Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. Asjaolud LiiviKöök OÜ esitas 10.01.2021 kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Võlgnikul on tekkinud maksejõuetus, mille põhjuseks on pandeemiast tulenevate valdkonnapõhiste tegevuspiirangute kehtestamine toitlustusvaldkonnas. Võlgnikul on vara bilansilise jääkmaksumusega 19 121 väärtuses ja kohustusi 47 602,77 euro ulatuses. 20.01.2021 nimetas kohus võlgnikule ajutise halduri. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku vara väärtus ca 4 000 eurot, kohustusi on vähemalt 47 612 euro ulatuses. Selgeid tagasivõitmise või -nõudmise võimalusi ei ole haldur tuvastanud. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Koos aruandega esitas ajutine haldur taotluse tasu kindlaksmääramiseks. 18.02.2021 määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 3 000 eurot tähtajaga 02.03.2021 ning avaldas 18.02.2021 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Sama määrusega andis kohus võlgnikule tähtaja esitada soovi korral ajutise halduri osas seisukoha. Kohtu seisukoht Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.“ Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku vara väärtuseks ca 4000 eurot ning kohustusi on vähemalt 47 612,00 euro ulatuses, võlgnik on seega maksejõuetu, kuna tema vara ei kata kohustusi. Selgeid tagasivõitmise või nõuete esitamise võimalusi ei esine. Tasutud ei ole pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni.

PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda. Pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 01.02.2021, seetõttu lähtub kohus kooskõlas PankrS § 193 lg-ga 5 ajutise halduri tasu osas kuni 31.01.2021 kehtinud pankrotiseaduse regulatsioonist (sh PankrS §-dest 23 ja 65). PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab: „Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.“ PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 7,75 tundi. Arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Halduri tunnitasu 95 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kulud summas 36,67 eurot (lisandub käibemaks) seisnevad bürookuludes ning kuludes teabenõuete tegemisele. Kohus peab tehtud kulutusi põhjendatuks. Võlgnik ajutise halduri tasule ja kulutustele vastuväiteid ei esitanud. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ajutise halduri tasuks määrata 736,25 eurot (lisandub käibemaks) ja kulude hüvitiseks 36,67 eurot (lisandub käibemaks). Tasu ja kulutuste hüvitis maksta välja Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele. Haldur on taotlenud hüvitada tasu riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 4 sätestab: „Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).“ PankrS § 23 lg 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Võlgniku vara seisneb peamiselt köögisisseseadest (mööbel, seadmed jms), kuid nimetatud vara suhtes soovib üürileandja kohaldada pandiõigust, mistõttu on nimetatud vara arvelt ajutise halduri tasu ja kulude kandmine menetluse raugemise olukorras takistatud. Tasutud ei ole ka deposiiti. Seetõttu mõistab kohus ajutise halduri tasust ja kulutustest 397 eurot (lisandub käibemaks 79,40 eurot) välja riigi vahenditest ning ülejäänu võlgnikult. Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Dokumendid jäävad võlgniku juhatuse liikme Z Zi vastutavale hoiule. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.