KE Konsult OÜ hagi RUUTEX EHITUS OÜ vastu võla saamiseks 48 774,58 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: KE Konsult OÜ (registrikood 14361894) Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Kristel Viru ja vandeadvokaadi abi Tõnis Loorits (e-post [email protected]) Kostja: RUUTEX EHITUS OÜ (registrikood 14511448) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kristjan Tamm (e-post [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada KE Konsult OÜ hagi RUUTEX EHITUS OÜ vastu osaliselt.
2.Välja mõista RUUTEX EHITUS OÜ-lt KE Konsult OÜ kasuks põhivõlg 15 865,20 eurot, kahjuhüvitis 672 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 3180,53 eurot ja alates 27.07.2019 viivis määras 0,5% päevas arvestatuna 15 865,20 eurolt kuni selle tasumiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 12 684,67 eurot (15 865,20 – 3180,53 eurot).
3.Jätta hageja menetluskulud 73% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 27% ulatuses hageja kanda.
4.Kohus määrab käesolevas tsiviilasjas menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.KE Konsult OÜ esitas 26.07.2019 Harju maakohtusse hagi Ruutex Ehitus OÜ vastu põhivõlgnevuse 15 865,20 eurot, võlgnevuse sissenõudmiseks õigusabiteenuse kasutamise eest kahjuhüvitise 672 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 3283,39 eurot ning põhinõude täieliku täitmiseni koguneva edasise viivise määraga 0,5% võlgnetavalt summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest saamiseks.
2.Pooled sõlmisid tööjõu rendilepingu nr 11, mille alusel andis hageja kostja kasutusse neli Ukrainast pärit renditöötajat, kelle ülesandeks oli üldehitustööde teostamine kostjale kuuluval objektil. Kostja varustas renditöötajad töövahendite ja materjalidega ning tööde teostamise ajal allusid renditöötajad kostja objektijuhi juhendamisele ja kontrollile. Kokkuleppe kohaselt oli renditöötajate tunnihind 13 eurot, millele lisandus käibemaks. Renditöötajate töötunnid fikseeriti kostja objektijuhi poolt allkirjastatud tunnilehtedega iga töönädala lõpus. Tunnilehtede alusel koostas hageja teostatud tööde akti, mille esitas kostjale kinnitamiseks. Praktikas toimus aktide allkirjastamine ka tunnimahtude alusel. Arve teostatud tööde eest esitati kostjale kinnitatud akti alusel iga kuu lõpu seisuga ning see tuli tasuda 14 päeva jooksul. Tasu maksmisega viivitamise korral lisandus lepinguline viivis 0,5% võlgnetavalt summalt päevas. Rendilepingu kohaselt oli hagejal õigus teha ühepoolselt jooksvaid muudatusi renditöötajate isikkoosseisus, mistahes muude muudatuste osas pidid pooled kokku leppima kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Rendileping sõlmiti tähtajatult ning rendiperioodi alguseks märgiti 01.03.2019.
3.Pooled asusid rendilepingu alusel töötunde arvestama ja tasustama juba veebruaris 2019. Veebruari, märtsi ja aprilli eest esitatud arved kostja tasus. Maikuu tunnilehed kostja objektijuht allkirjastas, kuid keeldus allkirjastamast tööde kinnitamise akti. Juunis kostja objektijuht tunnilehti ei allkirjastanud, kuigi renditöötajate kasutamine kostja objektil jätkus kuni 15.06.2019. Poolte vahelised läbirääkimised renditöötajate mai ja juunikuu töötundide tasustamise üle lõppesid tagajärjetult. Hageja esitas 06.06.2019 kostjale tasumiseks arve nr 2019018 kogusummas 13 314,60 eurot maksetähtajaga 20.06.2019 ja 19.06.2019 arve nr 2019019 kogusummas 7261,80 eurot maksetähtajaga 03.07.2019. Kostja esitatud arveid tähtaegselt ei tasunud. Hageja esitas 09.07.2019 kostjale võlgnevuse tasumiseks põhistatud nõudeavalduse koos pankrotihoiatusega.
