu üleandmise aktiga on tõendatud, et pärast valduse vabastamist puudus elektrilise soojendusega käterätikuivati. Käterätikukuivati on nähtav 16.03.2017 eksperthinnangu fotodelt, kuid ei ole nähtav hageja tehtud fotodelt. Elektrilise soojendusega käterätikuivati on ettenähtud mugava temperatuuri loomiseks vannitoas, toimis ventilatsiooni normaliseerimiseks ning kõrvaldas niiskuse lõhna. Hageja arvates oli elektrilise soojendusega käterätikuivati vallasasi, mis teenis kinnisasja. Käterätikuivati oli vannitoa päraldis, sest ta oli püsivalt ruumilises ja majanduslikus seoses vannitoaga.
14.Hageja sai fotod kohtutäituri abilt S Vilt, kes avaldas, et fotod pärinesid 16.02.2017 eksperthinnangust. Fotod olid hindamisakti lehekülgedel 29-31. Pärast kinnistu aresti ei lasknud kostja kohtutäiturit elamusse sisse, mis tõendab, et kostjal oli kavatsus asjad demonteerida ja ära viia. Kostja õigusvastase tegevuse tagajärjel tekkis hagejale varaline kahju 9 042,60 eurot. TMS § 142 lg 1 kohaselt kirjutab kohtutäitur kinnisasja arestimiseks üles kinnisasja ja selle päraldised ning muud esemed, millele ulatub hüpoteek, keelab nende käsutamise ja laseb kinnistusraamatusse kanda kinnistu käsutamise keelumärke. TMS § 147 lg 1 kohaselt jäetakse arestitud kinnisasi võlgniku valdusse ning tal on õigus korrapärase majandamise piires seda valitseda ja kasutada. TMS § 142 lg 1 ja § 147 lg 1 tulenevalt ei olnud kostjal õigust kinnistult asjade äraviimisele. TMS § 150 lg 1 kohaselt on sundpakkumise esemeks kinnisasi ja koos sellega arestitud esemed. Hagejal on õigus nõuda kahju hüvitamist VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel, sest kostja rikkus seadusest tulenevat kohustust mitte kahjustada kinnisasja terviklikkust (TMS § 147 lõikest 1 tulenev käsutuskeeld).
15.Hageja esitas kostjale nõudekirja kahju hüvitamiseks 11.12.2019. Seega on hagejal õigus nõuda kahjunõudelt viivist seadusjärgses määras alates 11.12.2019. 25.05.2020 seisuga on viivise summa 330,19 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista hüvitise 9 042,60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 330,19 eurot ja sissenõutavaks muutuva viivise alates 26.05.2020 9042,60 eurolt seadusjärgses määras.
16.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja ei nõustunud, et tema väited kinnistu müümise kohta koos hagis märgitud esemetega on paljasõnaline. Sisustus oli kinnisasja oluline osa ja päraldis. Sellele ei ole kostja vastu vaielnud. TsÜS § 53 lg 2 kohaselt ei saa asi ja selle olulised osad olla eri isikute omandis. TsÜS § 53 lõikst 2 tulenevalt peavad enampakkumisel müüdud kinnisasi ja selle olulised osad olema hageja omandis. TsÜS § 57 lg 3 kohaselt eeldatakse, et asja võõrandamise või koormamise kohustus hõlmab ka asja päraldisi. Tõendamata on hoopis kostja väide, et viidatud asjad ei olnud elamus ajal, mis kohtutäitur koostas kostjale arestimisakti. Kui neid asju ei olnud elamus arestimisakti kättetoimetamise ajal, olid need ajutiselt peaasjast lahutatud. Hageja viitas TsÜS §-le 61 ja leidis, et kostja ei ole sellist tahet väljendanud.
17.Kui kostja eemaldas elamust köögimööbli, dušisüsteemi, teisel korrusel ukse, katlaruumist bullerjani tüüpi ahju ning vannitoast käterätikukuivati, ei kaotanud asjad ruumilist seost peaasjaga. Hageja ei järeldanud päraldiste eemaldamisest nende peaasja suhtes kasutamise lõpetamise tahet, vaid hageja fikseeris eeltoodud oluliste osade ja päraldiste puudumise kinnistu üleandmise – vastuvõtmise aktis.
18.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et akt tõendab üksnes esemete puudumist akti allkirjastamise hetkel. Aktiga on fikseeritud, et akti koostamise ajal puudusid kinnisasjal asjad, mis pidid seal olema. Akti eesmärgiks oli kinnisasja sihtotstarbeliseks ja jätkusuutlikuks majandamiseks vajalike asjade puudumise fikseerimine. Akt tõendab, et need olulised osad ja
päraldised oleksid pidanud olemas olema mõistlikkuse põhimõttest tulenevalt. Demonteeritud asjadele ulatus hüpoteek ja kostjal oli kohustus järgida korrapärase majandamise reegleid alates hüpoteegi seadmisest. Hageja viitas AÕS § 343 lõikele 1 ja 2.
19.Kuna kinnisasjale oli seatud hüpoteek, mis laienes olulistele osadele ja päraldistele, oli kostjal kohustus kinnisasja koos päraldistega korrapäraselt majandada ja mitte eemaldada neid hüpoteegi realiseerimise vältimiseks. Kostja oleks pidanud tagastama demonteeritud ja äraviidud asjad või asendama need samaväärsete asjadega. Vastasel juhul oli nende eemaldamine kinnisasjalt pärast hüpoteegi seadmist majandamisreeglitega vastuolus. Kostja ei ole tõendanud, et ta eemaldas eeltoodud kinnisasja olulised osad ja päraldised korrapärase majandamise käigus.
20.Paljasõnaline on kostja väide, et ta võttis laenu muuhulgas kogu küttesüsteemi väljaehitamiseks ning elamu renoveerimiseks. 13.04.2017 sõlmis kostja xxx hüpoteegi üleandmise lepingu, hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise lepingu, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingud. Sellest lepingust lähtudes tagas kinnisasjale seatud hüpoteek kõik xxx nõuded xxx vastu, mis tulenesid xxx ja xxx vahel 13.04.2017 sõlmitud laenulepingust.
21.21.03.2018 sõlmis kostja xxx hüpoteegi osalise kustutamise kokkuleppe, hüpoteekide üleandmise lepingu ja hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise lepingu, mis sai täitemenetluse algatamise aluseks. Eelnimetatud lepingus leppisid kostja ja hüpoteegipidaja kokku, et hüpoteegiga olid tagatud kõik nõude xxx vastu. Seega vale on kostja väide, et ta võttis laenu küttesüsteemi väljavahetamiseks ja elamu täielikuks renoveerimiseks. Laenulepingud olid sõlmitud xxx ja xxx vahel. Kostja ei esitanud laenulepinguid xxx ja xxx vahel, millest oleks nähtunud laenu eesmärk.
