Aluver Tootmine OÜ hagi Weldon Ehitus OÜ vastu võlgnevuse, kahju hüvitise ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31. augusti 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Weldon Ehitus OÜ apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
45 373,61 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aluver Tootmine OÜ (registrikood 11950532), lepingulised esindajad vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper ja advokaat Mihkel Kivisalu Kostja Weldon Ehitus OÜ (registrikood 11418553), seaduslik esindaja KK
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta asja juurde võtmata kostja apellatsioonkaebusega esitatud tõendid (kaebuse lisad 1-11). Võtta asja juurde poolte ringkonnakohtu 08.01.2021 kirjale vastuseks esitatud tõendid. Jätta asja juurde võtmata hageja 12.02.2021 menetlusdokumendiga esitatud tõendid.
2.Harju Maakohtu 31. augusti 2020 otsus jätta lõppjärelduses muutmata, täiendades selle põhjendusi.
4.Menetluskulud apellatsiooniastmes jäävad kostja kanda.
1(12)
5.Määrata Aluver Tootmine OÜ hüvitatavate menetluskulude suuruseks apellatsioonimenetluses 2073,36 eurot ja mõista see Weldon Ehitus OÜ-lt Aluver Tootmine OÜ kasuks välja.
6.Menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.30.04.2020 maakohtule esitatud hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt põhivõla 41 117,86 eurot ja viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 07.05.2020 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Hageja tugines peamiselt järgmistele asjaoludele: - hageja ja kostja sõlmisid 05.07.2019 töövõtulepingu Fahle Äripargi I etapi (Tartu mnt 80, Tallinn) B ja C korpuse katuseakende ja klaaskatuste valmistamiseks hinnaga 124 681,00 eurot, millele lisandub käibemaks; - iga töö (või selle osa) lõpetamisel pidi töövõtja lõpetatud töö tellijale üle andma, mille kohta tuli sõlmida kirjalik akt, mis on aluseks tellijale arvete esitamisel; - tellija kohustus tööd viie tööpäeva jooksul arvates tööde akti projekti saamisest üle vaatama; - peale viimast tööd edastas hageja 06.04.2020 kostjale akti ja arve nr 16044, mille maksetähtaeg on 06.05.2020; - tööd vaatas üle kostja objektil tegevuse üle järelevalvet tegev AT, kes kinnitas 06.04.2020 ekirja teel teostatud tööde nõuetekohasust; - 06.04.2020 teavitas kostja hagejat e-kirja teel, et vaatab tööd üle; - 16.04.2020 teavitas hageja e-kirja teel kostjat, et loeb tööd vastuvõetuks, kuivõrd kostja ühtegi pretensiooni ei esitanud; - 16.04.2020 keeldus kostja põhjendamatult tööde vastuvõtmisest ja nende eest tasumisest; - hageja pöördus juristi poole võla sissenõudmiseks ja tal tekkis kahju 966,34 euro ulatuses; - vaidluse kohtuväline lahendamine tulemusi ei andnud.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja esitas hagile peamiselt järgmised vastuväited: - kostja esitas töödele 06.04.2020 neli pretensiooni ja puudustega töid vastu ei võtnud;
2(12)
- hageja ei ole esitanud parandatud töid kostjale uueks vastuvõtmiseks; - dokumendid tuli üle anda lepingus kokkulepitud isikule; - saadud dokumentatsioon on puudulik ega sisalda kokkulepitud dokumente, millest kostja informeeris 28.04.2020 hagejat; - dokumentatsiooni osas puuduvad: - kaetud tööde aktid fotodega (mh. veetihedaks tegemine, teipimine, paigaldusvuukide tihendamine jne); - ehituspäevikud on töövõtja ja omanikujärelevalve poolt allkirjastamata (tundub, et tagantjärele vormistatud); - lepingus kokkulepitud tööjoonised puuduvad; - mitmete materjalide sertifikaadid puuduvad (näiteks: plekid, soojustusmaterjal, teibid, vuugitihendid jne); - hagejal puudub õigus esitada lõppakt olukorras, kus kõik teostamisele kuuluvad tööd pole veel nõuetekohaselt üle antud; - kostja ei vastuta hagejale tekkinud kahju eest; - hageja paigaldas projektile mittevastavad aknad.