4.Kostja võttis 15.07.2019 osa hageja nõudest omaks ning tasus hagejale 22.07.2019 summa 4711,20 eurot. Ülejäänud võlgnevuse tasumata jätmist põhjendas kostja renditöötajate madala tööviljakuse, nende poolt teostatud siseviimistlustööde ebapiisava kvaliteedi ning kulutustega, mida kostja pidi tegema renditöötajate töös esinenud puuduste kõrvaldamiseks. Poolte vahel sõlmitud rendilepingu kohaselt kandis vastutust renditöötajate töös esinevate puuduste eest kostja. Lepingu järgi pidi kostja juhul, kui renditöötajatel ei olnud tööde teostamiseks piisavalt oskusi, hagejat sellest kirjalikku taasesitamist võimaldamas vormis hiljemalt teise töötamise päeva lõpuks teavitama, et hageja saaks puudulike kutseoskustega töötaja välja vahetada. Vastavalt lepingus kokkulepitule kaotas kostja teavitamata jätmise korral igasuguse hilisemate pretensioonide esitamise õiguse. Kostja ei esitanud hagejale ühtegi nõuet renditöötajate asendamiseks. Probleemidest renditöötajate töö kvaliteediga kuulis hageja esmakordselt alles siis, kui renditöötajate kasutamine oli sisuliselt juba lõppenud.
5.Vastutulekuna kostjale oli hageja nõus vähendama juunikuu tasunõuet kahe renditöötaja
11.juunil tehtud töötundide võrra (8-10 tundi päevas töötaja kohta, rahaliselt 208 või 260 eurot).
Hageja lootis, et vastutulek kostjale mõne töötunni ulatuses, võimaldab tal kostjalt suurema osa tööde eest tasumata summast kätte saada. Koostöö huvides arvestas hageja ka maikuu töötundidest maha 12 tundi puudustega kipsitööde eest, mille eest kostja objektijuht oleks muidu pidanud vastutama oma isikliku rahaga, kuna ta ei olnud hageja töötjaid piisavalt kontrollinud. Hageja poolt kahel korral osalise vastutuse võtmine lepingu käigus renditöötajate tehtud töö eest ei tähenda, et pooled oleksid rendilepingut muutnud. Kostja kandis jätkuvalt kogu renditöötajate töö kvaliteediga seotud riisikot. Kostja vastuväited
6.Kostja palub jätta KE Konsult OÜ hagi rahuldamata. Poolte vahel sõlmitud rendileping puudutas üksnes üldehitustöid, täpsemalt kipsplaadist seinte ja lagede ehitust, mille eest esitatud arved on kostja hagejale tasunud.
7.Siseviimistlustööd, mida teostati mais ja juunis, ei olnud rendilepinguga kaetud. Siseviimistlustööde teostamiseks sõlmisid pooled aprillis 2019 eraldi suulise kokkuleppe, mille kohaselt pidi kostja tasuma hagejale töötajate eest tunnipõhiselt tingimusel, et töötajate tööviljakus on vähemalt tavapärane ja töö kogumaksumus ei ületa tavapärast keskmist siseviimistluse tasu 7 eurot/m2, millele lisandub käibemaks. Siseviimistlustööde teostamist rendilepingust erineva kokkuleppe alusel tõendab asjaolu, et siseviimistlustöid ei teostanud rendilepingus nimetatud isikud ning aruandeid teostatud tööde kohta esitati kord kuus rendilepingus ettenähtud iga nädala asemel. Erinevalt rendilepingu alusel teostatud üldehitustöödest, kasutasid töötajad siseviimistlustöödeks oma töövahendeid.
8.Hageja on esitanud mais ja juunis teostatud tööde eest arved nr 2019018 ja nr 2019019 kogusummas 20 576,40 eurot, kuid ei ole tõendanud tööde teostamist arvetel märgitud mahus. Kostja objektijuhi e-kiri, mille hageja on maikuu töötundide tõendamiseks esitanud, ei oma mingit õiguslikku jõudu, sest objektijuht ei ole kostja töötaja, vaid kostjale alltöövõtu korras teenust osutav isik, kellel puudus volitus kostja nimel töö aruandeid ja akte heaks kiita. Selline õigus on üksnes kostja seaduslikel esindajatel. Ükski kostja seaduslik esindaja ei ole arvetel nr 2019018 ja nr 2019019 kajastatud töömahte kinnitanud.
