DKLex OÜ, OO (O) ja AA hagi Register OÜ vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, kahju hüvitamiseks ja kahju tekitava tegevuse keelamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.02.2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
DKLex OÜ, OO ja AA apellatsioonkaebus
Kaebuse hind ringkonnakohtus
16 300 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja I DKLex OÜ (registrikood 12075090) esindajad ringkonnakohtus Hageja II OO (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja III AA (isikukood XXXXXXXXXXX) Hagejate lepinguline esindaja Andrei Novikov Kostja Register OÜ (registrikood lepinguline esindaja adv Keidi Kõiv Menetluse liik
11735006),
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta tõendina tähelepanuta hagejate 08.02.2021 menetlusdokumendi lisana esitatud kostja kohtueelne personaalne pakkumine hagejale 1 ja eemaldada see tsiviilasja materjalidest.
2.Harju Maakohtu 19.02.2020 otsuse resolutsioon jätta muutmata, kuid muuta osaliselt lahendi põhjendusi.
Apellatsioonimenetluse kulud jätta võrdsetes osades apellantide kanda.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on kostja kontrolli all internetiportaal www.inforegister.ee, milles on võimalik näha andmeid äriühingute, nende omanike ja juhatuse liikmete kohta. Portaalis on andmed DKLex OÜ (hageja 1, äriühing) ja tema juhatuse liikmete (hagejad 2 ja 3) kohta.
2.Hageja 1 palub mõista kostjalt välja tekitatud varaline kahju 2300 eurot ja kohustada kostjat lükkama ümber eksitavad andmed hageja 1 peamise tegevuse kohta kostja kulul. Hagejad 2 ja 3 paluvad mõista kostjalt välja hüvitise kohtu paremal äranägemisel. Hagejad 1, 2 ja 3 paluvad mõjutada kostjat hoiduma edasisest kahju tekitamisest ja kohustada kostjat avaldama portaalis ebaõigete andmete ümberlükkamiseks teate. Peale teadet peab olema interneti link leheküljele, kust külastajad võivad saada kogu info hagejate 2 ja 3 äritegevuse kohta, sh info, milliste äriühingutega nad on või olid varem seotud ning mis oli nende äriühingu edukuse tase perioodil, kui hagejad olid nende äriühingutega seotud.
3.Andmed hageja 1 peamise tegevuse kohta ei vasta tõele. Äriühing osutab Eestis õigusteenust äri-, maksu- ja tsiviilõiguse valdkonnas, mitte ei tegele kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevusega. Portaal on Eestis populaarne ja paljud inimesed kasutavad seda eesmärgiga saada üldist infot potentsiaalsete partnerite kohta. Portaalis avaldatud ebaõige info kahjustab hageja 1 huve, kes sai potentsiaalsetelt klientidelt teavituse, et nad ei soovi kasutada äriühingu teenuseid, kuna nende arvamusel on äriühingu tegevus ja reputatsioon kahtlane. Arvamus tekkis portaalis avaldatud info tõttu. Hageja 1 omab portaalis reitingut kaks tähte viiest. Jääb arusaamatuks, kuidas reiting kujuneb, millised parameetrid või andmed on aluseks ja mida reiting üldse näitab. Hageja 1 on edukas ettevõte, omab A+ reitingut Krediidiinfo järgi, on Kaubandus ja Tööstuskoda liige ja on 1% Eesti edukamate äriühingute hulgas gaselli reitingu järgi. Seega portaalis avaldatud reiting ei vasta äriühingu tegelikule edukusele ja viib potentsiaalsed kliendid eksitusse, mis võib põhjustada hagejale 1 kahju.
4.Hagejate 2 ja 3 kohta oli avaldatud portaalis info nendega varasemalt seotud olnud äriühingute majandusliku seisundi kohta. Hagejatele jääb arusaamatuks, miks oli avaldatud info äriühingute kohta, millega nad ammu seotud ei ole. Hageja 2 oli seostatud BALTITEX OÜ-ga, mille juhatamisega ta ei tegele juba mitu aastat ega saa olla vastutav või üldse olla seotud asjaoluga, et äriühingul on maksuvõlg. Kuid igal
isikul, kes külastab portaali, võib tekkida arvamus, et hageja 2 on ebakompetentne juhataja. Sama olukord on hagejaga 3, kes oli seostatud SBS TRADING GROUP OÜ-ga, mille juhatamisega ta enam ei tegele ega saa järelikult olla seotud sellega, kas äriühingul on palgatud töötajaid või mitte. Hagejad 2 ja 3 on arvamusel, et info on esitatud kujul, mis võib tekitada tavapärasel portaali külastajal vale arvamuse hagejate 2 ja 3 kompetentsuse kohta, kahjustades nende head mainet ja nime.
5.Hageja 1 on arvamusel, et asjaolu, et tema potentsiaalsed kliendid keelduvad koostööst portaalis avaldatud andmete tõttu, põhjustab hagejale kahju saamata jäänud tulu vormis otsest varalist kahju. Kliendid viitasid otseselt sellele, et nende keeldumise koostööst põhjustasid portaalis avaldatud andmed äriühingu kohta. Seega tekkis kostja tegevuse tõttu hagejal kahju summas, mis on võrdne potentsiaalse tuluga nimetatud klientidelt. Kliendid olid huvitatud äriühingu teenustest äriühingute asutamiseks Eestis. Teenuste väärtuseks on 1250 eurot iga kliendi kohta (650 eurot äriühingu asutamisega seotud teenused, 300 eurot juriidilise aadressi teenus üheks aastaks, 200 eurot kontaktisiku teenus üheks aastaks).
6.Hagejad palusid kohtueelselt kostjal kustutada ebaõiged andmed, edastades vastava nõudekirja. Kostja keeldus ja edastas hinnakirja selgitades, et see on tasuline teenus. Seega nõuab kostja tasu asjakohaste ja korrektsete andmete avaldamise eest. Hagejad hindavad niisugust käitumist kui väljapressimist ja on seisukohal, et ebakorrektsed andmed on avaldatud eesmärgiga nõuda tasu. Kostja käitumine on pahauskne.
7.Hagejad 2 ja 3 on seisukohal, et andmed nende kohta on põhimõtteliselt kontekstist välja rebitud. Hagejad 2 ja 3 ei vaidlusta, et olid portaalis nimetatud äriühingute juhatuses mitu aastat tagasi, aga jääb arusaamatuks, miks vaid need andmed oli avaldatud, eriti arvestades, et tegemist ei ole edukate äriühingutega. Kontekstist välja tõmmatud andmete tõttu võib igal portaali külastajal tekkida mulje, et isikud on ebakompetentsed ja ebaedukad ärijuhid. Samal ajal selleks, et saada isikute kohta tervislikku pilti, peavad külastajad maksma tasu. selliselt kahjustab kostja hagejate 2 ja 3 head mainet ja au, põhjustades nendele mittevaralist kahju. Avaldatud andmed on negatiivse iseloomuga.
