X hagi Y vastu kinnisasja valduse vabastamiseks ja valduse üleandmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 01.03.2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Y apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): X (isikukood XXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kostja (apellant): Y (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata hageja 01.10.2021 taotlus täiendava tõendi vastuvõtmiseks ja jätta 01.10.2021 menetlusdokumendi lisa vastu võtmata.
2.Jätta Harju Maakohtu 01.03.2021 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt otsuse põhjendusi.
3.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
4.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
2-19-20319 muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X esitas 19.12.2019 Harju Maakohtule Y vastu hagi, milles palub kohustada kostjat vabastama XXX (kinnistu nr XXXXXXXX, XXX) ja tagastama see hagejale, andes nimetatud kinnistu koos selle oluliste osadega hageja valdusesse. Samuti palub hageja määrata kohtuotsuse täitmise viisiks kostja väljatõstmine XXX-st koos kostjale kuuluva varaga täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, kui kostja ei täida valduse üleandmise kohustust 3 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest.
2.Hageja on kinnistu asukohaga XXX (registriosa nr XXXXXXXX) omanik. Kinnistu koosneb kahest katastriüksusest – nr ZZZ (XXX) ja nr YYY (QQQ), kokku suurusega 9496 m2. QQQ-l asub saun ja XXX-l 2-kordne 6-toaga elamu koos abihoonetega.
3.Hageja ja kostja kooselu purunes 2005. a lõpus ja pooled läksid lahku 2006. a alguses. Kuna elukaaslastel olid ühised alaealised lapsed, siis jäi kostja koos lastega elama XXX tallu, kuni laste täisealiseks saamiseni. Hageja ei ole kunagi jätnud XXX kostjale. Kõigi nende aastate jooksul on hageja tasunud maamaksu, kindlustusmakseid, elektri- ja prügiveo eest jms, samuti on ta kuni laste majast lahkumiseni kandnud muid kulusid. 1⁄2 mõttelist osa ehitistest sai hageja päranduse teel, 1⁄2 mõttelist osa W-ga kaasomandi lõpetamisel ja ehitiste väljaostmisel. XXX kinnistu (kolm katastriüksust) sai hageja õigusvastaselt võõrandatud maana, sellel kinnistul asuvad hooned on maa oluline osa. Hageja ja kostja ei ole kunagi sõlminud mingit kokkulepet võimaliku vara jagamise osas.
4.31.08.2019 soovis hageja leida kostjaga kontakti ja läks talusse. Kõik uksed olid lahti, majas valitses korralagedus, kahte tuppa ei pääsenud ta sisse, sest toad olid prügi täis. Kostjat majas ei olnud. Elamuhoov ei olnud korrastatud, tööriistad olid kasvanud rohu sisse. 2019. a detsembris olid ukselukud vahetatud ja hageja ei pääsenud enam majja sisse.
5.Kostjal ei ole mingit õiguslikku alust jätta enda valdusse hageja kinnistut. Hageja on võimaldanud kostjal kasutada kinnistu hooneid kuni ühiste laste täisealiseks saamiseni. Kostja on kasutanud hooneid ja kogu kinnistut hagejale hüvitist maksmata ja on sellega saanud märkimisväärse kasutuseelise.
6.Kostja väited seltsingulepingu osas ei saa olla seotud valduse vabastamise nõudega. Pooled hakkasid elama lahus 2006. a algusest. Sellega ka kooselust tulenev seltsing lõppes samuti 2006. alguses. Võimalikud nõuded hageja vastu oleks pidanud esitama 3 aasta jooksul. Kinnisvara ei ole võimalik jagada suulise kokkuleppe alusel, vaid seda saab teha ainult notariaalse lepinguga. Hageja eitab ka suulist kokkulepet.
7.Kostja elas talus hageja vaikival nõusolekul. Omanikul on õigus nõuda asja kasutamise lõpetamist ka siis, kui asja on kasutatud tasuta. Väär ja tõendamata on kostja väide, et vara kasutamise tähtaeg saabub alles kostja elupäevade lõppemisega.
