KE Konsult OÜ hagi RUUTEX EHITUS OÜ vastu võla saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20. oktoober 2020.a otsus
Tsiviilasja hind 32 402,40 eurot apellatsioonimenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse RUUTEX EHITUS OÜ 19.novembri 2020.a liik apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende Hageja (vastustaja): KE Konsult OÜ (registrikood 14361894, esindajad aadress Oksa tn 6, Keila linn, Harju maakond, 76607), lepingulised esindajad vandeadvokaat Kristel Viru ja vandeadvokaadi abi Tõnis Loorits (e-post XXX) Kostja (apellant): RUUTEX EHITUS OÜ (registrikood 14511448, aadress Aasa tn 3, Saku alevik, Saku vald, Harju maakond, 75501), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristjan Tamm (e-post XXX) 04.02.2021 Istungi toimumise aeg
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 20.10.2020 otsus jätta muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu põhjendusi.
2.RUUTEX EHITUS OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta RUUTEX EHITUS OÜ kanda.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses
Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue
1.KE Konsult OÜ esitas 26.07.2019 Harju maakohtusse hagi Ruutex Ehitus OÜ vastu põhivõlgnevuse 15 865,20 eurot, võlgnevuse sissenõudmiseks õigusabiteenuse kasutamise eest kahjuhüvitise 672 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 3283,39 eurot ning põhinõude täieliku täitmiseni koguneva edasise viivise määraga 0,5% võlgnetavalt summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest saamiseks. 2.Pooled sõlmisid tööjõu rendilepingu nr 11, mille alusel andis hageja kostja kasutusse neli Ukrainast pärit renditöötajat, kelle ülesandeks oli üldehitustööde teostamine kostjale kuuluval objektil. Kostja varustas renditöötajad töövahendite ja materjalidega ning tööde teostamise ajal allusid renditöötajad kostja objektijuhi juhendamisele ja kontrollile. Kokkuleppe kohaselt oli renditöötajate tunnihind 13 eurot, millele lisandus käibemaks. Renditöötajate töötunnid fikseeriti kostja objektijuhi poolt allkirjastatud tunnilehtedega iga töönädala lõpus. Tunnilehtede alusel koostas hageja teostatud tööde akti, mille esitas kostjale kinnitamiseks. Praktikas toimus aktide allkirjastamine ka tunnimahtude alusel. Arve teostatud tööde eest esitati kostjale kinnitatud akti alusel iga kuu lõpu seisuga ning see tuli tasuda 14 päeva jooksul. Tasu maksmisega viivitamise korral lisandus lepinguline viivis 0,5% võlgnetavalt summalt päevas. Rendilepingu kohaselt oli hagejal õigus teha ühepoolselt jooksvaid muudatusi renditöötajate isikkoosseisus, mistahes muude muudatuste osas pidid pooled kokku leppima kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Rendileping sõlmiti tähtajatult ning rendiperioodi alguseks märgiti 01.03.2019. 3.Pooled asusid rendilepingu alusel töötunde arvestama ja tasustama juba veebruaris 2019. Veebruari, märtsi ja aprilli eest esitatud arved kostja tasus. Maikuu tunnilehed kostja objektijuht allkirjastas, kuid keeldus allkirjastamast tööde kinnitamise akti. Juunis kostja objektijuht tunnilehti ei allkirjastanud, kuigi renditöötajate kasutamine kostja objektil jätkus kuni 15.06.2019. Poolte vahelised läbirääkimised renditöötajate mai ja juunikuu töötundide tasustamise üle lõppesid tagajärjetult. Hageja esitas 06.06.2019 kostjale tasumiseks arve nr 2019018 kogusummas 13 314,60 eurot maksetähtajaga 20.06.2019 ja 19.06.2019 arve nr 2019019 kogusummas 7261,80 eurot maksetähtajaga 03.07.2019. Kostja esitatud arveid tähtaegselt ei tasunud. Hageja esitas 09.07.2019 kostjale võlgnevuse tasumiseks põhistatud nõudeavalduse koos pankrotihoiatusega. 4.Kostja võttis 15.07.2019 osa hageja nõudest omaks ning tasus hagejale 22.07.2019 summa 4711,20 eurot. Ülejäänud võlgnevuse tasumata jätmist põhjendas kostja renditöötajate madala tööviljakuse, nende poolt teostatud siseviimistlustööde ebapiisava kvaliteedi ning kulutustega, mida kostja pidi tegema renditöötajate töös esinenud puuduste kõrvaldamiseks. Poolte vahel sõlmitud rendilepingu kohaselt kandis vastutust renditöötajate töös esinevate puuduste eest kostja. Lepingu järgi pidi kostja juhul, kui renditöötajatel ei olnud tööde teostamiseks piisavalt oskusi, hagejat sellest kirjalikku taasesitamist võimaldamas vormis hiljemalt teise töötamise päeva lõpuks teavitama, et hageja saaks puudulike kutseoskustega töötaja välja
2(10)