22.Ebaõige on kostja väide, et ta ei teadnud kellegi soovist tulla kinnisasjaga tutvuma. Kohtutäitur E Ve büroo maakler K A-L helistas A Rle 23.04.2019 ja küsis maja vaatamise aega, et tulla koos huvilistega. K A-L müügiaruandest nähtuvalt keeldus kostja maja näitamisest. Kohtutäitur ei pöördunud kohtu poole, kuna kahe päeva pärast algas kinnisasja enampakkumine. Vastavalt TMS § 85 lg 1 on kõigil soovijatel õigus tutvuda müüdavate asjadega alates kuulutuse ilmumisest kuni enampakkumise alguseni.
23.23.08.2018 kinnisasja arestimise aktist ja kohtutäitur E Ve büroo maakleri K A-L müügiaruandest tuleneb, et kostja ei taganud varale juurdepääsu ning ta keeldus maja näitamisest. Kostja oli vastu täitemenetlusele ja oli seega selle toimumisest teadlik. Kostja takistas täitemenetluse läbiviimist. Kostja käitumine seab kahtluse alla tema väited, et hagis märgitud esemeid ei olnud kinnisasjal käsutamise keelumärke kinnistusraamatusse kandmise ajal ega arestimise akti kostjale kättetoimetamise ajal. Kostja oleks pidanud täituriga tegema koostööd. Kostja oli pahauskne.
24.TMS § 75 lg 2 ei näe ette kohustust viia kinnisasja arestimise toiming läbi tingimata võlgniku juuresolekul või kinnisasja asukohas. Antud juhul sissenõudja oli huvitatud kinnisasja kiirest arestimisest ja kiirest nõude täitmisest, mistõttu arestitoiming tehti kohtutäituri büroos. Kuna kohtutäitur E Ve büroo maakler K A-L võttis kostjaga ühendust 23.04.2019, et kokku leppida kinnisasja vaatamise ajas ning enampakkumine algas 25.04.2019, oli ebamõistlik taotleda kohtult määruse tegemist. Hagejal ei olnud kohustust ega vajadust elamut üle vaadata. Hageja ostis elamu heas usus ja eeldas, et kinnisasi müüakse koos oluliste osadega ja päraldistega, nagu see tuleneb seadusest (TsÜS § 53 ja 57 lg 1).
25.Hageja ei nõustunud, et kohtutäituril oli kohustus üles kirjutada, millised esemed arestitakse koos kinnisasjaga. Kohtutäituril ei ole võimalik üles kirjutada kõiki päraldisi ja esemeid, millele hüpoteek ulatus. Arestimise aktis oli toodud loetelu esemetest, mida oli keelatud kinnisasjalt
eemaldada. Kostjal oli keelatud eemaldada päraldisi, sealhulgas sisse ehitatud sanitaartehnikat, köögimööblit, kütteseadmeid ja uksi. Kui akt oli kostja arvates puudulik, oleks ta pidanud esitama kaebuse kohtutäituri tegevusele. Kostja sai arestimisakti kätte 31.08.2018, kuid kaebust ei esitanud. Kuna ta kaebust ei esitanud, ei saa ta tugineda arestimisakti puudustele.
26.Hageja ei nõustunud, et hoones oli olemas küttesüsteem, sest õhk-õhk soojuspumba ja kaminaga ei ole võimalik kogu hoonet ära kütta. Enampakkumisel müüdud kinnisasi hõlmas automaatselt kogu kinnisasjal olevat vara, mistõttu puudus arestimise akti koostamisel vajadus oluliste osade/päraldiste eraldi määramiseks ja nimetamiseks. Kõik hagis märgitud esemed on käsitletavad kinnisasja oluliste osade ja päraldistena. Oluline ei ole see, et 16.03.2017 eksperthinnangus sisalduvad fotod tehti 1,5 aastat enne täitemenetluse alustamist. Kostja ei väljendanud tahet lõpetada päraldiste kasutamine peaasja huvides 1,5 aasta jooksul.
27.Kostja tellis riiklikult tunnustatud eksperdilt P V 16.03.2017 eksperthinnangu laenutagatise turuväärtuse hindamiseks ja esitamiseks krediidiasutusele. 16.03.2017 eksperthinnang oli edastatud laenuandjale ning 13.04.2017 sõlmis kostja xxx hüpoteegi üleandmise lepingu, hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise lepingu, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingud. Seega hüpoteek ulatub 16.03.2017 eksperthinnangus märgitud kinnisasja olulistele osadele ja päraldistele. Täitemenetluse käigus edastas sissenõudja eksperthinnangu kohtutäiturile ja täitur viitas sellele enampakkumise kuulutuses.
28.Alusetu on kostja väide, et hagejal tuli enne pakkumise esitamist veenduda, milliste omadustega asja ta ostab. TMS § 85 lg 1 tulenevalt on soovijatel õigus müüdavate asjadega tutvuda alates kuulutuse ilmumisest kuni enampakkumise alguseni. Sellist kohustust soovijatel ei ole. Hageja ei nõustunud, et ta ise kandis riisikot. TMS § 155 kohaselt läheb kinnisasja ja sellega koos müüdud esemete hävimise riisiko enampakkumisel ostjale üle pakkumise parimaks tunnistamisega, mitte aga kinnisasja arestimise või hüpoteegi seadmise ajast. Kostja vastusele lisatud 07.05.2019 enampakkumise akt ei tõenda kostja väiteid. Hageja ei olnud võimeline mõjutama akti sisu.
29.Kostja väide, et bullerjan ahjus tekkis rike, on tõendamata. Elamu müüdi puudustega ja ilma toimuva küttesüsteemita. Kostja ei ole tõendanud, et eraldas hagis toodud esemed elamust alaliselt ehk jäädavalt. Kompromissina pakkus hageja kostjale, et ta ei nõua kahju hüvitamist ning menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
30.Lõplikes seisukohtades leidis hageja, et tal ei ole võimalik tõendada, et kostja eemaldas hagis loetletud esemed pärast arestimisakti kätte toimetamist. Kostja ei taganud varale juurdepääsu ning keeldus maja näitamast täitemenetluse käigus. Kostja pidi olema aus ning teostama koostööd kohtutäituri ja ostuhuvilistega. Kostja käitumine oli hea usu põhimõttega vastuolus.
