2-20-6390 Aluver Tootmine OÜ hagi Weldon Ehitus OÜ vastu võlgnevuse, kahju hüvitise ja viivise väljamõistmiseks.
Hagi hind
45 322,70 eurot.
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Aluver Tootmine OÜ (registrikood 11950532, asukoht Nurga, Külitse alevik, 61702 Kambja vald, Tartumaa) Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper ja advokaat Mihkel Kivisalu (Advokaadibüroo Sirel & Partnerid; Vesivärava 50, 10126 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja: Weldon Ehitus OÜ (registrikood 11418553, asukoht Tartu mnt 13, 10145 Tallinn, seaduslik esindaja K K, e-post xxxx)
esindajad
Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aluver Tootmine OÜ hagi Weldon Ehitus OÜ vastu võlgnevuse, kahju hüvitise ja viivise väljamõistmiseks.
2.Välja mõista Weldon Ehitus OÜ-lt Aluver Tootmine OÜ kasuks võlgnevus summas 41 117,86 eurot.
3.Välja mõista Weldon Ehitus OÜ-lt Aluver Tootmine OÜ kasuks sissenõutavaks muutunud viivis alates 07.05.2020. a kuni 31.08.2020. a summas 1051,54 eurot.
4.Välja mõista Weldon Ehitus OÜ-lt Aluver Tootmine OÜ kasuks kahju hüvitis summas 966,34 eurot.
5.Välja mõista Weldon Ehitus OÜ-lt Aluver Tootmine OÜ kasuks viivis põhinõudelt (s.o. 42 084,20 eurot) alates 01.09.2020. a kuni kohtuotsuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus
1.Menetluskulud jätta Weldon Ehitus OÜ kanda.
2.Välja mõista Weldon Ehitus OÜ-lt menetluskulud summas 2 326,96 eurot Aluver Tootmine OÜ kasuks.
3.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Weldon Ehitus OÜ-l tasuda Aluver Tootmine OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (s.o 2 326,96 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue
1.Kohtule 30.04.2020. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 05.07.2019 töövõtulepingu xxxx. Töövõtulepingus leppisid pooled kokku muu hulgas järgnevas: Lepingu objektiks on xxxx I etapi (xxxx) B ja C korpuse katuseaknad ja klaaskatused vastavalt Lepingus ja Lepingu lisaks olevates Lepingu dokumentides sätestatud tingimustele; kostja tasub hagejale kokku 124 681,00 eurot, millele lisandub käibemaks; iga töö (või selle osa) lõpetamisel annab töövõtja lõpetatud töö tellijale üle. Töö üleandmise kohta sõlmivad pooled kirjaliku akti, mis on aluseks tellijale arvete esitamisel. Tellija on kohustatud tööd viie tööpäeva jooksul arvates tööde akti projekti saamisest aktis kirjeldatud tööd üle vaatama.
