N Si hagi AS-i Postimees Grupp vastu kahju tekitava tegevuse lõpetamise ja mittevaralise kahju nõudes
Tsiviilasja hind
7000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja N S (isikukood xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Arvisto Kostja AS Postimees Grupp (registrikood 10184643), lepingulised esindajad vandeadvokaat Paul Keres ja vandeadvokaadi abi Joonas Põder Kohtuistungil 19.01.2021
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta N Si hagi AS-i Postimees Grupp vastu kahju tekitava tegevuse lõpetamise ja mittevaralise kahju nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus
2.Jätta menetluskulud hageja N Si kanda.
3.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJATE NÕUE
1.Hageja väitel ilmus 25.05.2019 ajalehe Postimees paberväljaandes merenduse erirubriigis ja veebiväljaandes artikkel Kalana sadamast pealkirjaga „Salapärase Vene investori sadam
laguneb“. Artikkel ilmus ka 25.05.2019 ajalehe Postimees veebiväljaandes www.postimees.ee ja 27.05.2019 ajalehe Postimees venekeelses veebiväljaandes rus.postimees.ee. Artiklis on mh avaldatud järgnev lõik „Loo muudab veel kummalisemaks asjaolu, et M ostis sadama oma ettevõtte DM Harbour Capital OÜ kaudu, mille ainus juhatuse liige oli ostu hetkel endine Isamaa ja Res Publica Liidu liige N S. S oli juhatuses 1. juunist 2011 kuni sama aasta
20.detsembrini. Toona paljastas ETV „Pealtnägija“, et Sile ja tema erakonnakaaslastele kuulus korter Tallinnas Kooli 1/3, kuhu oli registreeritud üle saja ettevõtte, mis kuulusid SRÜ riikide rikkuritele. Nimelt oli toona võimalik saada elamisluba miljoni krooni ehk 63 900 euro suuruse investeeringu eest Eestisse. Nii said elamisloa paljud, kuid lähemal uurimisel selgus, et suurel osal investorite Eesti firmadest polnudki majandustegevust. Elamislubade andmist Vene ärimeestele kajastanud „Pealtnägija“ tõi Kalana sadama müügi esile ainsa näitena, kui jõukate venelaste raha Eestisse investeeriti. Nüüd on see investeering lagunemas. Asjaosalistelt ei õnnestunud värsket kommentaari saada, N S lõpetas telefonikõne sõnadega: „Ei paku huvi.““
2.Hageja leiab, et artiklis on kasutatud lubamatult tema isikuandmeid ja rikutud on hageja isiklikke õiguseid, kasutades õigustamatult hageja nime tema nõusolekuta. Samuti sisaldub viidatud lõigus hageja kohta mainet kahjustav ebakohane väärtushinnang. Hageja väitel ei seondu artikliga kuidagi asjaolu, et hageja oli Kalana sadama omaniku juhatuse liige aastal 2011, kui artikkel räägib Kalana sadama olukorrast aastal 2019. Samuti ei seondu artikliga asjaolu, et hagejale ja tema erakonnakaaslastele kuulus korter, kuhu oli registreeritud üle saja ettevõtte, mis kuulusid SRÜ riikide rikkuritele. Hageja isikuandmeid on kasutatud artiklis üksnes selleks, et muuta artiklit müüdavamaks, sest hageja ei ole Kalana sadamaga enam kuidagi seotud. Artiklis väljendub ka ebakohane hinnang justkui oleks hageja seotud ebaseadusliku tegevusega. Hinnangut väljendab keelekasutus „Loo muudab veel kummalisemaks asjaolu, et [...]“ ja elamislubade taotlemise temaatikaga sidumine, mille suhtes ei tuvastatud kuriteo toimepanemist.
