Mercantile AS-i hagi Jaak Sarapuu vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1163 eurot 76 senti
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 4. novembri 2020. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Jaak Sarapuu apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Jaak Sarapuu (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Rene Varul Vastustaja (hageja): Mercantile AS (registrikood 10279539), lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov
1.Jätta Jaak Sarapuu apellatsioonkaebus rahuldamata.
esindajad
RESOLUTSIOON
2.Jätta Tartu Maakohtu 4. novembri 2020. a otsuse resolutsioon muutmata. Ringkonnakohus muudab osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.
3.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Jaak Sarapuu kanda.
Määrata Mercantile AS-i suuruseks ringkonnakohtus (käibemaksuta).
menetluskulude
eurot
5.Mõista Jaak Sarapuult Mercantile AS-i kasuks välja menetluskulud ringkonnakohtus 200 eurot (käibemaksuta). Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Mercantile AS (hageja) esitas 14. augustil 2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse AllForCars OÜ ja Jaak Sarapuu (kostja) vastu 2005 euro 21 sendi saamiseks ja menetluskulu hüvitamiseks. Kostja esitas vastuväite nõudele ning asi anti üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja AllForCars OÜ 17. mail 2017 müügilepingu. Samal kuupäeval sõlmiti hageja ja kostja vahel käendusleping, mille kohaselt kostja kohustus tagama solidaarselt AllForCars OÜ-ga 17. mail 2017 hageja ja AllForCars OÜ vahel sõlmitud müügilepingust tulenevate kohustuste nõuetekohast täitmist. Lepingu p 7.1.2. kohaselt on kostja vastutuse maksimumsumma 5000 eurot. Hageja esitas müügilepingu raames müüdud kauba eest AllForCars OÜ-le arveid kokku summas 1886 eurot 95 senti, mis jäid tasumata. Kostja on keeldunud võlgnevuse tasumisest. Müügilepingu p 6.2. järgi on hagejal õigus nõuda viivist 0,08% päevas iga viivitatud päeva eest. Kokku võlgneb kostja hagejale 10. septembri 2019 seisuga käenduslepingu alusel 2067 eurot 9 senti, sh põhivõlgnevus 1886 eurot 95 senti ja viivised 180 eurot 14 senti. Arvetes märgitud kaubad on kostjale üle antud. Osaliselt anti kaubad üle allkirja vastu veolehe alusel ja osaliselt anti kliendile üle isiklikult müügijuhi poolt. Kaubad olid üle antud AllForCars OÜ töötajale. Kuna AllForCars OÜ esindaja tegutses teise isiku nimel, siis oli hagejal alus eeldada, et tal on selleks ka esindusõigus. Hageja ja AllForCars OÜ vahel toimusid müügitehingud ka enne hagiavalduses viidatud arvete esitamist ning nende alusel esitatud arved on nõuetekohaselt tasutud. Ka nendel juhtudel võttis kauba vastu AllForCars OÜ töötaja.
98% tellimustest oli tehtud interneti kaudu. Vastavasse keskkonda sisenemiseks peab olema kasutajatunnus ja parool. Kostja saab vabalt süsteemi sisse logida. Vaidlus on ainult selles, kas kaup on üle antud. Hageja loobus 12. oktoobri 2020. a kohtuistungil 720 euro 13 sendi suurusest nõudest, kuna selle summa ulatuses oli kaupu üle antud saatekirjadeta.
