Harju Maakohus
Kohtunik
Triin Siimpoeg
Määruse tegemise aeg ja koht 2. september 2025, Tallinn Tsiviilasja number
2-24-19189
Tsiviilasi
Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi J. B. vastu võla nõudes
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepingulised esindajad Marjana Šestel, Silver Eensaar Kostja J. B. (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Marje Mängel
Määruse edastamine Toimetada määrus kätte hageja ja kostja esindajatele. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust, sest pooled on kokkuleppel loobunud määruskaebuse esitamise õigusest. Määruse punkti 4 peale ei saa esitada määruskaebust TsMS § 150 lg-st 8 tulenevalt. Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) hagi J. B. (kostja) vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid T AS ja P. S. 18. aprillil 2022 liitumislepingu, mille alusel võimaldati sideteenust numbrile XXX. P. S. suri XXX ning tema pärijaks on kostja. Nii P. S. kui ka kostjal on jäänud tasumata arved perioodil 1. detsember 2022 – 1. mai 2023. T AS on loovutanud oma nõude hagejale.
2
Kohtu seisukoht Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lgd 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Sama sätte lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu arvates pole antud juhul kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommetega ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi. Samuti on kompromissi võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 järgi kinnitamata. Pooled on kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Järelikult on pooled teadlikud TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ning seega ka kompromissi alusel tekkivatest kohustustest. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas tuleb lõpetada. Poolte kokkuleppe alusel jäävad menetluskulud kostja kanda kompromisslepingus toodud ulatuses (TsMS § 168 lg 3). Kompromissiga hõlmamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud poole riigilõivu tagastamiseks. Pooled on sõlminud kompromissi ja esitanud selle kohtule kinnitamiseks, mistõttu TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel kuulub hagejale tagastamisele pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust. Riigilõivu tagastamise nõue ei ole TsMS § 150 lg 6 alusel lõppenud. Seega tuleb hagejale tagastada riigilõiv 50 eurot. Vastavalt poolte kokkuleppele ja tuginedes TsMS § 64 lg-le 2 ja § 661 lg-le 4 ei saa käesoleva määruse peale esitada määruskaebust. Riigilõivu tagastamise osas ei saa esitada määruskaebust TsMS § 150 lg-st 8 tulenevalt.
(allkirjastatud digitaalselt) Triin Siimpoeg kohtunik
3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.