X hagi AS-i Postimees Grupp vastu kahju tekitava tegevuse lõpetamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25. veebruari 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
7000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Arvisto Kostja AS Postimees Grupp (registrikood 10184643), lepinguline esindaja vandeadvokaat Paul Keres
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 4. veebruari 2022. a kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 25. veebruari 2021. a otsus muutmata.
2.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus X kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
2-19-9372 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 19. juunil 2019 Harju Maakohtule hagi AS-i Postimees Grupp (kostja) vastu, milles palus järgmist: -
Kohustada kostjat hageja õiguste rikkumise lõpetamiseks ja edasisest rikkumisest hoidumiseks eemaldama ajalehe Postimees veebiportaalis www.postimees.ee 25. mail 2019 ilmunud artiklist „Salapärase Vene investori sadam laguneb“, järgmised lõigud: „Loo muudab veel kummalisemaks asjaolu, et Q ostis sadama oma ettevõtte DM Harbour Capital OÜ kaudu, mille ainus juhatuse liige oli ostu hetkel endine Isamaa ja Res Publica Liidu liige X. X oli juhatuses 1.juunist 2011 kuni sama aasta 20.detsembrini. Toona paljastas ETV „Pealtnägija“, et X-le ja tema erakonnakaaslastele kuulus korter Tallinnas Kooli 1/3, kuhu oli registreeritud üle saja ettevõtte, mis kuulusid SRÜ riikide rikkuritele. Nimelt oli toona võimalik saada elamisluba miljoni krooni ehk 63 900 euro suuruse investeeringu eest Eestisse. Nii said elamisloa paljud, kuid lähemal uurimisel selgus, et suurel osal investorite Eesti firmadest polnudki majandustegevust. Elamislubade andmist Vene ärimeestele kajastanud „Pealtnägija“ tõi Kalana sadama müügi esile ainsa näitena, kui jõukate venelaste raha Eestisse investeeriti. Nüüd on see investeering lagunemas. Asjaosalistelt ei õnnestunud värsket kommentaari saada, X lõpetas telefonikõne sõnadega: „Ei paku huvi.“ - Kohustada kostjat hageja õiguste rikkumise lõpetamiseks ja edasisest rikkumisest hoidumiseks eemaldama ajalehe Postimees venekeelses veebiportaalis rus.postimees.ee
27.mail 2019 ilmunud artiklist „Принадлежащий таинственному российскому инвестору порт на Хийумаа разваливается“ järgmised lõigud: „Странности всей этой истории придает то обстоятельство, что Q купил порт через свое предприятие DM Harbour Capital OÜ, единственным членом правления которого на момент покупки являлся бывший член Союза Отечества и Res Publica X. X входил в правление с 1 июня по 20 декабря 2011 года. В том же году программа канала ЭТВ «Pealtnägija» раскрыла, что Xу и его соратнику по партии принадлежала квартира в Таллинне по адресу Кооли 1/3, на которую было зарегистрировано свыше ста предприятий, принадлежавших бизнесменам из стран СНГ. По действовавшему тогда законодательству, за инвестицию в эстонский бизнес в размере миллиона крон (63 900 евро) можно было получить вид на жительство в Эстонии. Таким образом вид на жительство получили многие, но при ближайшем рассмотрении выяснилось, что у большинства эстонских фирм этих инвесторов отсутствовала какая-либо экономическая деятельность. Программа «Pealtnägija», освещавшая скандал с выдачей видов на жительство российским бинесменам, приводила тогда
2-19-9372
-
продажу порта Калана как единственный пример инвестиции российских денег в Эстонию. Теперь эта инвестиция находится в упадке. Получить комментарий причастных лиц Postimees не удалось, X прервал телефонный звонок со словами: "Неинтересно".“ Mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel.
2.Hagiavalduse kohaselt ilmus 25. mail 2019 ajalehe Postimees paberväljaande merenduse rubriigis artikkel pealkirjaga „Salapärase Vene investori sadam laguneb“. Samal päeval ilmus artikkel ka ajalehe Postimees veebiväljaandes www.postimees.ee ning 27. mail 2019.a. ajalehe Postimees venekeelses veebiväljaandes rus.postimees.ee. Artiklis on lubamatult kasutatud hageja isikuandmeid ja rikutud hageja isiklikke õigusi, kasutades hageja nõusolekuta tema nime. Hageja nimetamise ja tsiteerimisega Kalana sadamat puudutavas artiklis on mindud vastuollu Eesti ajakirjanduseetika koodeksi p-ga 1.4. (ajakirjanik vastutab oma sõnade ja loomingu eest, ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav informatsioon) ja p-iga 1.5. (ajakirjandus ei tohi oma tegevusega kellelegi tekitada põhjendamatuid kannatusi, veendumata, et avalikkusel on tõesti vaja seda informatsiooni saada). Samuti sisaldub hageja esiletoodud artiklilõigus hageja kohta tema mainet kahjustav ebakohane väärtushinnang. Artiklis käsitletuga ei ole seotud asjaolu, et hageja oli Kalana sadama omaniku juhatuse liige aastal 2011, kuna artikkel räägib Kalana sadama olukorrast aastal 2019. See, et hageja oli sadama ostmise ajal 8 aastat tagasi sadama ostnud äriühingu juhatuse liige, ei oma sadama tänase olukorra ja arengu seisukohalt mingisugust tähtsust ega muuda teda „asjaosaliseks“, kes peaks sadama teemat kommenteerima. Artikkel käsitleb Kalana sadama olukorda ja arengut, millega hagejal ei ole mingit seost, mistõttu oli põhjendamatu hageja artiklis mainimine. Hageja isikuandmeid on kasutatud artiklis üksnes selleks, et artiklit paremini müüa. Hagejat ei saa pidada avaliku elu tegelaseks, sest ta pole alates 2011. aastast olnud avalikkuse tähelepanu all. Artikli teemaga ei ole seotud ka asjaolu, et hagejale ja tema erakonnakaaslastele kuulus korter, kuhu oli registreeritud üle saja ettevõtte, mis kuulusid SRÜ riikide rikkuritele. Artiklis väljendub ka ebakohane hinnang justkui oleks hageja seotud ebaseadusliku tegevusega. Hinnangut väljendab keelekasutus „Loo muudab veel kummalisemaks asjaolu, et [...]“ ja elamislubade taotlemise temaatikaga sidumine, mille suhtes ei tuvastatud kuriteo toimepanemist. Elamislubade temaatikat ei saa samuti pidada enam avaliku huvi objektiks, sest selles osas on toimunud kriminaalmenetlus, milles leiti, et midagi kriminaalset ei toimunud. Hageja kohta esitatud väited ei ole artikli sisu mõistmiseks vajalikud, sest artikkel on terviklik ka juhul kui hageja kohta märgitud laused artiklist eemaldada.