2.Peale viimase tellimustöö teostamist edastas hageja 06.04.2020 kostjale arve nr xxxx, mille maksetähtaeg on 06.05.2020. Koos arvega edastati ka teostatud tööde akt. Hageja teostatud tööde kvaliteedi osas vaatas tehtud tööd üle ka kostja objektil tegevuse üle järelevalvet tegev A T, kes kinnitas 06.04.2020 e-kirja teel teostatud tööde osas kvaliteedi nõuetekohasust. 06.04.2020 teavitas kostja hagejat e-kirja teel, lubades teostatud tööd üle vaadata. 16.04.2020 teavitas hageja e-kirja teel kostjat, et loeb tööd vastuvõetuks, kuivõrd kostja ühtegi pretensiooni ei esitanud. Pooled on pidanud kirjavahetust kostja võlgnevuse tasumise osas. Kostja argumendid on pahatahtlikud ja tuletatud, et enda tasu maksmise kohustusest kõrvale hoiduda. 16.04.2020 keeldus kostja põhjendamatult hageja poolt teostatud töid vastu võtmast ning teavitas e-kirja teel omapoolse kohustuse, s.o summa 41 117,86 eurot tasumise täitmisest keeldumisest. Vastavalt Lepingu punktile 3.2. on kostja kohustuseks hageja poolt teostatud tööde vastu võtmine ning Lepingu punkti 2.1. kohaselt summa 41 117,86 euro tasumine. Veelgi enam, kui kostja omapoolset kohustust vastavalt Lepingu punktile 2.4. 21 päeva jooksul tähtaegselt, s.o hiljemalt 06.05.2020 ei täida, on hagejal õigus nõuda kohustuse
täitmist, mis ei välista samaaegselt ka Lepingu punktist 4.1. tulenevat leppetrahvi nõuet ning Lepingu punktist 4.3. tulenevat kahju hüvitamise nõudeõigust. Kuivõrd kostjal puudub igasugune tegelik alus tööde vastuvõtmisest keeldumiseks ja enda tasu maksmise kohustuse täitmata jätmiseks ning kostja ei täitnud enda kohustust vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele, oli hageja sunnitud enda õiguste kaitsmiseks pöörduma õigusabiteenuse osutaja poole, volitades viimast ennast esindama võlgnevuse sissenõudmisel.
3.21.04.2020 esitas hageja enda lepingulise esindaja vahendusel kostjale nõude, milles nõudis hageja kostjal rahaliste kohustuste täitmist hiljemalt 06.05.2020. Kostja avaldas, et keeldub oma kohustusi täitmast. Kostja esitas üksnes kirjaliku vastuse, milles esitatud argumendid kätkevad endas üksnes valeväiteid ja/või väärtõlgendusi pooltevahelisest Lepingust. Eelnevast tulenevalt on selge, et kostja ei tasu oma võlgnevust hageja ees ka hiljemalt 06.05.2020.
4.Vastavalt Lepingu punktile 2.1. kohustus kostja tasuma teostatud tööde eest hagejale kokku 124 681 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja on kostjale teostanud tellimustöid vastavalt Lepingule. Tellimustöö teostamise järgselt esitas hageja kostjale 06.04.2020 arve nr xxxx. Koos arvega edastati samal päeval ka teostatud tööde akt. Lepingu p-i 3.2 kohaselt annab „Iga Töö (või selle osa) lõpetamisel Töövõtja lõpetatud Töö Tellijale üle. Töö üleandmise kohta sõlmivad Pooled kirjaliku akti, mis on aluseks Tellijale arvete esitamisel. Tellija on kohustatud tööd viie (5) tööpäeva jooksul arvates tööde akti projekti saamisest aktis kirjeldatud tööd üle vaatama.“ Arvestades, et kostja pärast 06.04.2020 teostatud tööde akti edastamist 5 päeva jooksul ühtegi pretensiooni ei esitanud, luges hageja teostatud tööd üleantuks. Seega on kostja minetanud õiguse tugineda väidetavatele puudustele (millede esinemist hageja ei tunnista) ning põhjendamatult keeldunud omapoolsete kohustuste täitmisest. Hageja on Lepingust tulenevad teostatud tööd nõuetekohaselt täitnud. Hageja töövõttu ei kuulu akende elektrivõrku ühendamine ja seetõttu ei saa kostja väita, et mootorid ei tööta ning lugeda seda puuduseks. Kuna kostja ei ole oma kohustusi täitnud, siis on tegemist lepingurikkumisega. Eeltoodust tulenevalt vastutab kostja ülalviidatud õigusnormide alusel ning on kohustatud tasuma hageja poolt väljastatud arve nr 16044 summas 41 117,86 eurot.
