Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kairi Piirisild ja Kaija Piirmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
02.09.2025, Tallinn
Kohtuasja number
2-23-112597
Kohtuasi
Revensen OÜ hagi G.W vastu põhivõla (780,88 eurot), intressi (42,07 eurot), lepingu haldustasu (25,43 eurot), sissenõudmiskulu (15 eurot) ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 31.12.2024 otsus ja 08.08.2025 täiendav otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Revensen OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
1052,04 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) Revensen OÜ, lepinguline esindaja Aivira Kollamaa
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta Revensen OÜ 30.08.2025 apellatsioonkaebus Pärnu Maakohtu 31.12.2024 otsuse ja 08.08.2025 täiendava otsuse peale tsiviilasjas nr 2-23-112597 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.
2.Rahuldada Revensen OÜ apellatsioonkaebus.
3.Tühistada Pärnu Maakohtu 31.12.2024 otsus ja 08.08.2025 täiendav otsus ning saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
2-23-112597 Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Revensen OÜ (hageja) esitas 22.03.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse G.W-lt (kostja) 914,69 euro saamiseks. Maksekäsuosakond lõpetas 19.05.2023 määrusega maksekäsu kiirmenetluse, sest kostjale ei õnnestunud mõistliku aja jooksul makseettepanekut kätte toimetada, ning andis nõude Pärnu Maakohtule üle menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 15.06.2023 (täiendatud 22.09.2023) hagiavalduse nõuetele vastava hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 780,88 eurot, intressi 42,07 eurot, lepingu haldustasu 25,43 eurot, sissenõudmiskulu 15 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 33,26 eurot ja alates hagi esitamisest põhinõudelt viivise 19,9% aastas. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Coop Finants AS (registrist 01.04.2024 kustutatud ühinemise tõttu Coop Pank AS-iga) (krediidiandja) 19.01.2022 Säästukaart Pluss kasutamise lepingu, mille krediidilimiiti muudeti 12.04.2022 ja 06.07.2022. Kostja jättis oma lepingust tulenevad kohustused tähtaegselt täitmata, krediidiandja saatis makseviivituste kohta kostjale korduvalt teatisi, hoiatas 30.12.2022 lepingu ülesütlemise eest ja andis täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks. Kuna kostja ei täitnud kohustusi, edastas krediidiandja 27.02.2023 kostjale lepingu ülesütlemise avalduse, milles nõudis kohustuste täitmist 14 päeva jooksul. Kostja ei reageerinud krediidiandja nõuetele, misjärel loovutas krediidiandja 06.03.2023 talle kuuluva nõude hagejale. Hageja edastas 16.03.2023 kostjale teate nõude loovutamise kohta. Kostja vastuväited
3.Kostja ei vastanud hagile. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Pärnu Maakohus jättis 31.12.2024 otsusega (täiendatud 08.08.2025) hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on nõude aluseks tarbijakrediidileping. Krediidiandja ei ole lepingut ega lisalepinguid sõlmides ületanud krediidikulukuse määra võlaõigusseaduse (VÕS) § 4062 lg 1 tähenduses, mistõttu ei ole lepingud tühised. Krediidiandja on aga rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet VÕS § 4034 tähenduses, sest jättis asjakohase pangakonto väljavõtte küsimata jätmisega sisuliselt kostja krediidivõimelisuse kontrollimata. Sellises olukorras pidi krediidiandja VÕS § 4034 lg 7 järgi määrama kostjale uuesti tagasimaksed, arvestades seadusjärgset intressimäära. Kohtule ei ole teada, et krediidiandja oleks tagasimakseid kostjale uuesti määranud. Kohus ei küsinud hagejalt täiendavalt nõuete ümberarvutusi, sest asjas esitatud asjaolude ja tõendite alusel ei saa järeldada, et hagejal on 2
2-23-112597 hagis märgitud nõuete osas nõudeõigus. Kuigi hageja väitel on nõue talle loovutatud, ei ole hageja seda tõendanud. Hageja enda koostatud teatis, mille puhul ei ole ka esindusõigust tõendatud, ei tõenda nõude hagejale loovutamist. Apellatsioonkaebus
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada, või saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt asus maakohus vääralt, asja esitatud asjaolusid arvestamata ja hageja esitatud tõendeid hindamata seisukohale, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet. Asudes seisukohale, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuli maakohtul anda hagejale võimalus esitada nõude ümberarvutus. Maakohus jättis hagejale täiendava tähtaja määramata. Maakohus leidis vääralt, et hageja ei ole tõendanud nõude loovutamist ning et vastav teade pidi olema allkirjastatud. Hageja edastas kostjale 16.03.2023 e-kirja teel teate nõude loovutamise kohta ning esitas selle tõendina maakohtule. Maakohus ei ole küsinud hagejalt selle kohta täiendavaid selgitusi.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb võtta TsMS § 638 lg 1 alusel menetlusse ja kohtuasi lahendada ringkonnakohtus TsMS § 646 alusel üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, sest maakohus rikkus vaidlust lahendades oluliselt õigusliku ärakuulamise põhimõtet TsMS § 656 lg 1 p 1 tähenduses viisil, mis toob vältimatult kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses ja asja saatmise maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse, tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.
7.Maakohus rikkus vaidlust lahendades selgitamiskohustust ja ühes sellega õigusliku ärakuulamise põhimõtet.