MAAKOHTU OTSUSE PÕHJENDUSED
3.Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks põhivõla 41 117,86 eurot, kahju hüvitise 966,34 eurot, viivise (31.08.2020. a. seisuga) 1051,54 eurot ning viivise põhinõudelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohtuotsuse täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Maakohus tuvastas dokumentaalsete tõenditega (töövõtuleping, tööde üleandmisevastuvõtmise aktid) järgmised asjaolud: - pooled sõlmisid 05.07.2019 töövõtulepingu, mille kohaselt hageja valmistas ja paigaldas katuseaknad ja klaaskatused ning kostja pidi selle eest tasuma 124 681 eurot (lisandub käibemaks); - töödel esinevad puudused tuli märkida akti koos nende kõrvaldamise tähtajaga ning töövõtjal oli töö eest arve esitamise õigus peale puuduste kõrvaldamist ja selle kohta poolte vahel uue kirjaliku akti sõlmimist (p 3.3.); - 06.04.2020 edastas hageja kostjale teostatud tööde akti ja arve nr 16044 41 117,86 euro tasumiseks tähtajaga 06.05.2020; - 06.04.2020 esitas kostja hagejale e-kirjaga neli märkust (otsakorgid profiilide ülemistesse servadesse, mõlkis servaplekid välja vahetada, akende avamine ei toimi, täitedokumentatsioon esitamata) ja lubaduse tööd 5 päeva jooksul üle vaadata; - kostja ei esitanud 5 päeva jooksul hagejale pretensioone ega teatanud töös esinevatest puudustest (p 3.2.); - 16.04.2020 keeldus kostja hageja poolt teostatud tööde vastu võtmisest; - 21.04.2020 esitas hageja kostjale tasunõude, milles nõudis kohustuse täitmist hiljemalt 06.05.2020, kuid kostja keeldus sellest; - projekt nägi ette, et katuseakende kombineeritud Uw soojajuhitavus ei ole üle 1,3 W/m2K; - tööde kohta käiva dokumentatsiooni Bauhubi keskkonda laadimisega järgis hageja pooltevahelist tava ja praktikat; - lepingu lisa 2 punkt 4 kohaselt oli kostja kohustus tagada objektil vesi, elektrienergia ning jäätmekäitlus; - tööde akteerimise ja vastuvõtmisega seonduvates küsimustes oli tellija esindaja KK (p 6.1.), kuid leping ei piira aktide esitamist üksnes temale;
3(12)
- hageja paigaldas otsakorgid, vahetas välja mõlkis plekid, selgitas, et akende avamismootorite tarvis on vajalik elekter ja täitedokumentatsioon on Bauhubi keskkonnas kostjale teatavaks saanud 27.03.2020; -16.04.2020. a teatas hageja e-kirjaga kostjale, et loeb tööd üleantuks; - leping kohaselt ei pidanud kõigi akende soojajuhtivus olema 1,3 W/m2K, vaid kombineeritud soojajuhitavus ei tohtinud olla üle 1,3 W/m2K; - lepingust ei tulenenud hagejale kohustust testida aknamootoreid enda poolt objektile toodava elektriallikaga, kostja sai aknad koos töötavate mootoritega. Tuvastatud asjaoludest järeldas kohus, et hageja täitis oma kohustused ja ei rikkunud lepingut. Maakohus kohaldas VÕS § 635 lg-s 1 sätestatut. Kostja on alusetult keeldunud hageja poolt kostjale 06.04.2020 üleantud tööde vastuvõtmisest, vaidlusalused tööd tuleb lugeda kostja poolt vastuvõetuks ning hageja arvest nr 16044 tulenev tasunõue on sissenõutavaks muutunud. Viivisenõude rahuldamisel tugines maakohus VÕS § 113 lg-s 1 sätestatule. Hageja arvest nr 06.04.2020 tulenev nõue muutus sissenõutavaks seega hiljemalt 07.05.2020. Maakohus mõistis kostjalt välja perioodil 07.05.2020-31.08.2020 sissenõutavaks muutunud viivise arve nr 16044 tasumata jätmise eest 1051,54 eurot ning viivise hagis esitatud põhinõudelt alates 01.09.2020 kuni kohtuotsuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras. Hageja kahju hüvitamise nõude 966,34 eurot rahuldamise aluseks oli VÕS § 127 lg 1 ja § 128 lg 3. Menetluskulud jäid TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda. Maakohus määras hageja hüvitatavate menetluskulude suuruseks 2326,96 eurot ja mõistis selle kostjalt hageja kasuks välja.
KOSTJA APELLATSIOONKAEBUS
4.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldamata jätta. Maakohtu otsus on vastuoluline. Kohus pole vastanud kostja põhilistele väidetele, on hinnanud tõendeid valesti, tuvastanud asjas tähtsust omavaid asjaolusid ebaõigesti, jaganud ebaõigesti tõendamiskoormust ning jõudnud valede järeldusteni. Maakohus tuvastas, et kostja esitas pretensioonid, kuid leiab vastuoluliselt, et kostja ei esitanud kooskõlas lepingu p 3.2. sätestatuga 5 päeva jooksul hagejale pretensioone. Kostja ei võtnud töövõtulepingu punkt 3.2. töid vastu ja hageja peab tõendama, et töö vastas lepingutingimustele. Kohus leidis, et dokumentide laadimine Bauhubi keskkonda vastas tavale ja praktikale, milles pooled olid kokku leppinud. Samas ei pööranud kohus tähelepanu küsimusele, kas dokumendid üldse esitati. Kostja märkis 06.04.2020, et täitedokumentatsioon on esitamata. Kostja tugines maakohtus asjaolule, et kontrollis ka Bauhubi keskkonda ja leidis dokumentatsioonis jätkuvalt neli puudust, millest ta informeeris 28.04.2020 koheselt ka hagejat (leping p 1.1.5. ja lepingu lisa nr 5). Vähene dokumentatsioon, mille hageja Bauhubi üles laadis, oli puudulik ja vastuoluline ning võimalda lugeda hageja töid nõuetekohaselt teostatuks. Kostja pöördus peale maakohtu otsuse tegemist hageja poole seoses projektis toodud tahmaluukide mittepaigaldamisega ja vastuoluga projekti ning hageja esitatud täitedokumentatsiooni vahel seoses akende soojusjuhtivusega. Hageja keeldus selgitustest ja täiendava dokumentatsiooni esitamisest.