31.Hageja täpsustas viivise nõuet ja palus viivise välja mõista alates nõude vabatahtlikuks täitmiseks antud päevale järgnevast päevast ehk alates 28.12.2019. Kuni hagi esitamiseni 25.05.2020 oli kostja viivitanud 149 päeva. Sissenõutavaks muutunud viivis on 296,42 eurot, mille hageja palus kostjalt välja mõista.
32.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 2160 eurot. Hageja menetluskuludeks oli tasutud riigilõiv 600 eurot ja õigusabikulud 1560 eurot. Õigusabi osutati kokku 13 tunni ulatuses hinnaga 120 eurot tunnis. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane.
33.Kostja menetluskuludele vaidles hageja vastu. Hageja pidas alusetuks ajakulu hagiga tutvumiseks ja kostja konsulteerimiseks 45 min. Ebamõistlikult suur oli ajakulu 1,5 tundi, mis kulus õigusliku positsiooni kujundamiseks ja tõendite kogumiseks. Vaidlus ei olnud mahukas
ega keerukas. Vastuse koostamiseks ei saanud aega kuluda 4 tundi, vaid põhjendatud ajakulu võis olla 2,6 tundi. 14.07.2020 seisukohaga tutvumiseks pidi kuluma maksimaalselt 10 minutit. Kompromissläbirääkimistega seoses kulunud aeg ei ole põhjendatud kulu. Lõplike seisukohtade koostamise ajakulu võis olla 1 tund. Menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu on üle paisutatud ja põhjendatud ajakulu võib olla 15 minutit. Ühtlasi leidis hageja, et kostja esindaja tunnitasu on põhjendamatult kõrge, sest kostjat ei esindanud advokaat. Hageja luges mõistlikuks tunnihinnaks 60 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
34.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja pidas arusaamatuks, millele põhineb hageja väide, et kinnistu müüdi enampakkumisel koos hageja väidetud sisustusega. Hageja väide on tõendamata ning paljasõnaline. Hageja viidatud 07.08.2019 aktis on märgitud, et puudus köögimööbel, dušisüsteem, siseuks teisel korrusel, katlaruumis hüdrofoor ning vannitoas käterätiku kuivati. Akt ei tõenda, et need esemed pidid kinnisasja üleandmisel olemas olema.
35.Kostjal oli kohustus säilitada kinnisasi sellisena, nagu see oli kirjeldatud kohtutäituri koostatud kinnisasja arestimise aktis. Seega omab tähtsust, kas need asjad, millele hageja viitab, olid kinnisasjal olemas arestimisakti kostjale kättetoimetamise hetkel. Paljasõnaline on hageja väide, et kostja ei võimaldanud kohtutäituril elamusse siseneda. Vajadusel oleks kohtutäitur saanud pöörduda taotlusega kohtu poole. Hagejal ei olnud kohustust osaleda enampakkumisel ega teha pakkumisi enne, kui ta sai kinnisasja üle vaadata. Kui hageja ei soovinud elamut üle vaadata, sai ta tugineda üksnes kohtutäituri andmetele, kes samuti ei olnud kinnisasjaga tutvunud.
36.Hageja heidab kostjale ette, et viimane viis kinnistult ära asju, mille kohtutäitur oli kinnisasja arestimisel üles kirjutanud ning mille käsutamise keelanud. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et need asjad, mille äraviimist ta kostjale ette heidab, olid kohtutäituri poolt üles kirjutatud kinnisasja arestimisel. Hageja viitab 16.03.2017 eksperthinnangus sisalduvatele fotodele, kuid need ei olnud tehtud kinnisasja arestimise ajal, vaid 1,5 aastat enne täitemenetluse alustamist. Hageja ei ole tõendanud, et tema viidatud esemed olid olemas kinnisasja arestimise ja enampakkumise ajal. Kostja viitas TMS § 142 lõikele 1. Kohtutäitur on koostanud kinnisasja arestimise akti 23.08.2018.
37.Kostja viitas TMS § 145 lõikele 1 ja § 148 lõikele 1. Kostjat ei ole enne kinnisasja arestimise akti saatmist teavitatud kinnistusraamatu kandest, millega seati kinnisasjale käsutamise keelumärge. Koos arestimise aktiga saadeti kinnistusraamatu väljavõte. Seega ei saanud kostjale olla teada kohtutäituri poolt vara üleskirjutamisega kaasnevad kohustused enne arestimise akti kättesaamist. Kohtutäituri 27.05.2019 otsusest täiteasjas nr 022/2018/4075 tuleneb, et kohtutäitur on lugenud arestimisakti kostjale kui võlgnikule kättetoimetatuks 31.08.2018. Seega tekkis kostjal kinnisasja käsutamise keelust tulenev kohustus alates arestimise akti kättetoimetamisest 31.08.2018. Isegi juhul, kui lugeda arestimisest teadasaamise ajaks käsutamise keelumärke kandmist kinnistusraamatusse 28.juunil 2018, ei oleks see oluline, kuna hageja viidatud esemeid ei olnud kinnisasjal käsutamise keelumärke kinnistusraamatusse kandmise ajal.
38.Täitemenetluse käigus korraldati 6 enampakkumist, kuid mitte ühegi enampakkumise käigus kinnisasjaga ei tutvutud. Kui kostja ei võimaldanud hagejale kinnisasjaga tutvumist, ei saa hageja sellele tugineda pärast enampakkumise toimumist ja kinnisasja ostmist, sest hagejal tuli endal enne pakkumisele asumist veenduda, milliste omadustega asja ta ostab. Kui kohtutäitur ei suutnud enampakkumisel osalejatele tagada kinnisasjaga tutvumist pärast enampakkumise väljakuulutamist, oleks kohtutäituril tulnud pöörduda kohtu poole TMS § 28 alusel. Kohtutäitur
kohtusse ei pöördunud ega avaldanud soovi tulla elamusse päraldiste kontrollimiseks. Alusetud on hageja väited, et kostja ei võimaldanud kohtutäituril tulla elamuga tutvuma.
39.Kostja esitas tõendina enampakkumise kuulutuse. Kinnistuga tutvumiseks oleks tulnud eelnevalt registreeruda. Kostjale ei ole teada, et keegi oleks eelnevalt tutvunud. Hageja viidatud maaklerid on kostjale tundmatud. Arestimise aktist ega enampakkumise kuulutusest ei nähtu, millistele kinnisasja päraldistele arestimine ulatub ja millised on need päraldised, mida koos kinnisasjaga müüakse. Hageja, kes ei ole enne elamu ostmist teinud endale selgeks müüdava asja omadusi, kannab ise riisikot, et asja omadused ei vasta tema ootustele.