8.Kostja on kahju tekitamises süüdi ja ei esine tema süüd välistavaid asjaolusid. Kostja vastus
9.Kostja vaidles hagile vastu. Hagi on tõendamata ja põhjendamata.
10.Kostja ei võta omaks ühtegi hagiavaldusega nimetatud asjaolu. Hagile lisatud materjalide alusel ei ole võimalik tuvastada hagejate nõudeid kostja vastu. Hagiavalduses esitatud asjaolud ei ole tõesed. Tõendamata on kostja õigusvastane käitumine, kahju suurus, kahju olemasolu ning põhjuslik seos kahju ja kostja väidetavalt õigusvastase käitumise vahel. Avaldatud andmed vastavad tõele ja andmete avaldamine ei ole õigusvastane. VÕS § 1047 lõike 3 järgi ei ole ebaõigete andmete avaldamine õigusvastane, kui kostjal oli vastavate andmete avaldamise suhtes õigustatud huvi ning ta kontrollis andmeid piisava põhjalikkusega.
11.Andmete avaldamisel ettevõtja tegevuste kohta lähtub kostja äriregistri andmetest ja EMTAK 2008 klassifikaatorist. DKLex OÜ peamiseks tegevusalaks äriregistris on märgitud 69109 (muud juriidilised toimingud), mis kuulub EMTAK 2008 klassifikaatori järgi sektorisse M (KUTSE-, TEADUS- JA TEHNIKAALANE
TEGEVUS). Portaal kuvab edasi äriregistrist pärinevat infot. Avaldatud andmed hageja tegevuse kohta on õiged.
12.Isegi olukorras, kui andmete avaldamine oleks õigusvastane, peab kahju olemasolu ja suurus olema tõendatud. Kirjavahetusest ei tulene, et poolte vahel olid sõlmitud lepingud, millest kolmas isik loobus. Ei tulene ka vastava teenuse tellimist kolmandate isikute käest. Sealjuures ei ole kumbki isikutest (NN ega YY) täna äriregistri andmetel seotud ühegi ettevõttega. Ettevõtteid ei asutata teenusepakkujate jaoks, vaid ikka enda ettevõtluse edendamiseks. Kohtule esitatud kirjad ei ole usaldusväärsed ja on vastuolulised. Kirjade ajal novembrikuus ei olnud nendes viidatud tekst üleval juba 45 päeva. Lisaks sellele on inimesed oma kõnepruugis ja kirjapildis unikaalsed, need kaks kirja on sisult aga peaaegu üksühele samad ega ole seetõttu usutavad.
13.Hagejad ei ole rahul oma profiili reitinguga. Hagejate arusaam on eksitav. Inforegistris on DKLex OÜ profiilil toodud välja 7-l korral märgised „Edukas“ ja 6-l korral „Usaldusväärne“. Lisaks on välja toodud lisaselgitused krediidireitingule: tõenäoliselt maksab ettevõte oma arved Sulle tähtaegselt; ettevõtte krediidiskoor on täna usaldusväärne; sellele ettevõttele võid tavatingimustel arve saata. Tähekesed näitavad, kui populaarne on ettevõtte profiil Googleis. Tegemist on Google populaarsuse näidikuga ning näitab lehekülje https://www.inforegister.ee/12075090-DKLEX-OU külastatavust (populaarsust) Google otsingumootoris. Google otsingumootor tõstab reitinguid ettevõtetel, kes on avatud ja esitavad enda kohta rohkelt infot. Inforegistris on see võimalus ettevõtetele andmeid esitada tasuta. Tähekeste juures puuduvad hinnangud nii, nagu on need välja toodud krediidi- ja finantsreitingu juures. Erinevalt kõikidest konkurentidest turul annab inforegister välja reitinguid niiviisi, et ei müü neid eraldi tasu eest, vaid need on nähtavad tasuta kõigile. DKLex OÜ profiili väljavõte on olnud muutumatu alates oktoobrist 2018, sealjuures on „eduka“ märgised olnud nähtavad terve 2018. a ja kuni senini.
14.Esitatud info oli DKLex OÜ profiilil ega ole enam üleval. Ajutiselt kostja presenteeris seal faktilisi asjaolusid, et näidata infot, kuidas läheb firmade juhtide endiste ettevõtete majandustegevus. Info oli avalikkusele kättesaadav loetud päevad. Selle sõnumi eesmärk oli suunata registri kasutajaid liituma tasuta 14-päevaseks prooviajaks, et nad saaksid näha ettevõtjate vahelisi äriseoseid. Lisaks oli antud kliendile teada võimalus andmete muutmiseks ja täiendamiseks, pakutud tasuta 14-päevast täislahenduse kasutamist, mille hageja 1 jättis kasutamata. Täislahenduses on olemas finants- ja krediidiraport, ärivõrgustik jms, mida oleks saanud kasutada, kui seda oleks soovitud teha. Inforegister pakub ettevõtjatele oma teenuseid, näiteks brändijuhtimist (reklaamid jms), eraldi tasu eest, nii nagu on hageja maksnud oma sertifikaatide eest Creditinfole ja Äripäevale. Maakohtu otsus ja põhjendused
15.Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda.
16.Kohus tuvastas, et kostja kontrolli all on interneti portaal www.inforegister.ee ja nimetatud portaalis on avaldatud alljärgnev postitus (t lk 19): DKLex OÜ (registrikood 12075090) on küpses eas firma, mis asutati üle 7 aasta tagasi. Ettevõte on käibemaksukohustuslane. DKLex OÜ tegutseb peamiselt kutse-, teadus-ja tehnikaalase
tegevuse sektoris ning tema põhitegevuseks on muud juriidilised toimingud. Firma käive oli eelmisel kvartalil umbes 114,1 tuhat eurot ja seal töötas sel ajal 5 inimest. Kuidas läheb firma endiste või praeguste juhtide teistel ettevõtetel? Tänasel päeval on probleemseim BALTITEX OÜ, mille juhiks on olnud OO ja mis on praegu võlgu riigile umbes 1,5 tuhat eurot. Edukaim on SBS TRADING GROUP OÜ, mille juhiks on olnud AA ja kus eelmisel kvartalil polnud töötajaid palgatatud. Käivet tegi firma siis umbes 43,8 tuhat eurot. Teisi seoseid firma juhtide ja ettevõtete vahel saad vaadata inforegistri ärivõrgustikust. Ärivõrgustiku nägemiseks proovi inforegistri täislahendust 14 päeva tasuta või logi sisse, kui oled juba lepinguline kasutaja. Firma on kohusetundlikult esitanud majandusaasta aruandeid. DKLex OÜ tegevuslugu ja tausta kokkuvõte on genereeritud 2018-09-09 seisuga. Ettevõtete tegevuslugude kohta saad lähemalt lugeda Inforegistri ärimeediast. Kui soovid oma firma tegevusaruande asendada brändi, toodete ja teenuste tutvustustega, ühenda inforegistri kasutaja oma ettevõttega ID-kaardi abil.