2-19-20319 Kostja vastuväited
8.Kostja vaidleb hageja nõudele vastu.
9.Esmakordselt esitas hageja kostjale kinnistu vabastamise nõude 2019. aastal. Enne seda ei ole hageja nõudnud kostjalt või nende ühistelt lastelt kordagi kinnistu vabastamist. Hageja ja kostja leppisid pärast nendevaheliste abielusarnaste isiklike suhete lõppemist kokku kostja õiguses kasutada XXX oma elukohana.
10.Hageja ja kostja isiklikud suhted said alguse 1990. aastal ja lõppesid 2006. aastal, mil kostja kolis elama HHH. Oluline on eristada pooltevahelistest isiklikest abielusarnastest suhetest nende ärisuhteid. Ärisuhted ei ole tänase päevani lõppenud, kuivõrd ärisuhtega soetatud vara on seniajani jagamata. Ärisuhete all peab kostja silmas tema ja hageja ühist eesmärgistatud tegutsemist kinnisvara valdkonnas – investeerimine kinnisvarasse selle soetamise, renoveerimise, üürile andmise, haldamise, vara väärtuse kasvatamise ja selle võõrandamise kaudu. Kooselu jooksul soetasid pooled kokku viis korterit ning pärast isiklike suhete lõppemist täiendavalt veel kaks. Pooltevaheline äriline suhe vastab seltsingulepingu tunnustele.
11.1993. aastal sai hageja enda isa pärimismenetluse tulemusena XXX 1⁄2 suuruse mõttelise osa omanikuks. 1994. aastal soetasid pooled ühiselt juurde ka teise 1⁄2 suuruse mõttelise osa, milleks kasutatud rahalised vahendid kuulusid seltsinguvara koosseisu. Kuivõrd talu oli väga halvas ja lagunenud seisukorras, hakkasid pooled seda renoveerima ning nad võtsid ette kapitaalremondi. Pärast seda jäi kogu pere elama XXX tallu, kus perekond elas ühiselt koos perioodil 1994 2006, kuni hageja kolis HHH ja ehitas sinna endale maja. Kostja ja poolte ühised kaks tütart jäid elama XXX tallu. Seega ennekõike, kuid mitte ainult, ei ela kostja hageja isakodus, vaid enda kodus.
12.Tulenevalt asjaolust, et hageja ehitas HHH maja kogu äritegevusega teenitud raha eest, jätmata kostjale midagi, pani hageja kostja sellega väga raskesse finantsolukorda. Sellest tulenevalt kujunes poolte vahel välja kokkulepe, et XXX jääb kostjale ja HHH maja hagejale. Ehkki kinnisvaraga seotud omandiõiguse tekkimine nõuab notariaalset vormi, mida kõnealuse kokkuleppega ei olnud järgitud XXX osas, ei välista see kostja õigust kasutada XXX seniajani tähtajatult vastavalt kõnealusele kokkuleppele, sest XXX kasutusõiguses kokkuleppimine on selle omandamisest eraldiseisev ega nõua notariaalset vormi. XXX ja HHH maja jagamise kokkuleppe alusel on kostjal ainuõigus kasutada XXX tähtajatult ja tasuta. Seega senikaua, kuni kostja ei ole kantud kinnistusraamatusse sisse XXX omanikuna, on pooltevaheline võlasuhe kvalifitseeritav XXX kasutamise osas asja tasuta kasutamise lepinguna. Hageja nõudel kinnistu vabastamiseks puudub õiguslik alus. Kostjal on õigus jätkata XXX kasutamist tähtajatult vastavalt hagejaga 2006. aastal sõlmitud kokkuleppele.