40.Kostja viitas TMS § 142 lõikele 1. Kohtutäituril oli kohustus kirjutada üles, millised konkreetsed esemed arestitakse koos kinnisasjaga. Kohtutäitur seda ei teinud, sest ta ei viibinudki üleskirjutamisel kinnisasjal, vaid akt koostati kohtutäituribüroos. Kostja viitas TMS § 143 lõikele 3. Kohtutäitur on piirdunud vaid üldiste asjade loeteluga. Kõik need olid elamus olemas ehk ehitise aknad, uksed (mitte siseuksed), sanitaartehnika, kütte-, vee-, elektri-ja kanalisatsioonisüsteem. Hageja ise nõustus, et küttesüsteem oli elamus olemas ning selleks oli õhk-õhk soojuspump ja kamin. Kohtutäitur sai üksnes vaatluse käigus fikseerida, et majal on aknad ja välisuksed.
41.Kui kohtutäitur oleks välja selgitanud, üles kirjutanud ja arestinud kinnisasja päraldised, mis asusid elamus sees, oleks ta saanud välja selgitada ja anda informatsiooni enampakkumisel osalejatele, milline on vara täpne koosseis. Kuna kohtutäituril neid andmeid teada ei olnud, ei saanud ta vastavat informatsiooni osalejatele selgitada. Sellest hoolimata nõustus hageja enampakkumisel osalema. Kostja viitas 07.05.2019 enampakkumise aktile, kus hageja kinnitas, et on varaga tutvunud ja on selle seisundist teadlik ega oma pretensioone.
42.Hagis on hageja asunud väitma, et ta ei saanud kinnisasjaga tutvuda. 16.03.2017 koostatud hindamisaktil ei ole õiguslikke tagajärgi, sest kohtutäitur ei saanud vara üleskirjutamisel tugineda mitte 16.03.2017 aktis toodud fotodele, vaid üles sai kirjutada üksnes reaalselt olemasolevaid esemeid. Hageja ei ole kohtutäiturilt nõudnud kinnisasjaga tutvumise võimaldamist.
43.Kostja sai kinnisasja omanikuks pärimise teel. Kinnistul asuv elamu oli algselt ehitatud suvilana ja kuulus kostja vanaemale, seejärel kostja isale. Kinnistut on remonditud ja kohendatud pidevalt. Kostja tegeleb juba aastaid ehitusega ning 2017 aastal tekkis vajadus suuremaks remondiks. Nimelt tekkis üpris vanas bullerjan ahjus rike, mille tagajärjel täitus kogu elamu suitsuga. Kostja võttis xxx laenu muuhulgas kogu küttesüsteemi väljavahetamiseks ja elamu täielikuks renoveerimiseks. Kostja pere asus 2017 aasta lõpus elama kõrvalkinnistul asuvasse elamusse. Kostjal ei olnud vahendeid laenumaksete korrektseks tasumiseks ja kinnistu realiseeriti täitemenetluses. Kui hageja oleks enne kinnistu omandamist sellega tutvunud, oleks ta saanud teada, et juba arestimise ajal ei olnud elamus neid esemeid, millistele hageja viitas.
44.Kuna hageja ei ole tõendanud, et tema viidatud esemed olid arestitud, ei pea kostja vajalikuks esitada seisukohta nende tegeliku olemasolu, hindade ja muu osas. Nõude esmase tõendamise kohustus lasub hagejal. Hageja väide, et kostja rikkus seadusest tulenevat kohustust mitte kahjustada kinnisasja terviklikkust, on tõendamata.
45.Lõplikes seisukohtades jäi kostja varasemate vastuväidete juurde. Kuna hageja märgitud asju ei olnud kinnistul juba enne kinnisasja arestimise akti koostamist, ei saa hageja nõuda, et esemed oleks pidanud seal olema kinnisasja enampakkumisel müümise järgselt. Seega ei laienenud neile arest. Hageja tugineb asjade puudumise tõendamisel 16.03.2017 tehtud fotodele, kuid vara on arestitud peaaegu 1,5 aastat hiljem. Hageja ei ole tõendanud, et hagiavalduses loetletud esemed
olid arestitud ning kostja eemaldas need kinnistult pärast seda, kui talle oli arestimise akt kätte toimetatud.
46.Kostja ei nõustunud, et ta käitus pahatahtlikult, kui ei lubanud kohtutäiturit ja kohtutäituri maaklerit varaga tutvuda. Kuna kohtutäitur ise ei pidanud vajalikuks koostada vara arestimise akti kinnistul, ei ole arestimise aktiga võimalik tõendada hageja väidetud esemete aresti. Maakler helistas kostjale ainult ühel korral 23.04.2019. Kinnisasjaga tutvumine pidi kuulutuse kohaselt toimuma eelregistreerimisega 17.04.2019. Kostja viitas TMS § 85 lõikele 2, mille kohaselt määrab kohtutäitur asjadega tutvumiseks kindlad ajad. Kui asjad on võlgniku valduses, on võlgnikul õigus nõuda, et tutvumine toimuks täitetoiminguteks ettenähtud aja piires. Kohtutäitur peab arvestama omaniku huve.
47.TMS § 85 lg 1 kohaselt on soovijatel õigus müüdavate asjadega tutvuda alates kuulutuse ilmumisest kuni enampakkumise alguseni. Enampakkumise kuulutuse kohaselt algas enampakkumine 25.04.2019 ja järelikult oleks elamut saanud vaadata ainult 24.04.2019. Ühepäevase ette teatamisega ei järgitud omaniku huve ning kostja keeldumine oli põhjendatud. Kohtutäituri määratud aega asjaga tutvumiseks ei järgitud. Vaatamata kohtu selgitustele hageja nõuet täiendavalt ei tõendanud. Kuna hageja nõue on alusetu, ei ole tal õigust nõuda viivist.
48.Menetluskuludena palus kostja välja mõista kulud õigusabile 9 tunni ja 40 minuti ulatuses. Hagi materjalidega tutvumiseks ja asjaolude selgitamiseks telefoni teel kulus 45 minutit. Ekirjade vahetuseks tõendite kogumiseks ja õiguslikuks analüüsiks kulus 1,5 tundi. Vastuse koostamiseks hagile kulus 4 tundi. Hageja seisukohtade ja tõenditega tutvumiseks kulus 20 minutit. Kompromissläbirääkimiste pidamiseks kulus 15 minutit. Kostja seisukoha esitamiseks etoimingu vahendusel kulus 10 minutit. Hageja lõplike seisukohtadega tutvumiseks kulus 10 minutit ja kostja lõplike seisukohtade koostamiseks 2 tundi. Menetluskulude nimekirja koostamiseks kulus 30 minutit. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu on 120 eurot ja õigusabi kulude summa 1160 eurot. Kuna lepinguline esindaja ei ole käibemaksukohustuslane, käibemaksu arvestamist ei toimu. Kostja palus hagejalt välja mõista ka viivise menetluskulude summalt seadusjärgses määras.
