lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-105215/26

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 26.02.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-105215/26
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
26.02.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2711
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 405 lg 1LihtmenetlusTsMS § 444 lg 1, 2Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmineVÕS § 208 lg 1, 4Müügilepingu mõisteVÕS § 621 lg 5, 6Käsundiandja juhisedVÕS § 82 lg 2Tasu sissenõutavaks muutumine vastastikuste lepingute puhulTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 187 lg 6Menetlusabi taotluse lahendamine

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OÜ ANDI MÖÖBEL10827447(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. veebruar 2021.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-105215

Tsiviilasi

OÜ ANDI MÖÖBEL hagiavaldus P R (R) vastu raha tasumise nõudes

Hagihind

620,06 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja

OÜ ANDI MÖÖBEL (registrikood 10827447, aadress Lootsi tn 3a, 10151 Tallinn) Lepinguline esindaja Margus Venesaar

Kostja

P R (isikukood xxxx, aadress xxxx)

Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses

Kohtuistung 25.01.2021.a

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagiavaldus osaliselt.
2.Välja mõista P Rlt (R, isikukood xxxx) OÜ ANDI MÖÖBEL (registrikood 10827447) kasuks 514,28 (viissada neliteist koma kakskümmend kaheksa) eurot.
3.Välja mõista P Rlt (R, isikukood 47303010267) OÜ ANDI MÖÖBEL (registrikood 10827447) kasuks viivis põhinõude 492,50 (nelisada üheksakümmend kaks koma viiskümmend) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 28.03.2020.a (kahekümne kaheksandast märtsist kahe tuhande kahekümnendal aastal) kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 470,72 (nelisada seitsekümmend koma seitsekümmend kaks) eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 231 lg 2Tõendamisest vabastamise alused
TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena
TsMS § 637 lg 21Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 20 lg 1Nõustumus
VÕS § 622 lg 2Käsundi isiklik täitmine
4.Jätta rahuldamata OÜ ANDI MÖÖBEL (registrikood 10827447) hagiavaldus P R (R, isikukood xxxx) vastu viivise 15,90 (viisteist koma üheksakümmend) eurot tasumise nõudes. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskulud OÜ ANDI MÖÖBEL (registrikood 10827447) kanda 1⁄2 (ühe kahendiku) ulatuses ja P R (R, isikukood xxxx) kanda 1⁄2 (ühe kahendiku) ulatuses.
6.Määrata OÜ ANDI MÖÖBEL (registrikood 10827447) menetluskulude jaotuse eelseks kohtukulu (riigilõiv) suuruseks 125 (ükssada kakskümmend viis) eurot ja lepingulise esindaja tasu suuruseks 325 (kolmsada kakskümmend viis) eurot.
7.Jätta rahuldamata OÜ ANDI MÖÖBEL (registrikood 10827447) avaldus lepingulise esindaja kulu 155 (ükssada viiskümmend viis) eurot kindlaksmääramiseks.
8.Välja mõista P Rlt (R, isikukood xxxx) OÜ ANDI MÖÖBEL (registrikood 10827447) kasuks menetluskulud riigilõiv 62,50 (kuuskümmend kaks koma viiskümmend) eurot ja lepingulise esindaja tasu 162,50 (ükssada kuuskümmend kaks koma viiskümmend) eurot.
9.Jätta kindlaks määramata ja OÜ-lt ANDI MÖÖBEL (registrikood 10827447) P R (R, isikukood xxxx) kasuks välja mõistmata P R (R, isikukood xxxx) menetluskulud. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse esitamine Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.TsMS § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel: [---] 9) teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus menetleb asja lihtsustatud korras ja toob kohtuotsuse kirjeldavas osas välja TsMS § 444 lg 1 kohaselt üksnes hagi ja kostja vastuväidete aluseks olevad põhilised asjaolud.
2.Hageja põhjendab hagiavaldust järgmiselt. Hageja ja kostja sõlmisid 23.04.2019 müügilepingu, milles pooled leppisid kokku järgmises: hageja müüb kostjale ja paigaldab TV-aluse ja kostja tasub ostuhinna 985 eurot. Pooled leppisid kokku, et kostja tasub ostuhinnast poole enne mööbli valmistamist ja poole kolm pangapäeva enne mööbli paigaldamist. Hageja oli nõus paigaldama mööbli enne teise osamakse laekumist. Hageja on mööbli paigaldanud. Kostja ei ole teist osamakset tasunud. Hageja nõuab kostjalt ostuhinna 492,50 euro tasumist ja ostuhinnalt arvestatud viivise tasumist.
3.Kostja vaidleb hagile vastu ja põhjendab vastuväiteid järgmiselt. Hageja ei ole kostjale väljastanud korrektset lõpparvet. Mööbli paigaldamist ei toimunud, sest tellitud mööbel oli ühes tükis. Transpordi maksumus on ebamõistlikult suur. Kohtuotsuse põhjendav osa
4.TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus menetleb asja lihtmenetluses, mistõttu piirdub kohus otsuse põhjendavas osas alljärgnevalt õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millel kohus rajas oma järeldused.
5.Hageja on põhjendanud hagiavaldust väitega, mille kohaselt on pooled sõlminud müügilepingu TV-aluse kostjale müümiseks. Hageja on esitanud kohtule M K poolt kostjale 05.05.2019 saadetud e-kirja (dtl 86), mille manusteks on järgmised dokumendid: „Tellimus xxxx 2 (6)