9.Hageja töötajad viimistlesid mais ja juunis pindu mahus 887m2 (730m2 korterid + 157m2 koridorid). Lähtudes kokkulepitud viimistlustööde hinnast 7 eurot/m2 + käibemaks, teeb see kokku 5110 + 1105 eurot + käibemaks. Sellele summale lisandub 960 eurot tunnipõhiste lisatööde eest (80 tundi tunnihinnaga 12 eurot + käibemaks). Ühtekokku teeb see hageja põhjendatud tasunõudeks siseviimistlustööde eest 7175 eurot, millele lisandub käibemaks.
10.Kuna vaid ühel hageja neljast töötajast oli varasem siseviimistlustööde kogemus, võttis viimistlustööde teostamine graafikus ettenähtust kauem aega ning valminud töö ei olnud piisavalt kvaliteetne. Kostja teavitas hagejat korduvalt nii suuliselt kui kirjalikult viimistlustööde puudulikust kvaliteedist ning andis hagejale võimaluse ebakvaliteetne töö ümber teha. Hageja töötajad ei suutnud puudusi likvideerida, mistõttu pidi kostja puuduste kõrvaldamiseks kasutama enda töötajaid. Puuduste kõrvaldamiseks kulus kostjal 3249 eurot, millele lisandus käibemaks. Poolte vahel siseviimistlustöödeks sõlmitud suulise kokkuleppe kohaselt vastutab hageja töötajate tehtud töö puuduste eest. Sellest tulenevalt teatas kostja hagejale 15.07.2019, et tasaarvestab hageja põhjendatud nõude summas 7175 eurot + käibemaks kostja puudustega seotud nõudega summas 3249 eurot + käibemaks. Nõude jäägi summas 3926 eurot + käibemaks on kostja hagejale tasunud. Kohtuotsuse põhjendused
11.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud tunnistajad ja pooled ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
12.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: 1) nad sõlmisid aprilli alguses tööjõu rendilepingu nr 11 (tl.k 6-10); 2) kostja seaduslik esindaja H. T. allkirjastas 06.05.2020 teostatud tööde akti nr 2, mille hageja esitas perioodi 01.04.-20.04.2019 eest (t.lk 13-14); 3) kostja tasus hagejale 10.04.2019 selgitusega arve nr 2019009 eest 16 800 eurot, 14.05.2019 selgitusega arve nr 2019011 eest 10 666,50 eurot ja 22.07.2019 selgitusega tasu vastavalt töövõtulepingule xxx eest 4711,20 eurot (t.lk 15); 4) kostja seaduslik esindaja 05.06.2019 teostatud tööde akti nr 3 perioodi 01.05.31.05.2019 eest summas 13 127,40 eurot ei allkirjastanud (t.lk 16); 5) hageja esitas kostjale 06.06.2019 arve nr 2019018 summas 13 314,60 eurot ja 19.06.2019 arve nr 2019019 summas 7261,80 (t.lk 19-20); 6) hageja esitas kostjale 09.07.2019 nõudeavalduse ja pankrotihoiatuse, mille kostja sai kätte hiljemalt 15.07.219 (t.lk 21-26); 7) pooled pidasid läbirääkimisi nõude osalise tasumise üle juulis 2019 (t.lk 27-28).
13.Pooled vaidlevad selle üle, kas: 1) poolte kõiki suhteid reguleeris tööjõu rendileping nr 11 või sõlmisid pooled aprilli lõpus 2019 siseviimistlustööde teostamiseks eraldi suulise kokkuleppe; 2) objektijuhil oli õigus töö aruandeid heaks kiita.
14.Poolte vahel sõlmitud lepingust
14.1.Hageja leiab, et pooled allkirjastasid 01.04.2019 tööjõu rendilepingu ja ehkki rendileping allkirjastati alles 01.04.2019, toimus töö lepingutingimustest juhindudes juba veebruarikuus.