KOHTU PÕHJENDUSED
49.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi ei kuulu rahuldamisele.
50.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ostis 03.05.2019 kohtutäituri korraldatud avalikult enampakkumiselt kostjale kuulunud kinnistu xxx; 2) enne kinnistu ostmist hageja elamuga tutvumas ei käinud; 3) kostja andis hagejale kinnisasja valduse üle 07.08.2019 ning 16.08.2019 allkirjastasid pooled selle kohta akti; 4) 16.08.2019 aktis on märgitud, et elamus puudus köögimööbel, dušisüsteem, teisel korrusel elutoa ja magamistoa vaheline siseuks, elektriline käterätikukuivati ja hüdrofoor.
51.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab hüvitama hagejale tekkinud kahju ja tasuma viivist põhjusel, et elamu valduse üleandmisel ei olnud selles köögimööblit, dušisüsteemi, siseust teisel korrusel, elektrilist käterätikukuivatit vannitoas ja bullerjan ahju.
52.Hageja leidis, et kostja viis elamust õigusvastaselt ära selle olulised osad ja päraldised, millistega koos kinnistu enampakkumisel müüdi. Hagejale tekkis kahju 9042,60 eurot, mis
koosneb uue köögimööbli paigaldamise maksumusest, dušisüsteemi, käterätikukuivati ja ukse maksumusest ning uue küttesüsteemi rajamise maksumusest. Hageja viidatud esemete olemasolu elamus tõendas 16.03.2017 koostatud eksperthinnang. Hagejale üle antud elamus oli küll küttesüsteem, kuid puudus bullerjan ahi, mis oleks piisava kütte tagamiseks vajalik. Kuna bullerjan ahi on kodus kasutamiseks ohtlik, tuleb rajada uus küttesüsteem. Kostja ei ole tõendanud, et hageja viidatud esemeid ei olnud elamus enam ajal, mil kohtutäituri arestimisakti koostas. Kostja ei ole väljendanud tahet esemete eemaldamiseks ega eemaldanud esemeid korrapärase majandamise käigus. Lisaks ulatus eemaldatud esemetele hüpoteek. Kostja oli pahauskne, sest ta takistas täitemenetluse läbiviimist.
53.Kostja hinnangul ei olnud hageja tõendanud, et kinnistu müüdi enampakkumisel koos hageja viidatud esemetega. Kinnistu üleandmisel koostatud akt ei tõenda, et hageja väidetud esemed pidid elamus olemas olema. Kostjal oli kohustus säilitada kinnisasi arestimise aktis märgitud kujul, mis toimetati talle kätte 31.08.2018, kuid aktis hageja väidetud esemeid märgitud ei olnud. Hageja ei saanud tugineda 16.03.2017 koostatud hindamisaktile. Hageja ei avaldanud soovi tulla elamuga tutvuma. Hageja on nõustunud, et elamus oli küttesüsteem olemas ja selleks oli õhk-õhk soojuspump ning kamin.
54.Kohus leiab, et hageja nõue ei kuulu rahuldamisele, sest hageja ei ole tõendanud nõude rahuldamise eelduseks olevaid asjaolusid. Hageja ei ole tõendanud, et kinnisasja arestimise ajal olid elamus olemas need esemed, milliste seadusevastast eemaldamist hagis kostjale ette heideti. Ainuüksi asjaolust, et elamu valduse ülendamise ajal nende esemete olemasolu ei tuvastatud, ei saa järeldada, et esemed pidid elamus olemas olema.
55.TsÜS § 53 lg 1 kohaselt on asja oluline osa selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. Eeltoodust lähtuvalt ei saa kohtu hinnangul mitte iga eset lugeda elamu oluliseks osaks. Muuhulgas ei saa elamu oluliseks osaks lugeda mööbliesemeid, milliseid saab elamut kahjustamata sellest eraldada isegi siis, kui tegemist on eritellimusel valmistatud mööbliga.
56.TsÜS § 54 lg 1 järgi on kinnisasja olulised osad sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. TsÜS § 55 lg 1 kohaselt on ehitise olulisteks osadeks asjad, millest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata. Seega saab erinevaid esemeid lugeda ehitise osadeks vaid siis, kui nad on ehitisega püsivalt ühendatud ja nende eemaldamine toob kaasa ehitise kui asja või eraldatava asja olulise kahjustamise. Eeltoodust lähtuvalt ei ole kohtu hinnangul mööbel, sealhulgas käterätikukuivati või köögimööbel, elamu oluliseks osaks. Ahju lugemine ehitise oluliseks osaks sõltub sellest, kas vastava seadme eraldamine tooks kaasa ehitise ja selle küttesüsteemi kui terviku olulise kahjustamise. Elamu siseuks ning käsiduši voolik ei ole samuti kohtu hinnangul ehitise olulisteks osadeks, sest neid saab ehitisest eemaldada ilma ehitist oluliselt kahjustamata.
57.TsÜS § 57 lg 1 järgi on päraldis vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. TsÜS § 57 lg 2 järgi ei ole asi päraldis, kui seda käibes päraldiseks ei loeta. Kohtu hinnangul võib ehitise päraldisteks lugeda küttesüsteemist eraldatavat ahju, elamu siseust, dušivoolikut, käterätiku kuivatit ning eritellimusel valmistatud mööblit.
58.TsÜS § 61 lg 1 sätestab, et asi lakkab olemast päraldis selle lahutamisel peaasjast, kui ühtlasi on väljendatud õigustatud isiku tahe lõpetada päraldise kasutamine peaasja huvides. Eeltoodust tuleneb, et kui ehitise seadusjärgse omaniku tahtel eemaldatakse ehitisest mõni selle päraldis, lakkab ese olemast päraldis. Asjakohatu on kohtu hinnangul seejuures hageja väide, et kui kostja
enne arestimisakti kätte toimetamist mõne päraldiseks olnud eseme ehitisest eemaldas, oleks ta pidanud tegema eemaldamiseks mõne vorminõudele vastava tahteavalduse või väljendama ühel või teisel viisil oma tahet hagejale, kes hiljem enampakkumisel kinnistu ostis. Kui kostja eemaldas ehitisest enne kinnistu arestimist mõne elamu päraldiseks olnud eseme ja lahutas selle ruumiliselt elamust, tuleb kostja kui tolleaegse õiguspärase omaniku tahet eeldada. Tahte olemasolu tõendamiseks ei pidanud kostja kellelegi tegema mistahes vormis tahteavaldusi.
