M. T.i hagi M. S. vastu kinnistu ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise nõudes
Tsiviilasja hind
Hagihind 3500 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: M. T. (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx);
esindajad
Kostja: M. S. (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx); Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Liis Mäeker ja vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper (Advokaadibüroo Sirel & Partnerid, e-post [email protected]).
Asja läbivaatamine Istungil osalenud menetlusosalised
19.01.2021 avalikul kohtuistungil Hageja M. T., kostja M. S., kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper Sekretär Anita Pilviste
Juures viibis
Resolutsioon
1.Rahuldada M. T.i hagi M. S. vastu kinnistu ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise nõudes.
2.Mõista M. S. valdusest välja M. T.i kasuks kinnistu asukohaga xxx(registriosa nr xxx).
3.Juhul, kui M. S. keeldub kohtuotsuse resolutsiooni punkti 2 täitmast 3 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tõsta M. S. kinnistult asukohaga xxx (registriosa nr xxx) välja koos temale kuuluva varaga täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Menetluskulud
4.Jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2. Edasikaebamise kord
5.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.M. T. on kinnistu asukohaga xxx omanik (registriosa nr xxx). Kinnistu koosneb kahest katastriüksusest – nr xxx (X) ja nr xxx (x) – kokku suurusega 9496 m2. x asub saun ja Xl 2-kordne 6-toaga elamu koos abihoonetega.
2.Hageja ja kostja kooselu purunes 2005. aasta lõpus ja pooled läksid lahku 2006. aasta alguses. Kuna elukaaslastel olid ühised alaealised lapsed, siis jäi kostja koos lastega elama X tallu, kuni laste täisealiseks saamiseni. M. T. ei ole kunagi jätnud X talu kostjale. Kõigi nende aastate jooksul on ta tasunud maamaksu, kindlustusmakseid, elektri- ja prügiveo eest jms, samuti on ta kuni laste majast lahkumiseni kandnud muid kulusid. 1⁄2 mõttelist osa ehitistest sai hageja päranduse teel, 1⁄2 mõttelist osa E. L. kaasomandi lõpetamisel ja ehitiste väljaostmisel. X talu kinnistu (kolm katastriüksust) sai M. T. õigusvastaselt võõrandatud maana, sellel kinnistul asuvad hooned on maa oluline osa. Hageja ja kostja ei ole kunagi sõlminud mingit kokkulepet võimaliku vara jagamise osas.
3.31.08.2019 soovis hageja leida kostjaga kontakti ja läks talusse. Kõik uksed olid lahti, majas valitses korralagedus, kahte tuppa ei pääsenud ta sisse, sest toad olid prügi täis. Kostjat majas ei olnud. Elamuhoov ei olnud korrastatud, tööriistad olid kasvanud rohu sisse. Detsembris 2019 olid ukselukud vahetatud ja hageja ei pääsenud enam majja sisse.
4.Kostjal ei ole mingit õiguslikku alust jätta enda valdusse M. T.i kinnistu kokku üldpinnaga 9496 m2. M. T. on võimaldanud kostjal kasutada kinnistu hooneid kuni ühiste laste täisealiseks saamiseni. Kostja on kasutanud hooneid ja kogu kinnistut M. T.ile hüvitist maksmata ja sellega saanud märkimisväärse kasutuseelise. Samuti on M. T. tasunud kinnistu ja muude asjade eest kostjale ja lastele hulgaliselt erinevaid toetusi. Kostjal ei ole seadusliku alust valdust kasutada. Kostja väited seltsingulepingu osas ei saa olla seotud valduse vabastamise nõudega.
5.Pooled hakkasid elama lahus 2006. algusest. Sellega ka kooselust tulenev seltsing lõppes samuti 2006. alguses. Võimalikud nõuded M. T.i vastu oleks pidanud esitama 3 aasta jooksul. Kinnisvara ei ole võimalik jagada suulise kokkuleppe alusel, vaid seda saab teha ainult notariaalse lepinguga. M. T. eitab ka suulist kokkulepet.
6.M. T. oli ajakirja „Tallinn This Week“ väljaandja ja teenis sellega märkimisväärset tulu, samuti teenis ta tulu erinevate aktsiate müügiga. Sellest tulust ostis ta esimesed korterid ja järgmised korterid ostis ta saadava üüri, müüdud korterite ja enda nimele võetud laenude arvelt.