14.2.Kostja on seisukohal, et poolte vahel oli lisaks tööjõu rendilepingule sõlmitud aprilli lõpus 2019 eraldi siseviimistlustööde kohta suuline kokkulepe, mille kohaselt pidi kostja tasuma hagejale töötajate töö eest tunnipõhiselt, kuid tingimusega, et hageja töötajate tööviljakus pidi olema vähemalt tavapärane ja töö kogumaksumus ei tohtinud ületada tavapärast turu keskmist siseviimistlustasu 7 eurot/m2 + km.
14.3.Pooled vaidlevad ka selle üle, kas poolte õigussuhtele kohalduvad töövõtulepingu või lepingu üldsätted.
14.4.Kohus leiab, et käesoleval juhul ei kuulu kohaldamisele töövõtulepingu sätted. Samuti leiab kohus, et asjas ei ole tõendamist leidnud, et pooled sõlmisid aprilli lõpus eraldi lepingu siseviimistlustööde kohta. Kohtu hinnangul reguleerib poolte kõiki suhteid 01.03.2019 kuupäeva kandev ja kostja seadusliku esindaja poolt 04.04.2019 allkirjastatud tööjõu rendileping nr 11 (t.lk 6-10).
14.5.Aprilli lõpus 2019 siseviimistlustööde osas uue lepingu sõlmimist kinnitavad asjas vaid kostja seadusliku esindaja H.T. ütlused (t.lk 138-138), mis on vastuolus kõigi teiste asjas kogutud tõenditega. Kostja väidete kohaselt sõlmis H. T. aprilli lõpus lepingu hageja esindaja K. K., kes ei kinnitanud 27.05.2020 toimunud istungil (t.lk 140 pöördel - 141) kostjaga siseviimistlustööde osas eraldi lepingu sõlmimist. Tunnistaja A. S. ütlustega (t.lk 135-135 pöördel) on tõendatud, et tunnistaja töötas vaidlusalusel xxx objektil kostja objektijuhina, kuid ei olnud teadlik lepingute läbirääkimiste tingimustest.
14.6.Töölepinguseaduse (TLS) § 6 lg 5 kohaselt kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et töötaja teeb tööd, alludes ajutiselt kolmanda isiku (kasutajaettevõtja) juhtimisele ja kontrollile (renditöö), peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale, et tööülesandeid täidetakse renditööna kasutajaettevõttes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 järgi kohustub
töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Nimetatud sätetest nähtub, et renditöö puhul alluvad töötajad ajutiselt kasutajaettevõtja juhtimisele ja kontrollile, kus täidetakse kasutajaettevõtja antud tööülesandeid, kuid töövõtulepingu järgselt on oluline töövõtja tulemuse (töö) saavutamine. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kostja tõendanud, et hageja oleks pidanud saavutama konkreetse lepingus kokkulepitud tulemuse. Hageja saatis kostja objektile töötajad, kes allusid kostja juhtimisele ja kontrollile. Tööjõu rendilepingu nr 11 (t.lk 6-8) kohaselt sõlmisid pooled lepingu, mille kohaselt hageja rendileandjana varustas kostjat kui kasutajaettevõtet kokkulepitud arvu töötajatega kokkulepitud tööde teostamiseks, kokkulepitud kohas ja kokkulepitud ajaks. Kasutajaettevõte kohustus selle eest maksma rendileandjale tasu, vastavalt lepingus kokkulepitule. Seega tuleb lähtuda poolte vahel sõlmitud tööjõu rendilepingust nr 11, millele tuleb kohaldada VÕS-i lepingu üldsätteid.
14.7.Kohus leiab, et asjas ei ole tõendatud, et kostja oleks hagejaga sõlmitud tööjõu rendilepingu nr 11 üles öelnud. Samuti ei nähtu kostja poolt väidetu, et pooled eristasid üldehitustöid siseviimistlustöödest tööjõu rendilepingust ega muudest tõenditest. Pooled ei ole lepingus pidanud vajalikuks täpsustada, mida peetakse silmas üldehitustööde all (t.lk 6 pöördel). Samuti ei ole nimetatud punktiga välistatud siseviimistlustööde tegemine. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud lepingust või e-kirjavahetusest ei nähtu kostja viidatud ehitustööde jaotust üld- ja siseviimistlustöödeks. Seega tuleb lähtuda pooltevaheliste suhete reguleerimisel 01.03.2019 sõlmitud lepingust, mis luges kõiki hageja töötajate poolt tehtud töid üldehitustöödeks.
