Võlaõigus › Töövõtulepingud

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused 1 Osaühing Dynomax esitas 07.08.2019 Harju Maakohtule hagi M T vastu töövõtulepingust tuleneva 11 421 euro saamiseks. 1.1 Hagiavalduse kohaselt oli Harju Maakohtu menetluses M T hagi Dynomax OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ning sõiduauto tagastamiseks (ts asi nr 2-17-8477). Hageja ei võtnud hagi õigeks ja vaidles hagile algusest peale tervikuna vastu, kuna hageja hinnangul ei olnud alust lugeda, et oktoobris 2015 sõlmisid M T ja Dynomax OÜ töövõtulepingu, mille alusel pidi hageja teostama kostjale kuuluvale sõiduautole autotuuningu. Kohus on tulnud järeldusele, et kostja sõlmis töövõtulepingu hagejaga kui juriidilise isikuga. 1.2 Kuna hageja on kandnud töövõtulepingu täitmisega seotud kulud, siis on hagejal õigus nõuda töövõtutasu, mis on jäänud kostja poolt tasumata. 1.3 Kostja on pöördunud hageja poole sooviga muuta oma sõiduki võimsust, s.o võrreldes nominaalvõimsusega pidi VW mootori võimsus tõusma 4 korda. Antud ümberehitusprojekti tuleb eelkõige käsitleda tellimus-eritööna, ning mitte käsitleda tavaremondina või tavahooldustööna. Pooled leppsid kokku, et 4 500 eurot eest paigaldab hageja mootor sõidukisse, kuid selleks, et osaleda võistlustel tuli tellida lisadetaile. Kostjale kuuluvasse sõidukisse oligi töövõtu tulemusena paigaldatud kokkulepitud mootor. Töö vastab lepingutingimustele ja kokkulepitule, sest kostja soovis uue mootori paigaldamist. Ka ei esine alust VÕS § 641 lg 2 kohaldamiseks. Mootori seadistamiseks, selleks, et mootor käivituks ja töötaks nii, nagu seda vajab tellija, tuli tellida lisadetailid. Hageja on nõutud detailid tellinud omal kulul, kuna kostja ei soovinud sellest osa võtta. Kostja ei ole siiani teatanud hagejale töö lepingutingimustele mittevastavusest. Lepingust taganemine ei vabasta kostjat kohustusest tasuda juba tehtud töö eest. Samuti töövõtulepingust taganemine ei vabasta kostjat kohustusest tasuda ostetud mootori eest, mis on paigaldatud kostja autosse. 1.4 Kuna mootor on paigaldatud juba aastas 2017, siis ei saa väita, et töövõtt on jäänud täies ulatuses täitmata. Seda isegi olukorras, kus hageja väidetavalt hilines töövõtulepingust tuleneva kohustuse täitmisega. 1.5 Hageja leiab, et tasunõue on muutunud sissenõutavaks, kuivõrd tõendatud on mootori paigaldamine. Kostja on tasunud ettemaksuna 4 600 eurot. Kuid töövõtu lõplik maksumus on ettearvamatu mahu tõttu oluliselt suurenenud. Seega vajab töövõtu kogu maksumus lõplikku tuvastamist. Tööde maht hõlmas mootori hankimist, paigaldamist ja seadistamist. Mootor oli soetatud ja mootori maksumus moodustas 3 500 eurot. Mootor tuli paigaldada ja seadistada. Selleks oli vaja tellida detaile ja varuosi, kuna tegemist on erinevate sõidukitega (kostjal on Volkswagen, mootor aga on võetud Audi’st). 1.6 Ei ole vaidlust, et hageja tegi 20.10.2015 saadetud sõnumis kostjale ettepaneku paigaldada hageja sõidukile uus mootor koos turbiiniga, uus väljalaskekollektor, pump, häälestus stendil, kõik liitmikud ja andurid. Hageja nimetas eelviidatud tööde hinnaks kokku 4 500 eurot. Kuid tööde teostamisel selgus, et on vaja veel detaile, et töövõtt oleks korrapäraselt lõpuni tehtud. Töövõtulepingu korrapäraseks täitmiseks oli hageja sunnitud tellima lisa detailid kogumaksumusega 3 313 eurot. 1.7 Lisaks mootorile, mille maksumus on 3 500 eurot ning lisadetailidele maksumusega 3 313 eurot, oli kostjale kuuluvasse sõidukisse paigaldatud: turbo, kollektor, klapp (Turbokit komplekt 500hp) maksumusega 1 440 eurot pluss käibemaks; alumiinium interkuuler,