59.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 142 lg 1 sätestab, et kinnisasja arestimiseks kirjutab kohtutäitur üles kinnisasja ja selle päraldised ning muud esemed, millele ulatub hüpoteek, keelab nende käsutamise ja laseb kinnistusraamatusse kanda kinnistu käsutamise keelumärke. TMS § 143 p 3 kohaselt peavad kinnisasja arestimise aktis olema muuhulgas märgitud kinnisasja päraldised ja olulised osad. Eeltoodust tuleneb, et kinnisasja arestimise aktis tuleb konkreetselt loetleda need ehitise päraldised ja olulised osad, mis on arestitud.
60.TMS § 147 lg 1 sätestab, et arestitud kinnisasi jäetakse võlgniku valdusse ning korrapärase majandamise piires võlgniku valitseda ja kasutada, välja arvatud kinnisasja sundvalitsemisele määramise puhul. Eeltoodust tuleneb, et kostjal kui võlgnikul oli õigus kinnisasja ka pärast arestimist korrapärase majandamise käigus valitseda ja kasutada. Iseenesest on õige hageja väide, et pärast kinnistu arestimist ei olnud kostjal õigust eraldada ehitise olulisi osi või päraldisi.
61.TMS § 148 lg 1 näeb ette, et arestimine loetakse kehtivaks alates ajast, kui arestimisakt on võlgnikule kätte toimetatud, või ajast, kui kinnistusraamatusse kantakse keelumärge, kui see toimub enne akti võlgnikule kättetoimetamist. Seega lasus kostjal kohustus tagada kinnisasja oluliste osade ja päraldiste olemasolu alates ajast, mil arestimisakt oli talle kätte toimetatud.
62.Nõude esitamisel kostja vastu tugines hageja ühtlasi AÕS § 343 lõikele 1, mille järgi ulatub hüpoteek kinnisasja osadele, päraldistele ja viljadele. Hüpoteek ei ulatu kinnisasja päraldistele, mis ei ole kinnisasja omaniku omandis. Samas tuleneb AÕS § 343 lõikest 2, et hüpoteek ei ulatu päraldistele, osadele ja loodusviljadele, mis on enne kinnisasja arestimist korrapärase majandamise kohaselt võõrandatud või kinnisasjast alatiseks eemaldatud. Eeltoodust tulenevalt on hageja ekslikult järeldanud, et kostja ei tohtinud juba enne arestimisakti kätte toimetamist elamust ühtegi päraldist ega osa eemaldada. Kostjal kui kinnisasja õiguspärasel omanikul oli õigus enne arestimist eemaldada elamust selle osi ja päraldisi.
63.VÕS § 1045 lg 1 punkti 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Õige on hageja väide, et kui kostja oleks pärast kinnisasja arestimist eemaldanud sellelt arestimisaktis märgitud päraldised ja olulised osad, oleks tegemisest seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega, millest tulenevalt peab hüvitama tekitatud kahju.
64.VÕS § 132 lg 1 näeb ette, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 132 lg 3 näeb ette, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt § 132 lõikele 1.
65.Eeltoodust tulenevalt peaks elamu oluliste osade või päraldiste kaotsimineku korral rikkuja maksma hüvitist, mis vastab uue samaväärse asja soetamise mõistlikele kuludele. Kui aga eemaldati ese, mis ei olnud uus, tuleb arvestada kaotsiläinud eseme väärtust. Eeltoodust ei
tulene, et ehitise osade või päraldiste eemaldamisel saaks kahju hüvitisena nõuda igal juhul uute asjade soetamiseks või rajamiseks ning paigaldamiseks vajalikku kulu.
66.Kohus selgitas hagejale 09.10.2020 pöördumises (toimiku lk 114-115) vajadust välja tuua ning tõendada kahju nõude esitamise eelduseks olevaid asjaolusid. Kohus selgitas hagejale, et kui hageja heidab kostjale ette arestitud kinnisasja korrapärase majandamise käigus päraldiste või oluliste osade eemaldamist, saab selle kohustuse rikkumist kostjale ette heita alates ajast, mil kostjale oli arestimise akt kätte toimetatud. Kohus selgitas hagejale vajadust välja tuua ja tõendada, et tema viidatud esemed olid arestitud ja kostja eemaldas need kinnistult pärast seda, kui talle oli arestimise akt kätte toimetatud. Samuti selgitas kohus hagejale VÕS § 132 lg 1 ja lg
2.Vaatamata kohtu selgitustele hageja oma nõuet täiendavalt ei põhistanud ega tõendanud.
67.Oma väidete tõendamiseks esitas hageja kohtule 05.05.2020 tehtud fotod (toimiku lk 6-19), mis tema hinnangul pidid tõendama, et elamus ei olnud köögimööblit, dušisüsteemi, ust teisel korrusel magamistoa ja elutoa vahel, bullerjan tüüpi ahju ja käterätikukuivatit. Eelmärgitud esemeid fotodelt tõepoolest ei nähtu. Samas ei saa fotodelt järeldada, millal need esemed elamus olid ja millal need eemaldati. Fotodelt ei saa järeldada, et kõigi hageja väidetud eseme eemaldamisega oleks elamut oluliselt kahjustatud.
68.Fotodelt võib järeldada, et töötasapind ja kapid on eemaldatud seinast, kus varasemalt võis asuda köögimööbel. Samuti nähtub fotodest, et vannitoas puudub koos voolikuga käsidušš, kuid laedušš ja kraan on olemas, mistõttu ei saa väita dušisüsteemi täielikku puudumist või selle kahjustamist ühe osa eemaldamise tõttu. Fotodelt nähtub ühe vaheukse puudumine, kuid ei saa järeldada, et selle tõttu oleks elamut oluliselt kahjustatud. Mis täpselt on eemaldatud tehnilisest ruumist ja kas tegemist oli küttesüsteemi osaga või mitte, fotodest järeldada ei saa. Samuti ei saa fotodest järeldada, kas tualettruumist on eemaldatud käterätikukuivati või mõni muu mööblidetail.
69.Kinnistusraamatu väljavõttest (toimiku lk 20-21) nähtub, et hageja omandas kinnisasja kostjalt ja kanti omanikuna kohtutäituri avalduse alusel kinnistusraamatusse sisse 09.05.2019. Iseenesest pooled selle asjaolu üle ei vaidle.