2.1.Hageja nõuded põhinevad kahel alusel: au teotamine ebakohase väärtushinnanguga (VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja p 7, § 1046, ja §1055 lg 1) ja isiklike õiguste riive (VÕS § 1045 lg 1 p 7, 1055 lg 1 ja isikuandmete kaitse seaduse § 4).
2.2.Lisaks rikkumise lõpetamise nõudele tuleb hagejale hüvitada mittevaraline kahju. Hagis käsitletud artikkel on põhjustanud hagejale hingelist valu ning kannatusi. Hagejat on temale soovimatult järjekordselt seostatud 2011. a elamislubade temaatikaga, mille osas on riiklikud uurimisorganid lõplikud hinnangud andnud. Hageja ei soovi olla jätkuvalt seostatud sündmustega, mis on ammu möödunud ja kontekstis (väärtushinnangute kaudu), nagu oleks elamislubade temaatikas olnud midagi seadusevastast, kuigi riiklikud uurimisorganid on tuvastanud, et midagi seadusevastast ei olnud. Selline elamislubade temaatika jätkuv avalikkuse ette toomine, hagejaga seostamine ja hagejast sellega negatiivse kuvandi loomine kahjustab hageja mainet nii avalikkuse kui sõprade ja tuttavate hulgas. Lisaks sunnitakse hagejat taaskord tegelema oma õiguste kaitsega ja tegevustega, millega hageja muidu ei peaks tegelema, arvestades, et hageja ei ole ühiskondlikult aktiivne isik ega soovi endale avalikkuse tähelepanu.
2-19-9372 Kuna artikkel on avalikult kättesaadav, on võimalik sellele viidata, seda kasutada ja kommenteerida. Vaadates lugejate poolt artiklile lisatud kommentaare, nagu näiteks „Kus on X, seal on sulimine. Nii ongi.“, võib väita, et hageja maine kahjustamine võib vabalt ja piiramatult jätkuda. Hageja soovib hagiga saavutada muuhulgas seda, et lõppeks tema seostamine negatiivses kontekstis ja tema mainet kahjustavalt minevikus toimunud tegevusega, milleks oli äriühingute poolt täiesti legaalne elamislubade alane õigusnõustamine, ja tol ajal aset leidnud sündmustega, millega hagejal oli puutumus, mistahes muude sündmustega, millel puudub esimesena nimetatud sündmustega mistahes seos. Hageja ei soovi oma isikule tähelepanu, mida tema isik ei vääri ja soovib, et tema nime ja muude andmete kasutamine mitte üldisest huvist lähtuvalt, vaid sensatsioonijanu ja ajalehe müüginumbrite edendamise eesmärgil lõpeks. Kahjusumma määramisel peaks arvestama ka nende asjaoludega (VÕS § 134 lg 6). Hageja on varasemalt pidanud põhjendatud mittevaralise kahju hüvitiseks 10 000 eurot. Kostja vastuväited
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuväited on kokkuvõttes järgmised: 1) Hageja isikuandmete avaldamine oli lubatud tulenevalt IKS §-ist 4 ja avalikust huvist. Avaliku huvi olemasolu Kalana sadama seisukorra üle ei ole vaidluse all. Avalik huvi on ka lõikude osas, mille eemaldamist hageja nõuab. Hageja on tulenevalt 2011. aasta elamislubade skandaalist avaliku elu tegelane. Elamislubade skandaali sisuks oli, et hageja võimaldas äriühingutel, millel puudus äritegevus, registreerida endale Eestis tegevuskoht. Artikli sisuks oli, et samal ajal oli hageja juhatuse liige ettevõttes, mis ostis Kalana sadama ning milles ei ole reaalset majandustegevust tänaseni käivitunud. Seetõttu oli hageja nimetamine ja artikliga seostamine põhjendatud, sest mõlemad olid oluliseks osaks Kalana sadama tänase olukorra kujunemises. Praeguses asjas on hagejal selge seos Kalana sadama Vene investori poolt omandamise asjaoludega, millest artikkel peamiselt räägibki. 2) Artiklis mainiti ka mitmeid teisi isikuid, kes on sadamaga seotud olnud, mis näitab, et eesmärk polnud hageja arvel artiklit reklaamida, vaid kajastada teemat igakülgselt. 3) Artikli avaldamisel järgiti eetikakoodeksit ning avaldati üksnes objektiivseid ja tõeseid väiteid hageja kohta. Hageja ei ole hagiavalduses välja toonud, kuidas on kostja, nimetades ja tsiteerides artiklis hagejat, läinud vastuollu Eesti ajakirjanduseetika koodeksi punktidega 1.4. ja 1.5. Kostjale jääb arusaamatuks, kuidas isiku nimetamine, kes on otseselt seotud sadama omandamislooga, on eksimine ajakirjanduseetika koodeksi vastu. 25. mail 2019 Postimehes avaldatud artikkel sisaldas infot, mis on juba 2011. aastal avaldatud. Asjaolu, et konkreetne elamislube käsitlev informatsioon on vabalt leitav kõigile, kes sisestavad interneti otsingumootorisse hageja nime, näitab, et hageja õiguste riive teabe taasavaldamisel oli minimaalne. 4) Hinnang, et lugu on kummaline tulenevalt hagejaga seotud asjaoludest, on ajakirjanduslikult lubatav sõnakasutus. Tegemist ei ole hageja suhtes hinnangu andmisega, vaid loogilise hinnanguga esitatud asjaoludele. 