3.Hageja leidis, et artikkel ei olnud peamiselt Kalana sadama omandamisest ning selle kohta oli ainult üks lause, mistõttu polnud põhjendatud hageja ära märkimine artiklis. Seos hagejaga on kunstlikult tekitatud. Asjakohatu on teiste isikute välja toomine, sest erinevalt teistest isikutest, puudus hagejal seos artikliga. Hageja leidis, et teda ei saa pidada avaliku elu tegelaseks, sest ta pole alates 2011. aastast olnud avalikkuse tähelepanu all, kuid eeltoodu pole ka kõige olulisem, sest avaliku huvi tuvastamisel peab kaaluma samu väärtuseid, mis avaliku elu tegelaseks mitteoleva isiku puhul. Elamislubade temaatikat ei saa samuti pidada enam avaliku huvi objektiks, sest selles osas on toimunud kriminaalmenetlus, milles leiti, et midagi kriminaalset ei toimunud. Samas on artikkel vastuoluline, sest väidetakse, et mingeid reaalseid investeeringuid pole tehtud, kuigi sadam on investeeringuna soetatud. Hageja kohta esitatud väited ei ole ka artikli sisu mõistmiseks vajalikud, sest artikkel on terviklik ka juhul kui hageja kohta märgitud laused artiklist eemaldada.
4.Hageja esitas kohtule kostja vastu järgmised nõuded:
4.1 Hageja palub kohustada kostjat rikkumise lõpetamiseks ja edasisest rikkumisest hoidumiseks eemaldama ajalehe Postimees veebiportaalis www.postimees.ee olevast 25.05.2019 ilmunud artiklist „Salapärase Vene investori sadam laguneb“ järgmised lõigud: „Loo muudab veel kummalisemaks asjaolu, et M ostis sadama oma ettevõtte DM Harbour Capital OÜ kaudu, mille ainus juhatuse liige oli ostu hetkel endine Isamaa ja Res Publica Liidu liige N S. S oli juhatuses 1.juunist 2011 kuni sama aasta 20.detsembrini. Toona paljastas ETV „Pealtnägija“, et Sile ja tema erakonnakaaslastele kuulus korter Tallinnas Kooli 1/3, kuhu oli registreeritud üle saja ettevõtte, mis kuulusid SRÜ riikide
rikkuritele. Nimelt oli toona võimalik saada elamisluba miljoni krooni ehk 63 900 euro suuruse investeeringu eest Eestisse. Nii said elamisloa paljud, kuid lähemal uurimisel selgus, et suurel osal investorite Eesti firmadest polnudki majandustegevust. Elamislubade andmist Vene ärimeestele kajastanud „Pealtnägija“ tõi Kalana sadama müügi esile ainsa näitena, kui jõukate venelaste raha Eestisse investeeriti. Nüüd on see investeering lagunemas. Asjaosalistelt ei õnnestunud värsket kommentaari saada, N S lõpetas telefonikõne sõnadega: „Ei paku huvi.““ 4.2 Samuti palub hageja kohustada kostjat rikkumise lõpetamiseks ja edasisest rikkumisest hoidumiseks eemaldama ajalehe Postimees venekeelses veebiportaalis rus.postimees.ee olevast 27.05.2019.a. ilmunud artiklist „Принадлежащий таинственному российскому инвестору порт на Хийумаа разваливается“ järgmised lõigud: „Странности всей этой истории придает то обстоятельство, что M купил порт через свое предприятие DM Harbour Capital OÜ, единственным членом правления которого на момент покупки являлся бывший член Союза Отечества и Res Publica Николай Стельмах. Стельмах входил в правление с 1 июня по 20 декабря 2011 года. В том же году программа канала ЭТВ «Pealtnägija» раскрыла, что Стельмаху и его соратнику по партии принадлежала квартира в Таллинне по адресу Кооли 1/3, на которую было зарегистрировано свыше ста предприятий, принадлежавших бизнесменам из стран СНГ. По действовавшему тогда законодательству, за инвестицию в эстонский бизнес в размере миллиона крон (63 900 евро) можно было получить вид на жительство в Эстонии. Таким образом вид на жительство получили многие, но при ближайшем рассмотрении выяснилось, что у большинства эстонских фирм этих инвесторов отсутствовала какая-либо экономическая деятельность. Программа «Pealtnägija», освещавшая скандал с выдачей видов на жительство российским бинесменам, приводила тогда продажу порта Калана как единственный пример инвестиции российских денег в Эстонию. Теперь эта инвестиция находится в упадке. Получить комментарий причастных лиц Postimees не удалось, Николай Стельмах прервал телефонный звонок со словами: "Неинтересно".“ 4.3 Hageja palub mõista kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