5.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Lähtudes eeltoodust, palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 07.05.2020 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
6.Vastavalt Lepingu punktile 4.3. on Lepingut rikkunud pool lisaks leppetrahvile kohustatud hüvitama rikkumise tõttu kahjustatud poolele kogu rikkumise tulemusena tekkinud kahju. Kuna kostja keeldus alusetult tööde vastuvõtmisest ja nende eest tasumisest, siis oli hageja sunnitud oma õiguste kaitseks kasutama õigusabi. Kui kostja ei oleks keeldunud oma kohustuste täitmisest, ei oleks hageja pidanud kandma täiendavaid õigusabi kulutusi. Seega tuleb need kostjal hagejale hüvitada. Advokaadibüroo on esitanud hagejale arve nõudekirja koostamise ja kostjaga peetud läbirääkimiste eest, millele kulunud aeg on kokku 7 tundi.
Advokaadibüroo osutab hagejale õigusteenust hinnaga 115,04 eurot/tund ning seega on kohtuväliste õigusabikulude suurus kokku 966,34 eurot, mida hageja on kohustatud advokaadibüroole tasuma. Tegemist on hageja kahjuga, mis kuulub kostja poolt hüvitamisele. Kostja vastus
7.Kohtule 12.05.2020. a esitatud vastuses ei tunnista kostja tema vastu esitatud hagi. Poolte vahel 05.07.2019. a. sõlmitud töövõtulepingu punkt 2.4. sätestab: „Peale kõigi teostamisele kuuluvate Tööde nõuetekohast teostamist ning kogu Tööde kohta käiva dokumentatsiooni esitamist ja akti alusel üleandmist esitab Töövõtja Tellijale nõuetekohased arved 20% ulatuses kõigi vastuvõetud Tööde maksumusest.“ Lepingu punkt 6.1. sätestab, et tellija esindajaks „Tööde akteerimise ja vastuvõtmisega seonduvates küsimustes“ on K K. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 3 sätestab, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Töövõtulepingu punkt 3.2. sätestab: „Tellija on kohustatud tööd viie (5) tööpäeva jooksul arvates tööde akti projekti saamisest aktis kirjeldatud tööd üle vaatama. Töö mahtude ja kvaliteedi aktsepteerimisel kohustub Tellija akti allkirjastama või mitte aktsepteerimisel sellest motiveeritult keelduma.“
8.Hageja on kohut – teadlikult – desinformeerinud, väites hagiavalduse punktis 2.1.5. et: „Arvestades, et kostja pärast 06.04.2020 teostatud tööde akti edastamist 5 päeva jooksul ühtegi pretensiooni ei esitanud [...]“ Tegelikult esitas kostja hageja poolt teostatud töödele veel selsamal päeval (06.04.2020. a.) koheselt neli pretensiooni („Tänaseks on mul sellised märkused [...]“), hageja mitte üksnes ei saanud kostja pretensioone kätte, vaid hakkas ka reaalselt tegelema nende aluseks olevate puuduste kõrvaldamisega. Kuna kostja ei ole töid vastu võtnud, siis lasub tõendamiskoormis hagejal ning hageja peab tõendama, et tema tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldused on täidetud. Lisaks peab hageja kooskõlas lepingu punktiga 3.3. esitama parandatud tööd kostjale uueks vastuvõtmiseks, mida hageja samuti teinud ei ole. Üksnes hagiavalduses loendatud omadussõnade või subjektiivsete hinnangutega („pahatahtlik“, „tuletatud“, „valeväited“, „väärtõlgendused“) ei ole võimalik tõendamiskoormist täita.