7.Väär on kostja väide, et M. T. on loobunud X talust ja jätnud X talu kostjale. M. T. ei ole kunagi jätnud X talu kostjale ega ole sõlminud kostjaga mingit kokkulepet. Kostja elas talus hageja vaikival nõusolekul. Omanikul on õigus nõuda asja kasutamise lõpetamist ka siis, kui asja on kasutatud tasuta. Väär ja tõendamata on kostja väide, et vara kasutamise tähtaeg saabub alles kostja elupäevade lõppemisega. Hageja ei soovi kostja surma ega ole seadnud X talu kasutamise tähtaja lõpuks sellist sündmust.
8.Hageja palub kohustada kostjat vabastama X talu (kinnistu nr xxx, xxx) ja tagastama see hagejale, andes nimetatud kinnistu koos selle oluliste osadega hageja valdusesse. Määrata kohtuotsuse täitmise viisiks kostja väljatõstmine X talust (kinnistu nr xxx, xxx) koos kostjale kuuluva varaga täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, kui kostja ei täida valduse üleandmise kohustust 3 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited hagile
9.Kostja vaidleb hageja nõudele vastu. Esmakordselt esitas hageja kostjale kinnistu vabastamise nõude 2019. aastal. Enne seda ei ole kostja nõudnud kostjalt või nende ühistelt lastelt kordagi kinnistu vabastamist. Hageja ja kostja leppisid pärast nendevaheliste abielusarnaste isiklike suhete lõppemist kokku kostja õiguses kasutada X talu oma elukohana. Hageja ja kostja isiklikud suhted said alguse 1990. aastal ja lõppesid 2006. aastal, mil kostja kolis elama Ukrainasse. Asjas tähtsust omavates asjaoludes on oluline eristada pooltevahelistest isiklikest abielusarnastest suhetest nende ärisuhteid. Ärisuhted ei ole tänase päevani lõppenud, kuivõrd ärisuhtega soetatud vara on seniajani jagamata. Ärisuhete all peab kostja silmas tema ja hageja ühist eesmärgistatud tegutsemist kinnisvara valdkonnas – investeerimine kinnisvarasse selle soetamise, renoveerimise, üürile andmise, haldamise, vara väärtuse kasvatamise ja selle võõrandamise kaudu. Kooselu jooksul soetasid pooled kokku viis korterit ning pärast isiklike suhete lõppemist täiendavalt veel kaks. Pooltevaheline äriline suhe vastab seltsingulepingu tunnustele.
10.Nagu hageja on märkinud, sai ta 1993. aastal enda isa pärimismenetluse tulemusena X talu 1⁄2 suuruse mõttelise osa omanikuks. 1994. aastal soetasid pooled ühiselt juurde ka teise 1⁄2 suuruse mõttelise osa, milleks kasutatud rahalised vahendid kuulusid seltsinguvara koosseisu. Kuivõrd talu oli väga halvas ja lagunenud seisukorras, hakkasid pooled seda renoveerima ning nad võtsid ette kapitaalremondi. Pärast seda jäi kogu pere elama X tallu, kus perekond elas ühiselt koos alates aastast 1994 - 2006, kuni hageja kolis Ukrainasse ja ehitas sinna endale maja. Kostja ja poolte ühised kaks tütart jäid elama X tallu. Seega ennekõike, kuid mitte ainult, ei ela kostja hageja isakodus, vaid enda kodus.
11.Tulenevalt asjaolust, et hageja ehitas Ukraina maja kogu äritegevusega teenitud raha eest, jätmata kostjale midagi, pani hageja kostja sellega väga raskesse finantsolukorda. Sellest tulenevalt kujunes poolte vahel välja kokkulepe, et X talu jääb kostjale ja Ukraina maja hagejale.
12.Ehkki kinnisvaraga seotud omandiõiguse tekkimine nõuab notariaalset vormi, mida kõnealuse kokkuleppega ei olnud järgitud X talu osas, ei välista see kostja õigust kasutada X talu seniajani tähtajatult vastavalt kõnealusele kokkuleppele, sest X talu kasutusõiguses kokkuleppimine on selle omandamisest eraldiseisev ega nõua notariaalset vormi.
13.X talu ja Ukraina maja jagamise kokkuleppe alusel on kostjal ainuõigus kasutada X talu tähtajatult ja tasuta. Seega senikaua, kuni kostja ei ole kantud kinnistusraamatusse sisse X talu omanikuna, on pooltevaheline võlasuhe kvalifitseeritav X talu kasutamise osas asja tasuta kasutamise lepinguna VÕS § 389 alusel.
14.VÕS § 393 lg 1 sätestab, et kasutaja peab kasutusse antud eseme kasutustähtaja lõppemisel tagastama, milline tähtaeg saabuks alles kostja elupäevade lõppemisega. Seega puudub hageja nõudel kinnistu vabastamiseks õiguslik alus. Kostjal on õigus jätkata X talu kasutamist tähtajatult vastavalt hagejaga 2006. aastal sõlmitud kokkuleppele.