70.16.08.2019 koostati kinnistu üleandmise-vastuvõtmise akt (toimiku lk 22), millega kostja andis hagejale üle xxx asuva kinnistu valduse. Mõlemad pooled kinnitasid aktis allkirja andmisega, et kinnistu seisukord vastab aktis kirjeldatule. Aktis on märgitud, et kinnistu seisukord on keskmine, välja arvatud asjaolu, et puudus köögimööbel, dušisüsteem, teisel korrusel uks magamistoa ja elutoa vahel, hüdrofoor katlaruumis ning käterätikukuivati vannitoas.
71.Kohus nõustub kostja väidetega, et akti tehtud märgetest saab järeldada vaid seda, et selles märgitud esemed puudusid elamus valduse üleandmisel. Millal vastavad esemed olemas olid ja millal need eemaldati, valduse üleandmise aktist järeldada ei saa. Kohtu hinnangul ei saa erinevalt hageja väidetest aktist järeldada, et elamust oli eemaldatud nimelt bullerjan tüüpi ahi. Aktis on viidatud hoopis hüdrofoori puudumisele, mis ei ole kütteseade, vaid tarbevee paisupaak. Asjakohane ei ole hageja väide, et tegelikult puudus hoopis bullerjan ahi, sest elamu veevarustus oli tsentraalne. Viimast väidet ei ole hageja tõendanud ning kohus ei pea võimalikuks, et pooled eksisid akti koostamisel tehnilise seadme nimetamisel sellisel määral. Seega ei tõenda akt, et elamust oli eemaldatud bullerjan ahi.
72.23.08.2018 on kohtutäitur koostanud kinnisasja arestimise akti (toimiku lk 77-80). Akti koostamise juures kostja kui võlgnik ei viibinud. Kinnisasja arestimisel on viidatud kinnistusraamatu kandele ning kahele elamust väljastpoolt tehtud fotole. Arestimise aktis on märge: „kinnisasja päraldised ja olulised osad: kinnisasjal asuvad ehitised ja nende päraldised
ning olulised osad, sh nende aknad, uksed, sanitaartehnika, kütte-, vee-, elektri- ja kanalisatsioonisüsteem“.
73.Täpsemalt ei ole loetletud, millest need päraldised või olulised osad koosnesid. Arestimise aktist ei nähtu, et selle koostamisel oleks käidud elamus sees ning märgitud sisuliselt üles sanitaartehnika ja küttesüsteemi osad. Aktist ei nähtu, kas selle koostamisel olid olemas teise korruse siseuks, köögimööbel, hageja viidatud bullerjan ahi, dušisüsteemi voolik, käterätikukuivati ja köögimööbel. Otseselt nende esemete arestimisele kinnisasja oluliste osade või päraldistena aktis viidatud ei ole. Seega ei nähtu hageja esitatud tõenditest, et koos kinnisasja arestimisega arestiti selle oluliste osade või päraldistena teise korruse siseuks, köögimööbel, bullerjan ahi, käterätikukuivati ja dušivoolik koos käsidušiga. Arestimise aktis on üldiselt viidatud küttesüsteemile, kuid ei ole loetletud selle osi. Hageja on nõustunud, et tegelikult oli elamus küttesüsteem olemas ning see koosnes õhk-õhk soojuspumbast ja kaminast. Hageja on väitnud, et olemasolev küttesüsteem oli ebapiisav, kuid kuna aktis ei ole konkreetseid kütteseadmeid märgitud, ei saanud sellest tuleneda kostjale kohustust tagada selliste esemete olemasolu, mida tegelikult ei arestitud.
74.27.05.2019 koostas kohtutäitur otsuse täiteasjas nr 022/2018/4075 (toimiku lk 81-82). Kaebusest nähtub, et kostja oli esitanud kaebuse 23.08.2018 arestimise aktile. Otsusest nähtub, et vara arestimise akt oli kostjale saadetud e-postiga, loeti kätte toimetatuks hiljemalt 31.08.2018 ning kostja oli kaebuse sellele esitanud hilinemisega. Kostja kaebus jäeti läbi vaatamata. Seega võib esitatud tõendist järeldada, et kostjal tekkis kohustus arestitud kinnisasja korrapäraselt majandada ning tagada kõigi arestitud osade ja päraldiste säilimine alates 31.08.2018. Küll aga ei saa esitatud tõenditest järeldada, et kostjal tekkis alates 31.08.2018 kohustus tagada teise korruse siseukse, köögimööbli, bullerjan ahju, käterätikukuivati ja dušivooliku säilimine, sest neid esemeid aktiga ei arestitud.
75.xxx on kostja tellimusel 16.03.2017 koostanud hindamisakti (toimiku lk 33-51), mis oli vajalik laenutagatise turuväärtuse hindamiseks. Akti koostamisele eelnevalt tehti elamu ülevaatus. Aktis märgitu kohaselt oli elamus sisse ehitatud köögimööbel ning küttesüsteemi osadeks olid õhk-õhk soojuspump, bullerjan ja kamin. Aktile lisatud fotodest (toimiku lk 47-48, lk 53-58) nähtub köögi tasapind koos kappidega ja dušiotsik koos voolikuga. Samuti võib järeldada, et teisel korrusel oli siseuks. Käterätikukuivatit fotodelt ei nähtu. Samuti ei nähtu fotodelt, kas või millise bullerjan ahjuga elamus tegemist oli.
76.Kohus leiab, et ainuüksi sellest, kas või millised esemed olid elamus 16.03.2017, ei saa järeldada, et samad esemed pidid elamus tingimata olemas olema seisuga 16.08.2019, mil elamu valdus hagejale üle anti. Kohus nõustub kostja väitega, et alates 16.03.2017 akti koostamisest kuni arestimisakti kostjale kättetoimetamiseni 31.08.2018 oli kostjal õigus elamust selle osi ja päraldisi eemaldada ning tegu ei olnud õigusvastase käitumisega. Kohus leiab, et hageja kahju hüvitamise nõue tuleb tervikuna jätta rahuldamata põhjusel, et hageja ei ole tõendanud nõude rahuldamise peamist eeldust ehk kostja õigusvastast käitumist. Hageja ei ole tõendanud, et tema väidetud esemed olid elamus olemas selle arestimise ajal, olid päraldiste või oluliste osadena samuti arestitud ning kostja rikkus kohustust tagada nende esemete säilimine.
77.Hageja viited sellele, et kostja käitus pahauskselt ega võimaldanud enampakkumisel osalejatel või kohtutäituril elamut üle vaadata, ei ole asjakohased. Need väited ei võimalda hageja nõuet rahuldada olukorras, kus kostja õigusvastane käitumine on jäänud tõendamata. Riigikohus on selgitanud, et ainuüksi hea usu põhimõttest tuleneva kohustuse rikkumise tõttu ei saa kahju hüvitamise nõuet rahuldada, kui see ei ole võimalik delikti või muu lepinguvälise võlasuhte järgi (RK TKo 3-2-1-34-16, p 34).