17.Hageja 1 nõuab ebaõige faktiväite DKLex OÜ tegeleb kutse-, teadus- ja tehnikalase tegevusega ümberlükkamist kostja poolt. Nimetatud nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 1047 lõige 4, mille kohaselt ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest kas avaldamine oli õigusvastane. VÕS § 1047 tähenduses nimetatakse kohtupraktikas andmete avaldamist ka faktiväidete avaldamiseks. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-161-06 (punkt 10); 3-2-1-5-07 (punkt 26) ja 3-2-1-53-07 (punkt 18)).
18.Riigikohtu otsuses nr 3-2-1-161-05 (punktis 21) on leitud, et avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole oluline. Avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-95-05, punkt 25). Mõistet „avaldamine“ tuleb sisustada konkreetse tsiviilasja raames tuvastatud asjaolude alusel. Käesoleval juhul on andmete avaldamine toimunud portaalis ja vaidlust ei ole, et avaldajaks on kostja. Kohus asub seisukohale, et kostja poolt portaalis avaldatud väite, et DKLex OÜ tegeleb kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevusega, näol on tegemist faktiväitega, sest selle tõele vastavust saab kontrollida.
19.Kohus tuvastas, et 17.04.2019 e-äriregistri teabesüsteemi väljavõtte kohaselt ettevõtja DKLex OÜ tegevusalaks on põhitegevusalana muud juriidilised toimingud, EMTAK 2008 69109, ja lisategevusaladeks raamatupidamine, maksualane nõustamine, EMTAK 69202 (t lk 62-64). Kohus tuvastab, et Registrite ja Infosüsteemi Keskuse poolt avaldatud klassifikaatori otsingu järgi EMTAK 2008 kohaselt EMTAK kood 69109 kuulub EMTAK klassifikaatori järgi sektorisse M KUTSE-, TEADUS-, JA TEHNIKALANE tegevus, mille alamklass on 69109 – muud juriidilised toimingud (t lk 64). Kohus asub seisukohale, et kuna EMTAK klass 69109 – muud juriidilised toimingud kuulub EMTAK klassifikaatori järgi sektorisse M KUTSE, - TEADUS- JA TEHNIKALANE TEGEVUS, siis ei ole kostja avaldatud andmed ebaõiged. Kohus märkis, et lisaks sellele on kostja poolt avaldatud, et hageja 1 põhitegevusalaks on muud juriidilised toimingud. Seega on keskmisele mõistlikule inimesele arusaadav, et kostja 1 tegeleb peamiselt muude juriidiliste toimingutega.
Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja ei ole avaldanud hageja 1 kohta ebaõigeid andmeid.
20.Kohus leiab, et portaalis hageja 1 kohta avaldatud tähekeste näol on tegemist väärtushinnanguga, sest nimetatud tähtede tõelevastavust ei ole võimalik kontrollida ja tegemist on subjektiivse arvamusega.
21.Kuna kostja ei ole avaldanud hageja 1 kohta ebaõigeid andmeid, jätab kohus rahuldamata hageja 1 nõude kohustada kostjat hageja kohta käivad ebaõiged andmed ümber lükkama. Kohus ei ole tuvastanud ebaõigete andmete õigusvastasust, mis annaks aluse VÕS § 1055 lõike 1 kohaldamiseks. Seega tuleb jätta rahuldamata hageja 1 nõue kohustada kostjat lõpetama ebaõigete andmete avaldamine.
22.Hageja 1 on esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS 53. peatüki 1. jaos sätestatust tulenevalt on süül põhineva deliktilise vastutuse aluseks kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on objektiivne teokoosseis, õigusvastasus ja süü. Seejuures toimub loetletud elementide olemasolu tuvastamine etapiviisiliselt, eelpool toodud järjekorras. Juhul kui ei ole täidetud objektiivne teokoosseis, puudub vajadus hinnangu andmiseks õigusvastasuse ja süü osas jne. Objektiivse teokoosseisu juures peab hageja tõendama, et kostja põhjustas oma teoga kahju, mille hüvitamist hageja nõuab.
23.VÕS § 1045 lõike 1 punkti 4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. VÕS § 1045 lõike 1 punkti 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Vastavalt VÕS § 1046 lõikes 1 sätestatule on isiku au teotamine, mh ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1046 lõige 2 sätestab, et isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. VÕS § 1046 lõike 1 kohaselt on õigusvastane isiku au teotamine. Milline au ja väärikuse riive on au teotamine on fakti, asjaolude ja hinnangu küsimus. Õiguskirjanduse (Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura, Õigusteabe AS, Tallinn 2002, lk 14) kohaselt üheks au teotamise oluliseks tunnuseks on teadlikkus ning pahausksus. Igasugune puudutatuna tundmine ei ole veel teotamine, riive kvalifitseerimine teotamisena vajab teatud tugevusmäära. Oluliseks teguriks on kontekst ning väitluse aine, ulatus ja ühiskondlik tähendus, milles au ja head nime kahjustavad teod ja hinnangud aset leidsid.
24.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja ei avaldanud hageja 1 kohta ebaõigeid andmeid ja avaldatud tähtede näol on tegemist avaldatud väärtushinnanguga. Hageja 1 ei ole tõendanud, et tegemist oleks õigusvastase väärtushinnanguga. Seega puudub kostja teos objektiivne teokoosseis, mistõttu jätab kohus kostja vastutuse eeldused muus osas analüüsimata. Kohus jätab hageja 1 nõude kahju hüvitise väljamõistmiseks rahuldamata.
25.Hageja 2 leiab, et portaalis on arusaamatul põhjusel seostatud teda äriühinguga BALTITEX OÜ, mille juhatamisega ei tegele ta juba mitu aastat ega ole seotud asjaoluga, et nimetatud äriühingul on maksuvõlg. Hageja 3 leiab, et portaalis oli mingil põhjusel seostatud teda äriühinguga SBS TRADING GROUP OÜ, mille juhatamisega ta enam ei tegele ega saa olla
seotud sellega, kas äriühingul on palgatud töötajaid. Hagejad leiavad, et portaalis on esitatud info kujul, mis võib tekitada tavapärasel portaali külastajal vale arusaama nende kompetentsuse kohta, kahjustades nende head mainet ja nime. Kirjalikes seisukohtades ei esitanud kostja hagejatele sisulisi vastuväiteid. 13.01.2020 istungil selgitas kostja, et avaldatud andmed saadi äriregistrist ja andmete avaldamise ajal olid need kehtivad ja õiged.