13.Alternatiivselt vaidleb kostja vastu hageja nõudele ka seltsingulepingu olemasolu ning seltsinguvara jagamise põhjustel. Hageja panustas seltsingusse algkapitali andmisega kinnisvara soetamiseks ning kostja panuseks oli soetatud kinnisvara haldus (üürnike leidmine, kinnisvara näitamine potentsiaalsetele üürnikele, suhtlemine üürnikega ning nende probleemide operatiivne lahendamine), kinnisvara renoveerimine ja selleks vajalike tööde korraldamine, kinnisvaraobjekti sisekujunduse väljatöötamine jms. Kostja vastavasisuliste panuste tegemist ja panuste olulisust on tunnistanud ka hageja seltsingulepingu ajal kostjale saadetud e-kirjades perioodil 2010 – 2015. XXX kuulub seltsinguvara koosseisu 1⁄2 suuruses mõttelises osas, kuivõrd pooled soetasid sellest 1⁄2 suuruse mõttelise osa seltsingu olemasolu ajal. Teine 1⁄2 suurune mõtteline osa kuulus hagejale pärimismenetluse tulemusena, nagu on hageja väitnud hagiavalduses. Kuna seadus loeb seltsinglaste panused võrdseks, on kostjal hagejaga võrdsed
2-19-20319 õigused kinnisvaraäriga saadud tulemile. Pooled on jaotanud nendevahelise kokkuleppega neile kuuluva seltsinguvara muu hulgas selliselt, et kostja on saanud kasutada XXX ning hageja on saanud kasutada HHH maja. Juhul, kui hageja soovib saada õiguseid XXX üle, tuleb pooltel jagada seltsinguvara ja see tuleb jätta hageja ainukasutusse ja käsutusse. Maakohtu otsus ja põhjendused
14.Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostja valdusest välja hageja kasuks kinnistu asukohaga XXX ning määras, et juhul, kui kostja keeldub valdust üleandmast 3 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tõsta kostja kinnistult välja koos temale kuuluva varaga täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.
15.Asjas puudub vaidlus, et hageja on kantud kinnistu asukohaga XXX (registriosa nr XXXXXXXX) omanikuna kinnistusraamatusse ning kostja valdab kõnealust kinnistut.
16.Kohus ei nõustunud kostja vastuväitega, et 1⁄2 kinnistust on hageja ja kostja ühisvara, kuna hageja ja kostja vahel oli kõnealuse vara osas sõlmitud seltsinguleping. Kostja ei ole käesolevas asjas toonud kohtu ette asjaolusid või tõendeid, millest ilmneks, et kostja on XXX kinnistu 1⁄2 osa omandamisel 1995. aastal teinud majandusliku (rahaliselt hinnatava) panuse. Kinnistu kaasomandi osa omandamisel tegi majandusliku panuse üksnes hageja. Mehe ja naise püsivat ühise majapidamisega abieluvälist kooselu (vabaabielu) ei saa iseenesest lugeda seltsinguks võlaõigusseaduse (VÕS) § 580 lg 1 mõttes ja seega kohaldada sellele VÕS § 580 jj sätteid. Seltsingu regulatsioonist järeldub, et tegu on eelkõige ühisele majanduslikule eesmärgile orienteeritud lepinguga. Seda kinnitab mh panuste tegemise nõue (VÕS § 581), juhtimise korraldus (VÕS §-d 582–587), seltsingu orienteeritus kasumi teenimisele ja jaotamisele ning sellega seotud aruandluse nõuded (mh VÕS §-d 586, 591, 592). Sellise regulatsiooni kohaldamiseks peavad pooled olema ka tahet avaldanud. Ainuüksi isikute abieluväline kooselu seltsingu kriteeriumitele ei vasta. Sellest ei teki isikutele siduvaid kohustusi, st võlasuhet VÕS § 2 mõttes. Seltsingu sätete kohaldamist ei õigusta ka see, et pooled on lisaks kooselule korraldanud ka ühise majapidamise. Ei saa eeldada, et ühist majapidamist korraldades on poolte tahteks teha seda seltsingu juhtimise ja aruandluse ning kasumi jaotamise ja kahjumi katmise sätete alusel. Nii hageja kui kostja on läbivalt kinnitanud, et XXX kinnistu oli planeeritud kodu rajamiseks. Ehkki XXX kinnistu osas ei olnud poolte vahel seltsingut sõlmitud, ei tähenda, et pooltel ei olnud seltsing sõlmitud muu kinnisvara osas.