5.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja hinnangul oli hageja isikuandmete avaldamine lubatud tulenevalt IKS §-ist 4 ja avalikust huvist. Hageja on tulenevalt 2011. aasta elamislubade skandaalist avaliku elu tegelane. Elamislubade skandaali sisuks oli, et hageja võimaldas äriühingutel, millel puudus äritegevus, registreerida endale Eestis tegevuskoht. Artikli sisuks oli, et samal ajal oli hageja juhatuse liige ettevõttes, mis ostis Kalana sadama, milles ei ole samuti toimunud äritegevust. Seetõttu oli hageja nimetamine ja artikliga seostamine põhjendatud, sest mõlemad olid oluliseks osaks sadama tänase olukorra kujunemisloos, mille osas esineb avalik huvi. Artiklis kajastati ka mitmeid teisi isikuid, kes on sadamaga seotud olnud, mis näitab, et eesmärk polnud hageja arvel artiklit reklaamida, vaid kajastada teemat igakülgselt. Artikli avaldamisel järgiti eetikakoodeksit ning avaldati üksnes objektiivseid ja tõeseid väiteid hageja kohta.
6.Kostja leidis, et hinnang, et lugu on kummaline tulenevalt hagejaga seotud asjaoludest, on ajakirjanduslikult lubatav sõnakasutus. Tegemist ei ole hageja suhtes hinnangu andmisega, vaid loogilise hinnanguga esitatud asjaoludele. Kostja pidas teiseks etteheidetavaks väärtushinnanguks asjaolu, et hageja on seotud Kalana sadamaga. Kostja hinnangul on selles osas artiklist selgelt nähtuv, et hageja oli seotud üksnes varasemalt. Osas, milles hageja heitis
kostjale ette elamislubadega seonduva kajastamisest tulenevalt hageja seostamist ebaseadusliku tegevusega, leidis kostja, et ei ole andnud hinnangut, et hageja tegevus oli ebaseaduslik.
7.Kostja ei ole artikli avaldamisega rikkunud hageja õigusi ja seega ei ole mitte ühelgi õiguslikul alusel hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude eeldused täidetud. Artiklite avaldamisega ei ole kostja rikkunud hageja õigusi, mistõttu ei ole hagejal alust esitada kahju tekitava tegevuse lõpetamise nõuet.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus jätab hagiavalduse rahuldamata.
9.Kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 alusel tuvastatuks järgmised vaidlustamata asjaolud. Ajalehe Postimees paberväljaandes ilmus merenduse erirubriigis 25.05.2019 artikkel Kalana sadamast pealkirjaga „Salapärase Vene investori sadam laguneb“ (I kd, tl 10). Artikkel ilmus ka 25.05.2019 ajalehe Postimees veebiväljaandes www.postimees.ee ja 27.05.2019 ajalehe Postimees venekeelses veebiväljaandes rus.postimees.ee (I kd, tl 11-15 ja tõlge I kd tl 110-111). Artiklis on mh avaldatud järgnev lõik „Loo muudab veel kummalisemaks asjaolu, et M ostis sadama oma ettevõtte DM Harbour Capital OÜ kaudu, mille ainus juhatuse liige oli ostu hetkel endine Isamaa ja Res Publica Liidu liige N S. S oli juhatuses 1. juunist 2011 kuni sama aasta 20. detsembrini. Toona paljastas ETV „Pealtnägija“, et Sile ja tema erakonnakaaslastele kuulus korter Tallinnas Kooli 1/3, kuhu oli registreeritud üle saja ettevõtte, mis kuulusid SRÜ riikide rikkuritele. Nimelt oli toona võimalik saada elamisluba miljoni krooni ehk 63 900 euro suuruse investeeringu eest Eestisse. Nii said elamisloa paljud, kuid lähemal uurimisel selgus, et suurel osal investorite Eesti firmadest polnudki majandustegevust. Elamislubade andmist Vene ärimeestele kajastanud „Pealtnägija“ tõi Kalana sadama müügi esile ainsa näitena, kui jõukate venelaste raha Eestisse investeeriti. Nüüd on see investeering lagunemas. Asjaosalistelt ei õnnestunud värsket kommentaari saada, N S lõpetas telefonikõne sõnadega: „Ei paku huvi.““ Artiklit on kasutatud uudise alusena ka teised ajakirjandusväljaanded (I kd, tl 22).