26.Kohus on eelnevalt välja toonud, et ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 1047 lõige 4. Kohus asub seisukohal, et kostja portaalis avaldatud väite, et tänasel päeval on probleemseim BALTITEX OÜ, mille juhiks on olnud OO ja mis on praegu võlgu riigile umbes 1,5 tuhat eurot, näol on tegemist faktiväitega, sest selle väite tõele vastavust saab kontrollida. Pooled ei vaidle, et hageja 2 on olnud BALTITEX OÜ juhatuse liige ja andmete avaldamise ajal oli BALTITEX OÜ riigile võlgu u 1,5 tuhat eurot. Seega ei ole tegemist iseenesest ebaõige faktiväite avaldamisega. Kohus asub seisukohale, et avaldatud väite, et edukaim on SBS TRADING GROUP OÜ, mille juhiks on olnud AA ja kus eelmises kvartalis ei olnud töötajaid palgatud, käivet tegi firma siis u 43,8 tuhat eurot, näol on tegemist faktiväitega, sest selle tõele vastavust saab kontrollida. Pooled ei vaidle, et hageja 3 on olnud SBS TRADING GROUP OÜ juhatuse liige ning vaidlusalusel perioodil SBS TRADING GROUP OÜ-l ei olnud töötajaid palgatud ja firma tegi siis käivet u 43,8 tuhat eurot.
27.Samas leiavad hagejad 2 ja 3, et portaalis on esitatud info kujul, millest võib tekkida tavapärasel külastajal vale arusaam hagejate kompetentsuse kohta, kahjustades sellega nende head mainet ja nime. Riigikohus on 31.05.2006 otsuses nr 3-2-1-161-05 (punktis 12) leidnud, et isikut võidakse üldsuse ees kujutada ebaõigesti sel teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järeldada mingeid otseseid fakte, mis käivad isiku kohta ning et VÕS § 1047 lõige 4 on ka nimetatud juhtudel rakendatav ja kannatanu saab nõuda avaldaja kulul asjaolu, mis avaldatust järeldub, ümberlükkamist. Kohus ei nõustu hagejate 2 ja 3 seisukohaga, et kostja poolt avaldatud andmete põhjal tekib tavapärasel inforegister.ee külastajal vale arusaam hagejate 2 ja 3 kompetentsuse kohta. Kostja on avaldanud info ühe hagejaga 2 seotud äriühingu ja ühe hagejaga 3 seotud äriühingu kohta. Kostja avaldatu kohaselt on küll välja toodud, et hageja 1 juhatuse liikme hageja 2 poolt varasemalt juhitud äriühingul on riigi ees maksuvõlgnevus 1,5 tuhat eurot, kuid selle väite põhjal ei saa kohtu hinnangul järeldada, et kostja on mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldanud, et kõik hagejaga 2 varasemalt seotud äriühingud on maksuvõlglased ja mõistlik inimene ei asuks kostja poolt avaldatud andmete põhjal seisukohale, et hageja 2 näol on tegemist ebakompetentse juhatajaga. Kostja on avaldatu kohaselt välja toodud, et hageja 1 juhatuse liikme hageja 3 poolt varasemalt juhitud SBS TRADING GROUP OÜ-l on käive, kuid puuduvad töötajad, kuid selle väite põhjal ei saa järeldada, et kostja on mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldanud, et kõik hagejaga 3 varasemalt seotud äriühingud omavad käivet, kuid nendel äriühingutel puuduvad töötajad. Lisaks ei saa kohtu hinnangul kostja poolt hageja 3 kohta avaldatud andmete põhjal asuda seisukohale, et hageja 3 on ebakompetentne ja mitteedukas ärijuht. Kostja poolt hageja 1 kohta avaldatud andmete kohaselt on võimalik teisi seoseid äriühingu juhtide ja ettevõtete vahel vaadata inforegistri ärivõrgustikust ning ärivõrgustiku nägemiseks on huvilistel võimalik proovida inforegistri täislahendust 14 päeva jooksul tasuta. Seega oli kõigil isikutel, kes soovisid rohkem teada saada hagejate 2 ja 3 tegevuse kohta äriühingu juhatuse liikmena võimalik tutvuda inforegistri vahendusel neid puudutavate andmetega. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja ei ole avaldanud hagejate 2 ja 3 kohta ebaõigeid andmeid ja nõue esitatud ebaõigete andmete ümberlükkamiseks tuleb jätta rahuldamata.
28.Kuna kohus on asunud seisukohale, et kostja ei ole avaldanud ebaõigeid andmeid, tuleb jätta rahuldamata ka nõue kohustada kostjat lõpetama hagejate 2 ja 3 kohta ebaõigete
andmete avaldamine. Samal põhjusel ei ole täidetud kostja vastutuse aluseks olev objektiivne teokoosseis, mistõttu jätab kohus kostja vastutuse eeldused muus osas analüüsimata. Hagejate 2 ja 3 mittevaralise kahju hüvitise nõue jääb rahuldamata.
29.TsMS § 162 lõike 1 kohaselt hagimenetluses kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna käesoleval juhul on kohus jätnud kõigi hagejate hagid rahuldamata, jätab kohus menetluskulud TsMS § 165 lõike 1 esimese lause alusel võrdsetes osades hagejate kanda.
30.Kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul käesolevas tsiviilasjas tehtud otsuse jõustumisest TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Apellatsioonkaebus
31.Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja hagi rahuldada. Maakohus rikkus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme, kui jättis olulisel määral analüüsimata hagejate väited ja tõendid.