17.Isegi, kui hageja ja kostja vahel oli XXX kinnistu osas sõlmitud seltsinguleping, ei tuleneks ka sellest kostjale alust kinnistu valdamiseks. Antud juhul puudub vaidlus, et poolte kooselu lõppes 2006. aastal, mistõttu juhul, kui pooltel oli XXX talu osas sõlmitud kooseluline seltsing, on see lõppenud koos kooseluga ning pärast seltsingu lõppu ei ole kostjal seltsingulepingust tulenevat alust kinnistu valdamiseks.
18.Järgnevalt hindas kohus, kas poolte vahel võis olla sõlmitud tasuta kasutamise leping ja kas kostjal on sellest tulenevalt õigus endiselt kinnisasja kasutada. Hageja ei ole vaidlustanud asjaolu, et hageja lubas kostjale, et ta tohib kinnistul elada, kuid hageja selgituste kohaselt üksnes seni, kuni hageja ja kostja ühised lapsed täisealiseks saavad. Kumbki pool ei ole esitanud tõendeid selle kohta, millise tähtajani täpselt vastav kokkuleppe oli sõlmitud, mistõttu leidis kohus, et kokkulepe oli sõlmitud tähtajatult. Tähtajatu tasuta kasutamise lepingu korraliseks ülesütlemiseks ei ole vaja põhjust. Hageja on 04.09.2019 e-kirja ja 11.09.2019 valduse vabastamise nõudega lepingu üles öelnud. Seega on leping lõppenud ning kostjal puudub seaduslik alus hagejale kuuluva kinnistu valdamiseks.
2-19-20319 Apellatsioonkaebus
19.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt palub kostja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
20.Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, eelkõige VÕS § 580 lg-t 1 ja § 393 lg-t 1. Samuti on kohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, eelkõige tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg-t 1, § 438 lg-t 1, § 442 lg-t 8. See on kaasa toonud kohtuotsuse, mis ei ole seaduslik ja põhjendatud ja on seega vastuolus TsMS § 436 lgs 1 sätestatuga.
21.Maakohtu otsus on üllatuslik ja olulises ulatuses põhjendamata. Maakohus ei ole selgitanud, miks ei ole kostja poolt esitatud tõenditel asja lahendamisel tähtsust (kostja 25.02.2020 menetlusdokumendi lisad 1-3, kostja 09.04.2020 menetlusdokumendi lisad 1-3, kostja 06.11.2020 menetlusdokumendi lisad 1-15, hageja selgitused seltsingulepingu olemasolu kohta 19.01.2021 kohtuistungil, tunnistaja D antud ütlused 19.01.2021 kohtuistungil). Samuti on maakohus jätnud täielikult hindamata hagejapoolsed korduvad kinnitused, et poolte tahe oli seltsingulepingu sõlmimine ning poolte vahel oli sõlmitud seltsinguleping. Samuti on maakohus jätnud täielikult hindamata poolte kokkuleppe ning hageja tahte, mille kohaselt kinnisasi jääb kostjale ning kostjal on õigus seda kasutada.
22.Maakohus jõudis ebaõigele järeldusele, et poolte vahel puudub seltsing. Poolte vahel oli sõlmitud suuline seltsinguleping ja seltsinguvara on jagamata. Kohus on seltsingu olemasolu tuvastamisel jätnud täielikult hindamata asjaolu, et mõlemad pooled on käesolevas menetluses tunnistanud, et nende vahel oli sõlmitud seltsing ning nad tegutsesid ühiselt.
23.Hageja on avaldanud tahet anda nii omand kui valdus üle kostjale, hageja ei pea end vaidlusaluse kinnisasja omanikuks ning et peale hagejapoolset kinnisasja omandi üleandmist on kinnisasja parendanud ainuisikuliselt kostja. Kostja esitatud väiteid tõendavad 06.11.2020 menetlusdokumendi punkti 2.2. alapunktides esitatud väited ja tõendid. Nimetatud väidete osas ei ole maakohus otsuses mitte ühelgi viisil seisukohta avaldanud.