2.Kostja vaidles hagile vatsu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks andnud AllForCars OÜ-le üle kaubad, millede eest tasumist ta nõuab ja et AllForCars OÜ oleks sellised kaubad tellinud. Müügi- ja käenduslepingu p 4.5. kohaselt loetakse müügiese ostjale üle antuks hetkest, mil ostja esindaja on kinnitanud müüja esindaja poolt esitatud saatelehte või arvet oma allkirjaga. Hagile lisatud arved on allkirjastamata. Sama lepingu p 4.1. kohaselt esitab ostja soovitud kauba omandamiseks müüjale tellimuse. Hagile ei ole lisatud konkreetsete kaupade tellimusi. Esitatud koondveolehtedest ei ole võimalik tuvastada, mis kaubad on üle antud ja kellele ning ei ole arusaadav, kes on neid allkirjastanud. AllForCars OÜ ega kostja ei ole isiklikult müüdud asju kätte saanud. Kostja kui käendaja ei vastuta alusetust rikastumisest tulenevate nõuete eest.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus võttis 4. novembri 2020. a otsusega vastu hageja haginõudest osalise loobumise summas 720 eurot 13 senti ja lõpetas selles osas menetluse. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1053 eurot 75 senti ning viivise 110 eurot 1 senti ja jättis hageja põhinõude 113 eurot 7 senti ja viivisenõude 70 eurot 13 senti rahuldamata. Maakohus rahuldas hageja ja kostja menetluskulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise avaldused, määras hageja menetluskulude suuruseks 1375 eurot ning kostja menetluskulude suuruseks 1152 eurot, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 770 eurot (56% 1375 eurost) ning hagejalt kostja kasuks välja 506 eurot 88 senti (44% 1152 eurost). Maakohus mõistis tasaarvestuse tulemusena kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kogusummas 263 eurot 12 senti ning menetluskuludelt viivise menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja ei esitanud nõudest osalisele loobumisele vastuväiteid. Sellest tulenevalt võttis maakohus vastu hageja loobumise põhinõudest summas 720 eurot 13 senti (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 1 ja § 429 lg 1 alusel) ning lõpetas selles osas menetluse. Kuivõrd pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel on sõlmitud kehtiv käendusleping, tuleb asjas hinnata, kas hagejal on müügilepingust tulenev täitmisnõue, mida kostja on käendanud (VÕS § 208 lg 1 ja § 108 lg 1). Hageja on varasema poolte vahelise praktika tõendamiseks esitanud arve nr 17572657, mis on üle antud saatelehe nr 5555249 alusel ning mis on tellija poolt tasutud 18. septembril 2018 (dtl 119-121). Saatelehelt nähtub, et see on tellimuse nr 4656006 üleandmiseks. Samasugune praktika nähtub ka arvete nr 1759507, 1759948, 1795392 ja 1797573 (dtl 122-134) alusel. AllForCars OÜ on teinud hagejale interneti vahendusel või telefoni teel tellimuse, hageja on koostanud arve ja see on edastatud saatelehega tellijale. Kõigil saatelehtedel on ühe ja sama isiku allkiri, nii nendel saatelehtedel, mille alusel on tellija arved tasunud kui ka nendel, mille osas on tellija jätnud arved tasumata. Seega on asjas tõendatud, et poolte vahel oli kujunenud praktika, mille kohaselt tellis AllForCars OÜ pooltevahelise müügilepingu nr 4676/2385 alusel hagejalt kaupa tehes tellimuse internetis või telefoni teel. Hageja toimetas tellitud kauba AllForCars OÜ nimetatud kohta ning esimene kirjalik allkirjastatud dokument, mis kauba müügi kohta koostati,
oli saateleht, mille allkirjastas kauba vastuvõtja. Iga saateleht oli seotud konkreetse tellimusega ning arvetelt nähtub, millised kaubad, millise tellimuse alusel edastati. Kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandusvõi kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 116 lg 2). Nimetatud isikute puhul eeldatakse volituse olemasolu ning kolmandad isikud ei pea esindusõiguse olemasolu eraldi kontrollima (Riigikohtu 13. märtsi 2020. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-02, p 9). Seda võib kindlasti eeldada tehingu tegemisel töötaja või muu ettevõttega seotud isikuga, kelle positsioon ettevõttes ongi suunatud selliste tehingute tegemisele. Kuigi kohtule ei ole teada, kelle allkiri on vaidlusalustel saatelehtedel, on müügilepingu pooled oma varasemas praktikas nõustunud antud isiku poolt saatelehtede allkirjastamisega ning nende alusel on teostatud makseid. Seega on hageja tõendanud, et saatelehele on alla kirjutanud isik, keda mõlemad pooled aktsepteerisid ja kellel oli esindusõigus. Hageja on tõendanud, et on andnud üle kauba väärtusega 1053 eurot 75 senti, mis tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 108 lg 1 alusel välja mõista. Hagi 113 euro 7 sendi ulatuses (3,14+12,42+40,90+34,45+22,16) tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole esitanud saatelehte, millest nähtuks arve nr 1825516 alusel tellimuse nr 5012190 (õlifilter (FILOP525) hinnaga 3 eurot 14 senti käibemaksuga), arve nr 1826926 alusel tellimuste nr 5020246 ja nr 5019756 (õlifilter (FILOE6821) ja õlifilter (445MHL) hinnaga kokku 12 eurot 42 senti käibemaksuga), arvest nr 1827552 alusel tellimuste nr 5022293 ja nr 5022441 (pidurikettad 2 tk (204770NF), piduriklotside komplekt, õhufilter (W71252) ja õhufilter (FILAP183) hinnaga kokku 40 eurot 90 senti käibemaksuga), arve nr 1828377 alusel tellimuste nr 5029417, nr 5028364 ja nr 5028300 (õhufilter (FILOP595), õhufilter (FILOP5265) ning mootoriõli (ACXFXS5L) hinnaga kokku 34 eurot 45 senti käibemaksuga), arve nr 1828795 alusel tellimuste nr 5030404 ja nr 5029830 (trummelpiduriklotsid (S83560) ja klotside paigalduskomplekt (850) hinnaga kokku 22 eurot 16 senti käibemaksuga) üleandmine. Selles ulatuses tuleb hagi jätta rahuldamata (3,14+12,42+40,90+34,45+22,16=113,07). Müügilepingu p 6.2 järgi on pooled kokku leppinud viivisemääras 0,08% päevas iga viivitatud päeva eest. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, on viivisenõue põhjendatud vaid osaliselt summas 110 eurot 1 senti ning ülejäänud viivisenõue summas 70 eurot 13 senti (180,14-110,01) tuleb jätta rahuldamata. Hagi osalise rahuldamise ning hageja osaliselt haginõudest loobumise tõttu tuleb 56% menetluskuludest jätta kostja ja 44% hageja kanda (TsMS § 163 lg 1). Maakohus luges poolte menetluskulud põhjendatud ja vajalikuks menetlusosaliste poolt taotletud ulatuses. Arvestades menetluskulude jaotust tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja menetluskuluna 770 eurot (56% 1375 eurolt) ja hagejalt tuleb kostja kasuks mõista välja 506 eurot 88 senti (44% 1152 eurolt). Tasaarvestuse tulemusena tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja menetluskulud 263 eurot 12 senti ning viivise menetluskuludelt.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse hagi rahuldamise ja menetluskulude väljamõistmise osas ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagiavaldus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole hageja oma tõendamiskoormist täitnud, s.t hageja ei ole tõendanud kaupade üleandmist ja vastuvõtmist AllForCars OÜ poolt. Kostja on juhatuse liikmena käendanud müügilepingu täitmist, kuid ei ole igapäevaselt tegelenud kaupade
vastuvõtmisega. Kui kohus tuvastab isiku esindusõiguse TsÜS § 116 lg 2 järgi, peab olema tuvastatud, kes see isik on. Alles seejärel saab hakata hindama, kas sellel isikul on oma ametiülesannete järgi esindusõigus näivus-/taluvusvolituse kaudu. Kas saatelehel on müüja (hageja) või ostja (AllForCars OÜ) esindaja allkiri, ei ole teada. Saatelehel isiku nime puudumise tõttu ei saa võtta aluseks ka seda, et varasemalt on sama isik saatelehti allkirjastanud. Ka varem võis olla saatelehel hageja esindaja allkiri või veofirma (kulleri) allkiri. Müügi- ja käenduslepingu p 4.5. kohaselt loetakse müügiese AllForCars OÜ-le üle antuks hetkest, mil AllForCars OÜ esindaja on kinnitanud hageja esindaja poolt esitatud saatelehte või arvet oma allkirjaga. Maakohus ei ole nimetatud lepingu punktile tähelepanu pööranud. Menetluskulu tulnuks jätta hageja kanda. Hagiavaldusele ei olnud lisatud vaidlusaluseid saatelehti, need esitati alles hiljem. Asja oleks saanud arutada lõpuni esimese istungiga, kuid hageja on taotlenud istungil (mitte seitse päeva enne) tunnistaja ülekuulamist. Kohus rahuldas taotluse. Järgmisel istungil on hageja taotlusest loobunud, seega ei ole põhjendatud jätta
12.oktoobri 2020. a istungiga seotud kulu kostja kanda.