vahetada. Vastavalt lepingus kokkulepitule kaotas kostja teavitamata jätmise korral igasuguse hilisemate pretensioonide esitamise õiguse. Kostja ei esitanud hagejale ühtegi nõuet renditöötajate asendamiseks. Probleemidest renditöötajate töö kvaliteediga kuulis hageja esmakordselt alles siis, kui renditöötajate kasutamine oli sisuliselt juba lõppenud. 5.Vastutulekuna kostjale oli hageja nõus vähendama juunikuu tasunõuet kahe renditöötaja 11. juunil tehtud töötundide võrra (8-10 tundi päevas töötaja kohta, rahaliselt 208 või 260 eurot). Hageja lootis, et vastutulek kostjale mõne töötunni ulatuses võimaldab tal kostjalt suurema osa tööde eest tasumata summast kätte saada. Koostöö huvides arvestas hageja ka maikuu töötundidest maha 12 tundi puudustega kipsitööde eest, mille eest kostja objektijuht oleks muidu pidanud vastutama oma isikliku rahaga, kuna ta ei olnud hageja töötjaid piisavalt kontrollinud. Hageja poolt kahel korral osalise vastutuse võtmine lepingu käigus renditöötajate tehtud töö eest ei tähenda, et pooled oleksid rendilepingut muutnud. Kostja kandis jätkuvalt kogu renditöötajate töö kvaliteediga seotud riisikot. Kostja vastuväited 6.Kostja palub jätta KE Konsult OÜ hagi rahuldamata. Poolte vahel sõlmitud rendileping puudutas üksnes üldehitustöid, täpsemalt kipsplaadist seinte ja lagede ehitust, mille eest esitatud arved on kostja hagejale tasunud. 7.Siseviimistlustööd, mida teostati mais ja juunis, ei olnud rendilepinguga kaetud. Siseviimistlustööde teostamiseks sõlmisid pooled aprillis 2019 eraldi suulise kokkuleppe, mille kohaselt pidi kostja tasuma hagejale töötajate eest tunnipõhiselt tingimusel, et töötajate tööviljakus on vähemalt tavapärane ja töö kogumaksumus ei ületa tavapärast keskmist siseviimistluse tasu 7 eurot/m2, millele lisandub käibemaks. Siseviimistlustööde teostamist rendilepingust erineva kokkuleppe alusel tõendab asjaolu, et siseviimistlustöid ei teostanud rendilepingus nimetatud isikud ning aruandeid teostatud tööde kohta esitati kord kuus rendilepingus ettenähtud iga nädala asemel. Erinevalt rendilepingu alusel teostatud üldehitustöödest, kasutasid töötajad siseviimistlustöödeks oma töövahendeid. 8.Hageja on esitanud mais ja juunis teostatud tööde eest arved nr 2019018 ja nr 2019019 kogusummas 20 576,40 eurot, kuid ei ole tõendanud tööde teostamist arvetel märgitud mahus. Kostja objektijuhi e-kiri, mille hageja on maikuu töötundide tõendamiseks esitanud, ei oma mingit õiguslikku jõudu, sest objektijuht ei ole kostja töötaja, vaid kostjale alltöövõtu korras teenust osutav isik, kellel puudus volitus kostja nimel töö aruandeid ja akte heaks kiita. Selline õigus on üksnes kostja seaduslikel esindajatel. Ükski kostja seaduslik esindaja ei ole arvetel nr 2019018 ja nr 2019019 kajastatud töömahte kinnitanud. 9.Hageja töötajad viimistlesid mais ja juunis pindu mahus 887m2 (730m2 korterid + 157m2 koridorid). Lähtudes kokkulepitud viimistlustööde hinnast 7 eurot/m2 + käibemaks, teeb see kokku 5110 + 1105 eurot + käibemaks. Sellele summale lisandub 960 eurot tunnipõhiste lisatööde eest (80 tundi tunnihinnaga 12 eurot + käibemaks). Ühtekokku teeb see hageja põhjendatud tasunõudeks siseviimistlustööde eest 7175 eurot, millele lisandub käibemaks. 10.Kuna vaid ühel hageja neljast töötajast oli varasem siseviimistlustööde kogemus, võttis viimistlustööde teostamine graafikus ettenähtust kauem aega ning valminud töö ei olnud piisavalt kvaliteetne. Kostja teavitas hagejat korduvalt nii suuliselt kui kirjalikult viimistlustööde puudulikust kvaliteedist ning andis hagejale võimaluse ebakvaliteetne töö ümber teha. Hageja töötajad ei suutnud puudusi likvideerida, mistõttu pidi kostja puuduste kõrvaldamiseks kasutama enda töötajaid. Puuduste kõrvaldamiseks kulus kostjal 3249 eurot,
3(10)
millele lisandus käibemaks. Poolte vahel siseviimistlustöödeks sõlmitud suulise kokkuleppe kohaselt vastutab hageja töötajate tehtud töö puuduste eest. Sellest tulenevalt teatas kostja hagejale 15.07.2019, et tasaarvestab hageja põhjendatud nõude summas 7175 eurot + käibemaks kostja puudustega seotud nõudega summas 3249 eurot + käibemaks. Nõude jäägi summas 3926 eurot + käibemaks on kostja hagejale tasunud. Maakohtu otsus 11.Maakohus rahuldas hagi osaliselt mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 15 865,20 eurot, kahjuhüvitise 672 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 3180,53 eurot ja alates 27.07.2019 viivise määras 0,5 % päevas arvestatuna põhivõlalt kuni selle tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 12 684,67 eurot. Menetluskulud jättis maakohus 73 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 27 % ulatuses hageja kanda.
