Provial OÜ hagi Gvel Veod OÜ vastu võla, viivise, sissenõudmiskulu ja täiendava viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.06.2025. a otsus (lihtmenetlus)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Gvel Veod OÜ apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
4325 eurot 16 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Provial OÜ (registrikood 12438658), lepinguline esindaja Ferenc Koso Kostja Gvel Veod OÜ (registrikood 14605468), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Gvel Veod OÜ apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 03.06.2025. a otsuse peale menetlusse võtmata.
2.Jätta apellatsioonimenetluse kulud Gvel Veod OÜ kanda. Q.T ei ole praeguses menetlusetapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Edasikaebamise kord ja tähtajad Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Riigikohtus võib hagimenetluses menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama
2-24-130709 kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Provial OÜ (avaldaja, hageja) esitas 27.08.2024 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse Gvel Veod OÜ-lt (võlgnik, kostja) 4248,08 euro saamiseks. Maksekäsku ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada, mistõttu Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning edastas asja Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 25.11.2024 Harju Maakohtule hagi kostja vastu põhivõla suurusega 3469,60 eurot, viivise suurusega 390,53 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot ja täiendava viivise saamiseks.
2.1.Hagiavalduse kohaselt osutas hageja kostjale suulise lepingu alusel transporditeenuseid. Hageja esitas kostjale transporditeenuste eest järgmised arved: 1) 30.09.2023.a arve nr 228 suurusega 3849,60 eurot ja 2) 22.12.2023.a arve nr. 238 suurusega 720 eurot. Kostja tasus 500 eurot arvest nr 228 ja 600 eurot arvest nr 238 . Seega on kostjal tasumata 3469,60 eurot. Kostja lubas võla osade kaupa tasuda, kuid ei teinud seda. Hageja arvestas seadusjärgses määras viivist õigeaegselt tasumata summalt 0,029 % iga viivitatud päeva eest. 25.11.2024.a seisuga võlgnes kostja hagejale 390,53 eurot viiviseid. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu ning palus selle rahuldamata jätta. Kostja väitel ei ole ta hagejaga veoteenuse lepingut sõlminud. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 03.06.2025. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 3469,60 eurot, viivise 659,97 eurot ning sissenõudmiskulud 40 eurot, samuti seadusjärgses määras viivise põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhivõla kohase täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda, määras need rahaliselt kindlaks ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1390 eurot ning seadusjärgses määras viivise menetluskuludelt. Maakohus ei andnud luba otsuse edasikaebamiseks.
4.1.Maakohus selgitas, et lahendab hagi lihtsustatud korras, kuna hagi hind ei ületa põhivõla puhul 3500 eurot ning koos kõrvalnõuetega 7000 eurot (TsMS § 405 lg 1). Maakohus selgitas pooltele 22.04.2025 istungil, et TsMS § 405 lg 1 p 5 kohaselt tunnustab maakohus asjas tõendina ka menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all.
4.2.Maakohus tuvastas menetluses järgmist:
2
2-24-130709 -
Hageja esitas kostjale 30.09.2023 arve-saatelehe nr. 228 summaga 3849,60 eurot, teenuse nimetus „Liiv Nord Tref“, kogus 1034,84 tonni, ühiku hind 3,10 eurot, lisaks käibemaks. Maksetähtaeg 30 päeva;
-
Hageja esitas kostjale 22.12.2023 arve-saatelehe nr. 238 summaga 720 eurot, teenuse nimetus „Transpordi teenused Sõiduki nr 000XXX Keila“, ühik 10 tund, ühiku hind 60 eurot, lisaks käibemaks. Maksetähtaeg 21 päeva.
4.3.Poolte vahel on vaidlus, kas kostja on hagejalt transporditeenust tellinud ehk kas poolte vahel on vastav töövõtuleping sõlmitud. Maakohus leidis menetluses poolte antud ütluste ning esitatud tõendite alusel, et poolte vahel oli töövõtuleping (võlaõigusseadus (VÕS) § 635 lg 1). Maakohus leidis, et kostja poolt hageja arvete osaline tasumine on kaudne tahteavaldus (tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 68 lg 3) ja kinnitus selle kohta, kostja arvel nimetatud tööd (teenuse) ja hinnaga hagejalt tellis ning kostja selle teenuse ka osutas. Tavapäraselt ei maksa oma majandustegevuses tegutsev teenusetellija töövõtjale ilma, et ta oleks tasumise aluseks olnud tööd (teenuse) tellinud, üle vaadanud ja need heaks kiitnud ja vastu võtnud. Kostja ei ole toimikus olevate tõendite alusel esitanud ühtegi põhjendust sellele, miks ta ülejäänud arve summat ei tasunud või ei teinud mingit reservatsiooni selles osas, et ülejäänud arve summa ei kuulugi tasumisele. Väide, et kostja pidi vastavalt kokkuleppele vaid kütusekulu kompenseerima ja muus osas arve maksmisele ei kuulunud, ei ole tõendatud ega usutav, sest maksekorralduses on viidatud konkreetsele arve numbrile. Arve nr 228 puhul on maksekorralduses ka selgitus „228 osamaks“, mis viitab sellele, et kostja oli teadlik, et ta ei makse kogu arvet ning võib teha järelduse, et kostjal jäi üles kohustus ka ülejäänud arve tasuda.