15.Alternatiivselt vaidleb kostja vastu hageja nõudele ka seltsingulepingu olemasolu ning seltsinguvara jagamise põhjustel. Hageja panustas seltsingusse algkapitali andmisega kinnisvara soetamiseks ning kostja panuseks oli soetatud kinnisvara haldus (üürnike leidmine, kinnisvara näitamine potentsiaalsetele üürnikele, suhtlemine üürnikega ning nende probleemide operatiivne lahendamine), kinnisvara renoveerimine ja selleks vajalike tööde korraldamine, kinnisvaraobjekti sisekujunduse väljatöötamine jms. Kostja vastavasisuliste panuste tegemist ja panuste olulisust on tunnistanud ka hageja seltsingulepingu ajal kostjale saadetud e-kirjades perioodil 2010 - 2015.
16.Väärib märkimist, et seltsingusuhte alguses panustas hageja algkapitali andmisega paari esimese kinnisvara soetamiseks, kuid samuti võtsid pooled sellel eesmärgil ka laenu. Ehkki laenukohuslaseks sai üksnes hageja, teenindasid pooled laenu seltsingutegevusest saadud tulu, s.o mõlemale seltsinglasele kuuluva vara, arvelt. Järgmised kinnisasjad soetasid pooled juba seltsinguvara arvel, s.o teenitud tulu arvel, samuti võtsid pooled laenu.
17.VÕS § 600 lg 1 kohaselt toimub seltsingu lõppemisel selle likvideerimine ja vara jaotamine seltsinglaste vahel. X talu kuulub seltsinguvara koosseisu 1⁄2 suuruses mõttelises osas, kuivõrd pooled soetasid sellest 1⁄2 suuruse mõttelise osa seltsingu olemasolu ajal. Teine 1⁄2 suurune mõtteline osa kuulus hagejale pärimismenetluse tulemusena, nagu on hageja väitnud hagiavalduses. Kuna seadus loeb seltsinglaste panused võrdseks (VÕS § 581 lg 2), on kostjal hagejaga võrdsed õigused kinnisvaraäriga saadud tulemile. Hagiavaldusega soovib hageja jätta kostjat neist mõlemast alusetult ilma.
18.Kostja on seisukohal, et pooled on jaotanud nendevahelise kokkuleppega neile kuuluva seltsinguvara muu hulgas selliselt, et kostja on saanud kasutada X talu ning hageja on saanud kasutada Ukraina maja. Juhul, kui hageja soovib saada õiguseid X talu üle, tuleb pooltel jagada seltsinguvara ja see tuleb jätta hageja ainukasutusse ja käsutusse. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused
19.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid, kuulanud pooled kohtuistungil ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
20.Asjas puudub vaidlus, et hageja on kantud kinnistu asukohaga xxx(registriosa nr xxx) omanikuna kinnistusraamatusse, mida tõendab kinnistusraamatu väljavõte (kd I lk 5). Hageja päris 1⁄2 nimetatud varast 21.06.1985 kohtuotsuse alusel (kd I lk 97). 1⁄2 varast omandas hageja 06.02.1995 kohtumäärusega (kd I lk 104 pöördel), mille kohaselt E. L. loobus kaasomandist X talule ning M. T. tasub talle selle eest 35 000 krooni. Kostja valdab kõnealust kinnistatut.
21.Hageja on esitanud kostja vastu kinnistu valduse vabastamise nõude. Hageja vaidleb kostja nõudele vastu põhjendusel, et hageja ja kostja vahel oli kokkuleppe, mille kohaselt tohib kostja X talu kasutada kuni elu lõpuni. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et 1⁄2 kinnistust, mille hageja omandas pärimise teel, kuulub hageja ainuomandisse, kuid kostja leiab, et 1⁄2 varast, mille hageja sai kaasomandi lõpetamise tulemusel, kuulub
hageja ja kostja ühisvarasse, kuna hageja ja kostja vahel oli sõlmitud seltsinguleping ning seltsingu vara hulka kuulub ka 1⁄2 x talust.
22.Kohus leiab, et hageja nõude õiguslik alus on asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1, mille kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-110-11 p-s 12 selgitanud, et AÕS § 80 kohaldamiseks peab hageja väitma ja tõendama, et ta on asja omanik ning et kostja valdab asja ebaseaduslikult. Antud juhul on hageja kinnistusraamatu väljavõtte, 21.06.1985 kohtuotsuse ja 06.02.1995 kohtumäärusega tõendanud, et kinnistu asukohaga xxx omanik (registriosa nr xxx) kuulub hagejale.