10.Kohus selgitas 19.08.2020 määrusega käesolevale vaidlusele kohalduvat õigust ja poolte tõendamiskoormist (tl 88-90).
11.Hageja on esitanud kostja vastu nõude rikkumise lõpetamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Rikkumise lõpetamise nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 1055 lg 1. Kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev, võib kannatanu nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist (VÕS § 1055 lg 1 ls 1). Rikkumise lõpetamise nõude lahendamiseks peab kohus tuvastama, et 1) kostja avaldas hageja kohta väärtushinnangu või kasutas hageja nime; 2) väärtushinnang oli ebakohane või nime kasutamine õigustamatu; 3) ebakohase väärtushinnangu avaldamine ja nime õigustamatu kasutamine on õigusvastased; 4) kostja jätkab hageja kohta ebakohase väärtushinnangu ja nime õigustamatut avaldamist. Kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 7). Kahju õigusvastane tekitamine on võimalik isikliku õiguse rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 4). Isiklike õiguste rikkumiseks on mh isiku au teotamine ebakohase väärtushinnanguga ja isiku nime õigustamatu kasutamine (VÕS § 1046 lg 1). Isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve (VÕS § 1046 lg 2 ls 1). Kahju tekitava käitumise lõpetamist ei saa nõuda, kui sellist käitumist tuleb mõistliku arusaama järgi taluda olulise avaliku huvi tõttu (VÕS § 1055 lg 2).
12.Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes saavad kaitsenormideks olla ka IKS-i sätted, mis reguleerivad isikuandmete töötlemise (sh avalikustamise) tingimusi ja korda (vt RKTKo nr 3-2-1-159-14, p 13). Kui kohus ei tuvasta IKS-i nõuete rikkumist, tuleks
vajadusel hinnata, kas kostja on rikkunud hageja isiklikke õigusi VÕS § 1045 lg 1 p 4 mõttes. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude (VÕS § 134 lg-d 2, 5 ja 6) aluseks saavad olla kõik eelnimetatud õigusnormide alusel tuvastatud rikkumised. Mittevaralise kahju hüvitamise kohustuse tekkimiseks piisab ühest rikkumisest (RKTKO nr 2-15-16007, p 10).
13.Kohus analüüsib esmalt hageja õiguste rikkumise lõpetamise nõuet. Kahju õigusvastane tekitamine võib toimuda seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 7). Seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui kahju tekitaja rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju eest (VÕS § 1045 lg 3). Isikuandmete töötlemine on seaduslik ainult siis, kui selleks esineb mõni õigusaktides sätestatud alus (EL määrus 2016/679 art 6(1)). Isikuandmeid võib töödelda andmesubjekti nõusolekul või kui see on vajalik vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral, välja arvatud juhul, kui sellise huvi kaaluvad üles andmesubjekti huvid või põhiõigused ja vabadused, mille nimel tuleb kaitsta isikuandmeid (EL määrus 2016/679 art 6(1)(a) ja (f)). Viimast alust täpsustab isikuandmete kaitse seadus. Isikuandmeid võib andmesubjekti nõusolekuta töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil, eelkõige avalikustada meedias, kui selleks on avalik huvi ja see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega (IKS1 § 4 ls 1). Isikuandmete avalikustamine ei tohi ülemäära kahjustada andmesubjekti õigusi (IKS § 4 ls 2). Eelnimetatud alusel nõude lahendamiseks peab kohus tuvastama, et 1) kostja töötles hageja isikuandmeid; 2) isikuandmete töötlemiseks puudus alus.