4.4.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on kostja seletus vahendamise ja hagejalt teenuse mittetellimise osas vastuoluline – kostja selgitas, et „kui tema tellija maksab, siis makstakse ka hagejale. Aga nende arvete puhul jättis kostja tellija maksmata kostjale ja siis kostja ei pidanud maksma hagejale“. Sellest seletusest tegi maakohus järelduse, et hageja ja kostja vahel oli kokkulepe selle kohta, et kostja kohustust hagejale ise teenuse eest maksma ning kostja omakorda pidi raha saama kostja tellijalt. Seega oli hageja ja kostja vahel peatöövõtjaalltöövõtja suhe. Maakohus leidis, et muude tõenditega ei ole kooskõlas ega ka usutav selline riskide jaotus, et kostja tellis hagejalt veoteenuse, kuid tasuma kohustus selle eest vaid juhul, kui tema tellija talle maksis. Hagejal poleks sellisel juhul mingeid hoobasid oma õiguste kaitseks, kuna tal otsesuhe kostja tellijaga puudus.
4.5.Maakohus leidis, et kostja ainuke vastuväide hagile oli see, et pooled ei sõlminud lepingut ning hageja ei ole nõuet tõendanud. Hageja esitatud tõendite põhjal tuvastas maakohus, et pooltel oli suuline töövõtuleping ning hageja arvetel nr 228 ja 238 esitatud summad on muutunud sissenõutavaks. Isegi, kui arvete osalist tasumist mitte lugeda kostja kaudseks tahteavalduseks arvete aktsepteerimise kohta, tuleb arvetel näidatud teenus lugeda kostja poolt vastuvõetuks VÕS § 638 alusel, kuna kostja ei ole arve saamisest mõistliku aja jooksul konkreetseid puuduseid teenuses esile toonud ega esitanud selgeid vastuväiteid teenuse vastuvõtmisele. Kokkuvõttes on hagi põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kuna maakohus rahuldas põhinõude, tuli rahuldada ka viivisenõuded.
3
2-24-130709
4.6.Menetluskulud jättis maakohus hagi rahuldamise tõttu TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda ning määras need rahaliselt kindlaks. Maakohus leidis, et hageja esindaja tunnitasu määr 120 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja põhjendatud. Samuti pidas maakohus põhjendatuks hageja esindaja teenuste osutamise ajakulu 7,5 tundi ning hagilt tasutud riigilõivu. Maakohus määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1390 eurot 490 eurot riigilõivu ja 900 eurot lepingulise esindaja tasu). Maakohus mõistis menetluskulud välja koos seadusjärgses määras viivisega. Apellatsioonkaebus
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
5.1.Kostja hinnangul ei viita asjaolu, et maakohus tuvastas, et poolte vahel oli suuline töövõtuleping, sellele, et hageja osutas kostjale transporditeenuseid. Kostja hinnangul kinnitavad hageja esitatud tõendid, et kostja ei olnud hagejalt tööde tellijaks. Maakohus on tõendeid vääralt hinnates tuvastanud, et poolte vahel oli töövõtuleping.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 21 ja alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
7.Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas on hagihind koos kõrvalnõuetega 4325,16 eurot, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
8.Lihtmenetluse asjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
9.Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse taotlust, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes materiaalõiguse norme ebaõigesti kohaldanud ega rikkunud menetlusõiguse norme viisil, mis oleks kaasa toonud ebaõige otsuse.
10.Maakohus on hageja nõude õigesti kvaliftseerinud VÕS § 635 lg 1 ja § 108 lg 1 järgi ja tuvastanud nõude eelduseks olevad asjaolud. Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks asjaolude tuvastamisel tõendeid ebaõigesti hinnanud või rikkunud menetlusõiguse norme.
4
2-24-130709
12.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 kohaselt kostja kanda. Kuna hagejal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellatsioonimenetluse kulusid talle hüvitada.
13.Kostja ei ole apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasunud, mistõttu seda ei tule talle tagastada.
14.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlemisest, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Määrus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
15.TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on võib kostja esitada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.