23.Kohus ei nõustu kostja vastuväitega, et 1⁄2 kinnistust on hageja ja kostja ühisvara, kuna hageja ja kostja vahel oli kõnealuse vara osas sõlmitud seltsinguleping. Kohus märgib, et Riigikohus on lahendis nr 2-16-12328 p-s 12 asunud seisukohale, seltsingu likvideerimise sätteid on võimalik kohaldada juhul, kui mõlemad pooled on eseme omandamiseks või parendamiseks teinud olulised ja võrreldavad majanduslikud (rahaliselt hinnatavad) panused (VÕS § 581 mõttes); pooltel oli eset soetades või parendades ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks (vt Riigikohtu 3. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-10914, p 19 ja Riigikohtu 21. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-16, p 22).
24.Kohus leiab, et kostja ei ole käesolevas asjas toonud kohtu ette asjaolusid või tõendeid, millest ilmneks, et kostja on x kinnistu 1⁄2 osa omandamisel 1995. aastal teinud majandusliku (rahaliselt hinnatava) panuse. Ka tunnistaja L. T. on 18.01.2021 kohtuistungil andnud ütluseid, et igas asjas oli hageja panus selline, et hageja tegeles finantspoolega ning vajadusel võttis laenu (kd II lk 139). Seega tegi kinnistu kaasomandi osa omandamisel majandusliku panuse üksnes hageja. Samuti märgib kohus, et Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-129-16 p-s 21 asunud seisukohale, et mehe ja naise püsivat ühise majapidamisega abieluvälist kooselu (vabaabielu) ei saa iseenesest lugeda seltsinguks VÕS § 580 lg 1 mõttes ja seega kohaldada sellele VÕS § 580 jj. Täiendavalt on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-109-14 p-des 14-16 leidnud, et kuigi seltsingulepingu eesmärk on VÕS § 580 lg-s 1 formuleeritud laialt (isikud kohustuvad seltsingulepinguga tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks), nähtub seltsingu ülejäänud regulatsioonist, et tegu on eelkõige ühisele majanduslikule eesmärgile orienteeritud lepinguga. Seda kinnitab mh panuste tegemise nõue (VÕS § 581), juhtimise korraldus (VÕS §-d 582–587), seltsingu orienteeritus kasumi teenimisele ja jaotamisele ning sellega seotud aruandluse nõuded (mh VÕS §-d 586, 591, 592). Sellise regulatsiooni kohaldamiseks peavad pooled olema ka tahet avaldanud. Ainuüksi isikute abieluväline kooselu kolleegiumi arvates seltsingu kriteeriumitele ei vasta. Sellest ei teki isikutele siduvaid kohustusi, st võlasuhet VÕS § 2 mõttes. Sellise kooselu puhul ei ole vähemasti eelduslikult tegu ka võlaõigusliku lepinguga VÕS § 8 lg 1 mõttes, mis eeldab poolte ühist tahet õiguslikult siduvalt kohustuda midagi tegema või tegemata jätma. Kui sellises kooselus elavad isikud ei ole sõlminud abielu, saab eeldada nende ühist tahet mitte kohaldada abielu kohta kehtivaid sätteid, mh varaühisuse kohta sätestatut. Seltsingu sätete laiendava või perekonnaseaduse (PKS) analoogia alusel kohaldamise kaudu ei tohiks jõuda tagajärgedeni, milles isikud ei ole kokku leppinud ja mida ei saa eeldada nende ühise tegeliku tahtena. Abieluvälisest kooselust ei tulene seaduse alusel sarnaseid kohustusi nagu abielust, mh ei ole pooled kohustatud vastastikuseks toetuseks ja ühise majapidamise korraldamiseks nagu abikaasad PKS § 15 alusel. Kolleegiumi arvates ei õigusta seltsingu sätete kohaldamist ka ainuüksi
see, et pooled on lisaks kooselule korraldanud ka ühise majapidamise. Ei saa eeldada, et ühist majapidamist korraldades on poolte tahteks teha seda seltsingu juhtimise ja aruandluse ning kasumi jaotamise ja kahjumi katmise sätete alusel. Eelnev ei tähenda siiski, et abieluvälises kooselus elavad isikud ei saaks seltsingulepingut üldse sõlmida.