5) Kolmanda ebakohase väärtushinnanguna tõi hageja välja, et kostja on artiklis täiesti ebavajalikult, ebaõigesti ja hageja mainet kahjustavalt minevikus toimunud elamislubade taotlemisele viidanud nagu see oleks olnud ebaseaduslik tegevus. Hageja ei ole välja toonud, kuidas kostja on ebaseaduslikule tegevusele viidanud ning kostja jaoks jääb arusaamatuks, kust sellise järelduse välja lugeda saaks. Avaldatud artiklilõikudes ei ole kordagi öeldud ega viidatud, et hageja elamislubadega seonduv tegevus oli ebaseaduslik. Väärtushinnangut ei muuda ebakohaseks asjaolu, et hageja ei
2-19-9372 soovi olla seostatud 2011. aasta elamislubade teemaga, kuid hageja on otseselt sellega seotud. Tähtsust ei oma ka asjaolu, et Kaitsepolitseiamet ei tuvastanud ühtki kuritegu, kuna artiklis ei süüdistata hagejat milleski kuritegelikus. Seega puudub ka alus tugineda ebakohasele väärtushinnangule, kuna kõik, mis on artiklis avaldatud, on objektiivselt tõele vastav. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus jättis 25. veebruari 2021. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus määras, et menetluskulud määratakse rahaliselt kindlaks pärast praeguses asjas kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
4.1.Maakohus luges tuvastatuks järgmised asjaolud: -
ajalehe Postimees paberväljaandes ilmus merenduse erirubriigis 25. mail 2019 artikkel Kalana sadamast pealkirjaga „Salapärase Vene investori sadam laguneb“;
-
Artikkel ilmus 25. mail 2019 ka ajalehe Postimees veebiväljaandes www.postimees.ee ja 27. mail 2019 ajalehe Postimees venekeelses veebiväljaandes rus.postimees.ee;
-
Artiklis on mh avaldatud järgnev lõik „Loo muudab veel kummalisemaks asjaolu, et Q ostis sadama oma ettevõtte DM Harbour Capital OÜ kaudu, mille ainus juhatuse liige oli ostu hetkel endine Isamaa ja Res Publica Liidu liige X. X oli juhatuses 1. juunist 2011 kuni sama aasta 20. detsembrini. Toona paljastas ETV „Pealtnägija“, et X-le ja tema erakonnakaaslastele kuulus korter Tallinnas Kooli 1/3, kuhu oli registreeritud üle saja ettevõtte, mis kuulusid SRÜ riikide rikkuritele. Nimelt oli toona võimalik saada elamisluba miljoni krooni ehk 63 900 euro suuruse investeeringu eest Eestisse. Nii said elamisloa paljud, kuid lähemal uurimisel selgus, et suurel osal investorite Eesti firmadest polnudki majandustegevust. Elamislubade andmist Vene ärimeestele kajastanud „Pealtnägija“ tõi Kalana sadama müügi esile ainsa näitena, kui jõukate venelaste raha Eestisse investeeriti. Nüüd on see investeering lagunemas. Asjaosalistelt ei õnnestunud värsket kommentaari saada, X lõpetas telefonikõne sõnadega: „Ei paku huvi.“
-
Artiklit on kasutatud uudise alusena ka teised ajakirjandusväljaanded.
4.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt esitas hageja kostja vastu rikkumise lõpetamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Maakohus analüüsis esmalt rikkumise lõpetamise nõuet.
4.3.Vaidlust ei ole, et kostja töötles hageja isikuandmeid avaldades hageja ees- ja perekonnanime). Seega tuleb hinnata, kas isikuandmete töötlemiseks oli õiguslik alus IKS § 4 tähenduses. Isikuandmeid võib andmesubjekti nõusolekuta töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil, eelkõige avalikustada meedias, kui selleks on avalik huvi ja see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega (IKS1 § 4 ls 1). Isikuandmete avalikustamine ei tohi ülemäära kahjustada andmesubjekti õigusi (IKS § 4 ls 2). Eelnimetatud alusel nõude lahendamiseks peab kohus tuvastama, et 1) kostja töötles hageja isikuandmeid; 2) isikuandmete töötlemiseks puudus alus. Vaidlust ei ole, et Kalana sadama seisukorra vastu on olemas avalik huvi. Kostja avaldatud artikli pealkiri on „Salapärasele Vene investorile kuuluv Hiiumaa sadam laguneb“. Kostja avaldas vaidlusaluses artiklilõigus, et Q ostis sadama oma ettevõtte DM Harbour Capital OÜ kaudu, mille ainus juhatuse liige oli ostu hetkel endine Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) liige s.t hageja. Samuti on artiklis kirjas, millisel perioodil oli hageja DM Harbour Capital OÜ juhatuses. Artiklis on ka kirjeldatud, kuidas hageja nõustas Advisory Partners OÜ kaudu jõukaid Vene kodanikke Eesti elamisloa saamisel ning on olnud Kalana sadama ostutehingu elluviija. Lõik sisaldab ka infot elamislubade saamise kohta.
