Hageja: E K (isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja esindaja: vandeadvokaat Natalia Lausmaa (Advokaadibüroo Natalia Lausmaa, asukoht Herne 23-2, Tallinn 10135, (e-post [email protected] ) Kostja: M K (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja esindaja: R K (e-post xxx)
Asja läbivaatamine
18.02.2021
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista M Kilt E Ke kasuks 100 000 eurot.
3.Jätta menetluskulud M Ki kanda.
4.Mõista M Kilt E Ke kasuks välja menetluskuluna 3 600 eurot.
5.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb M Kil tasuda E Kele hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (3 600 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud suuruses.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
Hageja esitas kohtule nõude, milles palus välja mõista kostjalt hageja kasuks 100 000 eurot.
Hagis tugineb hageja järgneval.
3.Hageja näol on tegemist xxx isikuga, Tal on tugevalt häiritud suhtlemine ümbritsevatega, kuivõrd ta suudab pärast läbipõetud xxx üksnes vastata otsestele küsimustele kas „ei“ või „jaa“. Muul viisil ta end arusaadavalt väljendada ei suuda. Lisaks on hagejal xxx. Tal on osaliselt xxx ning ta saab liikuda ainult tugiraamile toetudes. Väljaspool kodu on tema liikumine võimalik üksnes ratastoolis. Ükskõik millisteks asjaajamisteks väljaspool kodu on tal vajalik eraldi tellida invatransport ja kaasa võtta abiline, kes osutab liikumisel kõrvalabi. Kirjutama ei ole hageja võimeline, ta suudab üksnes vasaku käega anda väga algelises kirjaviisis allkirja. Samas on hageja teovõimeline. Tema teovõime kontrollimiseks toimus kohtumenetlus tsiviilasjas nr 2-18-16924. Kohus leidis, et hageja on teovõimeline.
4.21.07.2017 andis hageja kostjale volituse õigusega esindada enda huve asjaajamistes xxx. Selles pangas oli hagejal hoiul 138 685,63 eurot. Volitus hõlmas kõiki hageja hoiuarvega teostavaid tehinguid hageja nimel, kostja paremal äranägemisel. Samas, mingil juhul ei andnud hageja kostjale 21.07.2017 volitusega ega ka hiljem õigust teostada tehinguid iseendaga.
5.Algatati xxx likvideerimismenetlus. Hoiused kompenseeriti tagatisfondist 100 000 euro väärtuses. Hageja küsis pangast korduvalt teavet, kuhu kadus 100 000 eurot tagatisfondi raha, millele tal õigus oli. Peale mitmendat päringut õnnestus hagejal saada raha kohta teavet.
6.Hagejale sai panga vastustest teatavaks, et 30.04.2018 oli kostja esitanud 21.07.2017 volikirja alusel pangale nõudeavalduse, millega palus xxx kanda tagatisfondilt laekunud hüvitise kostjale kuuluvale hoiuarvele SEB Pangas.
7.Hageja on avaldanud oma tahet tehingu tühistamiseks mõistliku ja seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Tehingu tühistamise avaldusena on hageja hinnangul võimalik tõlgendada nii 08.08.2019 pretensiooni kui ka hagiavaldust. Kostja poolt 30.04.2018 hagejale kuuluva rahaga teostatud tehing on TsÜS 131 lg 1 tuginevalt kehtetu, kuivõrd sätte viimase lause kohaselt esindatava poolt esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevate kohustuste rikkumist eeldatatakse, kui esindaja teeb tehingu iseendaga.
8.Täiendavalt leidis hageja, et tehing on tühine, kuivõrd kostja tehing (raha ülekandmine endale) on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja kasutas ära hageja usaldust ja sõltuvussuhet, mis tulenes hageja puudest ja iseseisvalt tehingute tegemise võimatusest. Hageja palus raha alusetu rikastumise sätete alusel välja mõista.
9.Alternatiivselt tugines hageja sellele, et käsund ja makse teostamise tehing on kehtivad, paludes kohustada kostjat üle andma tehingu alusel saadu.
KOSTJA VASTUS
10.Kostja vaidles hagile vastu.
11.05.02.2021 menetlusdokumendis võttis kostja omaks väite, et tal oli 21.07.2017 hageja esindamiseks kehtiv volikiri.
12.Samuti võttis ta omaks väite, et tegi 30.04.2018 xxx korralduse hagejale kuulunud 100 000 euro ülekandmiseks kostja arvelduskontole.
13.Kostja kinnitas, et xxx kandis hagejale kuulunud 100 000 eurot üle kostja kontole.
14.Kostja kinnitas, et tal puudub õiguslik alus jätta raha endale ja et ei esine ühtegi haginõuet välistavat asjaolu.
15.Kostja väitis, et on vaidlusaluse 100 000 eurot hagejale üle kandnud, arvestades sellest eelnevalt maha panga teenustasu.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
16.Kohus, analüüsinud hagiavaldust ja kostja vastuväiteid ning poolte esitatud tõendeid, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada.
17.Tsiviilasja materjalide kohaselt puudub vaidlus järgmistes asjaoludes (vt hagi, kostja 05.02.2021 menetlusdokument ja istungi protokoll):
hageja andis kostjale 21.07.2017 volikirja hageja nimel tehingute ja ülekannete tegemiseks xxx;
kostja tegi 30.04.2018 xxx korralduse hagejale kuulunud 100 000 euro ülekandmiseks kostja arvelduskontole;
xxx kandis hagejale kuulunud 100 000 eurot üle kostja arvelduskontole;
kostjal puudus õiguslik alus jätta raha endale.