silikoontoru, alumiiniumtoru (Intercooler’ kit - komplekt) maksumusega 720 eurot pluss käibemaks. 1.8 Samuti on mootori paigaldamine võtnud aega rohkem, kui oli ette planeeritud esmase hinnapakkumise tegemisel. Hageja hindab töövõtu täitmisele kulutatud aja väärtust summas 1 680 eurot pluss käibemaks. Hageja on kulutanud mootori paigaldamisele ja seadistamisele kokku 56 tundi. Üks töötund maksab hagejal 30 eurot pluss käibemaks. 1.9 Lähtudes eelpool esitatud andmetest saab hageja väita, et hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingu alusel kokku töövõtu maksumus moodustab 11 421 eurot. 2 Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt riigilõiv summas 300 eurot ja esindajakulu summas 2 135 eurot. Kostja vastuväited ja põhjendused 3 Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. 3.1 Kostja leiab, et hageja on esitanud hagi, mille ese ja alus on samad, mis olid arutluse all samade poolte vahel varasemas tsiviilasjas nr 2-17-8477 ja mille kohta Harju Maakohtu 12.03.2018 tehtud otsus jõustus 05.08.2019. Käesolevas hagiavalduses esitatud töövõtu tasu nõue on identne tsiviilasjas nr 2-17-8477 lahendatud töövõtu tasu tagastamise nõudega. Seetõttu taotleb kostja lõpetada asja 2-19-11792 menetlus otsust tegemata TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel. 3.2 Tsiviilasja nr 2-17-8477 lahendamisel on tuvastatud järgmised käesoleva hagi lahendamisel tähtsust omavad asjaolud. Oktoobris 2015 leppisid pooled kokku, et hageja kohustub töövõtulepinguga paigaldama kostja sõidukile uue mootori koos turbiiniga, uue väljalaskekollektori, pumba, häälestama stendi, kõik liimikud ja andurid. Hageja kohustus tegema kõik eelviidatud tööd 1,5-2 kuu jooksul alates kokkuleppe sõlmimisest, mis toimus 20.10.2015. Seega pidi hageja lepingust tulenevad kohustused täitma hiljemalt 20.12.2015. Kostja kohustus omakorda hagejale tasuma 4 500 eurot, millele lisandus 22.04.2016 100 eurot täiendava varuosa eest. Kostja on hagejale tasunud 4 600 eurot. 20.10.2015 sõnumivahetusest nähtub selgelt poolte kokkuleppe töövõtu siduvas hinnas ehk et 4 500 euro eest tehakse kogu töö valmis. 3.3 Kostja märgib, et hagiavalduses toodud töövõtu tasu suurus ei oleks põhjendatud ka siis, kui hageja oleks tõendanud kokkuleppe saavutamist mittesiduvas eelarves. Hageja ei väida hagiavalduses (ega esita ka väidet kinnitavaid tõendeid), et hageja oleks eelarve ületamisest kostjale teatanud. Kostja märgib, et ka tsiviilasja nr 2-17-8477 menetlemisel pole hageja „lisakulutuste“ tegemisest kostjat ega kohut teavitanud. Hageja poolt toodud väidetavate kulude suurus on tõendamata. Hageja toodud detailide nimekirjadest ei nähtu seost poolte vahel sõlmitud töövõtulepinguga. Hageja väitis tsiviilasja nr 2-17-8477 menetluses, et hageja ei ole mootorit omandanud, vaid mootor on M Zi oma. 3.4 Hageja kokkulepitud kuupäevaks (20.12.2015) oma kohustusi ei täinud ning täiendatud omadustega autot kostjale ei tagastanud. Hageja taotles kostjalt pidevalt tähtaja pikendamist ning kostja andis hagejale uusi võimalusi lepingu täitmiseks kuni 2016. aasta septembrini. Seejärel andis kostja hagejale 23.02.2017 avalduses viimase täiendava tähtaja tööde teostamiseks kuni 13.03.2017. Hageja ei täitnud vaatamata kostja poolt korduvalt antud täiendavatele tähtaegadele ka 13.03.2017 seisuga hagejale töövõtulepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu hageja pani toime olulise lepingurikkumise VÕS § 116 lg 2 p 5 mõttes. 3.5 Kuna hageja ei ole täitnud töövõtulepingust tulenevaid kohustusi on kostja lepingust taganenud. Kostja on edastanud hagejale 15.03.2017 avalduse töövõtulepingust taganemiseks ning puudub vaidlus asjaolus, et hageja on taganemisavalduse kätte saanud. Seega on taganemise formaalsed eeldused täidetud. 3.6 Kuna jõustunud kohtuotsustega on tuvastatud, et hageja ei ole kostjale töövõtulepingu esemeks olevaid töid üle andnud, siis ei ole hageja töövõtu tasu nõue muutunud sissenõutavaks. 3.7 Kostja selgitab, et tellija ei saa töö lepingutingimustele mittevastavusest teada saada enne kui töö on temale üle antud. Käesoleval juhtumil on jõustunud kohtuotsustega tuvastatud,