9.Vastuseks hageja 21.04.2020. a. nõudekirjale juhtis kostja 22.04.2020. a. eelnimetatud asjaoludele ka hageja lepingulise esindaja tähelepanu. Hageja lepinguline esindaja teatas, et osad kostja pretensioonide aluseks olevad puudused olevatki juba kõrvaldatud (tunnistades järelikult ühtlasi seda, et akti tagasilükkamine kostja poolt toimus ja oli põhjendatud); see et hageja poolt kostjale tarnitud aknamootorid ei tööta, „ei kuuluvat hageja töövõttu“ ning et täitedokumentatsioon olevat saadetud omanikujärelevalvele, kellele see hageja lepingulise esindaja sõnul sobivat, ja väidetavalt üles laetud „bauhub’i keskkonda“, mistõttu hageja seda kostjale esitada ei kavatsegi. Kostja selgitas hagejale, et lepingu täitmist saab kostja nimel vastu võtta ikkagi selleks lepingus märgitud isik (K K) ning et dokumentide lihtsalt kuhugi keskkonda üleslaadimist või nende saatmist omanikujärelevalve teostajale (kes ei ole ega ole kunagi olnud tellija esindajaks) ei saa kindlasti nimetada kohustuse täitmiseks selle vastuvõtmiseks õigustatud isikule. Kostja sellekohasele tähelepanekule („minu meelest võiks töövõtja selle 5 minutit täitedokumentatsiooni saatmiseks ikkagi leida, selle asemel, et 3 aastat kohut koormata.“) ei vaevunud hageja lepinguline esindaja aga enam vastamagi.
10.Kuna hagejalt mingit vastust ei tulnud, siis pöördus kostja ise omanikujärelevalve teostaja poole, et viimane edastaks hageja sõnul talle saadetud dokumentatsiooni ka kostjale. Dokumentatsiooniga tutvudes avastas kostja, et see oli väga puudulik ega sisaldanud kokkulepitud dokumente, millest kostja informeeris 28.04.2020. a. koheselt ka hagejat: „(1) Puuduvad täielikult kaetud tööde aktid fotodega (mh. veetihedaks tegemine, teipimine, paigaldusvuukide tihendamine jne); (2) Kõik ehituspäevikud on töövõtja ja omanikujärelevalve poolt allkirjastamata (tundub, et tagantjärele vormistatud); (3) Lepingus kokkulepitud tööjoonised puuduvad; (4) Mitmete materjalide sertifikaadid puuduvad (näiteks: plekid, soojustusmaterjal, teibid, vuugitihendid jne). Lisaks avastasin dokumentatsiooni läbi lugedes, et katuste toimivusdeklaratsiooni kohaselt on osade paigaldatud akende soojusjuhtivus 2.1 W/m2K, kuigi lepingu lisaks olevas projektis on nõue "Katuseakende kombineeritud Uw soojajuhtivus ei ole üle 1,3 W/(m2K)". Eelnimetatu aitab väga hästi selgitada hageja soovimatust esitada dokumentatsioon kostjale, kuigi kostja seda nõudis ja kuigi hagejal oli selleks ka lepinguline kohustus. Hageja ei vastanud kostja kirjale taas üldse mitte midagi ning – nagu nähtub kostja vastu esitatud hagist – eelistas selle asemel pöörduda kaks päeva hiljem (30.04.2020. a.) hoopis kohtu poole.
11.Tulenevalt töövõtulepingu punktist 2.4. puudub hagejal õigus esitada lõppakt olukorras, kus kõik teostamisele kuuluvad tööd pole veel nõuetekohaselt teostatud ning kogu tööde kohta käivat dokumentatsiooni pole kostjale üle antud. Hageja on üritanud 06.04.2020. a. seda siiski teha, kuid kostja on esitanud koheselt omapoolsed pretensioonid ega ole töid vastu võtnud. Tõendamiskoormis lasub käesolevas asjas hagejal, kes pole seda aga täitnud ega oma tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldusi tõendanud. Seetõttu palub kostja kohtul jätta rahuldamata nii hageja põhinõue kui ka viivisenõue. Lisaks palub kostja kohtul jätta rahuldamata hageja nn „kahjunõue“, mida hageja ise on põhjendanud hagiavalduse punktis
2.3.4.järgnevalt: „Kuna kostja keeldus alusetult tööde vastuvõtmisest ja nende eest tasumisest, siis oli hageja sunnitud oma õiguste kaitseks kasutama õigusabi.“ Kostja hageja käsitlusega ei nõustu. Kuigi kostja ei vaidle vastu sellele, et professionaalne õigusabi kohtueelse vaidluse staadiumis võib mingis olukorras ja mahus olla mõistlik, ei saa sellest teha siiski vastupidist järeldust – et oma majandus- ja kutsetegevuse valdkonnas tegutsevalt professionaalselt töövõtjalt endalt ei olegi mõistlik eeldada oskust akte koostada ja põhjendada, oma tööde suhtes esitatud pretensioonidele adekvaatselt vastata või vastaspoolele täitedokumentatsiooni saata. Analüüsides pooltevahelise kohtueelse vaidluse sisu, ei näe kostja seal mitte ainsatki küsimust, mida hageja poleks saanud lahendada kas normaalselt suheldes ning oma töövõtulepingulisi kohustusi täites või mille lahendamiseks tulnuks ilmtingimata kasutada professionaalset õigusabi ja pöörduda kohtu poole.