4(12)
Kostja palub võtta asja juurde apellatsioonkaebuse lisadeks nr 1-11 olevad tõendid, mis näitavad, et hageja ei oska ka peale maakohtu otsuse tegemist viidata, millisele dokumendile vastavalt ta ehitustöid teostas või selgitada vastuolusid projekti ja hageja täitedokumentatsiooni vahel. Tõendid tekkisid pärast asja lahendamist esimese astme kohtus ning neid polnud võimalik maakohtule esitada. Vastus apellatsioonkaebusele ja menetluse edasine käik
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebuse vastu, palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
6.08.01.2021 kirjaga selgitas ringkonnakohus pooltele tõendamiskoormust ning tegi ettepaneku seisukohtade täpsustamiseks ning tõendite esitamiseks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige, kuid täiendada tuleb selle põhjendusi. Kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
8.Poolte seisukohad tõendamiskoormuse osas olid vastupidised. 08.01.2021 kirjaga kõrvaldas ringkonnakohus maakohtu vastavad minetused tõendamiskoormuse selgitamisel. Seoses nimetatuga võtab ringkonnakohus asja juurde poolte poolt ringkonnakohtu palvel 12.02.2021 kuupäevaks esitatud tõendid seoses Bauhubi toimimisega ja akende soojusjuhtivuse vastavusega lepingule.
9.Maakohus tuvastas järgmised asja lahendamisel tähendust omavad asjaolud, mille üle ei vaidle pooled ka apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab seetõttu aluseks asja lahendamisel: - pooled sõlmisid 05.07.2019 töövõtulepingu, mille kohaselt hageja valmistas ja paigaldas katuseaknad ja klaaskatused ning kostja pidi maksma selle eest tasuma 124 681 eurot (lisandub käibemaks); - 06.04.2020 e-kirjaga edastas hageja kostjale teostatud tööde akti (lõppakti) ja arve nr 16044 41 117,86 euro tasumiseks tähtajaga 06.05.2020; - 06.04.2020 esitas kostja hagejale e-kirjaga neli märkust (otsakorgid profiilide ülemistesse servadesse, mõlkis servaplekid välja vahetada, akende avamine ei toimi, täitedokumentatsioon esitamata) ja lubas akti aluseks olevad tööd 5 päeva jooksul üle vaadata; - hageja paigaldas otsakorgid, vahetas välja mõlkis plekid ja selgitas, et akende avamismootorite tarvis on vajalik elekter ning täitedokumentatsioon on Bauhubi keskkonda laadimisega 27.03.2020 kostjale teatavaks tehtud; - 16.04.2020 keeldus kostja hageja poolt teostatud tööde vastuvõtmisest ja hageja teatas samal päeval e-kirjaga kostjale, et loeb tööd üleantuks; - 21.04.2020 andis hageja kostjale täiendava tähtaja tööde eest tasumiseks 06.05.2020 ja kostja keeldus sellest; - põhiprojekt nägi ette, et katuseakende kombineeritud Uw soojajuhitavus ei ole üle 1,3 W/m2K; - poolte tava oli tööde kohta käiva dokumentatsiooni Bauhubi keskkonda laadimine; - tööde akteerimise ja vastuvõtmisega seonduvates küsimustes oli tellija esindaja KK (lepingu p 6.1.); - töödel esinevad puudused tuli märkida akti koos nende kõrvaldamise tähtajaga ning töövõtjal oli töö eest arve esitamise õigus peale puuduste kõrvaldamist ja selle kohta poolte vahel uue kirjaliku akti sõlmimist (lepingu p 3.3.).
5(12)
Kolleegium käsitleb esmalt kostja õigust keelduda tööde vastuvõtmisest (I), kas hageja andis lepingu kohaselt üle töö ja dokumendid, samuti kas kostja kirjeldas piisavalt ning tähtaegselt puudusi (II), kas kostja saab tugineda akende puudustele seoses soojapidavusega (III), teeb menetluslikud otsustused (IV). I
10.Hageja on esitanud töövõtulepingust tuleneva kohustuse täitmise nõude tehtud töö eest tasumiseks (VÕS § 108 lg 1 ja § 635 lg 1 alusel).
11.Tasu töö eest muutub sissenõutavaks alates töö valmimisest (VÕS § 637 lg 3). Seega on vaidluse lahendamiseks vajalik tuvastada, kas nõuetekohane töö valmis. Vastamaks küsimusele, kas hageja vastutab kostja etteheidetavate puuduste eest on vajalik hinnata, milles pooled lepingus kokku leppisid ja kas hageja tehtud töö vastas kokkulepitule, kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta aga töö sobivust tellija avaldatud spetsiifiliseks otstarbeks või selle puudumisel otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse.