15.Objektijuhi pädevusest
15.1.Kostja on seisukohal, et hageja ei esitanud siseviimistlustööde eest töö aruandeid tööjõu rendilepingus nr 11 kokkulepitud sagedusega üks kord nädalas ega selleks lepingus kokkulepitud isikule.
15.2.Hageja leiab, et kostja väited, et A.S. puudus volitus sõlmida ühtegi kokkulepet hagejaga või aktsepteerida renditöötajate töötunde, on õigustühised.
15.3.Kohus leiab, et A. S. oli isikuks, kellel oli õigus kiita heaks töö aruanded. Lepingu kohaselt fikseeritakse renditöötajate töötunnid kasutajaettevõtte esindaja allkirjaga tunnilehel iga töönädala lõpus. Lepingus on märgitud kostja seaduslik esindaja R. L., kes on 04.04.2019 lepingu ka allkirjastanud. Leping ei viita, et töötundide aruandluse peaks kooskõlastama H. T.. Samas ei sätesta leping ka piiranguid nimetatud kohustuse täitmiseks pädevate isikute määramisel. Kostja seadusliku esindaja R. L. 28.03.2019 e-kirjast (t.lk 97) nähtuvalt aktsepteerib objektijuht tunnid ja kontrollib töö. Kuu lõpus tuli hagejal edastada tehtud tööde akt, mille R. L. pidi edasi saatma objektijuhile ülevaatamiseks. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja objektijuhiks oli A. S.. Nimetatu nähtub ka A. S. poolt antud ütlustest (t.lk 135). Samuti on A. S. kuni 06.06.2019 e-kirjas (t.lk 17) kinnitanud hageja esitatud aktid. Kohus leiab, et kuivõrd A. S. oli kostja objektijuht ning kostja seadusliku esindaja R. L. oli hagejale selgelt teatanud, et objektijuhi pädevuses on töötajate tundide aktsepteerimine ja kontrollimine, siis oli A. S. pädevuses tööjõu aruannete aktsepteerimine.
16.Alternatiivsest hinna alandamise avaldusest
16.1.Kostja esitas 21.08.2019 ka alternatiivselt hinna alandamise avalduse, mille kohaselt tuleb juhul, kui kohus leiab, et hageja töötajad teostasid kostjale siseviimistlustöid tööjõu rendilepingu nr 11 alusel, siis alandada siseviimistlustööde osas VÕS § 112 lg 1 alusel lepingu hinda 7175 euroni + km, mis vastab nõuetekohasele tööviljakusele ja lähtub keskmisest siseviimistluse ruutmeetri hinnast 7 eurot m2. Hageja on rikkunud tööjõu rendilepingut nr 11, sest pidi VÕS § 77 lõikest 1 tulenevalt tagama, et tema poolt rendile antavate töötajate kvalifikatsioon vastab
vähemalt keskmisele kvaliteedile, st et tema töötajad on võimelised siseviimistlustöid teostama vähemalt turu keskmise tööviljakusega. Hageja ei saatnud kostjale nõuetekohase kvalifikatsiooni ja tööviljakusega töötajaid, kuna saadetud isikutel kulus töö tegemiseks oluliselt rohkem aega, kui kvalifitseeritud töötajatel oleks kulunud. Arvestades seda, et hageja töötajad suutsid teostada siseviimistlustöid rendiperioodil üksnes 887 m2 ulatuses, millele vastaks turuhind 6215 eurot (887m2 x 7 eurot) ja seda ka puudustega, siis ei saanud hageja töötajate poolt teostatud töö tegelik turuväärtus olla ka sellest summast suurem. Nõuetekohase tööviljakuse korral oleks kulunud arvestades tööjõu rendilepingus märgitud tunnihinda 13 eurot hageja töötajatel 887 m 2 siseviimistluse tegemiseks, mille turuväärtus oli 6215 eurot, mitte enam kui 478 tundi (6215 eurot : 13 eurot / h). Hageja on esitanud arved nr 2019018 ja 2019019 aga ajamahule 1319 h. Seega kujuneb kohase ja mittekohase täitmise suhteks 36,2% (478 h : 1319 h), millest lähtuvalt alandab kostja alternatiivselt siseviimistlustööde osas tööjõu rendilepingu hinda 63,8% (100% 36,2%). Pärast hinna alandamist ei ole hagejal õigust tasule suuremas ulatuses kui 7175 eurot + km (6215 + 960, vt hagi lisa 11), millest tuleb maha arvestada puuduliku töö remondi kulud summas 3962 eurot + km.