kuupäev: 23.04.2019“ (dtl 87), „TOODANGU OSTU-MÜÜGI LEPING Nr. xxxx Kuupäev: 23.04.2019 (dtl-d 88-93) ja 05.05.2019 ettemaksuarve No050519-174 (dtl 94). Ettemaksuarve kohaselt tuli hiljemalt 07.05.2019 tasuda ettemaksuna 492,50 eurot. Kostja on tasunud hagejale 07.05.2019 pangaülekandega 492,50 eurot, märkides selgituseks „Arve-ettemaks nr. 050519-174“ (dtl 44). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 208 lg 4 sätestab, et tarbijalemüük on asja müük müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. Pooled on sõlminud lepingu elektronposti teel (VÕS § 621 lg 6). Lepingutingimusi sisaldavad dokumendid on võimalik salvestada ja taasesitada (VÕS § 621 lg 5). Kohtu hinnangul sisaldavad 05.05.2019 elektronkirjale lisatud tellimus (dtl 87) ja müügilepingu dokument (dtl-d 88-93) VÕS § 622 lg-s 2 ja § 54 lg 1 p-des 4-6 sätestatud teavet. Kostja on tasunud ettemaksu vastavalt temale esitatud ettemaksuarvele, mida saab lugeda kostja nõustumuseks VÕS § 20 lg 1 mõistes. Kohus on seisukohal, et pooled on sõlminud arvutivõrgu abil tarbijalemüügilepingu VÕS § 208 lg 1 ja 4 mõistes. Kohtu hinnangul ei ole lepinguga tarbija kahjuks seaduses sätestatust kõrvale kaldutud ning leping on kehtiv.