11.1. Tellija võib keelduda VÕS § 110 lg 1 järgi töö vastuvõtmisest, kui töö on üldse tegemata või see on tehtud osaliselt või puudustega. Seega on tellija kohustatud töö vastu võtma üksnes juhul, kui see vastab lepingutingimustele, on sihtotstarbeliselt kasutatav ja tehtud üldjuhul vähemalt keskmise kvaliteediga. Pooled ei vaidle, et töövõtja pidi tellijale andma üle dokumentatsiooni, aknad pidid olema elektriliselt avatavad ja olema soojapidavad nagu ehitusprojektis ette nähtud. Samas peab töövõtja puuduste eest vastutama. See tähendab, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, peab tellija selle siiski vastu võtma, kui töövõtja ei vastuta seaduse või lepingu kohaselt puuduse eest.
11.2.Riigikohtu praktika kohaselt oleks hea usu põhimõttega vastuolus, kui tellija keelduks töö vastuvõtmisest ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu. Samuti võib hea usu põhimõttega olla vastuolus tellija keeldumine töö tervikuna vastuvõtmisest, kui töö on osadeks jaotatav ja oluliste puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjustaks tellija õigusi. /.../ Töö vastuvõetuks lugemise jaoks on oluline üksnes see, kas tellija rikkus töö vastuvõtmise kohustust vastuvõtmiseks antud mõistliku tähtaja jooksul (VÕS § 638 teine lause). Kuna töövõtja peab VÕS § 638 teise lause järgi tõendama, et tellija keeldus alusetult tööd vastu võtmast, peab ta tõendama ka selle, et tema poolt vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane (vt nt RKTKo 3-2-1-80-08 p 22).
11.3.Maakohtu otsus on vastuoluline osas, millega maakohus tuvastas, et kostja esitas hagejale 06.04.2020 lõppakti saamisel neli märkust ja teisalt, milles maakohus leidis, et kostja ei ole kooskõlas lepingu p-ga 3.2. hagejale pretensioone esitanud. Sellega on maakohus rikkunud otsuse põhjendamiskohustust (TsMS § 436 lg 1). Kuivõrd kostja väljendas selgelt, et ta tööd vastu ei võta, ei saa jõuda järeldusele, et kostja võttis tööd vastu. Küsimus on selles, kas tegemist oli puudustega, mis õigustasid tööde vastu võtmata jätmist.
11.4.Seega kuigi pooltevahelise lepingu p 2.4 näeb ette tasumise eeldusena kogu tööde kohta käiva dokumentatsiooni esitamist ja akti alusel üleandmist, oleks tasumata jätmisel ebaolulisele puudusele tuginemine vastuolus hea usu põhimõttega ja lepingu vastav sätte tuleb jätta kohaldamata (VÕS § 6 lg 2). Kostja vastupidine seisukoht (nt 01.07.2020 menetlusdokumendi p-s 1) vastuolus seaduse ja Riigikohtu praktikaga.
11.5.Ringkonnakohus mõistab kostja vastuväiteid hagile viisil, et kuigi kostja tugines 06.04.2020 aasta e-kirjas neljale puudusele, ei ole vaidlust selles, et hageja on neist kaks kõrvaldanud. Apellatsioonkaebuses ei vaidlusta kostja maakohtu seisukohti seoses akende
6(12)
avanemisega. Järelikult on 06.04.2020 e-kirjas mainitud puudustest alles jäänud dokumentatsiooniga seotud nõue.
12.Tööde vastuvõtmist reguleerib lepingu p 3.2., mille kohaselt iga töö (või selle osa) lõpetamisel annab töövõtja lõpetatud töö tellijale üle. Töö üleandmise kohta sõlmivad pooled kirjaliku akti, mis on aluseks tellijale arvete esitamisel. Tellija on kohustatud tööd viie tööpäeva jooksul arvates tööde akti projekti saamisest aktis kirjeldatud tööd üle vaatama. Töö mahtude ja kvaliteedi aktsepteerimisel kohustub tellija akti allkirjastama või mitte aktsepteerimisel sellest motiveeritult keelduma. Poolte vahel allkirjastatud akt on aluseks tellijale arvete esitamisel. 06.04.2020 oli esmaspäev. Kui alustada tähtaja lugemist järgmisest tööpäevast
07.04.ja arvestada, et reede 10.04. oli riiklik püha, saabus tähtaeg töödes esinevate puuduste kirjeldamiseks 14.04.2020.
13.Kostja leiab ka ise apellatsioonkaebuses, et ta on töö lepingukohaselt üle vaadanud ja puudustest teatanud. Kostja ei ole väitnud, et kokkulepitud aeg tööde ülevaatamiseks on liiga lühike ega ole palunud hagejalt selleks täiendavat tähtaega. Siiski võib kostja väidetest aru saada, et kostja on pidanud tähtaega liiga lühikeseks seoses dokumentatsiooni Bauhubist ülesleidmise ja kontrollimisega, kas hageja on esitanud lepingus nõutud dokumendid.