2-19-9372
4.4.Maakohtu hinnangul esines kostjal alus hageja kohta andmete avaldamiseks. Kostja avaldatud artikkel käsitleb väikesadamat ja selle olukorda. Sellise teemakäsitluse juures on loomulik uurida, miks sadam on sellises olukorras. Maakohtu hinnangul oli loogiline, et artiklis käsitleti ka sadama omanikku ning omanikuks saamise asjaolusid. Teemad on omavahel seotud ning hageja on sadamaga seotud. Sadama omanik on välisinvestor. Avalik huvi esineb ka fakti vastu, et Kalana sadama ostutehingu sõlmis hageja DM Harbour Capital OÜ nimel. Hagejal on selge seos Vene investori poolt Kalana sadama omandamise asjaoludega. Kokkuvõttes on Kalana sadama omandamise asjaolud sadama arengut kajastava artikli oluliseks osaks.
4.5.Maakohus nõustus kostja seisukohaga, et hageja on praegusel ajal avalikkusele tuntud endine poliitik 2011. aastal kajastamist leidnud elamislubade temaatika tõttu. Avalik huvi nende asjaolude avaldamiseks tuleneb hageja seotusest 2011. aastal aset leidnud nn elamislubade temaatikaga ja selle käigus selgunud asjaoludega. Kostja on esile toonud, et nn elamislubade temaatika oli Eesti poliitiline skandaal, kuhu sattusid 2011. aastal Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) liikmed hageja ja W. Eesti Rahvusringhäälingu portaal avaldas 30.11.2011 artikli „Eesti isamaalised poliitikud hangivad Vene miljonäridele elamislube“. Tegemist oli avalikkuse tähelepanu pälvinud poliitilise sündmusega, millega hageja nimi seostub avalikkusele ka praegu. Kostja on tõendanud, et Riigikogu uurimiskomisjon tuvastas, et hageja tegeles elamislubade taotlemisega seotud asjaajamise ja õigusnõustamisega. Eelnevaid asjaolusid arvestades saab artiklis hagejat käsitlevat osa pidada artikliga seotuks ning tegemist ei ole ilmselgelt asjasse puutumatu teemaga. Andmete jätkuv avalikustamine ei kahjusta ülemäära hageja õigusi, sest sõnavabadus on demokraatliku riigi toimimise alus.
4.6.Järgmiseks analüüsis maakohus, kas isikuandmete töötlemine oli kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Hageja heitis kostjale ette Eesti ajakirjanduseetika koodeksi p 1.4 rikkumist. Eesti ajakirjanduseetika koodeksi p 1.4 teise lause kohaselt kannab ajakirjandusorganisatsioon hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav teave. Hageja hinnangul ei ole tõene väide, et korter asukohaga Kooli 1/3, Tallinn kuulus hagejale. Kostja selgitas, et vaidlusaluses artiklis avaldatud väide, et hagejale ja tema erakonnakaaslastele kuulus korter Tallinnas Kooli 1/3 on lubatavates piirides üldistus faktilisest olukorrast. Riigikogu uurimiskomisjoni raporti kohaselt kuulusid meedias tähelepanu alla võetud Tallinnas Kooli tn 1/3 1 ja 14 (edaspidi Kooli 1/3) asuvad korterid komisjoni poolt vaatluse alla võetaval perioodil OÜ Centennial Investments omandisse. Äriühingu ainsaks juhatuse liikmeks oli W. Osaühingul oli kolm võrdsete osalustega äriühingust osanikku: OÜ Alistar Consult, OÜ Integer Invest ja Advisory Partners OÜ. Osanikest äriühingute ainuosanikeks ja juhatuse liikmeteks olid vastavalt OÜ-s Alistar Consult Ä, OÜ-s Integer Invest W ning Advisory Partners OÜ-s X. Seega on tõendatud, et hagejale kuulus koos erakonnakaaslastega Kooli 1/3, Tallinn korter osaühingute kaudu. Maakohus nõustus kostjaga, et asjaolu, et hageja ja tema erakonnakaaslased omasid korterit valdusfirmade kaudu, ei muuda kostja väidet sisuliselt ebaõigeks, kui väidet tõlgendada keskmise mõistliku isiku seisukohalt. Seega ei saa ajalehes hageja kohta ilmunud teavet pidada ebatäpseks, moonutatuks või eksitavaks.