et hageja ei ole kostjale töövõtulepingu esemeks olevaid töid üle andnud. Jõustunud kohtuotsustega on tuvastatud samuti, et tööde üle andmata jätmise tõttu on kostja töövõtulepingust kehtivalt taganenud. 3.8 Seda, mida hageja pidi töövõtulepingu alusel tegema, samuti töövõtu ulatus, on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-17-8477 (vt Harju Maakohtu 12.03.2018 otsuse p 28). Seda, mida hageja on tegelikult teinud, ei oma vaidluse lahendamise seisukohalt tähendust. Töövõtulepingu esemeks oli spetsiifilise tulemuse saavutamine, s.o hageja auto sõiduomaduste parandamine. Tellitud tööd ei saanud täita osaliselt ning kostjal ei olnud tööde osalise täitmise vastu huvi.

Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ja välja mõista hagejalt esindajakulu summas 2 079 eurot. Samuti palub kostja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohtu seisukoht ja põhjendused 5 Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi rahuldamisele ei kuulu.

Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et Harju Maakohtu menetluses oli M T (siinses menetluses kostja) hagi Dynomax OÜ (siinses menetluses hageja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ning sõiduauto tagastamiseks (asi nr 2-17-8477). Otsus selles asjas on jõustunud 05. augustil 2019. Poolte vahel on erimeelsus selle üle, milline on selle otsuse mõju käesoleva asja menetlemisel, s.t. kas tegemist on sama nõudega samal alusel samade poolte vahel. Kohus leiab, et vastus sellele küsimusele on eitav.

6.1 TsMS § 428 lg 1 p 2 kohaselt kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend. Kuigi asjas nr 2-17-8477 oli tegemist samade pooltega, ei ole käesolevas asjas siiski tegemist sama esemega samal alusel. 6.2 Asjas 2-17-8477 oli hagi esemeks M T nõue mõista Dynomax OÜ-lt välja 4 600 eurot ning kohustada Dynomax OÜ tagastama M T valdusse sõiduauto Volkswagen Golf (registreerimismärgiga nr x) sellises seisundis nagu M.T selle Dynomax OÜ-le üle andis, lisaks viivise nõue. Hagi aluseks olid järgmised asjaolud: i) oktoobris 2015 sõlmisid hageja ja kostja töövõtulepingu, mille alusel pidi Dynomax OÜ teostama M.Tle kuuluvale sõiduautole autotuuningu, M.T aga pidi maksma kogu sõiduautole tehtava töö eest (koos materjalidega) 4 600 eurot (hind sisaldas ka paigaldatavat tuuningmootorit koos käigukastiga); ii) töö üleandmine pidi toimuma 2016. aasta jaanuari keskel; iii) töövõtulepinguga ettenähtud tööde teostamise eesmärgil viis M.T sõiduauto Volkswagen Golf (registreerimismärgiga nr x) Dynomax OÜ töökotta, mis asus aadressil x; iv) M.T täitis oma kohustused nõuetekohaselt, kandes perioodil 27.10.2015 – 07.05.2016 Dynomax OÜ-le 4 600 eurot; v) seisuga 13.03.2017 ei olnud Dynomax OÜ poolt kokkulepitud töö tehtud, seega taganes M.T poolte vahel sõlmitud lepingust 14.03.2017, mistõttu tuli Dynomax OÜ-l VÕS 189 lg-st 1 tulenevalt M.Tle sõiduauto tagastada selliselt, nagu M.T sõiduki Dynomax OÜ-le andis ning tagastada tasutud 4 600 eurot, mis M.T tasus lepinguga võetud kohustuste täitmiseks. 6.3 Käesolevas asjas on hagi esemeks Dynomax OÜ nõue M.T vastu töövõtulepingust tuleneva kokkulepitud tasu 11 421 eurot väljamõistmiseks. Hagi aluseks on järgmised asjaolud: i) oktoobris 2015 sõlmisid hageja ja kostja töövõtulepingu, mille alusel pidi Dynomax OÜ teostama M.Tle kuuluvale sõiduautole nö. tuuningu maksumusega 11 421 eurot. ii) Hageja väidab, et töövõtt on täielikult täidetud enne 14.03.2017 ja tasu nõue on muutunud sissenõutavaks enne seda, kui kostja (tellija) töövõtulepingust taganes.