14.Kostja on selgitanud, et seoses dokumentide leidmise raskustega avastas ta alles hiljem ja teatas hagejale 28.04.2020 akende soojapidavuse täitedokumentatsiooni mittevastavusest projektile. Seega seondub ka nimetatud kostja poolt hiljem teatatud puudus küsimusega, kas hageja andis üle lepingus nõutud dokumendid, tegi seda vastavalt lepingus kokkulepitule ja kas kostja kirjeldas puudusi tähtaegselt. Kui hageja tegi seda nõuetekohaselt, ei ole oma olemuselt tegemist varjatud puudusega, sest kostja pidi ebakõla projekti ja täitedokumentatsiooni vahel avastama dokumentatsiooniga tutvudes. II
15.Kostja 06.04.2020 e-kirjast (I kd, tl 26) nähtuvalt heitis kostja hagejale ette täitedokumentatsiooni esitamata jätmist, kirjeldamata täpsemalt, milliseid dokumente ta silmas peab. Hageja vastas samal päeval, et täitedokumentatsioon on esitatud ja küsis, mida veel vaja on (samas). Maakohus tuvastas, et täitedokumentatsioon tehti Bauhubi keskkonda laadimisega 27.03.2020 kostjale teatavaks.
16.Hageja on tuginenud lisaks asjaolule, et kostja teatas, et tööd peab üle vaatama ja heaks kiitma omanikujärelevalve teostaja AT. Hageja selgitas, et AT vaatas tööd 20.03.2020 üle, hageja esitas 25.03.2020 omanikujärelevalve teostajale lõppakti ja teostusdokumentatsiooni, 27.03.2020 esitas omanikujärelevalve märkused dokumentatsioonile ja 31.03.2020 esitas hageja korrigeeritud dokumentatsiooni Bauhubi keskkonda. Nimetatud hageja poolt esitatud asjaolusid ei ole kostja vaidlustanud ja need on tõendatud AT 27.03.2020 e-kirjaga (I kd, tl 34 pöördel), milles viimane kirjutab hagejale lisades e-kirja koopia KK-le, et on üles laetud dokumendid läbi vaadanud ja teeb selles ettepanekud koostada katuseakende toimivusdeklaratsioon objektipõhiselt ehk lisaks ehitustoote identifitseerimistunnusele lisada objekti aadress, kuhu need aknad paigaldati ja allkirjastada deklaratsioon juhataja poolt digitaalselt. Samuti AT 06.04.2020 e-kirjaga (I kd, tl 34 pöördel) hagejale koos koopiaga KKle, et talle sobivad täitedokumentatsiooni osas tehtud täiendused ja selles osas tal rohkem küsimusi ei ole.
17.22.04.2020 e-kirjas hagejale (I kd, tl 34 pöördel) väitis kostja, et hageja keeldub talle järjepidevalt dokumentatsiooni kontrollimiseks saatmast ja ta ei aktsepteeri akti enne, kui
7(12)
puudused on kõrvaldatud. Kolleegium leiab, et nimetatud kostja etteheide ei ole asjakohane. Maakohus tuvastas õigesti, et hagejal puudus kohustus saata dokumente kostjale, vaid piisas nende üleslaadimisest Bauhubi keskkonda. Kostja maakohtus avaldatud seisukoht, et hageja oleks pidanud saatma KK-le lingi, ei tulene pooltevahelisest praktikast ega lepingust. Tulenevalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest peaksid lepingupooled tegema koostööd ja aitama üksteist. Samas ei saa hagejale ette heita linkide saatmata jätmist kostjale, kuna tõenditest ei nähtu, et kostja oleks sellise palve enne tööde vastuvõtmise tähtaja möödumist hagejale esitanud.
18.Kostja väitis, et tellija ei pea hakkama otsima Bauhubist dokumentatsiooni, kuna objektil on ligikaudu 100 000 faili ja sealt on keeruline midagi ilma otselinkideta otsida (01.07.2020 menetlusdokumendi p 2.1.1.). Maakohus kostja väidete osas seisukohta pole võtnud. Ringkonnakohus palus pooltel Bauhubi toimimist selgitada.
18.1.Hageja on 21.01.2021 menetlusdokumendis selgitanud, et Bauhub on laialtlevinud ehitustarkvara, mille läbi saab hallata ehitusobjektiga seonduvat dokumentatsiooni. Bauhub koondab ühte keskkonda kokku kõik ehitusplatsiga seonduvad joonised, dokumendid ja ülesanded. Jagades infot iga vajaliku projekti osapoolega, saab tagada parema ja sujuvama koostöö ning seda projekti kasutaja asukohast sõltumata. Kui projekt on kasutamiseks aktiivne (ei ole arhiveeritud), siis saavad faile selliselt alla laadida kõik kasutajad. Kõikidel, kellel on juurdepääs vastavale Bauhubi keskkonnas olevale projektile, on võimalik sinna faile üles laadida. Objekti haldaja (praegusel juhul kostja) loob keskkonnas konto, kuhu võimaldab ligipääsu projektiga seotud isikutele (projekteerijad, omanikujärelevalve, alltöövõtjad) ja teeb siis vastavatele isikutele võimalikuks failide edastamise.
18.2.Hageja selgitas, et kostja on loonud Bauhubi keskkonnas objekti Fahle Park I etapp, kuhu on koondatud kõik objektiga seonduv dokumentatsioon. Kaust „Fahle Park I etapp“ on selgelt kategoriseeritud, sellest nähtuvad kõik alamkategooriad (sh täitedokumentatsioon) ning ka failid ise on selgete pealkirjadega ning hõlpsasti leitavad.