12.Töövõtulepingu punkt 3.1. sätestab, et töövõtja peab töid teostama vastavalt lepingu punktis
1.1.4.sätestatud ajagraafikule. Ajagraafik (lepingu lisa nr 4) sätestab, et tsooni nr 2 katuseakende paigaldusaeg on 2019. aasta nädalad nr 32-33; tsoonide nr 3, 4 ja 5 katuseakende ja klaaskatuste orienteeruv paigaldusaeg on aga 2019. aasta septemberoktoober. Lisaks märgitakse ajagraafikus, et täpsem paigaldusaeg lepitakse kokku tööde teostamise käigus. Viimase tööde teostamise graafiku kohaselt olid katuseaknad tsoonides nr 3, 4 ja 5 ning nende puhul olid vastavad tööde lõpetamise ajad seega 21.02.2020. a., 26.02.2020. a. ja 28.02.2020. a. Järelikult saab kõigi tööde lõpetamise tähtajaks lugeda 28.02.2020. a. ja 12.05.2020. a. seisuga on hageja viivitanud oma lepinguliste kohustuste täitmisega kokku 73 päeva. Töövõtulepingu punkti 4.2. kohaselt on töövõtja kohustatud ükskõik, millise lepingus
sätestatud tähtaja ületamisel tasuma tellijale leppetrahvi 0,5% lepingu kogumaksumuselt päevas alates tähtaja viimasele päevale järgnevast päevast kuni oma kohustuste nõuetekohase täitmiseni. Juhindudes töövõtulepingu punktist 2.1. on lepingu kogumaksumuseks kokku 124 681 eurot, millest 0,5% moodustab 623,41 eurot. Töövõtulepingu punkti 4.2. alusel peab hageja tasuma kostjale leppetrahvi seega (73 x 623,41 =) 45 508,93 eurot. Kostja esitab käesolevaga hageja vastu leppetrahvinõude.
13.Lisaks märgib kostja, et hageja poolt koostatud täitedokumentatsioonist, mida hageja ei olnud nõus kostjale esitama, selgub, et hageja on paigaldanud sellised aknad, mis on oma omadustelt lepingule ja projektile mittevastavad. Nimelt sätestab ehitusprojekt selgesõnaliselt: „Nõuded katuseakendele: Katuseakende kombineeritud Uw soojajuhtivus ei ole üle 1,3 W/(m2K)“. Hageja juhatuse liikme poolt allkirjastatud toimivusdeklaratsioonidelt nr xxxx ja xxxx selgub aga, et vähemalt mõningate hageja poolt paigaldatud akende soojusjuhtivus on 2,1 W/(m2K). Kostja on esitanud hagejale 28.04.2020. a. sellekohase küsimuse, soovides teada, kas hageja on tõepoolest paigaldanud nõuetele mittevastavad aknad – või ei ole korrektsed ja nõuetekohased hoopis hageja poolt koostatud toimivusdeklaratsioonid. Hageja ei ole kostja küsimusele aga üldse mitte midagi vastanud, mistõttu kordab kostja küsimust käesolevas menetluses – ning vastuse saamise järel saab otsustab õiguskaitsevahendi kohaldamise. Kohtu põhjendused
14.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
15.Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja sõlmisid 05.07.2019. a töövõtulepingu xxxx, mille kohaselt kohustus hageja valmistama ja paigaldama katuseaknad ja klaaskatused vastavalt hinnapakkumisele objektil xxxx ja kostja pidi maksma hagejale selle eest tasu 124 681 eurot (lisandub käibemaks).