Kostja ei ole töö kvaliteedi osas esitanud mitte ühtegi etteheidet. Kostja kohustus tasuda ostetud ja paigaldatud mootori ning tehtud tööde eest ei kao lepingust taganemisel, kuna see kohustus on tekkinud enne lepingust taganemist. 6.4 Eeltoodust nähtub, et käesolevas tsiviilasja hagiavalduse ese ja alus ei ole samad, mis asjas 2-17-8477. Olemuslikult on käesolevas asjas esitatud nõue, mis asjas 2-17-8477 oleks võinud olla esitatud vastuhagina. Samas hageja ei olnud kohustatud esitama oma nõuet vastuhagina eelmises menetluses, vaid võis selle esitada eraldi tsiviilasjas. Seega puudub alus lõpetada menetlus otsust tegemata TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel.

Siiski ei ole asjas nr 2-17-8477 tehtud jõustunud kohtuotsus käesolevas asjas tähendusetu. TsMS § 457 lg 1 järgi on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigikohus on nimetatud sätte kohaldamise osas märkinud: „Harju Maakohus tuvastas tsiviilasjas nr 2-07-41185, et kostja IV taganes aktsiate müügilepingust põhjendatult. Nimetatud asjaolu tõttu rahuldas maakohus kostja IV hageja vastu esitatud tuvastushagi, milles kostja IV oli palunud tuvastada, et ta ei pea täitma aktsiate müügilepingut (maakohus tuvastas, et kostjal IV on õigus jätta hagejale tasumata müügihinna teine osamakse 11 000 000 krooni). Kuigi maakohus ei andnud eelviidatud otsuse resolutsioonis hinnangut aktsiate müügilepingust taganemise kehtivusele, tuvastas maakohus selle asjaolu kohtuotsuse põhjendustes. Kuna aktsiate müügilepingust taganemise kehtivus oli kostja IV tuvastushagi rahuldamiseks materiaalõiguse järgi oluline asjaolu, ei saa samad pooled selle asjaolu üle enam TsMS § 457 lg 1 järgi teises kohtumenetluses vaielda.“ (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 04.01.2012 otsus asjas nr 3-21-129-11 p 14).

