Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

tuvastanud. Ajutine haldur palub määrata halduri tasuks 360 eurot (lisandub käibemaks) ja kulutuste hüvitiseks 20 eurot (lisandub käibemaks) ning hüvitada nimetatud summad riigi vahenditest. Kohus määras 11.02.2021 määrusega raugemise vältimiseks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 1 500 eurot tasumise tähtajaga 22.02.2021 ning avaldas 11.02.2021 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu seisukoht Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.“ Pärandvara hulgas vara puudub ja kohustusi on 989,38 euro ulatuses. Seega ületab kohustuste maht vara mahtu. Ajutine haldur on tuvastanud, et varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katteks, puuduvad selged vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused, samuti ei ole tasutud pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused avalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kooskõlas ajutise halduri aruandega peab kohus maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 01.02.2021, seetõttu lähtub kohus kooskõlas PankrS § 193 lg-ga 5 ajutise halduri tasu osas kuni 31.01.2021 kehtinud pankrotiseaduse regulatsioonist (sh PankrS §-dest 23 ja 65). PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab: „Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.“ PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur palub tasu määrata 4 töötunni eest. Halduri tunnitasu on 90 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Kulud summas 20 eurot (lisandub käibemaks) seisnevad bürookuludes ning kuludes teabenõuete tegemisele. Kohus peab tehtud kulutusi põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ajutise halduri tasuks määrata 360 eurot (lisandub käibemaks) ja kulude hüvitiseks 20 eurot (lisandub käibemaks).

Haldur on taotlenud hüvitada tasu ja kulutuste hüvitis riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 4 sätestab: „Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).“ PankrS § 23 lg 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Kuivõrd vara sisuliselt puudub ja deposiiti ei ole tasutud, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise kokku 380 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, lisandub käibemaks) välja riigi vahenditest. Tasu ja kulutuste hüvitis maksta välja Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.