24.Antud juhul kasutab kostja kinnistut kahel õiguslikul alusel – seltsingu liikmena on tal ühisomanikuna õigus vallata seltsingule kuuluvad kinnisasja, millest 1⁄2 kuulub jätkuvalt seltsingule, st on ühisomandis ning pooltevahelise kokkuleppe alusel asja valdamiseks.
25.Kostjal on õigus kinnistut kasutada elupäevade lõpuni vastavalt hagejaga sõlmitud kokkuleppele. Kostja on kasutanud kinnistut enda koduna alates 1994. aastast kuni tänaseni, neist viimased 15 aastat üksinda ilma hagejata. Hageja ja kostja sõlmisid kinnistu kasutamise kokkuleppe suuliselt, milleks pooled avaldasid otsest vastavat tahet tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 2 mõttes selle sõlmimise ajal 2006. aastal. Hageja järjepidevat ning aastatepikkust käitumist tuleb lugeda tema kaudseks tahteavalduseks TsÜS § 68 lg 3 alusel kostja õiguste tunnustamisel kinnistu kasutamiseks. Hageja ei ole käitunud heas usus, nõudes kostjalt kinnisasja valduse vabastamist. Seejuures on oluline, et hageja on loobunud kinnisasjaga seonduvalt isegi kõige elementaarsemate toimingute korraldamisest, nagu näiteks elektriühenduse taastamisest ja sellega seonduva vaidluse pidamisest. Seega ei pidanud hageja ennast enam kinnisasja omanikuks.
2-19-20319 Vastustaja seisukoht
26.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
27.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 21 tuleb osaliselt täiendada kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
28.Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha hageja 01.10.2021 menetlusdokumendile lisatud tõendi osas. Hageja on ringkonnakohtule esitanud hageja poolt D-le 07.05.2008 saadetud e-kirja. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole antud tõendi vastuvõtmiseks alust, põhjusel, et see tõend on juba varasemalt maakohtule esitatud ja on kohtutoimikus olemas (II kd tl 17). Korduvalt esitatud tõenditega koormataks toimikut asjatult ja see ei vastaks toimiku pidamise nõuetele ega menetlusökonoomia põhimõttele.
29.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ega rikkunud oluliselt menetlusnorme, mis annaks aluse maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohtu otsuse põhjendav osa peab vastama TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule. Nimetatud sätte kohaselt peab otsuse põhjendavas osas märkima kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Maakohus ei ole nõuetekohaselt analüüsinud ega märkinud otsuses, miks kostja tõendid ei tõenda seltsingulepingu ega kostja väidetud tähtajaga tasuta kasutamise lepingu sõlmimist, kuid otsuse tühistamist antud rikkumine kaasa ei too. Ringkonnakohus saab need rikkumised kõrvaldada ja puuduolevad põhjendused esitada käesolevas otsuses.
30.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on XXX kinnistu omanikuna kantud kinnistusraamatusse ja kostja valdab seda kinnistut. Kostja tugineb sellele, et tal on kinnistu valdamiseks kaks iseseisvat õiguslikku alust: 1) tulenevalt poolte vahel sõlmitud seltsingulepingust ja 2) tulenevalt poolte vahel sõlmitud suulisest tasuta kasutamise lepingust tähtajaga kuni kostja elu lõpuni.