7.1 Harju Maakohus tegi asjas nr 2-17-8477 otsuse, millega: 1) Rahuldas M T hagi Dynomax OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ning sõiduauto tagastamiseks. 2) Mõistis Dynomax OÜ-lt välja võlgnevus 4 600 eurot M T kasuks. 3) Mõistis Dynomax OÜ-lt välja viivise perioodil 14.03.2017 kuni 12.03.2018 summas 366,99 eurot M T kasuks. 4) Mõistis Dynomax OÜ-lt välja viivise põhinõudelt, s.o 4 600 eurolt alates 13.03.2018 kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras M T kasuks. 5) Mõistis Dynomax OÜ-lt välja sõiduauto Volkswagen Golf (reg nr x) valduse M T kasuks sellises seisundis, nagu M T sõiduauto Dynomax OÜ-le üle andis. Nimetatud otsus on jõustunud 05.08.2019. 7.2 Tulenevalt TsMS § 457 lg 1 on lisaks otsuse resolutsioonile pooltele käesolevas asjas siduvad ka hagi rahuldamise aluseks olnud asjaolud. Kohus leiab, et tulenevalt nimetatud otsuse resolutsioonist on käesolevas asjas pooltele siduvalt tuvastatud, et kostja on 14.03.2017 kehtivalt taganenud pooltevahelisest töövõtulepingust kostjale kuuluva sõiduauto mootori modifitseerimiseks, kuna hageja rikkus töövõtulepingut oluliselt ja ei täitnud sellest tulenevaid enda kohustusi ning ei andnud kokkulepitud ega täiendavaks tähtajaks tööd kostjale üle (tsiviilasja nr 2-17-8477 otsuse pp 28-32, t lk 49 ja pöördel). Hageja seisukoht, et selles menetluses jäi tuvastamata, mis ulatuses oli töö tehtud ja kas on töövõtjal õigus tehtud töö eest tasu saamisele (vähemalt müüdud ja paigaldatud mootori eest), on asjakohatu. VÕS § 188 lg 2 alusel vabastas taganemine kostja kohustusest maksta töövõtulepingu alusel hagejale tasu. Alates taganemisest reguleerib pooltevahelisi suhteid VÕS tagasitäitmist puudutavad sätted (VÕS § 188 lg 2 teine lause, §-d 189-191), mitte töövõtulepingu sätted.

7.3 Hageja on käesolevas menetluses esitanud kostja vastu tasu nõude tulenevalt samast töövõtulepingust, millest kostja on kehtivalt taganenud. Kohus leiab, et tulenevalt TsMS § 457 lg 1 sätestatud jõustunud kohtuotsuse kohustuslikkusest ei ole hagejal käesolevas menetluses võimalik uuesti avada vaidlust küsimuses, et tegelikult olid tööd tehtud juba enne 14.03.2017, nagu hageja on väitnud 13.01.2021 menetlusdokumendi punktis 12 (t lk 114). Seega tuleb sellesisulised hageja seisukohad ja põhjendused jätta tähelepanuta. Kohus lähtub käesolevas asjas tsiviilasjas nr 2-17-8477 pooltele kohustuslikult tuvastatud asjaolust, et seisuga 14.03.2017 ei olnud kokkulepitud töö tehtud, tegemist oli hagejapoolse olulise lepingurikkumisega, mistõttu oli kostja õigustatud töövõtulepingust taganema. Taganemine on kehtiv. Seega on jõustunud kohtuotsusega sisuliselt tuvastatud, et hageja ei teinud tööd valmis ega andnud kostjale üle, mistõttu ei ole täidetud ei VÕS § 637 lg 3 ega lg 4 sätestatud eeldus hageja tasu sissenõutavaks muutumiseks. Lisaks eeltoodule puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et hageja ei ole sõiduautot senini kostjale üle andnud. Kostja ei ole seetõttu saanud võimalustki tööd üle vaadata, mistõttu tulenevalt VÕS § 637 lg 5 järgi ei pea kostja töö eest ka tasuma. 7.4 Eeltoodu alusel on hagi lahendamise seisukohalt asjakohatud ka hageja 13.01.2021 menetlusdokumendis esitatud taotlused nimetatu tõendamiseks üle kuulata tunnistaja A K ja vande all hageja juhatuse liige M Z. Kuna jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et kostja poolt töövõtulepingust taganemine hagejapoolsete kohustuste täitmata jätmise tõttu on kehtiv, siis ei saa käesolevas asjas hageja hakata tunnistaja ütlustega või poole seletusega tõendama, et tegelikult olid kohustused siiski täidetud. Seetõttu ei ole sellel tõendil asjas tähtsust. Kohus jätab need taotlused rahuldamata. Kohus märgib, et kostja ei ole nõustunud hageja juhatuse liikme vande all ülekuulamisega (t lk 121 pöördel), mistõttu kohus TsMS § 268 alusel ka sel põhjusel seda taotlust ei rahulda. 7.4.1 02.12.2020 kohtuistungil nõustus hageja esindaja menetluse jätkamisega kirjalikus menetluses, mistõttu määras kohus protokollilise määrusega, et alates 02.12.2020 menetletakse hagi kirjalikus menetluses (t lk 108, 00:24:27). TsMS § 403 lg 2 kohaselt võivad pooled oma nõusoleku kirjalikuks menetluseks tagasi võtta üksnes menetlusliku olukorra olulisel muutumisel. Hageja on 13.01.2021 menetlusdokumendis põhjendanud oma nõusoleku tagasivõtmist asjaoluga, et talle selgus, et selgus, et tal ei ole võimalik tõendada kõik asjaolud dokumentaalsete tõenditega. Kohus leiab, et tegemist ei ole menetlusliku olukorra olulise muutumisega ning seetõttu ei ole hagejapoolne kirjaliku menetluse nõusolekust loobumine lubatav. TsMS § 403 lg 2 ei saa tõlgendada selliselt, et poole meelemuutus tõendamise küsimustes võiks olla menetlusliku olukorra oluline muutus ja aluseks kirjaliku menetluse tühistamiseks. Kui pool saaks ise esile kutsuda või oma käitumisega põhjustada menetlusliku olukorra olulise muutumise TsMS § 403 lg 2 tähenduses, muutuks nõusoleku tagasivõtmise võimalused sisuliselt piiramatuks ning säte ise sisutühjaks. Seetõttu ei nõustu kohus hageja poolt kirjaliku menetluse nõusoleku tagasivõtmisega ja taotlusega korraldada asjas kohtuistung. 7.5 Seega asub kohus seisukohale, et hageja nõue töövõtulepingust tuleneva tasu saamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et hageja poolt ei olnud tööd seisuga 14.03.2017 tehtud ning kostjal oli õigus lepingust taganeda. Seega alates nimetatud kuupäevast ei eksisteeri töövõtulepingut, mille alusel saaks hagejal tekkida kostja vastu tasu nõue tehtud töö eest. VÕS § 188 lg 2 kohaselt vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest.