16.2.Hageja leiab, et kui tööl olid puudused, siis vastutab nende eest objektijuht Alo Salo, kelle kohustuseks oli renditöötajate töö korraldamine ja selle eest vastutamine.
16.3.Kohus leiab, et kostja hinna alandamise avaldus ei ole põhjendatud ja tuleb seetõttu jätta rahuldamata.
16.4.Lepingu kohaselt kui rendileandja poolt kasutajaettevõtte kasutusse antud ja asendatud töötaja ei oma piisavaid oskusi töö tegemiseks, kohustub kasutajaettevõte sellest rendileandjale hiljemalt teise töötamise päeva lõpuks vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitama. Kui kasutaja ei täida enda eelnevas punktis nimetatud kohustust tähtaegselt, kaotab ta igasuguse hilisemase pretensioonide esitamise õiguse. Kohus leiab, et kostja ei ole õigeaegselt teavitanud hagejat renditööjõu väidetavast ebakvaliteetsest tööoskustest ning on sellega minetanud õiguse käesoleval juhul hinna alandamiseks. Kuivõrd lepingu kohaselt tulnuks hagejal ebapiisavate oskustega töötajad asendada, siis ei ole kostja andnud hagejale võimalust võimaliku lepingust tuleneva rikkumise kõrvaldamiseks. Lisaks ei ole kostja veenvalt põhistanud, miks tuleks käesoleval juhul lähtuda keskmisest siseviimistluse ruutmeetri hinnast 7 eurot m2 olukorras, kus pooled on kokku leppinud tasu rendile antava iga töötaja töötunnihinnas 13 eurot tunnis + km. Asjaolu, et hageja on väidetavalt suuremas summas tasu kättesaamiseks osa tundidest maha arvestanud ei oma käesolevas vaidluses tähtsust, kuna kohus ei ole tuvastanud poolte vahel teiste lepingute kui tööjõu rendilepingu nr 11 sõlmimist ja nimetatud leping tööjõu tundide vähendamist ette ei näe. Poolte vahel sõlmitud lepingust tulenevalt oli kostjal õigus peale teise tööpäeva lõppu nõuda vaid töötaja väljavahetamist. Kohtu hinnangul tagas nimetatud säte piisavalt kostja õigused keskmisele kvaliteediga tööjõule. Seetõttu ei oma käesolevas vaidluses tähtsust ka tõendid, mis kinnitavad vaidlusalusel objektil puuduseid (t.lk 134-135 Madis Keskküla ütlused, t.lk 45-47). Lisaks leiab kohus, et vaidlusalustele puudustele viitamine (t.lk 99101) hetkel, kui renditööjõud oli tööd (või suurem osa neist) lõpetanud ei ole asjakohane. Kohus on ka seisukohal, et kuivõrd poolte vahel ei olnud sõlmitud töövõtulepingut, vaid poolte suhteid reguleeris tööjõu rendileping, siis oli lepingust ja hageja seadusliku esindaja e-kirjast tulenevalt kostja kohustus tagada hageja töötajate kvaliteedi kontroll.
17.Töötundidest
17.1.Hageja esitas 06.06.2019 kostjale arve nr 2019018 kokku 853,50 tunni eest ja 19.06.2019 täiendavalt arve nr 2019019 kokku 465,50 tunni eest.