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kosta kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab kohtuotsuse resolutsiooni TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, muutes osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi. Ringkonnakohus jätab menetluskulud kostja kanda.
7.Hageja nõuab kostjalt kui käendajalt põhivõlgniku müügilepingust tuleneva sissenõutavaks muutunud ostuhinna tasumise kohustuse täitmist. Kostja ei vaidlusta apellatsioonkaebuses maakohtu poolt tuvastatut, et 17. mail 2017 sõlmisid hageja kui müüja ja AllForCars OÜ kui ostja müügilepingu (dtl 44–47). Lisaks sõlmisid hageja ja kostja sama lepinguga kokkuleppe, millega kostja kohustus tagama solidaarselt hageja ja AllForCars OÜ vahel sõlmitud müügilepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise. Lepingu p 7.1.2. kohaselt oli käendaja vastutuse maksimumsumma 5000 eurot. Kostja oli AllForCars OÜ juhatuse liige ja osanik kuni 27. juunini 2019 (maakohtu istungi protokoll, dtl 141). Hageja ja AllForCars OÜ vahelise müügilepinguga on pooled määranud kindlaks kaupade ja teenuste müügitingimused, esitatud lepingut võib käsitleda raamlepinguna. Hageja väitel ei ole AllForCars OÜ hagejale kõikide tarnitud kaupade eest tasunud ning kostja vastutab müügilepingu p 7jj alusel kui käendaja AllForCars OÜ kohustuste täitmise eest. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu, VÕS § 149 lg 1 järgi võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Käendajal on õigus esitada neid vastuväiteid ka siis, kui põhivõlgnik neist loobus. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud kauba AllForCars OÜ-le üleandmist. Kostja väitel loetakse müügilepingu p 4.5. kohaselt müügiese ostjale üle antuks hetkest, mil ostja esindaja on kinnitanud müüja esindaja poolt esitatud saatelehte või arvet oma allkirjaga. Hagile on lisatud arved, mis on allkirjastamata. Müügilepingu p 4.1. kohaselt esitab ostja soovitud kauba omandamiseks müüjale tellimuse, hagile ei ole lisatud konkreetse kaupade tellimusi.
