Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

2-20-132783

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja hageja

kompromissilepingu/võlatunnistus nr 24618054. Hageja omas võlgniku vastu nõuet Elisa poolt väljastatud arve nr. 2016937971, mille alusel kostja võlgnes hagejale 400,02 eurot ja viivised summas 50,49 eurot. Kuna kostja kõnesolevat summat kogu ulatuses tasuda ei suutnud, siis sõlmisid pooled kompromissilepingu/võlatunnistus, millega hageja loobus osaliselt viiviste summas 19,82 euro nõuetest kostja vastu ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega ja kompromiss summas 430,69 eurot (400,02+ 30,67). Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud ning Pooled lugesid lõppenuks lepingu punktis 1.1. kirjeldatud kostja kohustused võlausaldaja ees ning lepingu sõlmimisega tekkis kostjal uus iseseisev kohustus tasuda võlausaldajale lepingus märgitud kompromissisumma. Kostja tasus nõuet summas 145,55 eurot, millest 10 eurot arvestatud lepingu punktis 5.1. kirjeldatud lepingu sõlmimise tasu 10 euro katteks ning 135,55 eurot kompromissisummas sisalduva põhivõla katteks. Seega on kostjal tasumata kompromissisummas sisalduv 264,47 eurot ja 30,67 eurot. Lepingu punkti 3.2. kohaselt nõustus kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma võlausaldajale viivist 0,060% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Hageja on volitanud P 2(4)

2-20-132783 OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja P OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist hagejale teadaolevale kostja aadressile. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 25 eurot. Hageja on arvutanud viivist alates kostja lepingu lõpetamise päevast kuni hagiavalduse esitamiseni (16.06.-2019 – 25.11.2020 – 0,06%, 83,94 eurot) ning nõuab ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist 0,06% põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus kompromissisummas 404,08 eurot s.h põhinõue 264,47 eurot ja enne 24.10.2018 sissenõutavaks muutunud viivised 30,67 eurot, viivised põhinõudelt 264,47 eurot alates 16.06.2019 kuni 25.11.2020 summas 83,94 eurot ja sissenõudekulu 25,00 eurot ning hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 264,47 eurot alates 26.11.2020 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on kostjale saatnud hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kuna kostja tegelik asukoht oli teadmata, toimetati kostjale hagimaterjalid kätte avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust ei esitanud. TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 101 lg 1 p 1, p 3 ja p 6, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 113 lg 1, VÕS § 113-2 lg 1 ja lg 2 p 1 ning TsMS § 367 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 264,47 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 114,61 eurot (30,67+83,94) ja võlgnevuse sissenõudmise kulud 25 eurot, kokku 404,08 eurot ning viivised alates 26. novembrist 2020 kuni põhinõude täitmiseni viivisemäras 0,06 protsenti päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega summas 114,61 eurot mitte enam kui põhinõude ulatuses summas 264,47 eurot. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 100 eurot ja õigusabikulude summas 420 eurot, kokku 520 eurot väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 100 euro riigilõivu osas on hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1, RLS lisa ja TsMS § 147 lg 5 alusel põhjendatud ja vajalik täies ulatuses. Hageja nimetab esindajaga seotud õigusabi kuludeks 420 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 120 eurot käibemaksuga. 3(4)

2-20-132783 Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, nr 3-2-1-92-13, p 14) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, nr 3-2-1-93-13, p 12). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Hageja esindajal on kulunud nõude asjaoludega ja materjalidega tutvumiseks, hagiavalduse ettevalmistamiseks, koostamiseks ja kohtusse edastamiseks kokku 3,5 tundi. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud hageja õigusabikulud summas 420 eurot. Kohus on seisukohal, et käesoleva hagi puhul on tegemist mitmeid kordi kasutatava hagiavalduse vormiga – muudetakse vaid isiku nime, hagi hinda ja lepingu numbrit. Samuti on tegemist vaidlusega, mis ei nõua esindajalt palju aega, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel ega tutvuma ka vastaspoole seisukohtade ja vastuväidetega. Kohus loeb põhjendatuks hageja õigusabi kulud hagiavalduse koostamisele kahe tunni ulatuses, arvestades sinna sisse ka hagi asjaolude väljaselgitamiseks ja hagejaga konsulteerimiseks kulunud aja. Kohus arvestab hageja lepingulise esindaja tunnitasuks 120 eurot koos käibemaksuga. Hageja ei ole käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata. Seega on põhjendatud hageja õigusabi kulud summas 240 eurot (120*2). Kostjalt kuuluvad seega hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulud kokku summas 340 eurot (100+240). Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus mõistab TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. /allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.