Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Menetluskulude kindlaksmääramine Määrata ajutise halduri tasu summas 425 (nelisada kakskümmend viis eurot) eurot, millele lisandub käibemaks 85 eurot, kokku 510 eurot.

Määrus saata võlgnikule, võlgniku endisele juhatuse liikmele Sxxxx Txxxxxxxx ja ajutisele haldurile. P.10 märgitud väljamakse tegemiseks saata määrus Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, Tartu) Tartu maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Määruse peale ajutise halduri tasu hüvitamise osas võib ka ajutine haldur esitada määruskaebuse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

OÜ Puhastusmeeskond esitas 16.10.2020. a kohtule avalduse tema enda pankroti väljakuulutamiseks. Võlgniku pankrotiavalduse kohaselt tekkisid tal esimesed makseprobleemid aastal 2018, mil teeniti 37 320 eurot kahjumit. Kahjum kaeti varasemate perioodide kasumi arvelt. 2020. tekkinud tervisekriis viis võlgniku seisu, millest juhatus väljapääsu ei näinud. Mitmed kliendid peatasid oma tegevuse ja teenuse osutamine muutus võimatuks. Praeguse juhatuse ülesandeks on võlgniku lõpetamine. Juhatus on tuvastanud, et võlgnikul puuduvad varad, kuid tasumata on võlad. Majandustegevus on lõppenud. Võlgniku juhatus kinnitab, et võlgniku maksejõuetus on püsiv ja palub välja kuulutada OÜ Puhastusmeeskond pankroti. Avaldusele on lisatud varade ja võlgade nimekiri, seletuskiri maksejõuetuse põhjuste kohta. Varade ja võlgade nimekirjast nähtub, et võlgnikul on vara 0 euro väärtuses, võlgasid 14 võlausaldaja ees 32 850,48 euro väärtuses. Kohus määrusega 30.10.2020 määras Osaühing Puhastusmeeskond pankrotimenetluse raugemise vältimiseks maksta pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina 1200 eurot hiljemalt 20. novembriks 2020. a. Kohtule ei ole laekumiste kohta andmeid esitatud.

Määrusega 28.12.2020 Vallandi.