32.Käesolevas asjas on vaja hinnata, kuidas avaldatud andmeid võiks hinnata tavapärane mõistlik isik. Tavapärane isik ei ole õigusteadlane ega tea, mis on EMTAKi klassifikaatorid ja kuidas EMTAKi süsteem on üles ehitatud. Tavapärane mõistlik isik ei saa teha õiget järeldust, millega tegeleb äriühing, kui avaldatud andmetest loeb, et äriühingu tegevus on seotud kutse-, teadus-, ja tehnikaalase tegevusega. Kostja väitis istungil, et andmed avaldab nende poolt valmistatud arvutiprogramm, võttes need äriregistrist. Esimese astme kohus tuvastas, et e-äriregistri teabesüsteemi väljavõtte kohaselt ettevõtja põhitegevusalaks on muud juriidilised toimingud, EMTAK 2008 69109, ja lisategevusaladeks raamatupidamine, maksualane nõustamine, EMTAK 69202. Ei ole arusaadav, miks sellisel juhul ei olnud avaldatud need EMTAK klassifikaatori koodid nagu on äriregistris ja miks olid avaldatud, et äriühingu tegevuseks on kutse-, teadus-, ja tehnikaalane tegevus. EMTAK klassifikaatori järgi sektorisse M KUTSE, - TEADUS- JA TEHNIKAALANE TEGEVUS kuuluvad palju erinevaid tegevusalasid, sh erinevad juriidilised toimingud, notari tegevus, raamatupidamine jne. Seega ka õigusteadlase jaoks võiksid andmed olla eksitavad, rääkimata tavapärasest isikust.
33.Kostja ei ole edastanud oma veebeleheküljel seletust, mida tähed tähendavad. Seega on antud juhul vaja kindlaks teha, kuidas saaks neist aru ja neid hindaks tavapärane mõistlik isik. Hageja 1 on seisukohal, et tavapärane isik kõigepealt võiks teha nende alusel järelduse äriühingu edukuse kohta. Võttes arvesse, et maakohus määras, et tegemist on väärtushinnanguga, on hageja 1 seisukohal, et tegemist on ebakohase väärtushinnanguga, kuna tavapärane mõistlik isik saab teha järelduse, et tegemist on äriühinguga, kes ei ole eriti edukas, omades vaid kahte tähte viiest. See, et avaldaja teab, et tegelikult need tähed näitavad, kui populaarne on lehekülg google-otsingus, ei ole oluline.
34.Hageja 1 esitas tõenditena e-kirjad potentsiaalsetelt klientidelt, kes keeldusid teenuste soetamisest, nimetades kostja veebileheküljel toodud andmeid keeldumise põhjusena. Võttes arvesse, et maakohus eelnevalt otsustas, et kostja ei ole avaldanud ebaõigeid andmeid ja et hageja 1 ei tõendanud, et tegemist oleks õigusvastase väärtushinnanguga, jättis kohus kostja vastutuse eeldused muus osas analüüsimata. Maakohus pidi samuti analüüsima kostja poolt avaldatud andmeid hagejate 2 ja 3 kohta, kuna äriühingu juhatuse liikmete kohta avaldatud ebaõiged andmed ja väärtushinnangud mõjutavad olulisel määral arvamust äriühingu kohta.
35.Maakohus ei analüüsinud üldse, et kostja avaldas kommentaari, mille järgi hageja 1 tegeleb kauplemisega madala maksumääraga territooriumitega. Üks klientidest, kes keeldus teenustest, nimetas kirjas keeldumise põhjuseks ka seda. Samuti jäi analüüsimata, et kui hageja 1 pöördus kostja poole palvega andmeid parandada, väitis kostja, et see on tasuline teenus. Tegemist on pahauskse käitumisega kostja poolt. Hagejad on seisukohal, et niisugune käitumine tõendab, et andmed olid avaldatud ebakorrektselt tahtlikult. Kohtuistungil kostja väitis, et andmed olid avalikustatud ajutiselt, ainult lühikeseks perioodiks. Sellisel juhul jääb arusaamatuks, miks kostja palus tasu nende andmete muutmise eest.
36.Hagejad 2 ja 3 on seisukohal, et kostja avaldas nende kohta andmed kujul, mis väljendab ebakohast väärtushinnangut. Tegemist on isikute au teotamisega ebakohase väärtushinnanguga. See, et veebilehekülje külastajatel on olemas võimalus avaldatud andmeid kontrollida, ei ole asjakohane. VÕS § 1046 ei sätesta erandit, et ebakohase väärtushinnangu avalikustamine on vabandatav või õigustatud, kui on olemas võimalus kontrollida andmeid, kust see ebakohane väärtushinnang tuleneb. Ei saa eeldada, et iga isik, kes tutvub ebakohase väärtushinnanguga, võtab ette samme andmete kontrollimiseks. Tavapärane mõistlik isik eeldab, et avalikustatud andmed on tõesed ja annavad õige väärtushinnangu. Kostja avaldas seosed äriühingutega, mille juhtimisega hagejad ammu enam seotud ei ole, ja edastas andmed äriühingu ebaedukuse kohta. Avaldatud andmete põhjal tavapärane isik saab teha ainult negatiivse järelduse hagejate suhtes.
37.Esitatud tõendid tõendavad, et hageja 1 potentsiaalsed kliendid tegid negatiivse järelduse hageja 2 suhtes, mis osaliselt oli teenustest keeldumise põhjuseks. Kostja ei esitanud ühtegi tõendi, mille alusel kohus võiks teha järelduse, et avaldatud andmetest ei tulene ebakohast väärtushinnangut hagejate suhtes. Vastus apellatsioonkaebusele
38.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
39.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse resolutsiooni muutmiseks või tühistamiseks, kuid osaliselt tuleb muuta otsuse põhjendusi maakohtu poolt menetlusõiguse normide rikkumise tõttu (TsMS § 657 lõike 1 punkt 21). Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks alused puuduvad.
40.TsMS § 442 lõike 5 alusel lahendab kolleegium esmalt hagejate taotluse 08.02.2021 menetlusdokumendile lisatud dokumendi (kostja kohtueelne personaalne pakkumine hagejale 1) tõendina vastuvõtmiseks. Hagejate menetlusdokument ei sisalda küll selgesõnalist taotlust, kuid kuna dokumendi sisu punktis 5 on lisale viidatud, käsitleb kohus seda konkludentse taotlusena. Küll aga on kohus seisukohal, et puudub seadusest tulenev alus selle täiendava tõendi vastuvõtmiseks. TsMS-is sätestatud üldpõhimõtte kohaselt tuleb kõik tõendid hagimenetluses esitada esimesel võimalus, st üldjuhul maakohtus (§ 329). Erandid tõendite esitamiseks ringkonnakohtus on sätestatud TsMS § 652 lõikes 3 ning esitamise kord lõikes 4. Nimetatud sättele viitas ringkonnakohus ka 28.01.2021 korraldavas määruses, tuues mh esile uue tõendi esitamise vajaduse
põhjendamise kohustuse. Hagejate 08.02.2021 menetlusdokument ei sisalda mistahes põhjendust, miks tõendit, mis selgelt oli olemas kogu maakohtumenetluse aja, õigeaegselt ei esitatud. Kuna ka kostja vaidleb tõendile vastu, jätab kolleegium TsMS § 652 lõike 4 alusel tähelepanuta ja eemaldab tsiviilasja materjalidest. Kuna tõend on esitatud elektrooniliselt, siis selle tagastamist esitajale ei toimu.