78.Seda, et kostja oleks käitunud hea usu põhimõtte vastaselt, ei ole hageja kohtu hinnangul tõendanud. Pooled ei vaidle selle üle, et enne enampakkumisel osalemist hageja ise ei avaldanud kordagi soovi elamuga tutvuda. Õige on hageja väide, et tal iseenesest ei olnud sellist kohustust, kuid enampakkumisel osalemisel ilma elamut üle vaatamata võttis hageja ise endale riski tulenevalt sellest, et elamus ei ole enam kõiki esemeid, milliste olemasolu oleks hageja soovinud.
79.04.04.2019 avaldati täitemenetluses kinnisasja enampakkumise teade (toimiku lk 83), milles teatati avalikul elektroonilisel enampakkumisel xxx kinnisasja müümisest. Enampakkumisele registreerimine algas 04.04.2019 ja lõppes 25.04.2019. Enampakkumine pidi algama 25.04.2019 ja lõppema 03.05.2019. Teate kohaselt pidi kinnisvaraga tutvumine toimuma eelregistreerimisega 17.04.2019 kell 15.00 või muul eelnevalt kokku lepitud ajal kinnisasja asukohas. Tutvumiseks tuli helistada teates märgitud maakleritele. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta registreeris end 17.04.2019 toimuma pidanud elamuga tutvumisele.
80.07.05.2019 koostati kordusenampakkumise akt (toimiku lk 84). Kordusenampakkumisel osales hageja. Hageja ostis kinnistu alghinnaga. Aktis kinnitas hageja pakkujana, et ta on tutvunud enampakkumise tingimustega ning on tutvunud varaga, on teadlik vara olukorrast ega oma selles osas pretensioone kohtutäiturile ega oksjonikeskusele. Seega võttis hageja aktis antud kinnitusega enda kanda riski seoses sellega, millised esemed elamus tegelikult asuvad või ei asu.
81.Hageja esitas kohtule dokumendi, mida ta nimetas kohtutäituri büroo maakleri K A-L müügiaruandeks (toimiku lk 112). Dokumendil endal puuduvad selle koostaja andmed ja puudub allkiri. Aruandes on märgitud, millal on maja kuulutused sisestatud portaali city24.ee ja millal on huvilised maaklerile helistanud. Aruande kohaselt on maakler helistanud 23.04.2019 kostjale ja küsinud maja vaatamise aega, kuid kostja keeldus maja näitamisest. Kohus leiab, et kuna tõendis puudub selle koostaja nimi ja allkiri, ei ole tegemist usaldusväärse tõendiga, mis tõendab kostja keeldumist elamu näitamisel. Kohus loeb põhjendatuteks ka kostja vastuväiteid, et kuna elamuga tutvumine pidi toimuma 17.04.2019, ei saanud kostjal olla kohustust tagada elamule ligipääsu muudel aegadel. Kokkuvõttes leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud väiteid, milliste kohaselt käitus kostja pahauskselt.
82.11.12.2019 saatis hageja kostjale kahju hüvitamise nõude (toimiku lk 23-25), milles nõudis 9042,60 euro hüvitamist hiljemalt 27.12.2019. Kostja vastas sellele 14.12.2019 (toimiku lk 32) ja pidas arusaamatuks, miks vastavad asjad hageja arvates elamus olid. Kostja soovis teada saada, mida on hageja silmas pidanud hüdrofoori ja dušisüsteemi all. Seega ei saa esitatud tõenditest järeldada, et kostja oleks kohtumenetluse eelsel ajal ühelgi viisil nõustunud, et ta vastutab hageja väidetud esemete puudumise eest.
83.Kohus leiab, et kuna hageja ei ole tõendanud nõude rahuldamise eeldusi, tuleb hageja kahju hüvitamise nõue summas 9042,60 eurot jätta rahuldamata. Kuna hageja ei ole tõendanud nõude rahuldamise eeldusi, ei pea kohus vajalikuks eraldiseisvalt hinnata tõendeid, milliseid hageja esitas kahju suuruse kohta (toimiku lk 26-31, lk 52). Kohus üksnes märgib, et vaatamata kohtu selgitustele ei põhistanud ega tõendanud hageja, miks on tal õigus nõuda kostjalt uue köögimööbli tellimise ja paigaldamise ning uue küttesüsteemi rajamise kulu hüvitamist. Kuna hageja nõue jääb rahuldamata, ei pea kohus vajalikuks hinnata asjaõiguslepinguid (toimiku lk 95-111), sest asjas ei oma tähtsust see, millise kohustuse tagamiseks kinnistule hüpoteek seati. Kuna kohus jätab rahuldamata põhinõude, ei kuulu rahuldamisele ka sissenõutavaks muutunud viivisenõue 296,42 eurot ja alates 26.05.2020 sissenõutavaks muutuva viivise nõue.
84.TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja
põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
85.Kostja palus hagejalt menetluskuludena välja mõista kulud õigusabile summas 1160 eurot ilma käibemaksuta. Õigusabi osutati hinnaga 120 eurot tunnis. Hageja pidas õigusabi osutamiseks kulunud aega ülepaisutatuks ja leidis, et kuna kostjat esindas menetluses jurist ja mitte advokaat, oleks tema mõistlik tunnitasu suurus pidanud olema 60 eurot tunnis. Kohus nende hageja väidetega ei nõustu. Hageja enda esindaja tunnitasu suurus oli samuti 120 eurot ning hagejat ei esindanud asjas advokaat. Kohus leiab, et kostja esindaja tunnitasu suurus on mõistlik ega ole ülemäärane.
86.Ühtlasi ei nõustu kohus hageja väidetega, et kostja esindaja ajakulu õigusabi osutamiseks on ülepaisutatud. Kohus osundab, et hageja esindaja enda õigusabi osutamiseks kulunud aeg on suurem, kui kostja esindajal kulunud aeg ning hageja lepingulise esindaja kulud ületavad kostja lepingulise esindaja kulusid. Kohus leiab, et kostja esindaja ajakulu on kooskõlas hageja esitatud seisukohtade keerukuse, kostja enda esitatud seisukohtade mahu ja neile lisatud tõendite hulga, samuti muude menetluses vajalike toimingute tegemiseks eeldavalt vajaliku ajaga. Hagejalt tuleb kostja kasuks menetluskuludena välja mõista 1160 eurot. Kooskõlas kostja taotlusega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt 1160 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.