18.3.Hageja väited kategoriseerimise kohta on tõendatud apellatsioonimenetluses esitatud ekraanitõmmistega Bauhubi keskkonnast (II kd, tl 68). Tõendist nähtub, et kataloog „Dokumentatsioon“ sisaldab endas alamkataloogi „Aluver Tootmine“ ja see omakorda alamkatalooge “Ehitustööde päevikud“, „Kaetud tööde aktid“, „Teostusjoonised“, „Materjalide ja toodete dokumentatsioon, „Projekteerimine“. Alamkataloog „Materjalide ja toodete dokumentatsioon“ sisaldavad endas erinevaid omakorda alamkaustadesse kategoriseeritud kasutus- ja hooldusjuhendeid, toimivusdeklaratsioone ja tootelehti.
18.4.Kostja 05.02.2020 menetlusdokumendis esitatud väide, et Bauhubis on ühe projektiga seoses 1662 lehekülge erinevaid dokumente ja nende ülesleidmine on raske, ei ole seega põhjendatud. Kostja on esitanud vastuse lisana ekraanitõmmise Bauhubist (II kd, tl 79), mis ei kajasta hageja tehtud tööde katalooge ning ei tõenda praeguses menetluses olulisi asjaolusid. Hageja on tõendanud, et dokumendid on kategoriseeritud ja alamkataloogid pealkirjastatud. Nimetatust saab teha järelduse, et dokumendid on hõlpsasti leitavad.
19.Apellatsioonkaebuses esmakordselt esile toodud asjaolud, et hageja jättis paigaldamata kuus suitsuluuki ja sellega seonduva poolte kirjavahetuse asjaolud; vastuolu projekti ja hageja poolt esitatud täitedokumentatsiooni vahel katuseakende soojusjuhtivuse osas ja sellega seonduva poolte kirjavahetuse asjaolud jätab ringkonnakohus tähelepanuta. Kostja põhjendab asjaolude ja tõendite hilist esitamist dokumentide Bauhubist leidmise raskusega.
8(12)
Ringkonnakohus on eelnevalt leidnud, et need kostja vastuväited on hageja ümber lükanud. Kostja pidi vastavad puudused avastama tööde ülevaatamisel ja vastavate asjaolude ning tõendite hilisem esitamine ei ole põhjendatud, mistõttu ringkonnakohus neid ei analüüsi. Apellatsioonkaebusega esitatud tõendeid ringkonnakohus nimetatud põhjusel asja juurde ei võta ja tagastab need. Kuna tõendid on esitatud elektrooniliselt, siis eemaldab ringkonnakohus need toimikust, kui kostjale neid tagasi ei saadeta.
20.Kostja 05.02.2021 menetlusdokumentides esile toodud asjaolud, et hageja lisas Bauhubi dokumente veel 29.04.2020 ja et paljud hageja poolt Bauhubi keskkonda tekitatud kaustad (näiteks: „Kaetud tööde aktid“) on ka tänase päeva seisuga jätkuvalt tühjad ega sisalda dokumente ega alamkaustu, jätab ringkonnakohus samuti kui esmakordselt ringkonnakohtu menetluses esitatu tähelepanuta (TsMS § 652 lg 4 alusel). Esiteks on kostja väide „paljud kaustad“ liiga umbmäärane, et sellele vastata. Vastata saab üksnes kostja vastuväitele seonduvalt „Kaetud tööde aktide“ kaustaga. Nimetatud väite jätab ringkonnakohus tähelepanuta, kuna kostjal oli võimalus puudused dokumentatsioonis leida ja kirjeldada maakohtu menetluses ka asjaolu, et dokumente alamkaustas „Kaetud tööde aktid“ ei sisaldu.
21.Kuivõrd ringkonnakohus leidis eelnevalt, et pooled olid leppinud kokku Bauhubi kasutamises ja puudustest teatamise tähtaeg oli 14.04.2020, ei oma vaidluse lahendamisel tähendust kostja esmakordselt apellatsioonimenetluses esitatud asjaolu, et ta palus korduvalt, sh nt 17.04.2020 ja 19.04.2020 saata vastavalt dokumendid oma e-postile ja saata dokumentide link. Seda põhjusel, et nimetatud ajaks oli tööde vastuvõtmise ja puudustest teatamise aeg möödunud.
22.28.04.2020 kostja e-kirjast hagejale (I kd, tl 85) nähtub, et kostja teavitab teostusdokumentatsiooni kättesaamisest, lisab selle manusesse ja märgib, et see on puudulik, kuna ei sisalda lepingus kokkulepitud järgmisi dokumente: kaetud tööde aktid fotodega (mh veetihedaks tegemine, teipimine, paigaldusvuukide tihendamine); ehituspäevikud on töövõtja ja omanikujärelevalve poolt allkirjastamata; puuduvad lepingus kokkulepitud tööjoonised; puuduvad mitmete materjalide sertifikaadid (näiteks plekid, soojustusmaterjale, teibid, vuugitihendid jne). Arvestades, et puudustest tuli teatada 14.04.2020, on kostja küll puudusi nimetatud kirjas piisava täpsusega kirjeldanud, kuid ei ole teinud seda lepingus kokkulepitud ja mõistliku aja jooksul.