41.Ringkonnakohus lähtub kaebuse lahendamisel mh järgmistest elulistest asjaoludest: vaidlusalune teave avaldati 24.09.2018 (vt hageja 2 seletus kohtuistungil (t lk 103)) ja oli üleval 2-3 päeva (vt kostja esindaja seletus kohtuistungil (t lk 103 pöördel)). Senises menetluses ei ole pooled toonud välja täpsemat ajavahemikku, mil teave sellise kujul avaldatud oli, kuid kuna kumbki pool ei ole ka vastaspoole väitele vastu vaielnud, loeb kolleegium need asjaolud tuvastatuks.
42.Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja ei avaldanud ebaõigeid faktiväiteid hageja 1 peamise tegevusala kohta. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lõige 6). Vastuseks kaebusele selgitab kolleegium järgmist. Avaldatud tekst sisaldas äriühingu tegevusalade kohta, et DKLex OÜ tegutseb peamiselt kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse sektoris ning tema põhitegevuseks on muud juriidilised toimingud. Hageja 1 on esile toonud, et tegelikult osutab ta õigusteenuseid äri-, maksu- ja tsiviilõiguse valdkondades. Äriregistrist nähtuvalt oli teabe avaldamise ajal hageja 1 oma tegevusaladena läbi 04.06.2018 esitatud majandusaasta aruande avalikkusele deklareerinud muud juriidilised toimingud põhitegevusalana ning raamatupidamine ja maksualane nõustamine lisategevusaladena (t lk 26, 62-63). Vastavalt kehtivale majandustegevuste klassifikaatorile kuulub tegevusala koodiga 69109 „muud juriidilised toimingud“ majandustegevuste sektorisse M „kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus“. Seega kasutas kostja asjakohaselt väljendit, et tegutseb peamiselt kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse sektoris. Hageja 1 ei ole oma tegevusena deklareerinud õigusnõustamist ega õigusbüroona tegutsemist, mistõttu tegevus, mida hageja 1 nimetab õigusteenuste osutamiseks, saab olla kirjeldatav kui muu õigusabiteenus, mis Eesti majandusruumis kuulub tegevusala „muud juriidilised toimingud“ alla. Seega kui kostja avaldas, et hageja 1 põhitegevuseks on muud juriidilised toimingud, avaldas ta õige faktiväite hageja 1 põhi- ehk peamise tegevusala kohta.
43.Hageja 1 ei kaebuses selgitanud, keda tema peab silmas tavapärase mõistliku isikuna, kes selliselt avaldatud teabe alusel ei saanud aru, millega hageja 1 tegeleb. Sellise isikuna saab käsitleda objektiivset konkreetse portaali keskmist külastajat, kes otsib konkreetses valdkonnas nt võimalikku tulevast lepingupartnerit. Mõistlikule isikule, kes oleks ajal, kui teave oli portaalis üleval, otsinud lepingupartnerit mistahes juriidiliste toimingute tegemiseks, ei oleks saanud jääda arusaamatuks, millega hageja 1 peamiselt (põhiliselt, esmaselt) tegeleb – erinevate juriidiliste toimingutega. Sellisele arusaamale jõudmiseks ei oleks pidanud olema õigusteadlane nagu ekslikult arvab kaebuses hagejate esindaja. Kostja avaldatud teabes ei olnud märgitud EMTAKi koode ega muud taolist infot, mis oleks saanud portaali külastaja segadusse ajada. Maakohus põhjendas EMTAKi koodide kaudu, et info hageja 1 tegevusala kohta oli avaldatud õigesti. Kolleegium peab siiski vajalikuks juhtida kostja tähelepanu Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-159-14, milles selgitati, et avaldajal on kohustus kontrollida VÕS § 1047 lõikes 3 sätestatud asjaolusid ka siis, kui ta tahab avaldada andmeid, mida ta saab riigiasutuselt.
44.Maakohus tuvastas, et kostja portaalis hageja
lehel https://www.inforegister.ee/12075090-DKLEX-OU avaldatavate tähekeste näol on tegemist väärtushinnanguga. Kaebuses hageja sellele vastu ei vaidle. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tegemist on asjaoluga, mida on võimalik põhjendada, kuid mille tõele vastavust ei ole võimalik põhimõtteliselt kontrollida. Samas peab kolleegium vajalikuks maakohtu põhjendusi täiendada järgmiselt. Konkreetsetel asjaoludel kujuneb väärtushinnang läbi kaudsete faktiväidete (Google poolt loendatavate lehekülje külastuste arvu kaudu). Hageja ei ole vaielnud vastu kostjale, et tegemist on Google poolt tekitatava hinnanguga lehekülje külastatavusele. Selliselt avaldab kostja kolmanda isiku hinnangut ja vastutab selle ebakohasuse eest juhul, kui tegemist on õigusvastase hinnanguga, s.t kui avaldatakse juriidilise isiku mainet kahjustav väärtushinnang (Paul Varul jt. Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2020, lk 755-756). Maakohus asus seisukohale, et hageja 1 ei ole tõendanud, et tegemist oleks äriühingu mainet kahjustava väärtushinnanguga. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga. Elulised asjaolud, mis kogumis tõendavad konkreetsete tähekeste kaudu hagejale 1 tekitatud mainekahju, tuleb esile tuua hagejal. Hageja 1 ei ole esitanud tõendeid, et tema potentsiaalsed kliendid, kes on infot otsinud nimelt kostja portaalist, oleksid saanud lehel asuvatest tähekestest aru selliselt, et tegemist on ebausaldusväärse ja mitteeduka ettevõttega. Sellist arusaama ei ole avaldanud ka need isikud, kelle e-kirjad on hagejad esitanud kohtumenetluses (t lk 20, 21; tõlked lk 41, 42). Kostja on toonud menetluses esile, et nende kodulehel on selgitused selle kohta, millest Google reiting sõltub. Hagejad ei ole väitele iseenesest vastu vaielnud, kuid on seisukohal, et tegemist ei ole korraliku selgitusega. Ringkonnakohus möönab, et esmapilgul võivad hageja 1 lehelt nähtuvad tähekesed tekitada mingil määral segadust, kuid arvestades, et lehel leidub hulgaliselt selget infot äriühingu kohta (vt väljatrükk t lk 65), mille tegelikkusele vastavust ei ole äriühing vaidlustanud, mh finants- ja krediidireitingud, siis ei ole alust asuda seisukohale, et Google reiting (tähekesed) tekitaksid hagejale 1 mainekahju.