14.Vaidlus puudub, et kostja töötles hageja isikuandmeid (avaldades hageja ees- ja perekonnanime). Kostja avaldas 25.05.2019 eestikeelsetes artiklites ning 27.05.2019 venekeelses artiklis hageja kohta isikuandmeid (hageja ees-ja perekonnanimi) ning töötles seeläbi andmeid.
15.Kohus analüüsib kas isikuandmete töötlemiseks esines alus IKS § 4 tähenduses. Esmalt võtab kohus seisukoha, kas andmete töötlemiseks esines avalik huvi. Vaidluse all ei ole asjaolu, et Kalana sadama seisukorra osas on olemas avalik huvi. Artikli pealkiri on „Salapärasele Vene investorile kuuluv Hiiumaa sadam laguneb“. Kostja avaldas vaidluse all olevas artiklilõigus, et M ostis sadama oma ettevõtte DM Harbour Capital OÜ kaudu, mille ainus juhatuse liige oli ostu hetkel endine Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) liige N S (hageja). Samuti on artiklis kirjas millisel perioodil oli hageja DM Harbour Capital OÜ juhatuses. Artiklis on ka kirjeldatud, kuidas hageja nõustas Advisory Partners OÜ kaudu jõukaid Vene kodanikke Eesti elamisloa saamisel ning on olnud Kalana sadama ostutehingu elluviija. Lõik sisaldab ka infot elamislubade saamise kohta. Kohus, kaaludes mõlema poole huvisid, leiab, et kostjal esines õiguslik alus andmete avaldamiseks. Artikkel räägib väikesadamast ja selle olukorrast. Sadama olukorda käsitledes on mh loomulik uurida, kuidas sadam on sellisesse olukorda jõudnud. Kohtu hinnangul saab pidada loogiliseks, et ajakirjandus käsitleb artiklis ka sadama omanikku ning omanikuks saamise asjaolusid. Teemad on omavahel seotud ning hageja on üks osa sadama loost. Sadama omanik on välisinvestor. Välisinvestoritega seotud problemaatika on avalikku sfääri kuuluv küsimus. Avalik huvi esineb ka fakti vastu, et Kalana sadama ostutehingu sõlmis DM Harbour Capital OÜ nimel hageja. Hagejal on selge seos Kalana sadama Vene investori poolt omandamise asjaoludega. Seega saab Kalana sadama omandamise asjaolusid pidada loomulikuks osaks sadama arengust rääkivas artiklis. Hageja on käesoleval ajal avalikkuse ees tuntud endise poliitikuna ning 2011. aastal kajastamist leidnud elamislubade temaatika tõttu. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et avalik huvi nende asjaolude avaldamiseks tuleneb hageja seotusest 2011. aastal aset leidnud nn elamislubade temaatikaga ja selle käigus selgunud asjaoludega. Seega saab asuda seisukohale, et avalikkusel on hageja vastu kõrgendatud huvi. Kostja on esile toonud, et nn elamislubade temaatika oli
Eesti poliitiline skandaal, kuhu sattusid 2011. aastal Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) liikmed hageja ja Indrek Raudne. Eesti Rahvusringhäälingu portaal avaldas 30.11.2011 artikli „Eesti isamaalised poliitikud hangivad Vene miljonäridele elamislube“ (I kd, tl 120-125). Pärast seda tegid 79 IRL-liiget erakonna eestseisusele pöördumise, milles nõuti elamislubade müümise skandaali tõttu majandusministri ja siseministri tagasiastumist (I kd, tl 126-127). Tegemist oli avalikkuse tähelepanu pälvinud poliitilise sündmusega, millega hageja nimi seostub avalikkusele ka tänapäeval. Hageja on tõendanud, et elamislubade osas on toimunud kriminaalasja uurimine ja kriminaalmenetluse on lõpetatud (I kd, tl 24-36). Kostja artiklis vastupidist väitnud ei olegi. Kostja on tõendanud, et Riigikogu uurimiskomisjon tuvastas, et hageja tegeles elamislubade taotlemisega seotud asjaajamise ja õigusnõustamisega (I kd, tl 128147). Hageja on 15.08.2019 seisukohas märkinud, et elamislubade äriga seoses uurimise all olnud äriühingutest 23,6%-l puudus reaalne majandustegevus (I kd, tl 17 pöördel). Eeltoodust tulenevalt saab artiklis hagejat käsitlevat osa pidada seotuks artikliga ning tegemist ei ole ilmselgelt asjasse puutumatu teemaga. Andmete jätkuv avalikustamine ei kahjusta ülemääraselt hageja õigusi, sest sõnavabadus on demokraatliku riigi toimimise alus.