4.7.Hageja tugines ka Eesti ajakirjanduseetika koodeksi p-i 1.5 rikkumisele. Eesti ajakirjanduseetika koodeksi punkt 1.5 sätestab, et ajakirjandus ei tohi oma tegevusega tekitada kellelegi põhjendamatuid kannatusi, veendumata, et avalikkusel on tõesti vaja seda informatsiooni teada. Kohtupraktikas on selgitatud, et väljendusvabaduse ja eraelu puutumatuse kui võrdsete põhiõiguste vahel tasakaalu leidmiseks tuleb mh hinnata andmete panust üldist huvi pakkuvasse debatti, puudutatud isiku tuntust ja avalikustatud materjali teemat, puudutatud isiku varasemat käitumist, teabe hankimise viisi ja tõelevastavust, avaldatud materjali sisu, vormi ja tagajärgi. Avaliku huvi puudumist võiks sedastada näiteks juhul, kui avaldatakse eraelu detaile, mis kuidagi ei seostu avaliku huviga ega aita kaasa ühiskondlikule debatile. Avaliku huvi ülekaalukus tuleb kindlaks teha konkreetse juhu asjaolude põhjal, võrreldes
2-19-9372 andmete avaldamise kasuks rääkivaid asjaolusid tagajärgedega, mida isikule põhjustatakse, ning isiku andmete avaldamist ei õigusta pelk erahuvi ega sensatsioonijanu. Maakohus nõustus kostjaga, et artiklis esitatud käsitlus on neutraalne ja avaldatud väited sobivad artikli konteksti. Artikkel ei käsitle hageja eraelu detaile. Elamislubade probleemistikku ja hageja rolli selles on ajakirjanduses ka varem käsitletud. Artikkel käsitleb Kalana sadamaga seotud probleeme, sadama lagunemist ning omaniku soovi sadam müüa. Hageja oli sadama ostnud äriühingu liige. Kostja ajakirjanik juhtis artiklis avalikkuse tähelepanu asjaolule, et 2011. aastal omandas DM Harbour Capital OÜ, keda esindas hageja, Kalana sadama. Kalana sadamas ei toimu tänaseni reaalset majandustegevust ning sinna ei ole investeeringuid tehtud.
4.8.Elamislubade teema käsitlemist ei saa pidada Eesti ajakirjanduseetika koodeksi p-i 1.5 rikkumiseks. Elamislubade teema oli avalikkusele teada juba varem, mistõttu ei saa selle käsitlemine põhjustada hagejale põhjendamatuid kannatusi. Artiklis räägitakse Kalana sadama praegusest omanikust, samuti on selles käsitletud ka teisi endisi Kalana sadama omanikke. Hageja ees- ja perekonnanime avaldamine artiklis riivab vähesel määral hageja privaatsusõigust ning asjaolude tervikut arvestades ei ole hagejale vaidlusaluste artiklite avaldamisega ülemääraseid kannatusi põhjustatud.
4.9.Hageja isikuandmete kasutamisega artiklis ei ole hagejast ebaõiget kuvandit loodud. Hageja on endine poliitik, kes on avalikkusele tuntud kunagise elamislubade skandaali tõttu. Aastatetagune elamislubade skandaal käib hagejaga paratamatult kaasas ka praegu. Seega võib eeldada lugejate tavapärasest suuremat huvi hageja isiku ja tema tegevuse vastu. Ajakirjanduseetika koodeksi p-i 3.2 kohaselt ei või ajakirjanik kuritarvitada meediaga suhtlemisel kogenematuid inimesi. Hagejat ei saa pidada meediaga suhtlemisel kogenematuks inimeseks. Hagejal on endise poliitikuna varasemad kogemused meediaga suhtlemisest. Kostja on tõendanud, et hageja isikut on käsitletud ka teistes meediaväljaannetes. Seega oli hagejal võimalus teatada, et ta ei soovi kõnealuses artiklis oma nime avaldamist. Hageja artiklit ülevaatamiseks ei küsinud, vaid teatas kohe, et teema ei paku talle huvi.
4.10.Kuna maakohus ei tuvastanud IKS-i nõuete rikkumist, tuleb hinnata, kas kostja rikkus hageja isiklikke õigusi VÕS § 1045 lg 1 p-i 4 mõttes. Samuti hindas maakohus, kas kostja rikkus hageja isiklikke õigusi ebakohaste väärtushinnangutega. Isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel (VÕS § 1046 lg 1). Erinevalt faktiväitest väljendub väärtushinnang (väärtusotsustus) isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega. Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust. Ebakohased on väärtushinnangud (väärtusotsustused), mille vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne.
4.11.Maakohus leidis eespool hageja nõuet VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel analüüsides, et hageja nime kasutamine on õigustatud. Seetõttu ei saa hageja rikkumise lõpetamise nõuet rahuldada ka VÕS § 1045 lg 1 p 4 alusel. Kostja poolt avaldatu puhul tuleb hinnata öeldu konteksti ja tuvastada, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. Hageja leidis, et kostja avaldas väärtushinnangu, et hageja on justkui seotud ebaseadusliku tegevusega. Nimetatud hinnang on hagejat halvustav, mistõttu tuli kostjal tõendada, et väärtushinnang on põhjendatud. Kostja leidis, et ei ole sellist väärtushinnangut avaldanud. Maakohus leidis, et kostja ei ole käsitlenud 2011. aasta elamislubade temaatikat ebaõigesti ja hageja mainet kahjustavalt ning selliselt nagu see oleks olnud ebaseaduslik tegevus. Seega ei ole tegemist ebakohase väärtushinnanguga. Samuti leidis hageja, et kostja kajastas olukorda kummalisena, kuna hageja, kes oli 8 aastat tagasi Kalana sadamat omava äriühingu juhatuse liige, oleks justkui
2-19-9372 seotud sadama praeguse seisundiga ja sadama omaniku plaanidega. Maakohus leidis, et selline hinnang ei ole hagejat halvustav. Vaidlust ei ole, et hageja oli DM Harbour Capital OÜ juhatuse liige artiklis märgitud ajal. Artiklist ei saa ka välja lugeda, et hageja juhatuse liikmeks olemine oli kummaline. Nimetatud hinnangust ei saa mõistlik inimene välja lugeda hageja seotust Kalana sadama tänase seisukorraga. Kokkuvõttes ei ole kostja asjaolusid arvestades oma hinnangut ilmselgelt meelevaldselt kujundanud, jättes seejuures arvestamata faktilised asjaolud või nende puutumuse. Seega ei ole hageja isiklike õigusi hageja poolt välja toodud hinnangute avaldamisega rikutud.