6.Hageja nõuab kostjalt ostuhinna 492,50 eurot tasumist. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et kostja on tasunud hagejale 492,50 eurot ning ei ole hagejale rohkem raha tasunud. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et kostjale on 02.08.2019 mööbel üle antud. Vaidluse puudumise tõttu ei vaja asjaolud eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Kostja leiab, et hagejal puudub õigus nõuda 84,30 euro tasumist mööbli paigalduse eest, sest mööbli paigaldust ei toimunud, sest mööbel oli ühes tükis (dtl 60). Kostja vastusest nähtuvalt ei vaidle kostja vastu 408,20 euro tasumise nõudele, kuid peab selle tasumise eelduseks korrektset lõpparvet (dtl 61). Kohus leiab eeltoodu põhjal, et kostja vaidleb vastu ostuhinna tasumise nõude olemasolule 84,30 euro ulatuses ning ostuhinna 408,20 eurot sissenõutavaks muutumisele. Kohus tuvastab seetõttu alljärgnevalt, millise suurusega ostuhinnas ja ostuhinna sissenõutavaks muutumise eeldustes pooled kokku leppisid. Kohus tuvastab, kas ostuhinna sissenõutavaks muutumise eeldused on täidetud.
7.Müügilepingu punktist 1.2 nähtuvalt on pooled leppinud kokku, et toodangu üldmaksumus (sh käibemaks 20%) on 985 eurot. Kohaletoimetamine ja paigaldus on lepingu punktide 1.3 ja 1.4 kohaselt hinna sees. Pooled on leppinud ettemaksu suuruseks 50% ja lõppmakse suuruseks 50% (dtl 88). Tellimuse dokumendis on hind kokku märgitud 985 eurot (sh käibemaks). Tellimuse dokumendis on eraldi välja toodud, et kogumaksumuse osaks on paigaldus 84,30 eurot, mõõtmine 25 eurot ja transport Tallinnas 45 eurot. Tellimuse dokumendist nähtuvalt on pooled tasumises kokku leppinud järgmiselt: 50% tellimisel ja 50% mööbli valmistamisel 2-3 päeva enne paigaldust (dtl 87). Kostja on tasunud hagejale 07.05.2019 pangaülekandega 492,50 eurot, märkides selgituseks „Arve-ettemaks nr. 050519-174“ (dtl 44). Kohus hinnangul tõendavad tellimuse dokument ja müügileping, et pooled leppisid kokku asja ostuhinnas 985 eurot (sh käibemaks). Seda kinnitab asjaolu, et lepingus on toodangu üldmaksumuseks märgitud 985 eurot ning tellimuse dokumendis hinnaks kokku 985 eurot. Pooled leppisid kokku, et ostuhinnast pool tuleb tasuda ettemaksuna. Kostja on seda teinud. Sellest nähtuvalt on kostja sarnaselt hagejale pidanud kokkulepitud ostuhinna suuruseks 985 eurot, sest kostja on pool ostuhinnast ära tasunud. Kohus leiab, et tellimuse dokumendist nähtub materjal ja tegevused, mida hageja on ostuhinna osas kostjale pakkumuse tegemisel aluseks võtnud. Kohtu hinnangul ei leppinud pooled kokku selles, et hageja osutab kostjale eraldi tasu eest mööbli paigalduse, mõõtmise ja transpordi teenuseid. Kui kostja oleks ostuhinnaks pidanud tellimuse dokumendil märgitud 843 eurot, mis hõlmas üksnes mööblit, oleks ettemaksuna tasutava ostuhinna suurus pidanud olema 421,50 eurot. Kostja on tasunud 492,50 eurot. Seega tõendab kostja käitumine, et kostja on kokkulepitud ostuhinna suuruseks pidanud 985 eurot, millest pool on 492,50 eurot. Kohus on seisukohal, et kokkulepitud ostuhinna suurus ei vähene, kui müüja kulud lepingu täitmisel on algselt kavandatust väiksemad ning pooled ei ole ostuhinna vähendamises kokku leppinud. Kui ostja leiab pärast müügilepingu sõlmimist ja asja ostjale üleandmist, et kokkulepitud ostuhind on liiga kõrge, ei anna see ostjale õigust jätta kokkulepitud ostuhinda tasumata. Kostja leiab, et mööbli 3 (6)

paigaldamist ei ole toimunud ja transporditeenus on ülemäära kulukas. Kostja ei tugine sellele, et hageja on rikkunud müügilepingut. Kohus leiab, et leping ega seadus ei anna kostjale õigust keelduda ostuhinna tasumisest. Kostjal on seetõttu kohustus tasuda hagejale ülejäänud tasumata ostuhind 492,50 eurot.