31.Seega saab esimese alternatiivina kostja õiguslik alus kinnistu valdamiseks tuleneda sellest, et kostja ja hageja vahel on VÕS § 580 sätestatud tunnustele vastav kehtiv seltsinguleping, mis annab ühtlasi vara kasutamise õigusliku aluse. Maakohus järeldas ringkonnakohtu hinnangul õigesti, et poolte vahel ei ole XXX kinnistu osas seltsingulepingut sõlmitud. VÕS § 580 lg 1 annab seltsingulepingu mõiste definitsiooni, mille kohaselt kohustuvad seltsingulepinguga kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Kostja väitel on ta teinud XXX kinnistu osas rahaliselt hinnatavaid panuseid, mis seisnevad kinnisvara renoveerimises, selleks vajalike tööde korraldamises ning sisekujunduse väljatöötamises. VÕS § 581 lg 1 kohaselt saavad seltsinglaste panused seisneda ka seltsingule teenuse osutamises (vt Riigikohtu 29.04.2020 otsust tsiviilasjas nr 2-18-255, p 14). Seega saab seltsingu panuseks olla ka seltsingu eesmärkide saavutamiseks vajaliku töö tegemine. Samas ei ole antud juhul kostja poolt töö tegemisest XXX kinnistu korrastamiseks ja parendamiseks võimalik järeldada, et tegemist oleks ühise
2-19-20319 majandusliku eesmärgi nimel tehtud panustega. Maakohus viitas õigesti, et seltsingu regulatsiooni kohaselt peab olema tegemist eelkõige ühisele majanduslikule eesmärgile orienteeritud lepinguga. Seda kinnitab mh panuste tegemise nõue (VÕS § 581), juhtimise korraldus (VÕS §-d 582–587), seltsingu orienteeritus kasumi teenimisele ja jaotamisele ning sellega seotud aruandluse nõuded (mh VÕS §-d 586, 591, 592). Sellise regulatsiooni kohaldamiseks peavad pooled olema ka tahet avaldanud. Seltsingulepingu sõlmimise peab tõendama pool, kes sellele tugineb. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et XXX kinnistu renoveerimise puhul oleks tegemist olnud ühise majandusliku eesmärgiga. Hageja ja kostja vahelisest kirjavahetusest selliseid asjaolusid ei nähtu (I kd tl 77-85). Samuti ei nähtu sellist eesmärki XXX kinnistu osas kostja poolt esitatud korteriomandi müügilepingust, korteriomandi müügilepingu eelsete kavatsuste protokollist ja poolte kirjavahetusest XXX elektriühenduse taastamise kohta (I kd tl 152-165) ning 06.11.2020 menetlusdokumendi lisadest 1-15 (II kd tl 15-45). Osaliselt on nimetatud tõenditest järeldatav küll poolte panuste tegemine ja ühine majanduslik eesmärk muude kinnisasjade osas (I kd tl 79-84 ja I kd tl 24-45), kuid sellest ei saa järeldusi teha, et ka XXX kinnistu osas oleks pooltel olnud ühine majanduslik eesmärk. Tunnistaja D (poolte ühine tütar) ütluste kohaselt panustasid hageja ja kostja mõlemad XXX kinnistul asuva elamu renoveerimisse. Tunnistaja kinnitab, et isa tegeles finantspoolega ja ema kõige muuga (sisekujundus, ehituse koordineerimine, plaatis vannituba ja tegi teisi töid). Kuid nendest ütlustest nähtub ka see, et poolte eesmärk XXX kinnistu osas oli tegelikult võimaldada perele koht, kus elada (II kd tl 138 pöördel-140). Üksnes ühise kodu rajamine ja sellel eesmärgil mõlema kooselu poole panustamine (rahaliselt ja tööga) ei vasta seltsingu tunnustele. Ehkki kohtupraktikas on jaatatud võimalust järeldada seltsingu olemasolu vabaabielu poolte vahel suurema väärtusega esemete soetamiseks, siis eristab seltsingut tavalisest kooselust ikkagi ühine majanduslik eesmärk. Antud juhul võiks ühist majanduslikku eesmärki järeldada poolte äriprojektide osas (näiteks erinevate korterite ost nende arendamise eesmärgil). Ka kostja ise kinnitab, et oluline on eristada pooltevahelistest isiklikest abielusarnastest suhetest nende ärisuhteid ja et see suhe vastab seltsingulepingu tunnustele. Küll aga on kostja ebaõigesti nende äriliste suhete alla paigutanud ka poolte suhted seoses XXX kinnisasjaga.