16.Kohus analüüsib kas isikuandmete töötlemine on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõttega. Hageja on kostjale ette heitnud Eesti ajakirjanduseetika koodeksi p 1.4 rikkumist. Eesti ajakirjanduseetika koodeksi p 1.4 teise lause kohaselt ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav informatsioon. Hageja hinnangul ei ole tõene väide, et korter asukohaga Kooli 1/3, Tallinn kuulus hagejale. Kostja selgitas, et vaidlusaluses artiklis avaldatud väide, et Sile ja tema erakonnakaaslastele kuulus korter Tallinnas Kooli 1/3“ on lubatavates piirides üldistus faktilisest olukorrast. Riigikogu uurimiskomisjoni raporti kohaselt kuulusid meedias tähelepanu alla võetud Tallinnas Kooli tn 1/3 1 ja 14 (edaspidi Kooli 1/3) asuvad korterid komisjoni poolt vaatluse alla võetaval perioodil OÜ Centennial Investments omandisse. Äriühingu ainsaks juhatuse liikmeks oli Indrek Raudne. Osaühingul oli kolm võrdsete osalustega äriühingust osanikku: OÜ Alistar Consult, OÜ Integer Invest ja Advisory Partners OÜ. Osanikest äriühingute ainuosanikeks ja juhatuse liikmeteks olid vastavalt OÜ-s Alistar Consult S K, OÜ-s Integer Invest I R ning Advisory Partners OÜ-s N S.“ (I kd, tl 135 pöördel). Seega on tõendamist leidnud, et hageja omas koos erakonnakaaslastega Kooli 1/3, Tallinn korterit osaühingute kaudu. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et asjaolu, et hageja ja tema erakonnakaaslased omasid korterit valdusfirmade kaudu, ei muuda kostja väidet sisuliselt ebaõigeks, kui väidet tõlgendada keskmise mõistliku isiku seisukohalt. Seega ei saa pidada ajalehes hageja kohta ilmunud informatsiooni ebatäpseks, moonutatuks või eksitavaks. Hageja on väitnud, et tõene ei ole väide, et lähemal uurimisel selgus, et suurel osal investorite Eesti firmadest polnudki majandustegevust. Vaidlus puudub, et 23,6%-l uurimise alla võetud ühingul majandustegevuse puudumine on märkimisväärne. Samuti on hageja tuginenud Eesti ajakirjanduseetika koodeksi punkti 1.5 rikkumisele. Eesti ajakirjanduseetika koodeksi punkt 1.5 sätestab, et ajakirjandus ei tohi oma tegevusega kellelegi tekitada põhjendamatuid kannatusi, veendumata, et avalikkusel on tõesti vaja seda informatsiooni teada. Riigikohus on selgitanud, et leidmaks tasakaalu väljendusvabaduse ja eraelu puutumatuse kui võrdsete põhiõiguste vahel, tuleb hinnata mh andmete panust üldist huvi pakkuvasse debatti, puudutatud isiku tuntust ja avalikustatud materjali teemat, puudutatud isiku varasemat käitumist, teabe hankimise viisi ja tõelevastavust, avaldatud materjali sisu, vormi ja tagajärgi. Avaliku huvi puudumist võiks sedastada näiteks juhul, kui avaldatakse eraelu detaile, mis kuidagi ei seostu avaliku huviga ega aita kaasa ühiskondlikule debatile. Avaliku huvi ülekaalukus tuleb kindlaks teha konkreetse juhu asjaolude põhjal, võrreldes andmete