8.VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole talle esitanud korrektset arvet. Kostja peab arvet ebakorrektseks, sest arve summa sisaldab 84,30 eurot paigalduse eest. Kostja on avaldanud, et sai arve 06.09.2019 (dtl 60). Tellimuse dokumendist nähtuvalt on pooled tasumises kokku leppinud järgmiselt: 50% tellimisel ja 50% mööbli valmistamisel 2-3 päeva enne paigaldust (dtl 87). Mööbel anti kostjale üle 02.08.2019. Seega on asja kostja valdusse üleandmise aega arvestades ostuhinna tasumise tähtpäev 30.07.2019. Kostja on ise avaldanud, et hageja töötaja helistas kostjale 2019.a juulis ja palus, et tahab TV-aluse eest ära tuua (dtl 59). Seega oli kostjal võimalik hagejale kokkulepitud ostuhind ära tasuda kokkulepitud tähtaja jooksul. Hageja on kostjale arve väljastanud 06.09.2019 ja märkinud arve tasumise tähtpäevaks 07.09.2019 (dtl 45). Kohus võtab arvesse asjaolu, et hageja on arve väljastamisel määranud arve tasumise tähtpäeva. Kohtu hinnangul oleks seetõttu hea usu põhimõttega vastuolus lugeda ostuhind sissenõutavaks muutunuks enne hageja avaldatud tasumise tähtpäeva. Kohus leiab, et hageja nõue muutus sissenõutavaks 08.09.2019. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuivõrd ostuhinna 492,50 eurot tasumise kohustus on muutunud sissenõutavaks, on hagejal õigus nõuda kostjalt selle tasumist. Kohus rahuldab hagiavalduse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja ostuhinna 492,50 eurot.
9.Hageja nõuab kostjalt ostuhinnalt 492,50 eurot arvestatud viivise määraga 0,05% päevas tasumist alates 08.09.2019 (dtl-d 38, 46). Hageja põhjendab viivisemäära sellega, et ettemaksuarvel on viivisemääraks märgitud 0,05% päevas (dtl 83). Kohus leiab, et lepingupoolele arve esitamist ei saa lugeda poolte kokkuleppeks. Selleks, et arvel saaks kajastada seadusjärgsest viivisest kõrgemat viivist, peab selline viivisemäär olema poolte vahel eelnevalt kokku lepitud. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud asjaolusid, millest nähtub poolte kokkulepe viivisemäära kohta. Seejuures ei nähtu ettemaksuarvest, et viivisemäära märkimine arvel kujutab endast hageja pakkumust viivisemäära kohta kostjale, millele kostja saaks anda omapoolse nõustumuse (vt ka Riigikohtu 17.12.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-144-09, p 11). Kohus on eeltoodu põhjal seisukohal, et hagejal puudub lepingust tulenev õigus nõuda kostjalt viivise tasumist määraga 0,05% päevas. VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestab, et viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda kostjalt VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras viivise tasumist. Viivisemäär alates 08.09.2019 kuni hagi esitamiseni 27.03.2020 on 8% aastas. Hageja nõuab kostjalt 27.03.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 37,68 eurot tasumist (dtld 39, 46). Kostja viivitas ajavahemikus 08.09.2019 kuni 27.03.2020 ostuhinna 492,50 eurot tasumisega 202 päeva, millele vastava viivise summa on 21,78 eurot. Kohus rahuldab hagiavalduse viivise 21,78 eurot tasumise nõudes ja jätab rahuldamata viivise 15,90 eurot tasumise nõudes. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab põhinõudelt viivise protsendina väljamõistmist põhinõude 492,50 eurot tasumata osalt alates 27.03.2020. Kohus tuvastas eelnevalt, et pooled ei ole sõlminud kokkulepet, mille kohaselt on viivisemäär 0,05% päevas. Hageja on sissenõutavaks muutunud viivisenõude esitanud ajavahemiku 08.09.2019 kuni 27.03.2020 eest. Seetõttu ei ole hagejal õigus nõuda viivist protsendina 27.03.2020 eest. Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust sellega, et tal on tekkinud kahju, mis ületab summaliselt 4 (6)

põhinõuet. Kohus rahuldab seetõttu hagiavalduse viivise protsendina tasumise nõudes osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude 492,50 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 28.03.2020 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 470,72 eurot.