16.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) 635 lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja leiab, et töövõtja tasunõue on muutunud kooskõlas VÕS § 637 lg 4 sissenõutavaks, kostja hagejale teostatud tööde osas ühtegi sisulist pretensiooni esitanud ei ole. 06.04.2020. a edastas hageja kostjale teostatud tööde akti ja arve nr xxxx summas 41 117,86 eurot. 16.04.2020. a keeldus kostja põhjendamatult hageja poolt teostatud tööde vastu võtmisest. 21.04.2020. a esitas hageja kostjale rahalise kohustuse täitmise nõude, milles nõudis kostjalt rahalise kohustuse täitmist hiljemalt 06.05.2020. a. Kostja keeldus oma kohustuse täitmisest.
17.Kostja ei eita arve tasumata jätmist, kuid põhjendab tasumata jätmist sellega, et hageja poolt teostatud tööd olid puudustega ning kostja ei ole töid vastu võtnud ning kogu tööde kohta käivat dokumentatsiooni pole kostjale üle antud.
18.VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise
aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Riigikohus on oma 28.06.1998. a lahendis 3-2-1-83-98 asunud seisukohale, et tehtud töö vastuvõtmine on tellija üks põhikohustusi ja töö vastuvõtmisega on seotud rida õiguslikke tagajärgi, sealhulgas aegumistähtaja kulg puudustest teatamiseks ja hagi esitamiseks. Sellepärast fikseeritaksegi tavaliselt töö vastuvõtmine üleandmisevastuvõtmise aktiga. Tellija on kohustatud töö üle vaatama selle vastuvõtmisel. Selle kohustuse mittetäitmisest tulenevad kahjulikud tagajärjed lasuvad tellijal, sest hiljem kaotab ta õiguse viidata puudustele töös (so lepingutingimustest kõrvalekaldumistele, mis halvendasid tööd, või teistele puudustele). Kohus peab seega kindlaks tegema, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks ja kas kostja on esitanud hageja nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku.
19.Kohtu hinnangul ei ole kostjal põhjust teostatud tööde eest tasumisest keelduda. Hageja on oma lepingulised kohustused täitnud. Kostja väiteid selle kohta, et ta on hagejale korduvaid pretensioone esitanud ning tööd on teostatud puudustega, kohus veenvaks ei pea. Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et vastavalt töövõtulepingu p 1.1. on hageja paigaldanud objektile katuseaknad ja klaaskatused. Kostja väitel akende avamismootorid ei töötanud. Hageja väitel ei saanudki nad töötada, kuna elektriinstallatsioonitööd ei kuulunud hageja töövõttu ning kostja keeldus mootorite testimist elektrienergiaga varustamast. Kostja hinnangul oleks hageja ise pidanud testimiseks kasutama akusid või muud ajutist voolu. Lepingu lisa 2 punkt 4 kohaselt oli kostja kohustus tagada objektil vesi, elektrienergia ning jäätmekäitlus. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul alusetud kõik kostja etteheited selle kohta, et hageja oleks pidanud aknamootorite testimiseks kasutama enda poolt objektile toodud energiaallikaid, sellist kohustust leping hagejale ei pannud. Käesoleval juhul puuduvad tõendid selle kohta, et mõni paigaldatud mootoritest ei tööta korrektselt. Seega on hageja oma lepingulised kohustused täitnud ja kostja on saanud aknad koos töötavate mootoritega. Kostja väited selle kohta, et akende soojajuhtivus ei vasta lepingule on jäänud paljasõnaliseks ja käesolevas menetluses tõendamata. Põhiprojekt nägi ette katuseakende kombineeritud Uw soojajuhitavus ei ole üle 1,3 W(m2K). Kostja väitel on mõningate akende soojajuhtivus 2,1 W(m2K). Kuivõrd leping ei näe ette, et kõigi akende soojajuhtivus peab olema 1,3 W(m2K), vaid kombineeritud soojajuhitavus ei tohi olla üle 1,3 W(m2K), siis ei ole kohtu hinnangul tegemist lepingurikkumisega, mis õigustaks kostja poolset arve tasumata jätmist.