4.12.Kuna hageja andmete avaldamine ei olnud õigusvastane ja maakohus rikkumisi ei tuvastanud, ei analüüsinud maakohus ka kahju hüvitamise eeldusi.
4.13.Menetluskulud jättis maakohus hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda (TsMS § 162 lg 1), kuid neid rahaliselt kindlaks ei määranud. Apellatsioonkaebus
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tervikuna tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda.
5.1.Hageja palus võtta asja materjalide juurde uue tõendina 13. veebruaril 2021 ajalehe Postimees veebiväljaandes ilmunud artikkel „Kalana sadama uus omanik väärtustab ainulaadset surfiranda“.
5.2.Hageja apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõttes järgmised: 1) Maakohus on rikkunud otsuse põhjendamise kohustust, jättes analüüsimata, mis oli kostja avaldatud artikli eesmärk, millest omakorda sõltub avaliku huvi määratlemine ning see, kas hageja oli tegelikult seotud artikli teemaga, mille vastu on avalik huvi. Seega on küsimus, kas hageja artiklis mainimine andis avaliku huvi seisukohalt midagi juurde. Kas hageja isikuandmete avaldamine täitis ajakirjanduslikku eesmärki või oli selle eesmärgiks üksnes lugejate eeldatava uudishimu rahuldamine? Juhul, kui avalik huvi ja ajakirjanduslik eesmärk hageja artiklis kajastamiseks oli olemas, tuleb hinnata kas isikuandmete töötlemine oli kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Kui vastus eelmisele küsimusele on jaatav, siis tuleb hinnata, kas isikuandmete töötlemisega kaasnes ülemäärane andmesubjekti õiguste ja vabaduste kahjustamine. 2) Artikkel käsitleb Kalana sadama olukorda ning artikli lõigud, mille hageja palus eemaldada ning kus hagejat on mainitud, käsitlevad hoopis nn elamislubade temaatikat. Kalana sadamal ei ole elamislubade teemaga mingit seost. Artikkel ei käsitle hageja seost sadama omandamisega või sellega, kuidas ta nõustas oma firma kaudu jõukaid Vene kodanikke Eesti elamisloa taotlemisel. Artikkel isegi ei maini seda, kas hageja üldse osales Kalana sadama ostmise protsessis. Avaliku arutelu seisukohast on oluline, kas hageja mainimine seoses elamislubade teemaga, öeldes seejuures, et see ei ole artikli teemaga kuidagi seotud, oli avalikust huvist lähtuvalt vajalik ja põhjendatud ning aitas kaasa ühiskondlikule arutelule Kalana sadama olukorra teemal. Hageja hinnangul ei lisanud hageja ning temaga seotud elamislubade teema käsitlemine Kalana sadama olukorda käsitlevale artiklile midagi juurde ega edendanud sellekohast avalikku arutelu. Seega puudus avalik huvi hageja tegevuse artiklis käsitlemiseks. Kui artiklist eemaldada lõigud, mida hageja taotles, ei muutuks artikkel põhiosas üldse. 3) Pärast praeguses asjas toimunud maakohtu istungit ilmus 13. veebruaril 2021 ajalehe Postimees veebiväljaandes uus artikkel Kalana sadamast „Kalana sadama uus omanik väärtustab ainulaadset surfiranda“, mida võib pidada jätkulooks 25. mail 2019 ilmunud praeguses asjas vaidluse all olevale artiklile. Viidatud artikkel näitab ilmekalt, milline
2-19-9372 on asjakohane ja neutraalne käsitlus Kalana sadama teemal. Artiklis mainitakse ka sadama eelmist omanikku ja seda, mida eelmine omanik tegi või tegemata jättis. Maakohtus ei olnud hagejal võimalik nimetatud artiklit esitada, sest see ilmus pärast maakohtu menetlust. Viidatud artikkel on oluline, kuna see tõendab, kuidas on võimalik teemat objektiivselt käsitleda. 4) Maakohus mõistis hageja väidet Eesti ajakirjanduseetika koodeksi p-i 1.4. rikkumise osas valesti. Oluline ei ole see, kas elamislubadega seotud lõigus käsitleti faktilisi asjaolusid täpselt, vaid see, kas Kalana sadama olukorrast kirjutades oli põhjendatud ka elamislubade teema käsitlemine ning kas see ei moonutanud Kalana sadamat puudutavat käsitlust. Lisaks on elamislubade teemat käsitletud artiklis selliselt, et lugejale jääb ekslik mulje nagu oleks elamislubadega seotu olnud mingil kujul seadusevastane ning hageja oli selle tegevusega seotud. Tegelikkuses tegid erinevad komisjonid ja uurimisorganid kindlaks, et sellist seadusvastast tegevust ei olnud. 