10.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt. Kohus jättis rahuldamata hagiavalduse sissenõutavaks muutunud viivise 15,90 eurot tasumise nõudes. Kohus jättis rahuldamata TsMS § 367 järgi esitatud viivisenõude osas, mis ületas summaliselt põhinõuet. Kui kohus oleks hagi TsMS § 367 järgi esitatud viivisenõudes täielikult rahuldanud, ei oleks kohtulahendist tuleneva viivisenõude lõplik suurus ettenähtav. Kohus võtab seda arvesse menetluskulude jaotuse määramisel. Kohus arvestab ka seda, et hageja nõuded põhinevad tarbijalepingul ning on vähese keerukusega. Hageja pidi seetõttu kohtusse pöördumisel arvestama, et kohus peab jätma seaduses sätestatud viivisemäärast suuremas määras viivisenõude rahuldamata, kui viivisemääras ei ole kokku lepitud. Kui hageja nõuab kostjalt viivise tasumist selliselt, et väljamõistetav viivisesumma ületab põhinõude summat ning hageja ei põhjenda hagiavaldust kahju tekkimisega, mis ületab summaliselt põhinõuet, peab hageja arvestama, et kohus ei saa viivisenõuet taotletud ulatuses rahuldada. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et põhjendamatu on jaotada menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus leiab, et kuivõrd hagi põhinõude osas rahuldati tervikuna, ei ole põhjendatud menetluskulude täielikult või osaliselt poolte endi kanda jätmine. Seetõttu jaotab kohus menetluskulud võrdsetes osades (TsMS § 163 lg 1 esimene alternatiiv). Kohus jätab menetluskulud 1⁄2 ulatuses hageja kanda ja 1⁄2 ulatuses kostja kanda.
11.Hageja on palunud kindlaks määrata ja kostjalt välja mõista riigilõivu 125 eurot ja lepingulise esindaja kulu 480 eurot (sh käibemaks). Hageja on avaldanud, et lepinguline esindaja on osutanud õigusabi kokku 4 tundi tasumääraga 100 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on põhjendatud riigilõivu 125 eurot osas, sest riigilõiv on vältimatu kohtukulu, mille hageja peab kohtusse pöördumisel tegema. Kohus määrab kindlaks hageja kohtukulud 125 eurot.
12.Kohus võtab menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel muuhulgas arvesse asja keerukust ja mahtu. Kohus on seisukohal, et käesolev asi ei ole eriliselt keerukas ja selle maht ei ole suur. Hageja on märkinud menetluskulude nimekirjas järgmised toimingud ja nendele kulunud aja: hagiavaldus koostamine 2,5 tundi, kohtuistungiks ettevalmistumine 1 tund ja kohtuistungil osalemine 0,5 tundi. Kohtu hinnangul on hagiavalduse mahtu ja vähest õiguslikku keerukust arvestades vajalik ja põhjendatud aeg hagiavalduse koostamiseks 2 tundi. Asja vähest mahtu ja vähest õiguslikku keerukust arvestades on istungiks valmistumise aeg vajalik ja põhjendatud 0,75 tunni ulatuses. Kohtuistungil osalemise aeg on põhjendatud ja vajalik kogu ulatuses. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasumäär 100 eurot tunnis, mis ei sisalda käibemaksu, ei ületa sarnase teenuse eest makstava tasu turuhinda ning on seetõttu vajalik ja põhjendatud. Hageja on avaldanud, et ta on käibemaksukohustuslane. Hageja ei ole avaldanud, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seetõttu ei ole vajalik ega põhjendatud lepingulise esindaja kulu tasule lisanduva käibemaksu osas. Kohus on seisukohal, et eeltoodut arvestades on hageja vajalike ja põhjendatud lepingulise esindaja kulude suurus 325 eurot (põhjendatud ajakulu 3,25 tundi x tunnitasu 100 eurot = 325 eurot). Kohus määrab hageja lepingulise esindaja kulu suuruseks 325 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse lepingulise esindaja kulu 155 eurot kindlaksmääramiseks. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda 1⁄2 ulatuses. Kohus mõistab menetluskulude jaotust arvestades kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 62,50 eurot ja lepingulise esindaja kulu 162,50 eurot.
13.Kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja. Samuti ei ole kostja teinud menetlustoiminguid, millega kaasnevad kohtukulud ega osalenud menetluses esindaja kaudu. Kohus leiab, et kostjal puuduvad menetluskulud ja kohus jätab need kindlaks määramata. 5 (6)

/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja