Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

12.02.2021 esitas kostja maksekorralduse, millest nähtuvalt on ta tasunud hagejale 390,47 eurot. 20.02.2021 esitas hageja avalduse hagist loobumiseks ning taotluse poole riigilõivu tagastamiseks. 22.02.2021 kirjaga andis kohus kostjale tähtaja 02.03.2021 taotluse osas seisukoha esitamiseks. Kostja seisukohta ei esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta hagist loobumine avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning tsiviilasja menetlus lõpetada. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Antud juhul on hageja loobunud hagist põhjusel, et hageja nõue on rahuldatud pärast hagi esitamist, seega jääks üldreegli järgi menetluskulud kostja kanda. Samas ei pea kohus seda täies ulatuses õiglaseks. Kuigi nõude esitamine enne kohtusse pöördumist ei ole kohustuslik, saanuks kohtu hinnangul tõenäoliselt võlgnevusega seonduva lahendada kohtu poole pöördumata, kuna kostja tasus nõude kohe ja nõue iseenesest ei ole suur. Teisalt arvestab kohus seda, et hageja on kostjale arvete saatmisel meelde tuletanud võlgnevuse olemasolu ja kuigi kostja väitel on kostjal endal nõue hageja vastu, siis ei ole kostja tuginenud sellele, et ta oleks nõudeid tasaarvestanud või et pooled oleks allkirjastanud saldokinnitusi omavaheliste kohustuste kohta. Eelnevat arvestades jätab kohus 50% hageja menetluskuludest kostja kanda ning 50% hageja enda kanda. Kostja menetluskulud, kui neid on, jäävad kostja enda kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja menetluskuludeks on pool riigilõivu 50 eurot ning õigusabikulud 462 eurot. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Antud juhul on hagihind

420,71 eurot, millelt tuli tasuda riigilõivu 100 eurot (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1). Poole riigilõivu kulu summas 50 eurot on põhjendatud. TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Kohus juhib esmalt tähelepanu, et Riigikohus on lahendites 3-2-1-4-15 (p 14) ja 3-2-1-29-17 (p 13.1) leidnud, et üldjuhul ei tohiks hüvitatavate menetluskulude suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda ning et asja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul (menetluskuludena tuleb selles kontekstis mõista esmajoones esindajakulusid). Antud juhul ületavad hageja taotletavad õigusabikulud hagihinda. Hageja poolt tehtud toiminguteks on õigusnõustamine, kliendi poolt edastatud dokumentide läbitöötamine, hagiavalduse koostamine. Tehtud toimingud iseenesest on põhjendatud ning toimingute ajakulu kokku 3 tundi ja 20 minutit ei ole ebamõistlikult pikk aeg. Esindaja tunnitasuks on 140 eurot (ilma käibemaksuta). Sellise tunnitasuga osutavad teenust tavaliselt vandeadvokaadid ja vandeadvokaadi abid. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot tund (käibemaksuta) ja sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja esindaja tunnitasuna arvestada 100 eurot. Seega on põhjendatud õigusabikuludeks 330 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus määrab hageja põhjendatud menetluskuludena kindlaks 380 eurot (pool riigilõivust 50 eurot ja õigusabikulud 330 eurot), millest 190 eurot (50%) mõista välja kostjalt ja ülejäänu jätta hageja enda kanda; samuti tuleb kostjal tasuda viivist väljamõistetud menetluskuludelt. Nõudelt on tasutud riigilõivu 100 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Vastavalt hageja taotlusele tagastab kohus pool tasutud riigilõivust (s.o 50 eurot) hageja arveldusarvele. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.