5) Maakohus on ka ekslikult leidnud, et artikli käsitlus oli neutraalne ning elamislubadega seotud väited sobisid artikli konteksti, kuna seda teemat on ka varem avalikkuses käsitletud ning seega ei saa selline käsitlus hagejale põhjendamatuid kannatusi tekitada. Maakohus jättis seejuures tähelepanuta, et avalikkusel ei olnud mingit vajadust lugeda Kalana sadama olukorda käsitlevast artiklist elamislubade teema kohta. Kostjale pidi olema teda, et hageja ei soovi põhjendamatult enda sidumist elamislubade teemaga, kuna hageja on ka varem sama teemaga seoses kostjale nõudeid esitanud. Seega pidi kostja mõistma, et selle teema kajastamisega põhjustab ta ilmselt hagejale kannatusi. Seega pidi kostja kaaluma, mida annab elamislubade teema toomine artiklisse, arvestades seda, et sellel puudub seos sadamaga, ning milliseid kannatusi ta sellega isikule, kellest ta seoses selle teemaga kirjutab, põhjustab. 6) Maakohus on otsuse p-s 16 leidnud, et Eesti ajakirjanduseetika koodeksit ei ole rikutud, kuna elamislubade teema käib hagejaga praeguseni paratamatult kaasas. Seega on lugejate tavapärasest suurem huvi hageja isiku ja tema tegevuse vastu mõistetav. Selline maakohtu seisukoht on Riigikohtu praktikaga vastuolus (vt RK lahend 2-15-16007, p 16). Riigikohus leidis, et avaliku huvi ülekaalukus tuleb kindlaks teha konkreetse juhu asjaolude põhjal, võrreldes andmete avaldamise kasuks rääkivaid asjaolusid tagajärgedega, mida isikule põhjustatakse, ning isiku andmete avaldamist ei õigusta pelk erahuvi ega sensatsioonijanu. 7) Samuti on arusaamatu maakohtu otsuse p-s 16 tehtud järeldus, et hagejal oli võimalus avaldada, et ta ei soovi oma nime avaldamist vaidlusaluses artiklis, kuid hageja teatas, et teema ei paku talle huvi. Hageja ei ole öelnud, et ei soovi artikliga tutvuda, vaid väljendas, et ei soovi ajakirjanikuga suhelda. 8) Maakohus ei ole põhjendanud otsuses, kas artiklis hageja andmete avaldamisega kahjustati ülemäära hageja õigusi, vaid üksnes nentis, et sellega ei kaasnenud hageja õiguste ülemäärast kahjustamist. Seega on maakohtu otsus selles küsimuses põhjendamata. 9) Maakohus analüüsis otsuses, kas artiklis avaldatud väidetes võib sisalduda ebakohane väärtushinnang ning leidis, et kostja ei ole käsitlenud elamislubade temaatikat vääralt ning hageja mainet kahjustavalt. Hageja selle maakohtu järeldusega ei nõustu. Elamislubade teema käsitlus artiklis on poolik ning eksitav. 2011. a ei olnud veel erinevate uurimiskomisjonide järeldusi sel teemal, mistõttu 2011. a leitigi, et tegemist oli seadusevastase tegevusega, mis on praeguseks ümber lükatud. Elamislubade teema artiklisse toomisega püüti kunstlikult luua konflikti või lugejat eelduslikult huvitavat momenti, mida artiklis muidu ei olnud, kuid mis pidi aitama artiklit eelkõige internetis
2-19-9372 müüa. Sensatsiooni ja artikli üldsusele huvitavamaks muutmise nimel tõsteti hageja elamislubade teema kaudu negatiivsesse konteksti esiteks läbi tema seostamise (pooliku käsitluse vormis) mingi seadusvastasuse kahtlusega tegevusega ja „kummalisuse“ väitega seotult muudeti hageja justkui vastutavaks selle eest, et Kalana sadama omanik ei ole sadamasse investeerinud ja laseb sellel laguneda. Eelnevast järeldub, et artikkel sisaldab hageja kohta ebakohast väärtushinnangut. 10) Kahju hüvitamise eelduste osas jäi hageja oma maakohtu menetluses väljendatud seisukohtade juurde, kuna maakohtu otsuses ei ole neid küsimusi ja eeldusi analüüsitud. Vastustaja seisukoht
6.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja palus jätta hageja uue tõendi vastuvõtmise taotluse rahuldamata, kuna tõend ei oma asjas tähtsust ega tõenda vaidluse all olevat asjaolu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
8.TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus vaidluse lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Maakohus on läbiviinud nõuetekohase eelmenetluse ja arutanud pooltega piisavas mahus nii tõendamiskoormust kui õiguse kohaldamisega seonduvat. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid, mistõttu neid käesolevas otsuses TsMS § 654 lõike 6 järgi ei korrata.
9.Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.Hageja heidab maakohtule ette, et maakohus rikkus otsuse põhjendamise kohustust, jättes analüüsimata, mis oli kostja avaldatud artikli eesmärk. Kolleegium hageja etteheitega ei nõustu.