Ehkki hageja kinnitas 02.12.2020 istungil, et ta ei ole esitanud nõuet tagasitäitmist puudutavate sätete alusel, vaid töövõtulepingu regulatsioonist tulenevalt (t lk 108, 00:16:03), kontrollib kohus, kas hageja nõue kuuluks rahuldamisele VÕS §§ 189-191 alusel või muul alusel.

8.1 Esmalt märgib kohus, et hageja nõude osas ei kuulu kohaldamisele iseenesest VÕS § 1028 alusetu rikastumise sätted, nagu hageja on viidanud 02.12.2020 istungil (t lk 108, 00:16:30). VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja järgi saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kui sooritus tehakse lepingu alusel, saab selle õiguslik alus puududa esmajoones vaid juhul, kui leping on tühine, ja ära langeda, kui leping on tühistatud. Ka lepingu lõppemine, olgu kokkuleppel või tähtaja möödumise tõttu või ka taganemise või ülesütlemisega, ei võta tehtud soorituselt õiguslikku alust ega anna põhjust kohaldada alusetu rikastumise väljanõudmise sätteid (vt ka VÕS § 188 lg 2 teine lause, §-d 189-191, § 196 lg 4) (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20.06.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-17-280, p 18). 8.2 Hageja nõude aluseks võiks teoreetiliselt olla VÕS § 191 lg 2. 8.2.1 Samas näeb tsiviilasjas nr 2-17-8477 tehtud pooltele kohustuslik otsus ette, et hageja peab tagastama kostjale sõiduauto Volkswagen Golf (reg nr x) valduse sellises seisundis, nagu M T sõiduauto Dynomax OÜ-le üle andis. Sisuliselt tähendaks VÕS § 191 lg 2 kohaldamine käesolevas asjas seega tsiviilasjas nr 2-17-8477 tehtud otsuse ümbervaatamist, mis aga tulenevalt TsMS § 457 lg 1 lubatud ei ole. Seda ei muuda ka asjaolu, et Dynomax OÜ eelmises menetluse vastavat vastuväidet ei esitanud. Kuigi Dynomax OÜ vaidles siis vastu töövõtulepingu sõlmimise faktile, pidanuks Dynomax OÜ siiski arvestama, et kohus võib tuvastada poolte vahel töövõtulepingu sõlmimise ning rahuldada ka M.T nõude sõiduauto tagastamiseks üleantud seisundis. Seega pidanuks Dynomax OÜ esitama siis vähemalt alternatiivse positsioonina ka vastuväite, et juhul, kui sõiduauto tuleb tagastada, peab arvestama tehtud kulutusi ja kostja võimalikku alusetut rikastumist. Kuna Dynomax seda eelmises menetluses ei teinud ja kohus M.T hagi rahuldas eelosutatud viisil, siis ei saa kohus seda vaidlust käesolevas menetluses uuesti lahendama asuda. VÕS § 1042 lg 2 p 1 pealegi välistab kulutuste hüvitamise nõude, kui teine pool nõuab parenduste eemaldamist. Antud juhul sisuliselt ongi M.T seda teinud (nõudnud sõiduauto tagastamist üleantud seisundis ehk võimalike parenduste eemaldamist) ning kohus on selle nõude asjas nr 2-17-8477 rahuldanud. 8.2.2 VÕS § 191 lg 2 kohaldamiseks peaks hageja lisaks ka tõendama, et ta on enda väidetud kulutused kostja sõiduautole teinud. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et ta on teinud kostja sõiduautole oma menetlusdokumendis nimetatud töid, paigaldanud seadmeid ja teinud kulutusi väärtuses 11 421 eurot. Hageja on esitanud tööde täieliku teostamise tõendina fotod kostja sõidukile väidetavalt paigaldatud mootorist (t lk 5-6) ja nimekirja väidetavalt paigaldatud detailidest (t lk 7-8). Nimetatud tõendid ei tõenda, et need on tegelikult ka kostja sõiduautole paigaldatud või et nende paigaldamine on lõpuni teostatud selliselt, et sõiduautot on võimalik kasutada. Samuti ei tõenda need paigaldatud asjade väärtust. Samuti ei tõenda need, et tööd oleks kostjale üle antud ja kostja need üle vaadanud ja need aktsepteerinud. Kokkuvõtvalt ei tõenda hageja esitatud tõendid, et ta oleks teinud sõiduautole kulutusi ega nende suurust või et kostja oleks tehtud kulutuste võrra alusetult rikastunud.