23.Iseenesest õige on kostja seisukoht, et hageja ei saa õigustada puuduste korral tegemata tööd kostja omanikujärelevalve olemasoluga. Samas ei ole hageja seda teinud. Hageja on tuginenud eelkõige asjaolule, et on lepingu nõuetekohaselt dokumentatsiooni Bauhubi üleslaadimisega täitnud ja teiseks ka sellele, et omanikujärelevalve kontrollis dokumentide sisu, avastas selles puudused ja hageja kõrvaldas need enne lõppakti kostjale tööde vastuvõtmiseks esitamist.
24.Iseenesest on õige kostja seisukoht, et hageja pidi tulenevalt leping p-st 6.3 järgima lepingu ja lepingu dokumentidega reguleerimata küsimustest kostja ja kostja esindaja juhiseid. Praegusel juhul ei olnud aga täitedokumentatsiooni esitamise küsimus reguleerimata, vaid oli maakohtu tuvastatu kohaselt lepinguga reguleeritud. Seetõttu ei pidanud hageja esitama dokumentatsiooni KK-le nagu kostja leiab, vaid leping oli nõuetekohaselt täidetud dokumentatsiooni üleslaadimisega Bauhubi. III
25.Kuna ringkonnakohus tuvastas, et hageja andis dokumentatsiooni kostjale üle nõuetekohaselt, ei ole kostja poolt hiljem projekti ja täitedokumentatsiooni võrdlemisel leitud
9(12)
ebakõlade näol tegemist varjatud puudusega, sest kostja pidi need avastama dokumentatsiooniga tutvudes.
26.Isegi kui asuda seisukohale, et tegemist oli varjatud puudusega, mida kostja ei saanud avastada koheselt (kontrollides dokumentatsiooni üleslaadimise nõude täitmist Bauhubi), ei ole hageja lepingut rikkunud.
26.1.Maakohus tuvastas, et põhiprojekti kohaselt ei tohtinud katuseakende kombineeritud Uw soojajuhitavus olla üle 1,3 W/m2K, kuid kostja väitel on see mõnede akende puhul täitedokumentatsiooni kohaselt 2,1 W/m2K. Maakohus järeldas, et kuna kõigi akende soojusjuhtivus ei pea olema 1,3 W/m2K, vaid kombineeritud soojajuhtivus ei tohi olla üle 1,3 W/m2K ja nimetatu on tagatud, ei ole hageja lepingut rikkunud. Kostja leiab apellatsioonimenetluses, et konkreetse akna projektijärgse soojusjuhtivuse nõuet on rikutud isegi siis, kui kõigi akende keskmine soojusjuhtivus vastab projektis sätestatule. Kostja ei saanud hageja seisukohtadele vastata ja vastavat väidet maakohtus esitada, kuna maakohus kostjale selleks võimalust ei andnud. Nimetatud menetlusliku minetuse saab ringkonnakohus kõrvaldada, hinnates kostja apellatsioonkaebuses esitatud väiteid.
26.2.Hageja tõi maakohtus esile, et osade akende puhul on tegemist väga väikeste akendega ja nende puhul ei ole soojusjuhtivus 1,3 W/m2K tulenevalt raami ja klaaspaketi pindalade suhtest saavutatav, kuid tagatud on nõue, et katuseakende kombineeritud Uw soojusjuhtivus ei ole üle 1,3 W/m2K. Viimase väite tõendamiseks esitas hageja maakohtu menetluses tõendi akende soojusjuhtivuse kohta (I kd, tl 131). Tõendist nähtub, et akende kombineeritud soojusjuhtivus on 1,2 W/m2K. Apellatsioonimenetluses hageja esitatud TA asjatundja arvamusest (II kd, l 6971) nähtub, et vaidlusaluse hoone osas jääb tänapäeva tehniliste lahenduste ja teadmiste juures, arvestades antud mõõte ja kehtivaid normdokumente, soojusjuhtivuse väärtus 1,3 W/m2K kättesaamatuks. Arhitektuursest lahendusest tulenevalt on elemendis profiili pindala osakaal 34%. Profiili ristlõikes on praegusel juhul soojusjuhtivus suurem kui 1,8 W/m2K ning selle mõju suhtena kogu pindalasse on määrav. Turul ei ole nii head klaasi, mis oma omadustelt suudaks 66% osakaaluga antud elemendi soojusjuhtivust 1,3 W/m2K-ni tuua. Objekti dokumentatsiooni põhjal saab aga kinnitada, et valmistatud elementide kombineeritud soojusjuhtivus on 1,2 W/m2K ehk parem kui projektis märgitud 1,3 W/m2K.
26.3.Kostja esitas asjatundja HK arvamuse, mille kohaselt on võimalik toota konkreetseid aknaid parima võimaliku soojusjuhtivusega (soojusläbivusega) kontrollarvutuste kohaselt (kasutades Psi-Therm 2D, Visionworld GmbH, ISO 10211 baasil põhinevat tarkvara) katuseakna SEL-02 (1400 x 1140) arvutusliku soojaläbivusega Ua = 0,42 W/m2×K ning katuseakna SEL-06 (1180 x 1140) arvutusliku soojaläbivusega Ua = 0,43 W/m2×K.
26.4.HK arvamusest saab järeldada, et teoreetiliselt on matemaatiliste arvutuste põhjal võimalik viia akende soojusjuhtivus ka projektist madalamale tasemele. Samas selgub TA arvamusest, et tänapäeva tehnilisi lahendusi kasutades jääb see saavutamata. Sellist (lepingu)tingimust ei ole praktikas võimalik täita. Seega isegi, kui hageja poolt esitatud iga üksik aken ei vasta projektile, ei ole tegemist olulise puudusega, mis annab aluse keelduda töö eest tasumisest.