25.Kohus leiab eeltoodud Riigikohtu lahenditest tulenevalt, et kohtul puudub alus tuvastada, et hagejal ja kostjal oli X kinnistu osas sõlmitud seltsinguleping ning pooltel oli nimetatud kinnistuga seoses orienteeritus kasumi teenimisele ja jaotamisele. Nii hageja kui kostja on läbivalt kinnitanud, et X kinnistu oli planeeritud kodu rajamiseks. Võttes arvesse, et kohtul puudub alus tuvastada, et pooltel oli X kinnistu osas sõlmitud seltsing, ei kuulu 1⁄2 kinnistust poolte ühisvarasse, ning tegemist on tervikuna hagejale kuuluva kinnistuga. Kohus märgib, et asjaolu, et kohus on tuvastanud, et X kinnistu osas ei olnud seltsingut sõlmitud, ei tähenda, et pooltel ei olnud seltsing sõlmitud muu kinnisvara osas, kuid kohtul puudub alus asuda antud küsimusi käesolevas asjas analüüsima, kuna kohus lahendab antud asjas üksnes hagis esitatud valduse vabastamise nõuet konkreetse kinnistu suhtes.
26.Eeltoodust tulenevalt on hageja tõendanud, et hageja on X kinnistu ainuomanik. Samuti puudub asjas vaidlus, et kostja valdab nimetatud kinnisasja. Kohus on kostjale 26.03.2020 e-kirjas (kd I lk 145) selgitanud, et tulenevalt AÕS § 83 lg-st 1 on kostja kohustus tõendada, et kostjal on õiguslik alus hagejale kuuluva kinnisasja valdamiseks. Ka Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-85-07 p-s 16 asunud seisukohale, et kostja kohustus on tõendada, et tal on õigus vaidlusalust kinnisasja vallata.
27.Kostja on asunud seisukohale, et kostjal on õigus kinnisasja vallata, kuna hageja ja kostja on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt kostja tohib kõnealuses talus elada oma elu lõpuni. Kohus märgib, et hageja ei ole vaidlustanud asjaolu, et hageja lubas kostjale, et ta tohib kinnistul elada, kuid hageja selgituste kohaselt üksnes seni, kuni hageja ja kostja ühised lapsed täisealiseks saavad. Kohus märgib, et ei hageja ega kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, millise tähtajani täpselt vastav kokkuleppe oli sõlmitud, seega leiab kohus, et esineb alus tuvastada, et kokkulepe oli sõlmitud tähtajatult, mis tähendab, et tegemist oli tähtajatu tasuta kasutamise lepinguga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 393 lg 3 alusel võib tähtajatu tasuta kasutamise lepingu igal ajal pärast lepingu sõlmimist üles öelda. Ka Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-70-12 p-s 10 selgitanud, et kasutusse andja võib tähtajatu tasuta kasutamise lepingu kooskõlas VÕS §-ga 195 igal ajal pärast lepingu sõlmimist üles öelda. Tähtajatu tasuta kasutamise lepingu korraliseks ülesütlemiseks ei ole vaja põhjust. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et olukorras, kus hageja ja kostja vahel oli tasuta kasutamise leping, on see hageja 04.09.2019 e-kirja (kd I lk 8) ja 11.09.2019 valduse vabastamise nõude (kd I lk 9) alusel lõppenud ning kostjal puudub seaduslik alus hagejale kuuluva kinnistu valdamiseks.
28.Täiendavalt märgib kohus, et isegi, kui kohtul esineks alus tuvastada, et hageja ja kostja vahel oli X kinnistu osas sõlmitud seltsinguleping, ei tuleneks ka sellest kostjale alust kinnistu valdamiseks. Nimelt on Riigikohus lahendis nr 2-18-255 p-s 16 rõhutanud, et kui seltsinguleping on lõppenud, ei ole kostjal õiguslikku alust kinnisasja vallata. Antud juhul puudub vaidlus, et poolte kooselu lõppes 2006. aastal, mistõttu juhul, kui pooltel oli X talu osas sõlmitud kooseluline seltsing, on see lõppenud koos kooseluga ning pärast seltsingu lõppu ei ole kostjal seltsingulepingust tulenevat alust kinnistu valdamiseks.
29.Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab esitatud hagi ning mõistab kostja valdusest hageja kasuks välja kinnistu asukohaga xxx (registriosa nr xxx). Juhul, kui kostja keeldub valdust vabatahtlikult vabastamast 3 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tõsta kostja kinnistult asukohaga xxx(registriosa nr xxx) välja koos temale kuuluva varaga täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
30.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 132 lg 4 p 3 alusel on hagihind 3500 eurot. Menetluskulud
31.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus rahuldab esitatud hagi, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
32.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.
(digitaalselt allkirjastatud) Kristi Rickberg Kohtunik Otsuse põhjendusi muudetud TRK lahendiga
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.