Kohus leiab, et hageja nõue ei kuulu rahuldamisele ka ühelgi muul õiguslikul alusel.

10 Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. 11 Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

12 TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 11 421 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 13 TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. 14 TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 15 TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 16 Kostja palub hagejalt välja mõista õigusabikulud summas 2 079 eurot (sisaldab käibemaksu 20%). 17 Kostja lepinguliseks esindajaks tsiviilasjas nr 2-19-11792 on advokaat Aleksei Vassiljev, kes tegutseb Vladimir Sadekov advokaadibüroo OÜ kaudu. Advokaadibüroo tunnihind on 110 eurot/tund, millele lisandub käibemaks 20%. Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 110 eurot (ilma käibemaksuta) ehk 132 eurot koos käibemaksuga on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse, võttes arvesse, et hageja esindaja omab kõrget erialast kvalifikatsiooni. 18 Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt osutas lepinguline esindaja õigusabi kokku 15,75 tundi järgmiselt: -

tsiviilasja nr 2-19-11792 kohtumaterjalidega tutvumine ja analüüs – 5 t; 23.12.2019 menetlusdokumendi koostamine ja esitamine kohtule – 2,5 t; 02.12.2020 kohtuistungiks ettevalmistamine – 2, 25 t; 02.12.2020 kohtuistung – 0,5 t. 22.01.2021 menetlusdokumendi koostamine ja esitamine kohtule - 5,5 t;

19 Kohus leiab, et kostja taotlus on põhjendatud osaliselt. Arvestades, et enamik poolte väiteid ja põhjendusi on leidnud käsitlemist juba menetluses nr 2-17-8477, siis leiab kohus, et täielikult vajalik ja põhjendatud ei ole aeg 5 t käesoleva tsiviilasja materjalidega tutvumisele. See aeg võiks jääda 2 t piiresse. Arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust on ülejäänud toiminguteks kulunud aeg kohtu hinnangul olnud põhjendatud. Kohus leiab, et menetluskulu, mis teiselt poolelt väljamõistmisele kuulub on 12,75 tunni eest ehk 1 683 eurot koos käibemaksuga. 20 Kostja nõuab menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Kooskõlas Riigikohtu praktikaga on menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eeldus poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (RKTKo 3-2-1-65-13 p 16). Tulenevalt

asjaolust, et kostja on eraisik ja kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane ega saa tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada, tuleb menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga. 21 TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesoleval juhul taotleb kostja menetluskuludelt viivise väljamõistmist, seega tuleb hagejalt välja mõista viivis menetluskulult VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni. 22 TsMS §178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.