10.1.Hageja ei ole selgitanud, miks on tema arvates oluline selgeks teha ajakirjandusartikli eesmärk ja kas seda on üldse võimalik määratleda. Hageja etteheidet võib mõista kui väidet, et maakohus jättis analüüsimata IKS § 4 eeldused avaliku huvi osas. Seejuures on hageja seisukohal, et vaidlusalune artikkel räägib ja saab rääkida ainult Kalana sadamast ja sadama olukorrast. Kolleegiumi hinnangul määratleb hageja avalikku huvi liiga kitsalt. Kalana sadama füüsilise amortiseerumise kirjeldamine artiklis ei välista teiste seotud asjaolude käsitlemist. Artiklis toodud viited välismaistele investoritele ja 2011. aasta elamislubade skandaalile annavad aimu, et artikkel käsitleb välisinvesteeringute kaasamise problemaatikat. Täpsemalt võimalust, et välisinvestor võib omandada Eestis vara mitte ellu rakendatava äriplaani jaoks, vaid spekulatiivsetel eesmärkidel, muuhulgas selleks, et omandada Eestis elamisluba. Sellest aspektist on Kalana sadam osa laiemast probleemist, millega hageja on ka Kalana sadamast eraldiseisvalt olnud seotud elamislubade skandaali kaudu. Kuivõrd hageja on seotud nii Kalana sadama kui ka elamislubade skandaali olustikuga, on tema isikule viitamine välisinvesteeringute kaasamist käsitlevas artiklis asjakohane ja annab avalikkusele vajalikku taustateavet Kalana sadamas toimunu suhtes.
10.2.Selle etteheitega seoses on hageja väitnud, et maakohtu põhjendused on vastuolus Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 4. oktoobri 2017. a otsuses tsiviilasjas nr 2-15-16007 p-s 16 toodud seisukohtadega (VK vs AS Ekspress Meedia). Eriliselt tugines hageja juhisele „Nimelt
2-19-9372 ei seostu hageja isikuandmete avaldamine ilmselt artikli sisu ja eesmärgiga, milleks on persoonilugu AK-st ja tema seotusest AS-is Tallinna Sadam toimuvaga. Kuivõrd hagejat artiklis kajastatu ei puuduta, ei ole ka oluline, kas hageja on avalikkusele tuntud või mitte /--/.“ Kolleegium märgib, et maakohus on otsuse p-s 15 selgitanud, et artikli eesmärk ja sellega seonduv avalikkuse huvi ei ole mitte üksnes sadama füüsiline olukord, vaid ka see, kuidas sadam on sellisesse olukorda sattunud ning sellega seonduvalt välisinvestorite temaatika. Maakohus on ka põhjendanud, et nii sadama ajaloo kui välisinvestorite temaatikaga seoses on hageja mainimine põhjendatud. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohtu põhjendused vastuolus Riigikohtu juhistega, sest maakohus leidis, et hageja isikuandmete avaldamine seostub artikli sisu ja eesmärgiga ning põhjendas oma järeldust arusaadavalt.
11.Apellatsioonkaebuses heidab hageja kohtule ette seda, et maakohus ei mõistnud õigesti hageja väiteid ajakirjanduseetika koodeksi p-i 1.4. rikkumise kohta. Kolleegium hageja etteheitega ei nõustu. Maakohus tuvastas üheselt, et kostja ei rikkunud ajakirjanduseetika koodeksist tulenevaid nõudeid. Apellatsioonkaebusest võib aru saada, et hageja väitel oleks kostja pidanud elamislubade temaatikat puudutades kindlasti ka mainima, et uurimisorganid lõpetasid süüteo tunnustel asja uurimise ilma süütegu tuvastamata. Kolleegiumi hinnangul kostjal sellist kohustust ei olnud. Artiklis ei heideta hagejale ette seadusevastast tegevust. Elamislubade temaatika tervikuna kätkeb endas mitmeid kahtlusi ja küsitava moraalse väärtusega tegevust, kuid mitte etteheidet seadusevastases tegevuses. Kostja ei olnud hagejast kirjutades kohustatud hageja mainet „puhtaks pesema“.
12.Seoses hageja etteheitega, et maakohus eksis, leides, et artikkel ei sisalda ebakohaseid väärtushinnanguid, märgib kolleegium järgmist. Maakohus leidis põhjendatult, et väljend „Loo muudab veel kummalisemaks asjaolu, et /---/.“ on lubatud ajakirjanduslik sõnakasutus, mitte halvustav väärtushinnang. Hageja argumentatsioon väljendi halvustava tähenduse kohta on väga üldine ja oletuslik. Kolleegiumi hinnangul viitab kasutatud väljend üksnes sellele, et artikli autori arvates on Kalana sadama halb olukord tähelepanuväärne, sest see on üks näide välisinvestorite temaatikas. Artikkel püstitab hüpoteesi, et Kalana sadam sattus halba seisukorda seetõttu, et selle ostis välisinvestor mitte äriplaani teostamiseks, vaid soovist saada Eestis elamisluba.
13.Kolleegium ei nõustu hageja etteheitega, et maakohus jättis analüüsimata, kas andmesubjekti õiguste riive oli proportsionaalne. Nimetatud hinnang on maakohtu diskretsiooniotsus ning diskretsiooni kujunemine on jälgitav maakohtu otsuse p-s 16. Maakohus leidis lõppjärelduses, et hageja õiguste riive on väike ja selle kaalub üles ajakirjandusvabadus ja avalik huvi puudutatud teema vastu. Muuhulgas ei ole hageja ei maakohtu menetluses ega apellatsioonikohtu istungil täpsemalt esile toonud, mis asjaolusid oleks maakohus pidanud täiendavalt riive hindamisel tuvastama ja analüüsima. Et hageja leiab, et artikkel oli halvustav ja eksitav, on tema arvates õiguste riive suur. Maakohus hageja väidetega ei nõustunud ja hindas hagejast erinevalt ka õiguste riive määra. See, et apellant kohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et kohus ei ole enda järeldusi põhjendanud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
14.TsMS § 162 lg 1 järgi jätab kohus menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda. Et maakohus ei ole menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Merit Helm, Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.