32.Kostja väitel on hageja ise korduvalt tunnistanud poolte vahel seltsingu lepingu olemasolu ka XXX kinnistu osas. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa hageja seisukohtadest sellist põhjapanevat järeldust teha. Hageja on maakohtul istungil väitnud, et kostja on oma tööpanuse eest saanud kinnistut 25 aastat kasutada. Hageja ütleb, et seltsing, mille eesmärk oli ühise kodu rajamine, sai otsa. Samas kinnitab hageja ka seda, et koostöö eesmärk oli ühise kodu väljaehitamine (II kd tl 141 pöördel). Kolleegiumi arvates ei saa hageja sõnakasutusest, kus ta räägib seltsingust, järeldada, et ta tegelikult sellise lepingulise suhte omaks võtaks. Hageja oma seisukohtades läbivalt eitab seltsingu olemasolu.
33.Kuna XXX kinnisasja osas ei ole seltsingulepingut võimalik tuvastada, ei oma tähtsust kostja väide, et seltsinguvara on jagamata ja hageja ei ole seltsingulepingut üles öelnud. Selles osas ei pea seetõttu ringkonnakohus vajalikuks apellatsioonkaebuse väidetele vastata.
34.Maakohus hindas seltsingu puudumise tõttu järgevalt õigesti, kas kostjal on alternatiivselt õiguslik alus kinnistu valdamiseks tulenevalt tasuta kasutamise lepingust. Seejuures ei vaidle pooled, et selline leping oli poolte vahel suuliselt sõlmitud, kuid vaidlus on selle üle, millise tähtajaga on leping sõlmitud - kostja eluea lõpuni või poolte ühiste laste täisealiseks saamiseni. Maakohus leidis, et kumbki pool ei ole tõendanud tähtajalise lepingu sõlmimist ja leidis, et tegemist on tähtajatu lepinguga. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel oli tasuta kasutamise leping sõlmitud üksnes poolte ühiste laste täisealiseks saamiseni, kuid ei ole tõendatud ka kostja väide, et lepingu tähtajaks oli kostja eluea lõppemine. Tunnistaja D ütluste kohaselt kinnitas hageja, et maja jääb emale ja meile ning
2-19-20319 endale loob uue kodu CCC. Samuti kinnitas tunnistaja, et „Kui me midagi isa käest HHH objekti kohta küsisime, siis ta rääkis, et see oli sellepärast, et maja jäi meile.“ (II kd tl 138 pöördel140). Hageja 07.05.2008 e-kirjast nähtuvalt kirjutas hageja oma tütrele, et „Aga teile jäi ju kogu elamine ja kodu ja auto ja mina pidin uut elupaika rajama. /.../ Alguses tundus see äraminek ajutine, kuid läks teisiti“ (II kd tl 17). Tunnistaja ütlustega ja hageja kirjaga on kolleegiumi hinnangul tõendatud, et XXX kinnistu kostjale ja lastele kasutamiseks andmise eesmärk oli, et nad saaksid seda ühiselt elukohana kasutada. Samas ei saa tunnistaja ütlustest ega viidatud ekirjast järeldada, et kinnistu tasuta kasutamise tähtaeg oli kuidagi piiritletud – kas laste täisealiseks saamisega või kostja elueaga. Samuti ei kinnita selliseid asjaolusid ükski teine tõend käesolevas asjas.
35.Kui eseme kasutustähtaega ei ole määratud ja see ei tulene eseme kasutamise eesmärgist, võib kasutusse andja lepingu VÕS § 393 lg 3 järgi üles öelda ja nõuda eseme tagastamist igal ajal pärast lepingu sõlmimist. Antud juhul ei ole XXX kinnistu kasutamise tähtaega määratud ja see ei tulene ka lepingu eesmärgist, milleks oli anda kinnistu kostjale ja lastele kasutamiseks. Seega võis hageja nõuda kinnisasja valduse üleandmist igal ajal pärast lepingu sõlmimist. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja 04.09.2019 e-kiri ja 11.09.2019 nõudekiri on käsitletavad tasuta kasutamise lepingu ülesütlemise avaldusena. Samuti ei ole kostja vastu vaielnud e-kirja ja nõudekirja kättesaamisele. Eelnevast tulenevalt järeldas maakohus õigesti, et hageja on kostjaga sõlmitud tähtajatu tasuta kasutamise lepingu üles öelnud ja kostjal puudub õiguslik alus XXX kinnisasja valdamiseks.
