Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused Viru Maakohtu menetluses on OÜ Aktiva Finants (hageja) hagiavaldus E. P. (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavaldus ja 27.01.2021 menetlusse võtmise kohtumäärused on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (teate avaldamise kuupäev 27.01.2021). Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (01.03.2021) hagile vastanud. Eeldused otsuse kättetoimetamiseks avalikult TsMS § 317 alusel on täidetud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) laenulepinguga andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga 2(5)

kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kohtu hinnangul BB Finance OÜ ja kostja vahel 29.12.2016 laenulepingu nr x, 08.12.2016 laenulepingu nr xx, 28.12.2016 laenulepingu nr xxx, 09.12.2016 laenulepingu nr xxxx, 13.03.2017 laenulepingu nr xxxxx, 09.09.2016 laenulepingu nr xxxxxx, 08.10.2015 laenulepingu nr xxxxxxx, 10.12.2015 laenulepingu nr xxxxxxxx, 09.02.2016 laenulepingu nr xxxxxxxxx, 14.03.2016 laenulepingu nr xxxxxxxxxx, 16.05.2016 laenulepingu nr xxxxxxxxxxx, 15.02.2017 laenulepingu nr xxxxxxxxxxxx, 09.03.2017 laenulepingu nr xxxxxxxxxxxxx, 10.05.2017 laenulepingu nr xxxxxxxxxxxxxx, 12.07.2017 laenulepingu nr xxxxxxxxxxxxxxx, 09.08.2017 laenulepingu nr xxxxxxxxxxxxxxxx tingimused on tüüptingimused võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 kohaselt. Hagiavaldusest ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames, millest tulenevalt võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Hageja palub hagiavalduses kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 1129,45 eurot, intress 265,77 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot, lepingutasud 343 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 810,32 eurot ja edasiulatuv viivis põhinõudelt 1133,45 eurolt alates 24.11.2020 VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et hageja põhinõue 1129,45 eurot, intressinõue 265,77 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, lepingutasud 343 eurot on hagiavalduse põhjal õiguslikult põhjendatud ning kohus mõistab hageja kasuks kostjalt eeltoodud nõuded välja. Kohus leiab aga, et sissenõutavaks muutunud viivisenõue 810,32 eurot ja edasiulatuv viivisenõue põhinõudelt 1133,45 eurolt alates 24.11.2020 VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hageja nõuab hagiavalduse punktis 2.4 kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist järgnevalt: Lepingu nr x alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 98 eurot, viivituseperiood 04.01.2019 kuni 24.11.2020 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 21,99 % (viivis päevas 0,06%) viivis on kokku summas 40,74 eurot; Lepingu nr xxx alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 98 eurot, viivituseperiood 04.01.2019 kuni 24.11.2020 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 21,99 % (viivis päevas 0,06%), viivis on kokku summas 40,74 eurot; Lepingu nr xxxx alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 98 eurot, viivituseperiood 04.01.2019 kuni 24.11.2020 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 21,99 % (viivis päevas 0,06%), viivis on kokku summas 40,74 eurot; Lepingu nr xx alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 98 eurot, viivituseperiood 04.01.2019 kuni 24.11.2020 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 21,99 % (viivis päevas 0,06%), viivis on kokku summas 40,74 eurot. 3(5)

Lepingutest nr x, nr xxx, nr xxxx nr xx tulenev sissenõutavaks muutunud viivis summas 162,96 eurot on põhjendatud ja kohus mõistab vastava nõude hageja kasuks välja. Lepingu nr xxxxx alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 100 eurot, viivituseperiood 04.01.2019 kuni 24.11.2020 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 45,8 % (viivis päevas 0,12%), viivis on kokku summas 86,59 eurot; Lepingu nr xxxxxx alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 500 eurot, viivituseperiood 04.01.2019 kuni 24.11.2020 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 46,2 % (viivis päevas 0,12%), viivis on kokku summas 436,75 eurot; Lepingu nr xxxxxxxxxxxxxxxx alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 145,45 eurot, viivituseperiood 04.01.2019 kuni 24.11.2020 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 45,1 % (viivis päevas 0,12%), viivis on kokku summas 124,02 eurot. Kohus leiab, et õiguslikult on põhjendatud viivise nõudmine, kuid mitte lepingujärgses määras (45,8 %, 46,2%, 45,1% aastas ja 0,12% päevas), sest lepingujärgne viivisemäär on tühine, kuna need ületavad kolmekordset seadusjärgset määra. Kohtupraktika kohaselt VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi on eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud viivise kokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivise määra. Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt RKTKo nr 3-2-1-66-05, p 24; 3-2-125-16 lahendi p 13). Käesolevalt tuleb kohaldada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatult seadusjärgset viivise määra ning vähendada hageja esitatud viivise nõuet. VÕS § 113 lg 1 teises lauses ja VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras on sissenõutavaks muutunud viivis viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) kasutades järgnev: Põhinõudelt 100 eurolt alates 04.01.2019 kuni 24.11.2020 15,13 eurot; Põhinõudelt 500 eurolt alates 04.01.2019 kuni 24.11.2020 75,63 eurot; Põhinõudelt 145,45 eurolt alates 04.01.2019 kuni 24.11.2020 22 eurot. Sissenõutavaks muutunud viivis on kokku summas 275,72 eurot (162,96+15,13+75,63+22). TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on hagi esemes kostjalt nõudnud edasiulatuvat viivist põhinõudelt 1133,45 eurolt alates 24.11.2020 VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Kohus rahuldab hageja edasiulatuva viivise alates 25.11.2020 põhinõudelt 1129,45 eurolt VÕS § 113 lg-s1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Kohus märgib, et hageja on hagi resolutsioonis ekslikult märkinud põhinõudeks 1133,45 eurot, seejuures tuleb arvestada, et sissenõutavaks muutunud viivist on arvestatud kuni 24.11.2020. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1129,45 eurot, intressivõlgnevuse 265,77 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, lepingutasud 343 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 275,72 eurot ning edasiulatuva viivise alates 25.11.2020 põhinõudelt 1129,45 eurolt VÕS § 113 lg-s1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. 4(5)

TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindaja kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja P.b hagis välja mõista kostjalt menetluskulud summas 755 eurot (riigilõiv 275 eurot ja õigusabikulud 480 eurot, käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et riigilõiv on põhjendatud kulu. Kohus on seisukohal, et kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastust ja hageja kohtule täiendavaid seisukohti ega taotlusi ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud ja tegemist on standartse hagiga, siis ei ole 480 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Eeltoodud põhjustel on kohtu arvates põhjendatud õigusabi kulude suuruseks 240 eurot (2 tunni tasu x 120 eur) käibemaksuta. Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel hageja kanda 20,57% ulatuses ja kostja kanda 79,43 % ulatuses. Hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks on 515 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 409,06 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.