45.Ringkonnakohus nõustub hageja 1 etteheitega, et maakohus jättis TsMS § 442 lõiget 8 rikkudes otsuses käsitlemata hageja 1 poolt maakohtu menetluses esitatud täiendava asjaolu (t lk 71 pöördel), et portaalis on eksitavalt üleval vananenud info selle kohta, et äriühing ekspordib madala maksumääraga riikidesse nagu Belize, kuigi alates 04.06.2018 on avaldatud, et põhitegevusalaks on muud juriidilised toimingud. Ringkonnakohus on seisukohal, et 15.05.2019 menetlusdokumendis täiendas hageja 1 hagi alust TsMS § 376 lõike 4 punkti 1 mõttes. Selliselt sai maakohtus aru ka kostja, kui vastas hagejate 15.05.2019 menetlusdokumendile (t lk 76-78). Samuti ei esitanud äriühing vastuväiteid uue asjaolu käsitlemisele kohtuistungil, kus maakohus kuulas pooled ära mh selle asjaolu osas ega avaldanud, et ei käsitle seda asjaolu hagi alusena. Seega pidi maakohus lõpplahendis võtma seisukoha ka selle hagi alusesse kuuluva asjaolu kohta.
46.Ringkonnakohus on seisukohal, et saab ise maakohtu eksimuse kõrvaldada, täiendades vastavas osas maakohtu otsuse põhjendusi. Ringkonnakohus tuvastas, et tegemist ei ole tegelikkusele vastava infoga. Kuigi ei ole vaidlust, et 2013. a majandusaasta aruandes esitas hageja 1 äriregistrile andmed selle kohta, et teostas müüki väljapoole Euroopa Liitu sellistesse riikidesse nagu Venemaa, Belize, Island, Ukraina, Seišellid, Uruguay, aga ka Hollandi, Läti, Soome, Saksamaa, Suurbritannia, puuduvad tõendid, et hageja 1 tegeleb müügitegevusega (teeb eksporti) olevikus selliselt nagu see on kirjas kostja portaalis (tekst t lk 71 pöördel, väljavõte majandusaasta aruandest t lk 77 pöördel). Asjaolu, et avaldatud faktiväide vastab tegelikkusele (on õige), tõendamiskoormus
lasub kostjal. 21.05.2019 menetlusdokumendist nähtuvalt sai kostja tolleaegne lepinguline esindaja tõendamiskoormusest ka asjakohaselt aru. Kostja möönis, et viimase nelja aasta majandusaasta aruannetest ekspordikäivet ei nähtub, kuid asus siiski seisukohale, et ettevõte teeb eksporti, kuna tema veebileht on viies keeles.
47.Sõltumata eelnevast on kolleegium seisukohal, et täiendava hagi aluse käsitlemata jätmine ei viinud ebaõige otsuse tegemiseni hageja 1 suhtes. Nimelt ei taotle hageja 1 selle ebaõige teabe ümberlükkamist, kuna ei täiendanud vastavalt 27.03.2019 teate sõnastust (t lk 48 pöördel-49). VÕS § 1047 lõike 4 kohaldamisel on kohus seotud hagi piiridega ja peab arvestama taotletud ümberlükkava avalduse sisuga ning hageja soovitud ümberlükkamise viisiga (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-145-07 (punkt 12), 3-2-1-53-07 (punkt 14). Kas uus asjaolu mõjutab hageja 1 muude nõuete osas maakohtu otsuse muutmist, käsitleb kolleegium allpool.
48.Ringkonnakohus jätab TsMS § 656 lõike 4 alusel tähelepanuta kaebuse põhjenduste punkti 15. Maakohtus ei väitnud hagejad, et äriühingu juhatuse liikmete kohta avaldatu mõjutas olulisel määral arvamust äriühingu kohta. Hagejad ei ole põhjendanud, miks nad esitavad selle väite alles apellatsioonimenetluses.
49.Osas, milles hageja 1 on esitanud VÕS § 1047 lõike 4 alusel ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude, jättis maakohus hagi õigesti rahuldamata, kuna tuvastamist ei leidnud, et kostja avaldas vaidlusaluses teates ebaõigeid andmeid hageja 1 kohta.
50.Äriühingu nõude tulevikus kahju tekitamisest hoidumiseks jättis maakohus rahuldamata põhjusel, et ei olnud eelnevalt tuvastanud ebaõigete andmete avaldamist. Ringkonnakohus nõustub, et VÕS § 1055 lõike 1 alusel esitatud nõuet rahuldada ei saa, kuid täiendab maakohtu otsuse põhjendusi, kuna eelnevalt on tuvastamist leidnud, et kostja avaldab hageja 1 kohta ebatäpseid andmeid selle kohta, et äriühing tegeleb ekspordiga senini. Ringkonnakohus on seisukohal, et ka täpsustatud sõnastuses (t lk 153) ei kuulu hageja 1 nõue rahuldamisele. Täpsustatud sõnastuses taotletakse keelata kostjal avaldada hagejate äritegevusega seotud andmeid nendega kooskõlastamata. Kuna eelnevalt leidis tuvastamist, et avaldatud ebaõige teave on seotud sellega, et 2013. a majandusaasta aruandest nähtuvat teavet avaldatakse kui senini kehtivat, ei ole kolleegiumi arvates proportsionaalne keelata kostjal avaldada hageja 1 äritegevuse kohta mistahes andmeid hagejatega kooskõlastamata. Kolleegium on seisukohal, et asjakohaseks nõudeks oleks keelata konkreetse teabe avaldamine senisel kujul, s.o oleviku asemel mineviku vormis (teeb eksporti asemel tegi eksporti), kuid sellist nõuet ei ole kohtule esitatud. TsMS § 4 lõike 2 kohaselt määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme. TsMS § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.
51.Kuna eelnevalt nõustus ringkonnakohus maakohtuga, et kostja ei ole avaldanud hageja 1 kohta ebakohast mainet kahjustavat väärtushinnangut, nõustub kolleegium maakohtuga selles, et ka sel alusel puudub alus rahuldada hageja 1 VÕS § 1055 lõike 1 alusel esitatud nõuet.
