Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1(4)

Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused Viru Maakohtu menetluses on AS PlusPlus Capital hagi M. K. vastu võlgnevuse nõudes. Kostja ja M OÜ vahel sõlmiti 07.04.2017 laenu- ja tagatisomandamise leping nr L07042017/0180. Kostja ei teinud sõidukile kohustuslikku liikluskindlustust ja teostanud sõidukile riiklikku tehnonõuetele vastavuse kontrolli. M OÜ ütles 13.09.2019 lepingu erakorraliselt üles ning loovutas nõude 15.10.2019 PlusPlus Capital AS-ile. Kostja ei ole sõidukit tagastanud. Hageja palub hagis välja mõista kostjalt põhivõlg 6895,06 eurot, intress 473,70 eurot, sissenõutav viivis 622,24 eurot so 0,021% päevas perioodi 14.09.201929.10.2020 eest ja sissenõudmiskulu 35 eurot ning viivis alates 30.10.2020 kuni põhinõude täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Jätta menetluskulud so hagi esitamisel tasutud riigilõiv 500 eurot ja lepingulise esindaja kulud 420 eurot kostja kanda. Välja mõista kostjalt viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Viru Maakohtu 30.10.2020 määrusega võeti hagi menetlusse. Hagiavaldus toimetati kostjale kätte 27.01.2021 kohtumääruse alusel hoiustamisega kolmel aadressil: xxx (teade postkasti 08.02.2021), xxx (teade postkasti 10.02.2021) ja xxx (teade postkasti 09.02.2021). PPA07.01.2021 vastuse kohaselt on politseile teadaolevate andmete põhjal isiku võimalikuks elukohaks: xxx. Telefonile kostja ei vasta. Naabri sõnul elab korteris noorem mees. Kostja ema lubas pojale teate edastada. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (25.02.2021) hagile vastanud. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal 2(4)

võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hageja palub hagis välja mõista kostjalt võlgnevus kokku 8026 eurot sh põhivõlg 6895,06 eurot, intress 473,70 eurot, sissenõutav viivis 622,24 eurot so 0,021% päevas perioodi 14.09.2019-29.10.2020 eest ja sissenõudmiskulu 35 eurot ning viivis alates 30.10.2020 kuni põhinõude (6895,06 euro) täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi täies ulatuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud osaliselt kostja kanda. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning määrab kindlaks menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses (TsMS § 173 lg 1, 174 lg 1). Hageja palub hagis välja mõista kostjalt menetluskulud 920 eurot sh tasutud riigilõiv 500 eurot ning õigusabikulu koos käibemaksuga 420 eurot ja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud osaliselt. Hagihinnalt kuni 9000 eurot tuli tasuda riigilõivu 500 eurot. Seega on riigilõiv põhjendatud kulu. Õigusabikulu 420 eurot on ilmselgelt põhjendamatult suur ja ei vasta õigusabi tegelikule mahule ja raskusele. Kohus hindab põhjendatud õigusabi kuluks 160 eurot. Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Hageja on vastava taotluse esitanud. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud 660 eurot (500+160) ning viivis menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. 3(4)

/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.