nimetas kohus OÜ Puhastusmeeskond pankrotihalduriks Einar

Ajutine pankrotihaldur esitas 18.01.2021 kohtule aruande koos lisadega. Aruandest nähtub kokkuvõtlikult järgmine. Võlgniku üldandmed. Võlgnikettevõte on asutatud 08.09.2016. Asutamisest kuni 03.09.2020 oli võlgniku ainuosanik ja juhataja Sxxxx Txxxxxx, alates 03.09.2020 on ainuosanik Arting Consult OÜ ja juhataja Hxxxxx Txxxx. Lisaks Sxxxx Txxxxxxxx töötas ettevõttes lühiajaliselt küllalt palju töölisi, viimane tööleping lõpetati 02.09.2020. Võlgniku käive on olnud aastatel 2017-2020 kogusummas 525 950 eurot, aastal 20176 153 202 eurot, aastal 2020 42 588 eurot. Majandustegevuse tulem on olnud aastal 2020 – 30 653 eurot, omakapital – 27 825 eurot. Võlgnik tegeles peamiselt ehitusjärgse puhastusteenuse osutamisega Soomes, Rootsis ja Eestis. Võlgniku tulud aastal 2019 olid näiteks 205 639,29 eurot, aastal 2020 42 687,95 eurot. Võlgniku raamatupidamise ja aruandluse korraldus. Võlgnik on koostanud ja esitanud äriregistrile 2017. ja 2018.majandusaasta tegevust kajastavad aruanded. Aasta 2019 aruanne esitati ajutisele haldurile pankrotiavalduse menetluses ja esitati ka 2020 .a tegevust kokku võttev bilanss ja kasumiaruanne. Raamatupidamisarvestust on peetud nii, et selle abil on võimalik saada ülevaade võlgniku tegevuse sisust, mahust ja tulemist. Suuremad puudujäägid on töötajate kohta esitatud andmetes, s.h. suhete kohta võlgniku endiste töötajatega. Kui raamatupidamisarvestuse kohaselt ei ole võlgnikul võlgu töövõtjate ees, siis töötajad on esitanud ajutisele haldurile juba mitu avaldust maksete saamiseks tulenevalt töösuhetest võlgnikuga. Neid peab edaspidi kontrollima. Võlgniku vara. Võlgniku koostatud viimase bilansi kohaselt ei ole võlgnikul vara ja ka muudest andmetest ei ole saanud ajutine haldur teavet, et võlgnikul oleks asju või varalisi õigusi, mille arvel saaks täita võlgniku seni täitmata kohustusi. Varana saaks käsitada võlgniku õigust kasutada LHV Pank AS kui liisinguandja ja võlgniku kui liisinguvõtja vahel 28.07.2017 sõlmitud kasutusrendilepingust nr. 141859 tulenevat õigust kasutada AS-le LHV Pank kuuluvat mahtuniversaali(reg.märk xxxxxxx). Samast liisingulepingust tulenevad võlgnikule ka kohustused, mida ta täita ei suuda. Praegu on sissenõutavaks muutunud kohustus selle võlausaldaja ees 431,05 eurot ja edaspidiselt 11 820,21 eurot. 08.01.2021 hindamisakti järgi on sõiduki turuväärtus koos käibemaksuga umbes 14000 eurot. Ajutisele haldurile on teada, et võlgniku juhataja väitel leidub isik, kes on nõus võtma üle sellest liisinglepingust tulenevad kohustused. Ajutise halduri hinnangul on otstarbekas sõiduk kas võõrandada, et saadu arvelt tasuda kohustused liisinguandja ees, või anda kapitalirendilepingust tulenevad õigusedkohustused üle mule isikule. Ajutine haldur peab ebatõenäoliseks, et sellest liisinglepingust laekuva arvel oleks võimalik vähendada võlgniku kohustusi muude võlausaldajate ees. Sõiduk on jätkuvalt võlgniku eelmise juhatuse liikme Sxxxx Txxxxxx valduses ja kasutuses. S.Txxxxxx on tasunud kasutusrendilepingust tulenevaid makseid liisinguandjale perioodi September 2020 kuni jaanuar 2021 eest. Kuna sõiduk on jätkuvalt võlgniku eelmise juhatuse liikme Sxxxx Txxxxxxxvalduses ja kasutuses ja kes saab sõiduki kasutamisest kasu, on tõenäoliselt põhjendamatu Sxxxx Txxxxxx kui võlausaldaja nõue võlgniku vastu 1372,71 euro uatuses, s.t. kasutusrendilepingu alusel tasutud maksete ulatuses. Võlgniku võlad.