20.Kostja väited selle kohta, et xxxx’i keskkonda (xxxx) dokumentide laadimine ei ole aktsepteeritav dokumentide esitamise viis on vastuolus käesolevas menetluses kogutud tõenditega ning ka lepingu punktis 6.1. sätestatuga. Lepingu p 6.1. kohasel tööde akteerimise ja vastuvõtmisega seonduvates küsimustes on tellija esindaja K K. Leping ei sätesta kohtu hinnangul aktide esitamise viisina üksnes K Kile esitamist. Hageja on esile toonud, et kostja ise on vaidlusaluse objekti kohta xxxx’i keskkonda konto loonud, alltöövõtjatele juurdepääsu teinud ning sinna keskkonda ka tööjoonised üles laadinud ning selle keskkonna kasutamise on ehitussektoris tavapärane. VÕS § 25 lg 1 kohaselt lepingupooled on oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul kohustatud järgima iga tava, mille järgimises nad on kokku leppinud, ja praktikat, mis on nendevahelistes suhetes tekkinud ning lg 2 kohaselt kui
lepingupooled ei ole teisiti kokku leppinud, on nad majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul samuti kohustatud järgima iga tava, mida isikud, kes seda liiki lepinguid vastaval tegevus- või kutsealal sõlmivad, tavaliselt tunnevad ja enamasti arvestavad, välja arvatud juhul, kui sellise tava järgimine oleks vastuolus seadusega või ei oleks vastavalt asjaoludele mõistlik. Kohtu hinnangul on käesolevas menetluses kogutud tõendutega tõendatud, et tööde kohta käiva dokumentatsiooni xxxx’i keskkonda laadimisega järgis hageja tava ja praktikat, milles pooled olid kokku leppinud, lõpparve saamisel asus kostja seda kokkulepet kahetsusväärselt eitama.
21.VÕS § 638 järgi tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Ilmnenud puudustest peab tellija teatama VÕS § 644 lg 1 esimese lause järgi mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist. Nimelt kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija.
22.Kostja vastuväite kohaselt ei vastanud hageja töö kokkulepitule, akende soojusjuhtivus ei vastanud lepingule, akende avamismootorid ei töötanud ning töö ei valminud kokkulepitud tähtajaks. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohtu hinnangul on kostja väited jäänud käesolevas menetluses tõendamata. Kohtule on esitatud tööde üleandmisevastuvõtmise aktid, hageja on teostanud tööd vastavalt kokkulepitud ajagraafikule. Lepingu p 3.3. kohaselt kui tööl esinevad puudused, märgitakse nad akti koos nende kõrvaldamise tähtajaga ning töövõtjal on töö eest arve esitamise õigus peale puuduste kõrvaldamist ja selle kohta poolte vahel uue kirjaliku akti sõlmimist. Puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks hagejale teatanud kooskõlas lepingu p 3.2 töös esinevatest puudustest. Kostja tasus 11.10.2019. a teostatud tööde akt nr 1 alusel esitatud arve summas 14 592 eurot, 04.02.2020. a tasus kostja akt nr 2 alusel koostatud arve summas 33 489.98 eurot, 25.02.2020. a tasus kostja akt nr 3 alusel esitatud arve summas 42 129,02 eurot, 17.04.2020. a tasus kostja akt nr 4 alusel esitatud arve summas 17 118,34 eurot. 06.04.2020. a sai kostja lõppakti ja arve summas 41 117,86 tasumise tähtajaga 06.05.2020. a. 06.04.2020 esitas kostja hagejale e-kirjaga neli märkust (otsakorgid profiilide ülemistesse servadesse, mõlkis servaplekid välja vahetada, akende avamine ei toimi, täitedokumentatsioon esitamata) ja lubaduse tööd 5 päeva jooksul üle vaadata. Hageja paigaldas otsakorgid, vahetas välja mõlkis plekid, selgitas et akende avamismootorite tarvis on vajalik elekter ja täitedokumentatsioon on xxxx’i keskkonnas kostjale teatavaks saanud 27.03.2020. Puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks kooskõlas lepingu p 3.2. sätestatuga 5 päeva jooksul hagejale pretensioone esitanud. 