avaldamise kasuks rääkivaid asjaolusid tagajärgedega, mida isikule põhjustatakse, ning isiku andmete avaldamist ei õigusta pelk erahuvi ega sensatsioonijanu (vt RKTKo nr 2-15-1600750, p 16). Kohus nõustub kostja on seisukohaga, et esitatud käsitlus on neutraalne ja esitatud väited sobivad artikli konteksti. Artikkel hageja eraelu detaile ei käsitle. Informatsiooni elamislubade teema ja hageja rolli kohta selles on ajakirjanduses varasemalt avaldatud. Artikli teema on Kalana sadamaga seotud probleemid, selle lagunemine ja omaniku soov sadamat müüa. Hageja oli sadama ostmise ajal sadama ostnud äriühingu liige. Kostja ajakirjanik on juhtinud avalikkuse tähelepanu asjaolule, et samal ajaperioodil ehk 2011. aastal omandas DM Harbour Capital OÜ, keda esindas hageja, Kalana sadama. Kalana sadama puhul ei ole samuti reaalset majandustegevust tänaseni käivitunud ega mingeid reaalseid investeeringuid tehtud. Elamislubade teema käsitlemist ei saa pidada Eesti ajakirjanduseetika koodeksi punkt 1.5 rikkumiseks. Elamislubade teema on avalikkusele varasemalt teada ning nimetatu käsitlemine ei saa hagejale tekitada põhjendamatuid kannatusi. Kõnealuses lõigus räägitakse Kalana sadama praegusest omanikust ja artiklis on käsitletud ka teisi endisi omanikke, kes on olnud seotud Kalana sadamaga. Seega ei ole antud lõigu konteksti sobivus ilmselgelt sobimatu ega lubamatu. Hageja ees- ja perekonnanime avaldamine artiklis riivab hageja privaatsusõigust vähesel määral ning asjaolude tervikut arvestades ei saa hagejale olla põhjustatud vaidlusaluste artiklite avaldamisega ülemääraseid kannatusi. Sõnavabaduse, sealhulgas ajakirjandusliku sõnavabaduse kasutamisel peab Põhiseaduse § 19 lg-st 2 tulenevalt austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust (vt RKTKo nr 3-2-1-138-02, p 9). Kohus leiab, et hageja isikuandmete kasutamisel antud kontekstis ei ole hagejast loodud ebaõiget kuvandit. Hageja oli endine poliitik, kes on avalikkusele tuntud kunagise elamislubade temaatika tõttu. Aastatetagune elamislubade temaatika käib paratamatult hagejaga kaasas ka tänapäeval. Seega saab lugejatel olla mõistlikult tavapärasest suurem huvi hageja isiku ja tema tegevuse vastu. Ajakirjanduseetika koodeksi p 3.2 kohaselt ei või ajakirjanik kuritarvitada meediaga suhtlemisel kogenematuid inimesi. Hagejat ei saa pidada meediaga suhtlemisel kogenematuks inimeseks. Hageja omab endise poliitikuna varasemaid kogemusi meediaga suhtlemisel. Samuti on kostja tõendanud, et hageja isikut on käsitletud ka teistes meediaväljaannetes (I kd, tl 163-173). Seega oli hagejal võimalus kohe avaldada, et ta ei soovi enda nime avaldamist kõnealuses artiklis. Hageja ise artiklit näha ei küsinud vaid teatas koheselt, et teema ei paku talle huvi. Kohus, kaalunud õigusvastasuse hindamisel mõlema poole seadusega kaitstud hüvesid ning avalikkuse huvi, leiab, et kostja tegevus ei olnud õigusvastane. Isikuandmete töötlemisega ei kaasnenud ülemäärast andmesubjekti õiguste ja vabaduste kahjustamist. Kohtu hinnangul oli vaidlusalune artikkel avaldatud ajakirjanduslikul eesmärgil ja teenis sellisena avalikkuse huve. Kostja IKS § 4 sätestatud nõuete rikkumist ei tuvastanud.