17.2.Kostja leiab, et hageja töötajad sellises mahus kostja juures töid ei teinud või juhul kui tegid, siis tuleb märgitud tundide arvu vähendada.
17.3.Kohus leiab, et hageja esitatud arved kokku 1319 tunni eest on põhjendatud. Kohus leiab, et hageja esitatud töötunnid arv nr 2019018 eest on kostja poolt selleks määratud pädev isik so objektijuht A. S. aktsepteerinud 06.06.2019 e-kirjas. Aktist nr 3 (t.lk 16) nähtuvalt sisaldab viitatud arve perioodi 01.05-31.05.2019. Seega tuleb nimetatud tundide eest esitatud lugeda kostja poolt kooskõlastatuks. Kohus loeb hageja töö aruannete aktidega (t.lk 103 pöördel – 106, tõlked t.lk 152-154 pöördel) tõendatuks kostja poolt hageja renditööjõu kasutamise perioodil 01.06.-15.06.2019.
17.4.Osundatust tulenevalt on hageja põhinõue 1319 tunni eest põhjendatud.
18.Võlgnevusest
18.1.Hagejal on VÕS § 82 lõikest 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja kohustus põhivõlgnevuse ja kahju tasumiseks on muutunud sissenõutavaks. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Kostjal oli tööjõu rendilepingu järgi raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, jättes 15 865,20 eurot hagejale tasumata. Põhivõlgnevuse hagejale tasumata jätmine tõi hagejale kaasa vajaduse kasutada võlgnevuse sissenõudmiseks õigusabi, millega tekkis hagejal kahju. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostjalt tuleb hagejale välja mõista leppetrahvide eest 15 865,20 eurot ja hagejale kohtueelselt osutatud õigusabi eest kahju 672 eurot.
19.Kahju hüvitamisest
19.1.Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist summas 672 eurot.
19.2.VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Sama paragrahvi teise lõike järgi kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hüvitise määra, võib võlausaldaja nõuda viivist ja sissenõudmiskulude kindlaksmääratud summas hüvitist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas.
19.3.Hageja märgitud kulutuste hüvitamist saab nõuda VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel, tegemist on kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju hüvitamise nõudega (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-16, p 26).
19.4.Riigikohus on märkinud, et VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel võib võlausaldaja lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15): • võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); • võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); • võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); • kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); • kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); • rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
19.5.Kohus tuvastas eespool hageja põhivõlgnevuse põhjendatuse, mida hagejal oli õigus kostjalt õigusabiteenuse osutaja abil sisse nõuda. Tegemist on lepingu rikkumisega, mille eest kostja vastutab. Kostja rikkumine seisneb põhivõlgnevuse nõuetekohaselt tasumata jätmises. Hagejale ei oleks kahju tekkinud, kui kostja oleks täitnud oma lepingust tuleneva põhivõlgnevuse tasumise kohustust. Kostjale pidi lepingu rikkumise võimaliku tagajärjena olema kahju tekkimine ettenähtav. Kostjale pidi olema arusaadav, et kui ta ei tasu hagejale põhivõlgnevust, võib hagejal
tekkida võla sissenõudmisega seotud kahju. Hagetav kahju on hõlmatud rikutud lepinguliste kohustuste kaitse-eesmärgiga VÕS § 127 lõike 2 mõttes. Põhjuslik seos hagejale tekkinud kahju ja kostja tegevuse vahel seisneb selles, et kostja ei tasunud põhikohustust, mistõttu oli hageja kasutama õigusabiteenust.
19.6.Kohus loeb tõendatuks, et hagejal on tekkinud hagetavas ulatuses varaline kahju. Kostja ei ole tõendanud, et sellises ulatuses hagejal kahju tekkida ei saanud või et osaliselt on kahjusumma põhjendamatu.
19.7.Eelnevast tulenevalt tuleb kostjalt hagejale välja mõista kahjuhüvitis 672 eurot.
20.Viivisest
20.1.Hageja nõuab kostjalt hagiavalduse esitamise so 26.072019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 3283,39 eurot ja edaspidi kuni põhinõude täitmiseni vastavalt lepingulise viivise määrale.