Viimane raamnatupidamisbilanss kajastab võlgniku kohustusi järgmiselt: 1) Lühiajaline laen OÜ Metsataim ees 1700 eurot; 2) Võlad hankijatele kokku 10 176,91 eurot; 3) Maksuvõlad kokku 15 638,95 eurot; 4) Muud viitvõlad (Sxxxx Txxxxxxxx) 308,84 eurot. Kokku kohustused 27 824,70 eurot. Ajutine haldur on teinud kindlaks (nähtub ka pankrotiavaldusest), et kõik võlad ei ole raamatupidamisaruandluses kajastatud. Nii on esitanud võlgniku endised töötajad võlgniku vastu erinevaid töösuhtest tulenevaid nõudeid (M.Txxxxxxxxxx, P.Vxxxxxxx), töötajate kasuks on võlgnikult välja mõistetud summasid Töövaidluskomisjoni otsusega (I.Axxxx), kohtuliku kompromissiga (M.Hxxxxxxxxx). Eesti Töötukassa on esitanud võlgniku vastu tagasinõudeid (I.Axxxx eest, J.Kxxxxxxxx, M.Txxxxxxxxxx eest). Seoses võlgniku vastu esitatud täitemenetlustega on nõuded esitatud kohtutäiturite poolt kohtutäituri tasu saamiseks. Kõiki selliseid nõudeid ja asjaolusid arvesse võttes on ajutine pankrotihaldur teinud kindlaks võlgniku võlgnevused kokku summas 40 455,45 eurot, mille hulgas lisaks eespoolmärgitutele (p.1,2,4) võlad töötajatele 7700,04 euro ulatuses, maksuvõlad summas 17 276,08 eurot, muud võlad Eesti Töötukassale, kohtutäituritele summas 3293,58 eurot. Ajutine pankrotihaldur ei ole võlgade hulka lugendu kohustust liisinguandja LHV Pank AS ees, kuna see nõue on võimalik rahuldada liisingueseme realiseerimise ja vajadusel käendaja poolt tehtavate juurdemaksete arvel. Ajutine haldur märgib, et endiste töötajate nõuetest vähemalt osa saab rahuldada EEsti Töötukassalt taotletava tööandja maksejõuetuse hüvitise arvel. Hinnang võlgniku varalisele seisundile ja maksejõuetuse tekkepõhjustele. Võlgnikul puudub vara, tema tegevus on lõppenud ja selle taastamine varasemal viisil on ebatõenäoline.Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik ei saa tulevikus tegevust jätkata ja ta on püsivalt maksejõuetu. Arvamusena maksejõuetuse tekkepõhjuste kohta märgib ajutine haldur, et võlgniku osanikul ja juhatajal puudus varasem kogemus sellises valdkonnas tegutsemiseks. Võlgnikettevõtte moodustasid vahetuv tööjõud ja puhastusvahendid. Püsikulu tekkis ja tekib seoses pikaajalise kasutusrendilepinguga. Võlgniku üks suurematest tellijatest TIMO Houses OÜ sattus ise aastal 2019 makseraskustesse ja hakkas viivitama arvete tasumisega. Selle tellija pankrot kuulutati välja ja kogu loodetud tasu võlgnik ei saanudki. Võlgnikul tekkisid raskused oma püsikulude tasumisega, töötajatele palkade maksmisega, uute töövahendite soetamisega. Koroonapandeemia vähendas nõudlust võlgniku teenuse järele, tasu töö eest EEstis oli väiksem tasust Soomes ja Rootsis. Sellises olukorras ei näinud võlgniku juhataja tegevuse jätkamisel perspektiivi. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgniku juhataja oli ettevõtlusega alustades liialt optimistlik. Tegelikult olid tegevuskulud suured, isegi majanduskasvu ajal ei suudetud teenida loodetud kasumit. PÄrast liikumispiirangute kehtestamist kadus positiivne perspektiiv hoopis. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik muutus maksejõuetuks hiljemalt 2020 kevadel. Pankroti väljakuulutamise otstarbekusest. Võlgnikul puudub vara, mille arvel viia läbi pankrotimenetlust ja katta hiljem tekkivad pankrotimenetluse kulud. Raha pankrotivarasse nõudmine on ebatõenäoline. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et pankroti saab välja kuulutada üksnes juhul, kui võlausaldaja on nõus kohtu deposiiti summa, mis katab pankrotimenetluse kulud. Kohus on juba sellise võimaluse välja kuulutanud, tasumisi ei ole toimunud. Ajutine haldur on arvamusel, et on alus lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg.2 alusel. Suurimal võlausaldajal Maksu- ja Tolliametil on õigus võlgniku tegevust kontrollida väljaspool pankrotimenetlust ja põhjendatuse korral kasutada Maksukorralduses seaduses sätestatud abinõusid maksuvõla sissenõudmiseks võlgniku juhatajalt.