36.Ringkonnakohus ei nõustu, et hageja on avaldanud tahet anda XXX kinnisasja omand üle kostjale ning et hageja ei pea end vaidlusaluse kinnisasja omanikuks. Hageja 07.05.2008 ekirjast, milles ta kirjutab, et „Aga teile jäi ju kogu elamine ja kodu ja auto ja mina pidin uut elupaika rajama.“ (II kd tl 17), 28.01.2008 e-kirjast, milles ta kirjutab, et „...tahaks kah elu lõpuks midagi oma omada, kus mugav elada oleks“ (II kd tl 16), samuti teistest kostja 06.11.2020 menetlusdokumendi punktis 2.2. alapunktides viidatud tõenditest ei nähtu ringkonnakohtu hinnangul, et hageja oleks avaldanud tahet loobuda XXX kinnistu omandiõigusest või poleks pidanud enam ennast omanikuks. Isegi, kui hageja oleks midagi sellist vestluses tütrega või kostjaga kinnitanud, ei saa sellest järeldada, et hagejal poleks enam omandiõigust kinnistule. Samuti ei saaks sellest teha järeldusi kostja poolse kostja eluea lõpuni kehtiva tasuta kasutusõiguse kohta.
37.Vaidlustamata asjaoludel on kostja kinnistut kasutanud pärast poolte lahkuminekut 15 aastat ning hageja ei ole selle aja jooksul kostjalt kordagi nõudnud maja valduse vabastamist. Alles 09.09.2019 hakkas hageja nõudma kinnisasja valdust tagasi. Kostja väitel saab sellisest hageja käitumisest järeldada hageja tahet anda kinnisasi kostjale kasutamiseks kuni kostja eluea lõpuni. Ringkonnakohus sellise järeldusega ei nõustu. TsÜS § 68 lg 3 järgi võib tahteavalduseks olla kaudne tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu sellest, et hageja võimaldas kostjal kasutada XXX kinnisasja kuni 2019. a valduse vabastamise nõudekirja esitamiseni, hageja tahet anda nimetatud kinnisasi kostjale kasutamiseks kuni kostja eluea lõpuni. Sellest võib üksnes järeldada, et hageja nõustus kostja poolse kinnisasja tähtajatult kasutamisega.
38.Kostja väitel on hageja hea usu põhimõttest tulenevalt kaotanud õiguse nõuda kinnisasja valdust tagasi. Ka selle väitega ringkonnakohus ei nõustu. Hea usu põhimõttest tulenevalt ei saa hageja nõuet jätta rahuldamata. Riigikohus on märkinud, et nõude maksmapanekut saab pidada hea usu põhimõtte vastaseks üksnes erandlikel asjaoludel (vt nt Riigikohtu 29.01.2007 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-137-06, p 23; 03.12.2008 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-105-08, p 16). Hea usu põhimõte kuuluks kohaldamisele, kui hageja käitumine oleks vastuoluline. Näiteks, et
2-19-20319 hageja oleks andnud oma käitumisega mõista, et ta ei soovi valdust tagasi, kuid siis esitab vaatamata sellele valduse vabastamise nõude. Käesolevas asjas kogutud tõenditest ei saa teha järeldust, et hageja oleks kinnisasja enda valdusse andmise nõudeõigusest sõnaselgelt loobunud või isegi andnud mõista, et ta valdust kunagi tagasi saada ei taha. Samuti ei saa sellist järeldust teha asjaolust, et hageja ei ole kinnisasja elektriühenduse taastamisest ja sellega seonduva vaidluse pidamisest ise pidanud vajalikuks osa võtta.
39.Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.