18.Pooled vaidlevad selle üle, kas tehingud on kehtivad ja kas kostja on vaidlusalused 100 000 eurot hagejale ära maksnud.
19.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja andis kostjale 21.07.2017 volikirja hageja nimel tehingute ja ülekannete tegemiseks xxx. Kohus kvalifitseeris enda selgituskirjas poolte vahelise suhte käsunduslepinguna (kohtu selgituskiri, tlk 147, 148). Kohus jääb selle seisukoha juurde. VÕS § 619 kohaselt on käsundusleping leping, millega üks isik (käsundisaaja) kohustub vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Poolte vaheline õigussuhe (volikirja andmine) vastab sellele kvalifikatsioonile ja kohus tuvastab, et poolte vahel oli käsundusleping.
20.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja andis kostjale 21.07.2017 volikirja hageja nimel tehingute ja ülekannete tegemiseks xxx.
21.Hageja leiab, et raha ülekandmine on käsitletav tehinguna ja leiab, et see tehing on tühine või kehtetu. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. TsÜS § 67 lg 1 kohaselt on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Raha ülekandmine kui selline ei vasta neile kriteeriumitele ja ei ole mitte tehing, vaid toiming. Toiming ei saa olla tühine või kehtetu. Isegi kui vaadelda tehinguna kostja poolt maksekorralduse andmist pangale (et pank raha üle kannaks), ei tuvastanud kohus tühisuse ega kehtetuse aluseid.
22.Järgnevalt analüüsib kohus hageja nõuet alternatiivsel alusel, milleks on käsunduslepingu rikkumine. Vastavalt VÕS § 620 peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Sama paragrahvi lg-s 2 on sätestatud, et käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Vastavalt VÕS § 621 lg-le 1 peab käsundisaaja järgima käsundiandja juhiseid. VÕS § 626 lg-s 1 on sätestatud, et käsundisaaja peab käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud või loonud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja andis kostjale käsundi endale kuuluvate rahaliste vahenditega tehingute ja toimingute tegemiseks hageja parimates huvides. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kostja kandis käsundit täites hagejale kuulunud 100 000 eurot enda kontole, et realiseerida hageja õigust saada panga likvideerimisel tagatisfondist 100 000 eurot. Kostja kinnitas menetluses (vt kostja 05.02.2021 seisukoht), et tal puudus õiguslik alus raha endale jätta (st ta pidi selle hagejale üle andma). Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on raha hagejale üle andnud. Kostja on kinnitanud, et andis raha peale selle laekumist kostja kontole, hagejale üle, tehes hagejale 16.12.2019 pangaülekande summas 99 991 eurot (ehk 100 000 miinus panga teenustasu). Hageja vaidles sellele väitele vastu ja kinnitas, et raha ei ole käesoleva ajani hagejale üle antud. Kohus selgitas kostjale tõendamiskoormist ja seda, et tal tuleb tõendada raha üleandmist hagejale. Kohus määras tõendite esitamiseks tähtaja, milleks oli kostjale 05.02.2021 (tlk 147, 148). Kostja tähtaegselt tõendeid raha tasumise kohta ei esitanud. Asja materjalide juures ei ole seega tõendeid, mis tõendaksid raha üleandmist hagejale. Kohus tuvastab seega, et kohustus on täitmata.
23.Eeltoodud põhjustel tuleb hagi täies ulatuses rahuldada. Menetluskulud
24.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostjate kahjuks, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud kostjate kanda.
25.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja esitas kohtule 21.02.2021 menetluskulude nimekirja, milles teatas, et hageja menetluskulude suuruseks, mille ta palub välja mõista kostjalt, on 3 600 eurot.
27.Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et hagejale on osutatud õigusabi 20 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus on põhjendatud ning vastab kohtupraktikas aktsepteeritule. Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud ei ole märgitud ulatuses täies osas põhjendatud ja vajalikud. Kohus märgib, et mitmete menetluskulude nimekirjas välja
toodud toimingute/kulutuste näol ei ole tegemist vahetult kohtumenetluses esindamisega seotud kuludega või kuludega, mille puhul kohtul oleks võimalik kohtutoimiku põhjal veenduda toimingute tegemises ja nende sisus (sellest tulenevalt hinnata ka nende vajalikkust ja põhjendust). Eelkõige peab kohus silmas korduvat hagi täpsustamist, dokumentide analüüse, pikaajalisi kohtumisi kliendiga jmt. Kohus leiab sellekohasele Riigikohtu praktikale tuginedes, et sellised kulud on TsMS mõttes menetluskuludena põhjendamatud ja kohtu poolt kontrollimatud ning neid välja ei mõista. Arvestades asja olemust, vaidluse keerukuse astet, menetluses tehtud toiminguid (sh menetlusdokumentide sisu ja nende kattuvust) ning esindajate kvalifikatsiooni, peab kohus kogumis hageja õigusabiteenuse põhjendatud ajakuluks maakohtus 15 tundi. Seega hindab kohus hüvitamisele kuuluvate esindajate kulude (õigusabikulude) põhjendatud suuruseks 15 * 120 = 1 800 eurot.
28.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 1 200 eurot (riigilõiv) + 1 800 eurot (õigusabi kulud) = 3 000 eurot.
29.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjatel tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
30.TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.