26.5.12.02.2021 on hageja selgitanud, et HK on lähtunud valedest lähteandmetest arvamuse koostamisel. Nimetatu tõendamiseks on hageja esitanud JS ja ML arvamused. Kostja on palunud jätta tõendid vastu võtmata, kuna ringkonnakohus ei andnud selleks oma 08.01.2021 kirjaga võimalust.
10(12)
Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et ei andnud pooltele võimalust omakorda vastutõendite esitamiseks. Pooled said võimaluse esitada oma lõplikud seisukohad ja sellega seoses ka võimaluse vaielda vastu vastaspoole tõenditele. Kui ringkonnakohus võtaks vastu hageja tõendid, tuleks anda täiendav tähtaeg ka kostjale tõendite esitamiseks. Nimetatu põhjustaks aga menetluse viibimise. Eeltoodu tõttu ringkonnakohus hageja esitatud tõendeid ei menetle (TsMS § 331 lg 1). IV
27.Kokkuvõttes on õige maakohtu lõppjäreldus, et kostja on keeldunud alusetult tööde vastuvõtmisest ning töö eest tasumisest. Kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Seoses sellega puudub alus maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks.
28.Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad tingituna apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisest kostja kanda (TsMS § 171 lg 1).
29.Vastavalt TsMS § 174 lg 3 määrab ringkonnakohus kindlaks väljamõistetavad menetluskulud apellatsiooniastmes.
29.1.Hageja on esitanud oma menetluskulude nimekirja, milles taotleb kostjalt lepingulise esindaja kulude katteks 3137,48 euro (käibemaksuta) väljamõistmist. Vastustajale osutatud õigusabiteenuse sisuks on päring kohtule otsuse jõustumise kohta, suhtlus kliendiga seoses apellatsioonkaebuse esitamisega 15min; apellatsioonkaebuse ja menetlusse võtmise määrusega tutvumine, suhtlus kliendiga, vastuse koostamine 5h 30min; puuduste kõrvaldamise määrusega tutvumine ja vastuse koostamine, alternatiivse taotluse esitamine 2h; kohtukirjaga tutvumine, õiguslik hinnang, suhtlus kliendiga, kliendi saadetud tõendite analüüs ja kohtule vastamine 4h 30min; kostja vastusega tutvumine, õiguslik hinnang ja suhtlus kliendiga 1h; kostja täiendavale vastusele vastamine, eksperthinnangute analüüs ja lisamine vastusesse, suhtlus kliendiga 4h 55min. Kokku 18h 10min tunnihinnaga 115,04 eurot. Lisandub riigilõiv 1000 eurot ja tõlkekulu 38 eurot.
29.2.Kostja vaidles hageja menetluskuludele 15.02.2021 menetlusdokumendis vastu.
29.3.Praegune menetlus on keskmiselt keerukas ja väikese mahuga. Asjas ei ole esitatud suurel hulgal tõendeid. Arvestades apellatsioonkaebuse ja selle vastuse mahtu; apellatsioonkaebuses olulises osas uute asjaolude ja tõendite esiletoomist, millega ringkonnakohus arvestada ei saa; ringkonnakohtu menetlusse võtmise määruse standardsust; apellatsioonkaebuse vastuses ulatuslikus osas varemesitatud seisukohtades kordamist peab ringkonnakohus koos vastuse koostamisega, kohtuotsuse jõustumisinfo päringuga ja kliendiga suhtlemisele kulunud vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks 4h (5h 45min asemel). Menetlusse võtmata jäetud vastuapellatsioonkaebusega seotud toimingud (puuduste kõrvaldamise määrusega tutvumine, vastuse koostamine, alternatiivse taotluse koostamine, kohtumäärusega tutvumine, õiguslik hinnang ja suhtlus kliendiga) 2h 30min ulatuses ei kuulu kostja poolt hüvitamisele, kuna vastavad kulud jättis ringkonnakohus oma 02.12.2020 vastuapellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise määrusega hageja kanda. Kohtu 08.01.2021 kirjaga tutvumise, kliendiga suhtluse, tõendi analüüsi ja kohtule vastamise vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks on arvestades kohtu tehtud ettepanekuid, hageja vastuse ja tõendite mahtu põhjendatud 3h ulatuses (4h asemel). Kostja vastusega tutvumise ja sellele
11(12)
vastuse koostamise, kliendiga suhtluse vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks on arvestades mittevajalikku uute tõendite esitamist ja nende menetlusdokumendis kajastamist, suures osas seni menetluses esitatu kordamist 3h (5h 55min asemel).
29.4.Kokku on hageja esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu 9h ulatuses. Riigilõiv 1000 eurot ning tõlkekulu 38 eurot on vajalikud ja põhjendatud kulud.
29.5.Tunnihind 115,04 eurot (ilma käibemaksuta) on asjaolusid arvestades mõistlik. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele apellatsioonimenetluse kulu (9 x 115,04) + 1000 + 38 = 2073,36 eurot.
29.6.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.