12.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt oli poolte vahel sõlmitud tööjõu rendileping ning eraldi 2019.a aprillis siseviimistustööde osas lepingu sõlmimine tõendamist leidnud ei ole. Tööjõu rendilepingu ülesütlemist toimunud ei ole. Maakohus leidis, et hageja esitatud arved kokku 1319 tunni eest on põhjendatud, kuna kostja objektijuht aktsepteeris need. Kuna kostja seaduslik esindaja teatas hagejale, et objektijuhi pädevuses on töötundide aktsepteerimine, siis kostja vastuväited vastava pädevuse puudumisest ei ole põhjendatud. Maakohus leidis, et kostja hinna alandamise avadus ei ole põhjendatud, kuna poolte vahel oli lepingus kokku lepitud, et renditööjõu ebakvaliteetne töö ei välista tasuõigust. Kostja oleks pidanud vastavast asjaolust hagejat teavitama, sest lepingu järgi tuli siis hagejal töötaja asendada. Lisaks ei ole kostja veenvalt põhistanud, miks tuleks käesoleval juhul arvestada tasu m2 põhiselt nagu kostja seda on teinud, mitte vastavalt lepingule tunnihinna järgi. Ka hageja kahju nõue kohtueelselt kasutatud õigusabi tasumise eest on põhjendatud, kuna asjas leidis tõendamist, et tasu maksmisest keeldumise tõttu jättis kostja oma lepingulised kohustused täitmata. Hageja viivisenõue on põhjendatud osaliselt, kuivõrd hageja on viivitatud päevade arvu valesti märkinud, hageja edasiulatuva viivise nõue on samuti põhjendatud. Apellatsioonkaebus 13.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus kohtuotsuse tühistada osas, milles hagi rahuldati. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus jõudnud kaevatavas kohtuotsuses järeldusele, et hageja nõue on põhjendatud ja tõendatud, kuivõrd kostja ei suutnud tõendada, et pooled on sõlminud siseviimistlustööde teostamiseks eraldi lepingu ning seetõttu reguleerib ka siseviimistlustööde teostamiseks varasem üldehitustööde teostamiseks sõlmitud tööjõu rendileping. Kostja on seisukohal, et hagi aluseks olevaid asjaolusid (sh et kostja kohustus raha maksmiseks tuleneb kehtivast tööjõurendilepingust) peab välja tooma ja tõendama hageja, mitte kostja ei pea tõendama, et hageja viidatud lepingust ei tulnud talle kohustust raha maksta. Kuivõrd hageja ei väitnud menetluses ega ka tõendanud, et pooled on sõlminud siseviimistlustööde teostamiseks eraldi tööjõu rendilepingu, siis pidi hageja välja tooma ja tõendama, et pooled on muutnud üldehitustööde teostamiseks sõlmitud tööjõu rendilepingut ja laiendanud seda nii siseviimistlustöödele teostamisele kui ka uutele töötajatele, keda üldehitustööde rendilepingus ei olnud nimetatud. Käesolevas asjas ei ole aga hageja neid asjaolusid tõendanud ega ka kohus ei ole nõude eeldusi tuvastanud, st et pooltevahelisi suhteid siseviimistlustööde teostamisel reguleeris üldehitustööde tööjõu rendileping. Tööjõu rendilepingu lk 2 p 4 kohaselt oli võimalik muudatusi renditöötajate arvus ja isikkoosseisus sõlmida üksnes poolte kokkuleppel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tööjõu rendilepingu lk 5 neljanda punkti kohaselt sai nimetatud lepingut muuta üksnes kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, vorminõuet rikkuvad muudatused on tühised. Maakohus ei ole kohtuotsuses mitte ühegi sõnaga põhjendanud, millele tuginedes kohus leidis, et pooled on
4(10)
kokkulepitud vormis tööjõu rendilepingu muudatused sõlminud töötajate koosseisu, arvu ja tehtava töö muutmiseks. Selle näol on maakohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. 14.Maakohus pole põhjendanud, miks kohtu arvates vastutas hageja siseviimistlustööde kvaliteedi eest, kuigi üldehitustööde rendilepingu järgi hageja ei oleks pidanud töö kvaliteedi eest vastutama. Hageja on selle ka menetluses omaks võtnud, et ta käis objektil puudustega siseviimistluse kvaliteeti proovimas korda teha. 15.Maakohus pole ka põhjendanud, miks ta eelistas siseviimistlustööde teostamiseks sõlmitud lepingut puudutavate väidete hindamisel KK seletusi HT vande all antud seletustele olukorras, kus kostja on menetluses välja toonud hulgaliselt KK seletuste vastuolulisust ja ebausaldusväärsust kinnitavaid asjaolusid Menetluses esitatud asjaolude pinnalt on ilmne, et poolte ühiseks tegelikuks tahteks oli siseviimistlustööde teostamisel see, et hageja poolt toodavad töötajad teostavad siseviimistluse, st pahteldavad ja värvivad kokkulepitud pinnad. Kuivõrd hageja on omaks võtnud, et ta vastutas töö kvaliteedi eest, st ta proovis korduvalt oma ebakvaliteetset siseviimistlust korda teha ja ta kasutas töö teostamisel ka oma töövahendeid (materjalid ostis seejuures kostja), siis on need asjaolud samuti töövõtulepingu tunnuseks, mida maakohus ei ole nõuetekohaselt hinnanud. 16.Poolte vahel ei ole menetluses olnud vaidlust selle üle, et hageja pidi teostama just siseviimistlustöid, st pahteldamist ja värvimist, mis on konkreetne kokkulepitud tulemus töövõtulepingu mõistes. Kokku lepiti ka töö ruutmeetri hinnas kuni 7 eurot/m2, mis on samuti töövõtulepingu tunnuseks. Kostja selgitas menetluses, et ehitusvaldkonnas on siseviimistlustööd ehk maalritööd ja üldehitustööd erinevad ehitustööde allvaldkonnad, mida reguleerivad eraldi kutsestandardid. Üldehitustöödeks on ehitise konstruktsioonide ehitamine nagu näiteks seinte ladumine, kipsplaadist konstruktsioonide ehitamine jms. Siseviimistlusehk maalritöödeks on pindade tasandamine, pahteldamine ja värvimine. Kuigi kostja ei pidanud menetluses tõendama uue lepingu sõlmimist, on kostja siiski seda teinud ja tõendanud, et pooled on sõlminud siseviimistlustööde teostamiseks suulise töövõtulepingu, mille alusel on kostja hagejale kogu tasunõude ka ära tasunud. Hageja teostas siseviimistlustöid 730m2 ulatuses. Kokkulepitud hinda 7 eurot/m2 + km arvestades oli hageja tasunõude suuruseks 7175 eurot + km, millega kostja tasaarvestas oma puuduste likvideerimisega seotud vastunõude summas 3249 eurot + km. Tasaarvestusest ülejääva osa summas 3926 eurot + km on kostja hagejale tasunud.
17.Vastavalt tööjõu rendilepingule tuli renditöötajate töötunnid fikseerida iga töönädala lõpus kostja esindaja allkirjaga, pärast mida sai hageja vastava kuu lõpus esitada kostjale teostatud tööde akti. Seega sai hageja tasunõue muutuda tööjõu rendilepingu kohaselt sissenõutavaks üksnes pärast seda, kui kostja on renditöötajate tunnilehed heaks kiitnud. Nagu kostja on juba selgitanud, siis hageja esitatud 2019. aasta juunikuu tunnilehed on kostja poolt allkirjastamata. Kõnealustel tunnilehtedel puudub nii kostja objektijuhi AS kui ka kostja esindaja allkiri. Seega ei oma hageja esitatud ühepoolselt koostatud juuni 2019 tunnilehed mingit tõenduslikku väärtust, sh need ei tõenda hageja tasunõuet, sest ühepoolselt koostatud dokumendid ei saa omada tõenduslikku väärtust. Hageja väited juunis teostatud töö aja osas on seega täielikult tõendamata. Lisaks eelnevale jääb kostja oma varasema seisukoha juurde, mille kohaselt ei saa ka teostatud tööde akti nr 3 alusel kostjalt tasu välja mõista, kuivõrd see akt on kostja poolt heaks kiitmata. Kostja on selgitanud, et AS oli alltöövõtulepingu alusel kostjale objektijuhi teenust osutav isik, kellel polnud õigust anda kostja nimel nõusolekuid või heakskiite. Samuti jääb kostja oma seisukoha juurde, et AS allkiri 2019. aasta mai
5(10)
tunnilehtede äärel ei kinnita hageja väidetud mahus tundide tegelikku teostamist, kuivõrd AS on tunnistajana selgitanud, et ta ei kontrollinud tunnilehti sisuliselt. 18.Kostja ei nõustu, et kostja hinna alandamise avaldus põhjendamatu, kuivõrd kostja ei ole õigeaegselt teavitanud hagejat renditööjõu väidetavast ebakvaliteetsest tööoskusest ning on sellega minetanud õiguse käesoleval juhul hinna alandamiseks ja leiab, et kohus on sellisele seisukohale jõudmisega rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Maakohus on rajanud otsuse asjaoludele, millele hageja ei ole menetluses tuginenud. Hageja ei ole kostja alternatiivsele hinna alandamise avaldusele esitanud maakohtu menetluses mitte ühtegi vastuväidet. Veel enam ei ole hageja kordagi välja toonud, et kostja alternatiivne hinna alandamise avaldus tuleb jätta rahuldamata põhjusel, et kostja ei ole hagejat renditöötajate ebakvaliteetsest tööoskusest õigeaegselt teavitanud. Vastupidi, hageja on menetluses võtnud omaks, et ta tõi kostjale ebapiisavate oskustega siseviimistlejad.
19.Isegi, kui maakohus rahuldas hagi põhjendatud ulatuses (millega kostja ei nõustu), on kohus määranud kostja hinnangul valesti menetluskulude jaotuse. Kaevatava kohtuotsuse p-s 22 leiab kohus, et kuivõrd kohus rahuldas hagi 73% ulatuses, siis tuleb kohtu hinnangul jätta hageja menetluskulud 73% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 27% ulatuses hageja kanda. Kostja hinnangul oleks kohus pidanud menetluskulude jaotuse määrama teisiti. Hagiavalduse kohaselt palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 15 865,20 eurot, kahjuhüvitise summas 672 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 3283,39 eurot ja viivise edasiulatuvalt 0,5% võlgnetavalt summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest, mis teeb aastas 28 953,99 eurot. Hageja märkis hagi hinnaks 48 765,09 eurot (15 865,20 + 672 + 3283,39 + 28 953,99). Kaevatava kohtuotsuse p-s 21 parandas kohus hagi hinda ja märkis, et õigeks hagi hinnaks on 48 774,58 eurot. 20.Kohus mõistis kaevatava kohtuotsuse resolutsiooni p-ga 1 kostjalt hageja kasuks välja aga põhivõlgnevuse summas 15 865,20 eurot, kahjuhüvitise summas 672 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 3180,53 eurot ja viivise edasiulatuvalt määras 0,5% võlgnetavalt summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 12 684,67 eurot. Seega mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja 32 402,40 eurot. See tähendab, et kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 16 372,18 eurot vähem kui hageja nõudis (48 774,58 – 32 402,40). Järelikult, arvestades eelnevat, siis kohus ei rahuldanud hageja hagi 73% ulatuses, vaid 66,43% ulatuses (32 402,40 x 100 / 48 774,58). See tähendab, et kohus oleks pidanud jätma hageja menetluskulud 66,43% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 33,57% ulatuses hageja kanda. Vastus apellatsioonkaebusele 21.Vastustaja vaidleb esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht 22.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta lõppjärelduses muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele toob ringkonnakohus esile järgmist.
23.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel kirjalikult 01.03.2019 tööjõu rendileping, mille alusel kohustus hageja andma kostja kasutusse renditöötajaid ehitustööde tegemiseks. Hageja võimaldas kostjale renditöötajate olemasolu veebruarist kuni juunini 2019.a. Kostja
6(10)
väidete järgi toimus kirjalikult sõlmitud lepingu järgi tööjõu rentimine kuni aprillini 2019, mille järgselt sõlmisid pooled suuliselt ehitustööde tegemiseks töövõtulepingu ning mille kohaselt tegi hageja kostjale ehitustöid (siseviimistlustöid) mais ja juunis 2019.a. Maakohus leidis, et asjas ei ole tõendamist leidnud, et pooled sõlmisid aprilli lõpus eraldi lepingu siseviimistlustööde kohta. Ringkonnakohus leiab, et nõustuda tuleb kostjaga selles, et hageja nõude rahuldamise eelduseks oli vaja maakohtul tuvastada, et pooled muutsid üldehitustööde teostamiseks sõlmitud tööjõu rendilepingut ja laiendasid seda nii siseviimistlustööde teostamisele kui ka uutele töötajatele, keda üldehitustööde rendilepingus ei olnud nimetatud. Ringkonnakohus osutab, et maakohtu otsuse põhjendustest on selgelt järeldatav see, et maakohtu arvates jätkus tööjõu rent ka peale 2019.a aprilli ja siseviimistlustööde tegemiseks. Kuivõrd kostja väidetud uue (töövõtu)lepingu sõlmimine siseviimistustööde tegemiseks tõendamist ei leidnud, siis asus maakohus seisukohale, et poolte suhteid reguleeris jätkuvalt 01.03.2019 kuupäevaga sõlmitud leping. Maakohus on ringkonnakohtu arvates piisavalt arusaadavalt põhjendanud, mis ta leiab, et tööjõu rentimine jätkus 01.03.2019 sõlmitud lepingu järgi. Maakohus on sealjuures tuginenud hageja seadusliku esindaja seletustele ja kostja objektijuhi A.Salo ütlustele. 24.Nõustuda ei saa apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus ei ole põhjendanud, miks ta eelistas siseviimistlustööde teostamiseks sõlmitud lepingut puudutavate väidete hindamisel KK seletusi HT seletustele. Ringkonnakohus on seisukohal, et KK seletusi ei saa pidada vastuolulisteks ega ebausaldusväärseteks nagu kostja leiab, sest asjas esitatud kirjalikud tõendid – pooltevahelines suhtlus - toetab eelkõige KK seletusi ning selle asjaolu on maakohus ka esile toonud. Ka kostja objektijuhi AS 05.06.2019 kirjast (tlk 101) nähtub, et hageja rentis kirja saatmise ajal kostjale tööjõudu ning ka 13.06.2019 kostja seadusliku esindaja HT kirjast (tlk 99) nähtuvalt reguleeris tööjõu kasutamist rendileping, sest viidatakse tunnitabelitele, mitte väidetava suulise lepingu m2 põhisele tasuarvestusele.
25.Seonduvalt kostja väitega, et 01.03.2019 rendileping ei saanud hõlmata siseviimistlustöid, kuna tööjõu rendilepingu kohaselt oli võimalik muudatusi renditöötajate arvus ja isikkoosseisus sõlmida üksnes poolte kokkuleppel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning vorminõuet rikkuvad muudatused on tühised, toob ringkonnakohus esile, et VÕS § 13 lg 3 järgi, kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. Nagu eelnevalt esile toodud, leidis asjas tuvastamist mh kostja objektijuhi AS 05.06.2019 kirjaga (tlk 101), et hageja rentis kirja saatmise ajal kostjale tööjõudu ning ka 13.06.2019 kostja seadusliku esindaja HT kirjast (tlk 99) nähtuvalt reguleeris tööjõu kasutamist rendileping, sest viidatakse tunnitabelitele, mitte m2 põhisele tasuarvestusele. Seega poolte vahel jätkati 01.03.2019 lepingu täitmist, kuigi toimusid muudatused nii töötajate isikkoosseisus, kui ka töö iseloomus. Nimetatud tõenditega haakuvad hageja seadusliku esindaja seletused, et need muudatused lepingus tehti jooksvalt, kuna kostjal oli vaja töömehi objektil tööde tegemiseks.
26.Apellatsioonkaebuses toob kostja esile hageja menetluses omaksvõtu, et ta käis objektil puudustega siseviimistluse kvaliteeti proovimas korda teha. Kostja on seisukohal, et kuna kirjalikult poolte vahel sõlmitud lepingu järgi ei oleks pidanud hageja töö kvaliteedi eest vastutama ei saanud 01.03.2019 sõlmitud leping hõlmata siseviimistlustööde tegemist. Ringkonnkohus osutab, et menetluses on hageja korduvalt väitnud, sh ka 29.11.2019 menetlusdokumendis, et nõustus tööde parandamisega seetõttu, et kostja tasuks suurema osa võlgnevusest. Kostja on jätnud hageja selle argumendi tähelepanuta ning seetõttu ei ole kostja
7(10)
väide asjakohane. Kokkuvõtvalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus on õigesti tuvastanud selle, et hageja saab tasunõudes tugineda 01.03.2019 sõlmitud lepingule.
27.Ringkonnakohus leiab, et maakohus tuvastas õigesti, et hageja renditud töötajate maikuu tundide tasu on põhjendatud, kuivõrd kostja objektijuht on neile heakskiidu andnud (tlk 17) ning varasemalt on kostja seaduslik esindaja hagejale teatanud, et objektijuhil on kostja poolt vastav volitus. Apellatsioonkaebuses heidab kostja maakohtule ette juuni 2019.a tõendamata tasunõude rahuldamise. Hageja esitatud 2019.aasta juunikuu tunnilehed on kostja poolt allkirjastamata, neil puudub nii kostja objektijuhi AS kui ka kostja esindaja allkiri. Kostja on seisukohal, et hageja esitatud ühepoolselt koostatud juuni 2019.a tunnilehed ei oma mingit tõenduslikku väärtust, sh need ei tõenda hageja tasunõuet, sest ühepoolselt koostatud dokumendid ei saa omada tõenduslikku väärtust. Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu. Ringkonnakohus osutab, et iseenesest ei ole eri liiki tõenditel erinevat tõendiväärtust. Tõend peab vastama TsMS § 229 lg 1 nõuetele, st see peab sisaldama teavet, mille alusel kohus teeb seaduses sätestatud korras kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Tõend peab olema seaduses sätestatud protsessivormis. TsMS § 272 lg sätestab dokumentaalse tõendi mõiste ning asjas esitatud tunnilehed on käsitletavad dokumentaalse tõendina. Õige on kostja viide, et vastavalt tööjõu rendilepingule tuli renditöötajate töötunnid fikseerida iga töönädala lõpus kostja esindaja allkirjaga, pärast mida sai hageja vastava kuu lõpus esitada kostjale teostatud tööde akti ning hageja tasunõue muutus tööjõu rendilepingu kohaselt sissenõutavaks üksnes pärast seda, kui kostja on renditöötajate tunnilehed heaks kiitnud. Samas nähtub pooltevahelisest praktikast, et selliselt ei toimitud, mistõttu kostja seisukoht, et allkirjastamata tunnilehed välistavad hageja eduka tasunõude on põhjendamatud. Siiski peab kohus hindama tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustama seejärel oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte (TsMS § 232 lg 1), kusjuures ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu (TsMS § 232 lg 2). Arvestades, et hageja esitatud juunikuu tunnilehed on kostja poolt heaks kiitmata, tuleb ringkonnakohtu arvates hinnata nende sisu tõelevastavust asjas esitatud muude tõenditega. AS kui kostja objektijuhi ütlustest nähtub, et tema oli objektil hommikust õhtuni ning ta nägi sel ajal töötajaid. Kokkuleppe järgi pidid töötajad tööl olema hommikul kella 7-st üldjuhul kuni õhtul 7-ni, kuid kas töötajad läksid ära õhtul kell 7 või kell 6 seda AS kindlalt öelda ei osanud. Seega nähtub AS ütlustest, et töötajate tööajaks kujunes orienteeruvalt 11-12 tundi. Kuna juunikuu tunnilehtede järgi (tlk 103 pöördel kuni 106) on töötajad alustanud tööd kella 7-9 vahel ja lõpetanud peamiselt õhtul kella 5 kuni 7.30 vahel, millest tulenevalt on tööaeg erinevatel päevadel varieerinud 8.30 kuni 11 tunni vahel, siis leiab ringkonnakohus, et tunnilehtedel kajastatud tööaeg on kooskõlas AS ütlustega. Asjas ei vaieldud selle üle, et konkreetsel kuupäeval töötajaid objektil polnud. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et maakohus rahuldas hageja põhinõude põhjendatult. Kuna hageja põhinõue on põhjendatud, siis on põhjendatud ka maakohtu väljamõistetud viivis. 28.Ringkonnakohus leiab, et ekslik on ka kostja apellatsioonkaebuse väide, et maakohus on rajanud otsuse asjaoludele, millele hageja ei ole menetluses tuginenud, kuna hageja ei ole kostja alternatiivsele hinna alandamise avaldusele esitanud maakohtu menetluses mitte ühtegi vastuväidet. Maakohus leidis, et kuna kostja ei ole õigeaegselt teavitanud hagejat renditööjõu ebakvaliteetsetest tööoskustest, siis on ta sellega minetanud õiguse hinna alandamiseks. Nõustuda tuleb sellega, et kostja hinna alandamise avaldusele ei vastanud hageja, et hinna alandamise avaldus tuleb jätta rahuldamata. Asja materjalidest nähtuvalt keskendus pooltevahelise vaidluse fookus peamiselt sellele, kas kostja väidetud uus, suuline leping sõlmiti. Hageja on siiski menetluse jooksul, sh 29.11.2019 menetlusdokumendis osutanud, et
8(10)
kostja ei ole õigeaegselt teavitanud hagejat renditööjõu väidetavast ebakvaliteetsetest tööoskustest, mistõttu on kostja apellatsioonkaebuse väide, et maakohus on otsuse rajanud asjaolule, millele pool ei ole tuginenud, alusetu.
29.Käesolevas asjas leidis tõendamist, et poolte vahel oli sõlmitud 01.03.2019 leping, mille järgi toimus hageja poolt tööjõu rentimine nii üldehitustöödeks kui viimistlustöödeks. Kostja esitas asjas hagile alternatiivse vastuväite, mille järgi alandab kostja juhul, kui kohus leiab, et hageja töötajad teostasid kostjale siseviimistlustöid tööjõu rendilepingu järgi, siseviimistlustööde osas lepingu hinda. Kostja on seisukohal, et hinna alandamist õigustab asjaolu, et hageja rikkus tööjõu rendilepingut, kuna ei saatnud kostjale nõuetekohase kvalifikatsiooni ja tööviljakusega töötajaid. Kostja käsitlus õigusest hinda alandada tugineb asjaolule, et siseviimistlustööde m2 turuhinnaks on 7 eurot ning hagejalt renditud töötajad olid ebaefektiivsed. Ringkonnakohus leiab, et veenvalt ei ole tõendatud kostja väide, et turu keskmine hind siseviimistluse tegemise eest on 7m2, sest see ei ole kooskõlas kostja enda seadusliku esindaja juuni 2019 kirja sisuga, mille kostja seaduslik esindaja väidab, et korrektselt tehtud tööde eest on ta nõus maksma hageja viidatud hinda, so 13 eurot töötunni eest. Samuti ei ole ringkonnakohtu arvates veenvalt tõendatud hagejalt renditud töötajate ebaefektiivusus kostja arvestatud ulatuses. Tunnistaja MK ütluste järgi tegid kostja alltöövõtjate, keda oli tunnistaja arvates mitu, töötajad siseviimistlustöid ebakvaliteetselt ning tööd kestsid kauem, kui graafik ette nägi. Samas ei nähtu tunnistaja MK ütlusest, millisel määral hilinesid tööde teostamisega (tegid töid ebaefektiivselt) hagejalt renditud töötajad ning kas üldse oli tegemist töötajate ebaefektiivsusega, sest töödega viibimine võis johtuda ka muudest põhjustest, näiteks töötajate vähesusest. Tunnistaja AS ütluste järgi sai hagejalt renditud (osadele) töötajatele ette heita töö kvaliteediprobleeme ja efektiivsusprobleeme, kusjuures sellekohase märkuse tegi AS hageja seaduslikule esindajale 3-dal päeval peale töödega alustamist. Tunnistaja AS ütluste järgi tuli seejärel hageja esindaja objektile, koos vaadati töö üle ja hageja esindaja vestles töötajatega, seejärel töö paranes. Seega võib tunnistaja AS ütlusest järeldada, et kui mingil määral tööde teostamises efektiivsuspobleeme esines, siis lahendati need kiiresti. Sellele viitab ka see, et kooskõlas poolte vahel sõlmitud lepinguga ei soovinud kostja töötajate väljavahetamist. Eeltoodu alusel tuleb asuda seisukohale, et kostja alternatiivne hinna alandamise vastuväide hagile ei ole põhjendatud isegi siis, kui jätta kõrvale poolte poolt lepingus kokkulepitu, et hageja ei vastuta kostjale tehtud töö kvaliteedi eest, kui kostja ei teata vajadusest töötajad välja vahetada.
30.Ringkonnakohus osutab,et menetluses on pooled ja tunnistajad üle kuulatud mh seonduvalt töötajate tööviljakusega aga peamiselt on keskendutud sellele, kas töötajad tegid ebakvaliteetset tööd. Kuna aga kostja alternatiivses hinna alandamise avalduses on selgelt esile toodud, et alternatiivne hinna alandamine puudutab tööviljakust, mitte siseviimistluse kvaliteeti, siis seonduvalt puudustega töös ei ole vajadust hinna alandamise avalduse põhjendatust kontrollida. Ringkonnakohus osutab, et ka apellatsioonkaebuses sisalduvad väited seonduvad eelkõige sellega, kas hagejalt renditud töötajad tegid kvaliteediprobleemidega tööd, kuid kostja on jätnud tähelepanuta, et ta on oma hinna alandamise vastuväite selgelt piiranud, avaldades, et hinna alandamine ei puuduta tööde kvaliteediprobleeme. 31.Nõustuda ei sa ka apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus on ebaõigesti jaotanud menetluskulud. Ringkonnakohtu arvates on maakohtu seisukoht menetluskulude jaotuse osas põhjendatud. Arvestades vaidluse asjaolusid, st seda, et eelkõige keskendus vaidlus põhinõude põhjendatuse kontrollimisele, on maakohus jaotanud menetluskulud pigem kostja kasuks.
9(10)
Menetluskulude jaotus 32.Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, tuleb poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus juhindudes tsMS § 177 lg 1 p-s 2 sätestatust.
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Ulvi Loonurm Indrek Soots kohtunik kohtunik kohtunik
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.