17.Kuna kohus ei tuvastanud IKS-i nõuete rikkumist, tuleb hinnata, kas kostja rikub hageja isiklikke õigusi VÕS § 1045 lg 1 p 4 mõttes. Samuti tuleb hinnata kas kostja rikkus hageja isiklike õigusi ebakohaste väärtushinnangutega. VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. Isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel (VÕS § 1046 lg 1). Erinevalt faktiväitest väljendub väärtushinnang (väärtusotsustus) isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega. Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust (vt nt RKTKo nr 3-2-1-53-07, p 18). PS § 17 kohaselt ei tohi
kellegi au ega head nime teotada. Ebakohased on väärtushinnangud (väärtusotsustused), mille vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne (RKTKo nr 3-2-1-43-09, p 16). Kohus leidis hageja nõuet VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel analüüsides, et hageja nime kasutamine on õigustatud. Seetõttu ei saa hageja rikkumise lõpetamise nõuet rahuldada ka VÕS § 1045 lg 1 p 4 alusel. Antud juhul vaidlevad pooled, kas kostja poolt avaldatu puhul on mh tegemist ebakohaste väärtushinnangutega. Kohus on seisukohal, et kostja poolt avaldatu puhul tuleb hinnata öeldu konteksti ja tuvastada, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. Esmalt tõi hageja välja, et kostja avaldas väärtushinnangu, et hageja on seotud justkui ebaseadusliku tegevusega (hagi p 2.2.2.2 ja 2.2.2.3). Nimetatud hinnang on hagejat halvustav, mistõttu tuli kostjal tõendada, et väärtushinnang on põhjendatud. Kostja vaidles vastu, et pole sellist väärtushinnangut avaldanud. Kohus leiab, et nimetatud väljendist ei saa välja lugeda hageja seotust ebaseadusliku tegevusega. Kohtu hinnangul ei ole kostja käsitlenud 2011. aasta elamislubade temaatikat ebaõigesti ja hageja mainet kahjustavalt ning selliselt nagu see oleks olnud ebaseaduslik tegevus. Esitatud artiklilõikudes ei ole kordagi öeldud, et hageja elamislubadega seonduv tegevus oli ebaseaduslik. Seega ei ole tegemist ebakohase väärtushinnanguga. Ebakohaste väärtushinnangutena märkis hageja täiendavalt, et kostja kajastas olukorda kummalisena, kuna hageja oli 8 aastat tagasi Kalana sadamat omava äriühingu juhatuse liige ja oleks justkui seotud sadama praeguse seisundiga ja sadama omaniku plaanidega (hagi p 2.2.2.1). Kohtu hinnangul ei ole selline hinnang hagejat halvustav. Eesti õigekeelsussõnaraamatu ÕS 201 8 kohaselt on sõna kummalise tähenduseks imelik, iseäralik (vt https://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=kummaline&F=M). Hageja leiab, et kui vaadelda artiklis hagejast kirjutatut tervikuna, loob tema 2011. a DM Harbour Capital OÜ juhatuse liikmeks olemist „lugu veel kummalisemaks muutva asjaoluna kirjeldamine“ lugejal eelduse pidada hagejat seotuks Kalana sadama tänase seisukorraga ja sellega kujundada lugeja negatiivset suhtumist hagejasse, mistõttu võib seda nimetada ebakohaseks väärtushinnanguks. Kohus, vaadeldes kogu artiklis avaldatut ühtse tervikuna ning koosmõjus muude väidetega, ei leia, et tegemist on halvustava hinnanguga. Vaidlust ei ole, et hageja oli DM Harbour Capital OÜ juhatuse liige artiklis märgitud ajal. Artiklist ei saa ka välja lugeda, et hageja juhatuse liikmeks olemine oli kummaline. Nimetatud hinnangust ei saa mõistlik inimene ka välja lugeda hageja seotust Kalana sadama tänase lagunenud seisukorraga.
18.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja ei ole oma hinnangut kujundanud asjaolusid arvestades ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudumist. Hageja isiklike õigusi ei ole hageja poolt välja toodud hinnangute avaldamisega rikutud.
19.Kuna hageja andmete avaldamine ei ole õigusvastane ja kohus rikkumisi ei tuvastanud, ei tule analüüsida kahju hüvitamise eeldusi.
20.Kohtuotsuses käsitlemata poolte väited ja tõendid ei oma asja lahendamisel tähtsust.
MENETLUSKULUD
21.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
22.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.