52.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja 1 varalise kahju hüvitamise nõue rahuldamisele ei kuulu. Samas tuleb muuta maakohtu põhjendusi, kuna eelnevalt leidis tuvastamist, et ebaõigesti kostja avaldab nagu tegeleks hageja 1 senini ekspordiga. Õiguskirjanduses on väljendatud, et kui isikule tekitatakse varalist kahju tema
majandus- või kutsetegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamisega, on tal õigus nõuda varalise kahju hüvitamist VÕS § 127 lõike 2 järgi määratavas ning VÕS § 1045 lõike 1 punktis 6 ja § 1047 lõigete 1, 2 kaitse-eesmärgiga hõlmatud ulatuses (Paul Varul jt. Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2020, lk 789-790, 762). Tegemist on deliktilisest vastutusest tuleneva kahju hüvitamise nõudega, mille rahuldamiseks peavad üheaegselt leidma tuvastamist järgmised eeldused: objektiivne teokoosseis (tegu, kahjulik tagajärg, põhjuslik seos teo ja tagajärge vahel), õigusvastasus ja süü. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole tõendatud põhjuslik seos kostja rikkumise ja hagejal 1 tekkinud väidetava kahju vahel, mistõttu ei pea kohus menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes vajalikuks tuvastada muude eelduste tõendatus või tõendamatus. Hageja 1 on seisukohal, et kostja poolt avaldatud andmete tõttu ütlesid kaks võimalikku välismaist klienti ära Eestis äriühingu asutamise teenusest, mille tulemusena jäi hagejal 1 saamata vastavalt enda hinnakirjale vähemalt 2300 eurot. Väidetavate potentsiaalsete klientide kirjadest nähtuvalt jätsid nad lepingute-eelsed läbirääkimised katki sisuliselt analoogsetel põhjustel – kuna väidetavalt leidsid kostja portaalis info, et hageja 1 on registreeritud kui ekspordi äriühing (as export company) ega osuta professionaalseid teenuseid Eesti äriühingute asutamiseks ja administreerimiseks, samuti, et hageja 1 on finantsiliselt ebastabiilne. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et esitatud e-kirjade (t lk 20, 21) alusel saaks asuda seisukohale, et tegemist on ebausaldusväärsete tõenditega. Kostja ei ole oma seisukohta põhistanud (nt esitanud tõendeid selle kohta, et nimetatud isikutega püüti edutult ühendust võtta vmt). Küll aga nähtub tõenditest, et isikute keeldumise põhjuseid edasiste läbirääkimiste pidamisest ei saa seostada kostja poolt avaldatud teabega, et hageja 1 tegeleb mh ekspordiga. Käesolevas asjas ei ole leidnud tõendamist, et kostja oleks hageja 1 põhi- ja/või lisategevusalana avaldanud ekspordiga tegelemise, samuti mitte seda, et hagejal 1 oleks finantsilisi probleeme või et hageja 1 ei osutaks äriühingute asutamise ja haldamise teenust. Seega ei saanud kostja ka ette näha, et keegi keeldub tema avaldatud teabe põhjal teenusest, mis on kostja poolt selgelt avaldatud kooskõlas äriregistri andmetega ja mis vastab teenusele, mida isikud soovisidki saada (muud juriidilist teenust). Lisaks eelnevale märgib kolleegium, et hagejal 1 pidi olema võimalus tekkiv kahju ära hoida, kui ta oleks vastuseks e-kirjadele selgitanud ja tõendanud asjaolusid, mille kohta olid isikud saanud portaalis avaldatust ebaõigesti aru. VÕS § 14 lõike 1 kohaselt peavad lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistavad isikud mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Sama sätte lõike 2 kohaselt peab lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel lepingu eesmärki arvestades oluline äratuntav huvi.
53.Hagejad on menetluses esile toonud, et kostja käitumine, st mittekorrektsete andmete avaldamine, oli tahtlik. Ringkonnakohus sellega ei nõustu, mistõttu ei analüüsi kohus, kas hageja 1 kahju hüvitamise nõue saaks kuuluda rahuldamisele VÕS § 1045 lõike 1 punkti 8 alusel. VÕS § 104 lõike 5 kohaselt on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine. Käesolevas asjas ei ole hagejad toonud esile elulisi asjaolusid, mille alusel saaks kohus veendumusele, et kostja poolt hageja 1 ekspordi tegevuse kohta avaldatud osaliselt ebaõige teave on avaldatud tahtlusega tekitada ettevõtjale kahju. Nende andmete avaldamine, mille kustutamist/muutmist nõudis hageja 1 kohtueelselt (nõudekiri t lk 24 pöördel-25), õigusvastaseks ei osutunud, kuid ekspordiga seotud andmete muutmist kohtueelselt (ega ka käesolevas asjas kohtus) ei ole hageja 1 nõudnud. Seega asjaolu, et kostja nõudis andmete muutmise eest väidetavalt tasu (tõend selle asjaolu kohta siiski
puudub), ei tõenda, et kostja avaldab ekspordi kohta osaliselt ebaõiget teavet eesmärgiga tekitada hagejale 1 kahju.
54.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega hagi rahuldamata jätmise kohta hageja 2 ja 3 osas ega pea vajalikuks põhjendusi korrata (TsMS § 654 lõige 6). Vastuseks kaebusele kolleegium selgitab, et avaldatud tekstist oli selgelt näha, et tegemist ei olnud kogu teabega isikute kohta, vaid ainult osaga sellest, mistõttu pidi iga mõistlik heas usus portaali külastav isik saama aru, et kui teda huvitab täielik info nende isikute kohta, on see võimalus tal n-ö kliki kaugusel. Kolleegium märgib, et isegi kui õigete andmete avaldamisega tekkis mistahes riive hagejate 2 ja 3 isiklikele õigustele (sai tekkida vaid õigete andmete avaldamise kontekstis), siis tegemist ei olnud au ja hea nime teotamisega (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-43-09) ega saanud olla tegemist õigustamatute kannatustega (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-105-01) ega olulise maine kahjustamisega (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-11-04). Teave oli üleval lühikest aega, ka on isikud pikaajaliste kogemustega nii äriõiguse kui äriühingute juhtimise alal. Isegi kui mistahes kahjustamine toimus, on mittevaraline kahju info esitamise lühiaegsuse ja mahavõtmisega heastatud (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-17-05). Lahendis nr 3-2-1169-11 selgitas Riigikohus, et mittevaralise kahju rahalise hüvitamise kohustuse tekkimine VÕS § 1045 lõike 1 punkti 4 alusel eeldab mh, et faktiväide on isiku au teotav (õigusvastane) ja au teotavate andmete avaldamine on õigusvastane; tegelikkusele vastava faktiväite, isegi kui see teotab isik au ja kahjustab tema mainet, avaldamine ei ole õigusvastane, kui avaldaja tõendab, et faktiväide vastab tegelikkusele.
55.Kuna hagi jääb ka ringkonnakohtus rahuldamata, puudub alus muuta maakohtu poolt teostatud menetluskulude jaotust. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
56.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämisel jäävad apellatsioonimenetluse seotud menetluskulud TsMS § 171 lõike 1 alusel võrdsetes osades apellantide kanda.
57.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks andja lahendanud maakohus peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist mõistliku aja jooksul (TsMS § 174 lõige 4, § 177 lõige 2).
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv, Peeter Pällin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.