7.1.Hageja tõi hagis esile, et krediidiandja loovutas 06.03.2023 vaidlusalusest lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale. Hageja lisas hagiavaldusele pdf-vormis allkirjastamata teate, milles hageja teavitas kostjat sellest, et krediidiandja (algne võlausaldaja) loovutas vaidlusalusest lepingust tulenevad nõuded hagejale ning nõuded on 06.03.2023 hagejale üle läinud (hagi lisa 9, dtl 60). Samuti lisas hageja hagiavaldusele kostjale adresseeritud krediidiandja 27.02.2023 kirja, mille kohaselt ütles krediidiandja vaidlusaluse lepingu üles ning teavitas kostjat, et ta loovutas 27.02.2023 nõude koos kõrvalkohustustega hagejale (hagi lisa 7, dtl 58). Kostja ei ole esitanud hageja nõudele menetluses ühtki vastuväidet, sh kasutanud VÕS §-st 172 tulenevat õigust keelduda kohustuse täitmisest, kuni talle väljastatakse dokument nõude loovutamise kohta.
7.2.Juhul, kui maakohtul tekkis eelneva pinnalt kahtlus, et krediidiandja ei ole tegelikult nõuet hagejale VÕS § 164 tähenduses loovutanud, st sõlminud vastavat käsutustehingut hagejaga, ja hageja ei ole seetõttu astunud senise võlausaldaja asemele, tuli maakohtul juhtida sellele hageja tähelepanu, selgitada hagejale tõendamiskoormust ning anda hagejale võimalus
3
2-23-112597 täpsustada nõude loovutamise asjaolusid ja esitada nõude loovutamise kohta täiendavaid tõendeid. Ringkonnakohus märgib, et nõude loovutamine toimub vastava käsutustehingu sõlmimisega algse võlausaldaja ja uue võlausaldaja vahel. Sellise lepingu sõlmimisele ei ole seaduse sätestatud kohustuslikku vorminõuet, st vastav kokkulepe võib olla sõlmitud mh ka suuliselt. Nõude loovutamist peab aga uus võlausaldaja suutma vajadusel tõendada. Selleks on seaduses sätestatud algse võlausaldaja koostöökohustus nõude loovutamise korral ning ta peab VÕS § 168 lg 2 järgi esitama uuele võlausaldajale viimase nõudmisel dokumendi, mis kinnitab nõude loovutamist. Seega saab hageja kohtumenetluses tõendada nõude talle loovutamist eelkõige algse võlausaldaja vastava teatega, mis kinnitab nõude loovutamist. Arvestades seda, et nõude loovutamise lepingule ei ole seaduses sätestatud kohustuslikku vorminõuet ning tegemist on algse võlausaldaja väljastatud dokumendiga, mis kinnitab nõude loovutamise kohta käsutustehingu tegemist, saab uus võlausaldaja esitada nõude loovutamise tõendamiseks kohtumenetluses algse võlausaldaja kinnituse igasuguses tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatud lubatud vormis, sh TsMS § 229 lg 2 järgi dokumentaalse tõendina, milleks on TsMS § 272 lg 1 järgi ka kirjalik tõend. Kirjaliku tõendi puhul ei ole küll nõutav, et see oleks selle koostanud isiku poolt allkirjastatud, kuid allkirja puudumine võib mõjutada kohtu hinnangut dokumendi autentsusele ja usaldusväärsusele (vt ka TsMS I komm (2017), § 272, p 3.2). Lisaks viitab VÕS § 168 lg-s 2, §-s 170 ja §-s 172 kasutud sõna „dokument“ sellele, et tegemist on kirjaliku teatega, mistõttu peaks see vastama tehingu kirjaliku vormi nõuetele tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 78 tähenduses või sellega võrdsustatud elektroonilise vormi nõuetele TsÜS § 80 tähenduses (vt ka VÕS I komm (2016), § 168, p 3.2.1, § 172, p 3). Igal juhul on võlgnikul ja uuel võlausaldajal õigus nõuda allkirjastatud nõude loovutamise dokumenti ning nõude loovutamist tõendab kõige usaldusväärsemalt algse võlausaldaja allkirjastatud teade selle kohta, et nõue on hagejale loovutatud. Lisaks saab nõude loovutamist järeldada ka sellest, kui algne võlausaldaja on VÕS § 170 esimese lause tähenduses teatanud võlgnikule nõude loovutamisest uuele võlausaldajale ja võlgnik on selle teate kätte saanud. Piisavaks ei saa aga VÕS § 170 teise lause järgi pidada seda, kui uus võlausaldaja teatab võlgnikule nõude loovutamisest, edastamata ühes teatega võlgnikule algse võlausaldaja väljastatud nõude loovutamist kinnitavat dokumenti. Uue võlausaldaja enda paljasõnaline kinnitus võlgnikule ei ole piisav.
7.3.Kuna maakohus jättis hagi rahuldamata põhjusel, et hageja ei olnud tõendanud, et ta on nõude loovutamise läbi saanud uueks võlausaldajaks, kuid ei juhtinud enne hagi rahuldamata jätmist hageja tähelepanu kohtul tekkinud kahtlustele nõude loovutamise osas ega andnud hagejale võimalust esitada nõude loovutamise kohta täpsustusi ja loovutamist kinnitavaid tõendeid, jäi hageja ilma õigusest olla ära kuulatud küsimuses, millest sõltus asja lahendamine.
8.Ülaltoodu tõttu tuleb maakohtu otsus ja täiendav otsus tühistada ning asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Asja uuel läbivaatamisel on hagejal võimalik soovi korral esitada uuesti määratud tagasimaksete alusel alternatiivsed nõuded juhuks, kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
9.Kuna maakohtu otsus ja täiendav otsus tuleb eeltoodu tõttu menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada, ei võta ringkonnakohus menetlusökonoomia kaalutlustel seisukohta ülejäänud määruskaebuse väidete kohta. 4
2-23-112597 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus vastavalt asja lahendamise tulemusele. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus vastavalt menetluskulude jaotusele TsMS § 177 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks kohtuotsuses või mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist määrusega.
(allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.