16.04.2020. a teatas hageja ekirjaga kostjale, et loeb tööd üleantuks. Kohtu hinnangul põhjendatult. Eeltoodust tulenevalt on kostja alusetult keeldunud hageja poolt kostjale 06.04.2020. a üleantud tööde vastuvõtmisest, vaidlusalused tööd tuleb lugeda kostja poolt vastuvõetuks ning hageja arvest nr 16044 tulenev tasunõue on sissenõutavaks muutunud.
23.VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava
kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Tööde üleandmise-vastuvõtmise akt nr 5 allkirjastati hageja poolt 06.04.2020. a ning kostjale väljastati arve nr 16044 summas 41 117,86 maksetähtajaga 06.05.2020. a. Samal päeval edastati akt ka kostjale allkirjastamiseks. Kostja akti ei allkirjastanud. Hageja arvest nr 06.04.2020 tulenev nõue muutus sissenõutavaks seega hiljemalt 07.05.2020. a. Kohustuse täitmata jätmise korral, peab võlgnik arvestama sellega, et viivitamisel järgnevad VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist seaduse või lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele.
24.Hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude summas 966,34 eurot. Hageja on teinud täiendavaid kulutusi õigusabile kohtueelses menetluses. Lepinguline esindaja on kulutanud läbirääkimistele ja nõudekirja koostamisele kokku 7 tundi, tunnihinnaga 115,04 eurot. VÕS §§ 127 lg 1 ja 128 lg 3 alusel kohus rahuldab hageja kahju hüvitamise nõude.
25.TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostjalt kuulub väljamõistmisele perioodil 07.05.2020. a kuni 31.08.2020. a sissenõutavaks muutunud viivis arve nr 16044 tasumata jätmise eest summas 1 051,54 eurot ning viivis hagis esitatud põhinõudelt alates 01.09.2020. a kuni kohtuotsuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras. Menetluskulud 26. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
27.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude
kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
28.Hageja on tasunud riigilõivu summas 1 050 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 45 332,70 eurot tasumisele riigilõiv 1 000 eurot. Hageja tasus 50 eurot riigilõivu hagi tagamise avalduselt. Hageja on tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 1 000 eurot. Hagi tagamise taotluse jättis kohus rahuldamata, mistõttu jääb 50 eurot hageja enda kanda.
29.Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud kokku summas 1 322,96 eurot. Menetluskulude nimekirjadest nähtub, et hageja kasutas esindaja teenust kokku 11,5 tundi. Hageja kasutas esindaja teenust hagiavalduse koostamiseks, kostja vastusele seisukoha koostamiseks. Lisaks kulus hagejal 4 eurot registripäringu tegemisele.
30.Kohtu hinnangul on hageja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu kooskõlas asja mahu ning keerukusega. Kohtul puudub alus pidada ajakulu ülepaisutatuks. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esindaja osutanud hagejale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 115,04 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuse eest summas 115,04 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda oluliselt. Hageja on esitanud ka taotluse TsMs § 177 lg 4 alusel, seega käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.