20.2.Kostja leiab, et viivisenõue on põhjendamatu, kuna hagejal puudub kostja vastu põhinõue. Lisaks leiab kostja, et kuivõrd siseviimistlustöid ei teostatud tööjõu rendileping nr 11 alusel vaid sellest eraldiseisva kokkuleppe alusel, siis juhul kui kostja oleks hagejal võlgu, kohalduks seadusjärgne viivisemäär. Kostja leiab, et viivisenõue ei saa ületada ka hageja põhinõude suurust, sest vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale oleks see lubamatu.
20.3.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu kohaselt on renditasu maksmisega viivitamisel kasutajaettevõte kohustatud maksma rendileandjale lisaks renditasule ka iga maksmisega viivitatud päeva eest viivist 0,5% võlgnetavalt renditasult päevas.
20.4.Arve nr 2019018 (t.lk 19) summas 13314,60 eurot maksetähtaeg oli 20.06.2019, millest kostja tasus 22.07.2019 4711,20 eurot. Perioodi 21.06.2019-22.07.2019 so nõude sissenõutavaks muutumise kuni hagiavalduse esitamise eest on hageja arvutanud viivist 2196,90 eurot. Kohus leiab, et hageja on märkinud valesti viivitatud päevade arvu. Õige viivitatud päevade arv on 32 päeva, kuna hageja sai hakata arvutama viivist võlgnevuse sissenõutavaks muutunud päevale järgnevast päevast so 21.06.2019. Seega on sissenõutavaks muutunud viivis nimetatud perioodi eest 2130,34 eurot. Perioodi 23.07.2019 – 26.07.2019 eest moodustub sissenõutavaks muutunud viivis 4 päeva eest 266,29 eurot, kuid kuna hageja on nõudnud väiksemas summas lähtub kohus TsMS § 5 alusel hageja poolt nõutust so 215,08 eurost. Kokku tuleb kostjal tasuda arve nr 2019018 eest tasuda viivist 2345,42 eurot.
20.5.Arve 2019019 (t.lk 20) summas 7261,80 eurot tasumise tähtaeg saabus 03.07.2019, mistõttu muutus arve sissenõutavaks 04.07.2019. Seega ei ole hageja märkinud viivise arvestuse alguspäeva õigesti. Perioodi 04.07.2019 kuni 26.07.2019 eest moodustab sissenõutavaks muutunud viivis 23 päeva eest 835,11 eurot, mis tuleb kostjalt hagejale välja mõista. Kokku tuleb kostjal tasuda hagejale sissenõutavaks muutunud viivist 3180,53 eurot.
20.6.Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist TsMS § 367 alusel iga põhivõlgnevuse tasumisega täiendavalt viivitatud päeva eest kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi
esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Üldise kohtupraktika, Riigikohtu seisukohtade ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta võlaõiguslike lepingute alusel viiviseid välja suuremas ulatuses kui põhinõue.
20.7.Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist alates 27.07.2019 lepingujärgses määras 0,5% päevas, kuid mitte suuremas ulatuses kui põhinõue. Seega on edasiulatuvat viivist hagejal õigus kostjalt nõuda kokku 15 865,20 – 3180,53 = 12 684,67 eurot.
21.Hagihind
21.1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 136 neljanda lõike kohaselt võib kohus tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga.
21.2.Kohus leiab, et 31.07.2019 määruses (t.lk 32) märgitud hagihind 48 765,09 eurot ei ole õige. Õige hagihind on 48 774,58 eurot (põhivõlgnevus 15 865,20 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 3 283,39 eurot + kahju 672 eurot ja 1 aasta viivis 182,5% määras arvestatuna põhinõudelt 28 953,99 eurot). Õige hagihind ei muuda hagihinnalt tasutava riigilõivu suurust.
22.Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS §-st 163 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldas hagi 73% ulatuses, siis tuleb kohtu hinnangul jätta hageja menetluskulud 73% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 27% ulatuses hageja kanda. Kohus määrab käesolevas tsiviilasjas menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.