8.TsMS § 230 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja ei ole menetluses
vaielnud vastu sellele, et tema ja hageja vahel on kehtiv käendusleping, samuti hageja ja AllForCars OÜ vahelise müügilepingu kehtivusele. Hagejal tuleb seega nõude rahuldamiseks VÕS § 145 lg 1, § 108 lg 1 ja § 208 lg 1 alusel menetluses tõendada, et tal on põhivõlgniku AllForCars OÜ vastu müügilepingust tulenev sissenõutavaks muutunud nõue. Hageja esindaja väitis maakohtu istungil, et 98% tellimustest tehti interneti teel, süsteemi sisenemiseks peab olema kasutaja ning selleks on vajalik parool. Kostjal on võimalus süsteemi sisse logida. Kostja tellimuse esitamise suhtes maakohtu istungil sisulisi vastuväiteid ei esitanud, apellatsioonkaebuse kohaselt seisneb poolte vahel vaidlus kaupade üleandmises (dtl 174). Hageja on esitanud tellitud kauba AllForCars OÜ-le üleandmise tõendamiseks allkirjastatud veolehed (dtl 91). Kostja on seisukohal, et esitatud veolehtedelt ei ole võimalik tuvastada, missugused kaubad on üle antud ja kellele on üleandmine toimunud.
9.Ringkonnakohus leiab, et hageja on menetluses tõendanud tellitud kauba AllForCars OÜ-le üleandmist. Hageja 12. juuni 2020. a menetlusdokumendi kohaselt oli tellitud kaup üle antud AllForCars OÜ töötajale, kes kinnitas kauba vastuvõttu ka teiste hageja ja AllForCars OÜ vahel täidetud tehingute puhul. Hageja leiab, et põhjendamatud on kostja väited, nagu oleks veolehel olev allkiri kostjale tundmatu isiku allkiri, seda olukorras, kus kostja on endine AllForCars OÜ juhatuse liige ja osanik. Hageja esitas oma väidete tõendamiseks arved varasematest müügitehingutest, mille puhul tasus AllForCars OÜ hageja poolt esitatud arvete eest. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti lugenud hageja poolt esitatud arvete, saatelehtede ning maksekorralduste alusel tõendatuks, et AllForCars OÜ on varasemalt (2018. ja 2019. aastal) lepinguliste kohustuste täitmisel teinud hagejale tellimuse, hageja on koostanud arve, see on edastatud saatelehega (veolehega) tellijale ja hageja on tellimuste eest tasunud (dtl 119jj). Kõigil saatelehtedel on äratuntavalt ühe ja sama isiku allkiri ning see oli ainus kirjalik dokument, mis kauba müügi kohta tehti. Iga saateleht oli seotud konkreetse tellimusega ning varasemalt AllForCars OÜ poolt tasutud arvetelt nähtub, millised kaubad, millise tellimuse alusel edastati.
10.Poolte vahel on seega lepingu täitmine toimunud vastastikusel kokkuleppel nii, et ostja töötaja on allkirjaga kinnitanud kauba kättesaamist ning selle alusel on ostuhind tasutud. Ringkonnakohus leiab, et seega pidi ostja teadma, et pooltevaheline praktika lepingu täitmisel jätkub eelduslikult samal viisil kui varasemate tarnete puhul. Maakohus on otsuse põhjendustes hageja nõude rahuldamisel tuginenud TsÜS §116 lg-le 2, mille kohaselt juhul, kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul ei ole vaidluse all mitte see, kes on tehingu pooled (maakohtu poolt kohaldatud normi eesmärk), vaid see, kas kauba vastuvõtmist kinnitanud isikul oli AllForCars OÜ esindusõigus. Ringkonnakohus leiab, et AllForCars OÜ pidi teadma, et pooltevahelise praktika kohaselt saab müüja tugineda kaupa vastuvõtva isiku esindusõigusele. TsÜS § 121 lg 2 kohaselt loetakse teise isiku ülesandel tema majandus- või kutsetegevuses kaupu müüv või teenuseid osutav isik volitatuks tegema kõiki tehinguid, mis on tavaliselt vajalikud selliste kaupade müümiseks või teenuste osutamiseks. Seega on tegemist TsÜS § 121 lg 2 järgi volitatud isiku esindusõigusega, kes tegutseb teise isiku ülesandel.
AllForCars OÜ pidi hagejaga sõlmitud lepingut täites teadma, et kauba vastuvõtmine toimub nii, et tema töötaja allkirjastab veolehe ning selle alusel tasub ta müüjale. Praegusel juhul puudus hagejal mõistlik alus arvata, et vaidlusaluste tehingute täitmine toimub varasemast teisiti. AllForCars OÜ on töötajapoolset kauba vastuvõtmist korduvalt aktsepteerinud ning pidi eeldama, et müüja lähtub sellest ka järgmiste tehingute puhul. Lisaks märgib ringkonnakohus, et puudub igasugune mõistlik põhjus, miks AllForCars OÜ, sõlmides kostjaga müügilepingu, ei tunne huvi selle täitmise tingimuste vastu, eriti olukorras, kus AllForCars OÜ oleks soovinud senist kauba vastuvõtmise korda muuta. Vastuseks apellatsioonkaebusele leiab ringkonnakohus, et kostja ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, miks on olulise tähendusega kauba kättesaamise tõendamisel see, kes ostja konkreetsetest töötajatest allkirjastab pooltevaheliste lepinguliste kohustuste täitmise käigus veolehe. Müügilepingu p 4.5 järgi loetakse müügiese ostjale üleantuks hetkest, mil ostja esindaja on kinnitanud müüja esindaja poolt esitatud saatelehte või arvet allkirjaga. Ringkonnakohus ei nõustu kostja apellatsioonkaebuses avaldatuga, mille kohaselt oleks müüja pidanud tagama selle, et saatelehele oleks märgitud konkreetse isiku (ostja esindaja) nimi. Üldjuhul käituvad pooled lepingulistes suhetes üksteise suhtes heas usus. Olukorras, kus lepingupool on täitnud oma varasemaid lepingulisi kohustusi ning tasunud arvete eest, mis on esitatud veolehe alusel ja lugenud piisavaks töötaja allkirja, ei ole põhjendatud asuda seisukohale, et lepingupool järgmise lepingu täitmise käigus ei loe seda enam piisavaks. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult leidnud, et arvestades pooltevahelist praktikat saab lugeda tõendatuks, et AllForCars OÜ on hagejalt saanud müügilepingu alusel tarnitud kauba kätte ka vaidlusaluse müügilepingu alusel. AllForCars OÜ on tasunud hagejale kauba eest, mille vastuvõtmist kinnitab allkiri veolehel.
12.Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, puudub vajadus muuta menetluskulude jaotust ja kindlaksmääratud suurust maakohtu menetluses. Põhjendatud ei ole kostja seisukoht, mille järgi tingis menetluse pikkuse hageja käitumine. Kostja vaidles hageja nõudele vastu, hageja esitas täiendavaid tõendeid,
13.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Hageja menetluskuludeks ringkonnakohtus on lepingulise esindaja kulu 200 eurot (käibemaksuta). Ringkonnakohtu hinnangul on hageja menetluskulud põhjendatud (TsMS § 175 lg 1). Hageja esindaja tunnitasu 100 eurot (käibemaksuta) on mõistlik ning esindaja poolt apellatsiooniastmes hageja esindamisele kulutatud aeg kaks tundi vastab tsiviilasja keerukusele ja materjalide mahukusele.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Parrest
Üllar Roostoja
Triin Uusen-Nacke
Resolutsioon Tartu Ringkonnakohtu 03.06.2021 vigade parandamise määrusest:
RESOLUTSIOON
1.Parandada tsiviilasjas nr 2-19-122067 tehtud Tartu Ringkonnakohtu 26. veebruari 2021. a otsuses ilmne ebatäpsus menetlusosalise isikukoodi osas.
2.Lugeda Tartu Ringkonnakohtu 26. veebruari 2021. a otsuses apellandi Jaak Sarapuu õigeks isikukoodiks XXXXXXXXXXX.
3.Määruse parandamise kohta teha märge Tartu Ringkonnakohtu 26. veebruari 2021. a määrusele ja selle ärakirjadele.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.