Kohus pidas kohtuistungi 27.01.2021, et küsitleda võlgniku endist ja praegust juhatajat. Võlgniku praegune juhataja Hxxxxx Txxxx kinnitas, et tema on asunud juhatuse liikmeks 2020 augusti lõpus eesmärgiga osaühing likvideerida. Sellise olukorra on tekitanud tervisekriis maailmas. Juhatuse poolt kuritegu ei ole sooritatud, tegemist on majandusliku ebaeduga. H.Txxxx on avaldanud, et ta on nõus olema võlgniku dokumentide hoidja (tl.40). Võlgniku eelmine juhatuse liige Sxxxx Txxxxxx avaldas, et ta on teinud rahalise sissemakse osakapitali katteks 2020.a veebruaris sularahas kassasse, selle kohta tehtud raamatupidamiskanne. Nõuded Töötukassa poolt esitati enne ettevõtte uuele omanikule müümist. Sxxxx Txxxxxxxx käis sel perioodil asjaajamine üle jõu (isa surm), mistõttu müüs ettevõtte ära. Ta sai aru, et tuleb pankrot välja kuulutada, kuna Eestis tehtud töödest ja sissetulekust ei olnud võimalik katta eelmisi võlgnevusi. Kohus on määranud kohtu deposiidikontole makse tegemise pankrotimenetluse kulude katteks (avaldatud AT-s 30.10.2020). Makseid ei tehtud.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et esineb alus Puhastusmeeskond OÜ pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnikul raamatupidamise andmetel vara ei ole. Ajutise halduri arvates võiks teatava mööndusega lugeda võlgniku varaks võlgniku kui liisinguvõtja õigust kasutada võlgniku ja AS LHV Pank vahel 28.07.2017 sõlmitud kasutusrendilepingust tulenevalt AS-le LHV Pank kuluvat mahtuniversaali Peugeot Expen Traveller (reg.märk xxxxxx). Samast lepingust tulenevad võlgnikule aga kohustused, mida võlgnik ilmselt täita ei suuda. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus võlgniku õigust kasutada sõidukit kasutusrendilepingu alusel ei ole rahaliselt täiendavalt hinnatud ja sõiduki kasutusõiguse hinda on seni käsitatud võrdsena liisinguandjale igakuiselt tasumisele kuuluva maksega (umbes 430 eurot kuus), on põhjendatud lugeda, et sõiduki kasutusõiguse (kasutusõigust teostab Sxxxx Txxxxxx) väärtus kuus on võrdne kasutusrendilepingus kokku lepitud igakuise maksega. Võlgnikul on võlgasid 40 455,45 euro väärtuses, mis tähendab, et võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, seega tegemist on PankrS § 1 lg.3 näidatud olukorraga ehk võlgnik on maksejõuetu. Sama on kinnitanud võlgnik ka pankrotiavalduses. Kuna võlgnikul puudub vara, mille arvel pankrotimenetlust finantseerida, tuli rakendada PankrS § 30 sätteid kohtu deposiidikontole pankrotimenetluse finantseerimiseks rahaliste vahendite maksmiseks. Pankrotimenetluse kulude katteks makseid ei tehtud. Äriühingul puudub vara tulevase pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad ei ole valmis pankrotimenetlust rahastama. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 näeb ette, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg.3 järgi kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1... sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti määratud summa.

Käesoleval ajal puudub võlgnikul ka majandustegevus, töötajad ja materiaalne baas, millel saaks põhineda majandustegevuse jätkamine. Seetõttu puudub äriühingul tegutsemise ja võlgade maksmise perspektiiv. Päring Maksu- ja Tolliametile (tl.12) seisuga 02.11.2020 näitab, et võlgnikul on selle võlausaldaja ees võlgnevus summas 16 557,81 eurot, mis on saanud alguse 10.10.2019. Koos ajutise halduri aruandega on kohtule esitatud võlgniku bilanss perioodi 01.01.2020-28.12.2020 kohta (tl.32), millest nähtub, et seisuga 01.01.2020 on võlgniku maksuvõlg olnud 13 554,58 eurot. Sellest saab järeldada, et maksuvõlg, mis moodustab võlgniku võlgade summast umbes 43%, on olnud samas suurusjärgus olemas juba 2019.a sügisel. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on tasumata maksukohustus suurenenud. See tähendab, et võlgnik ei tasunud maksukohustust juba n.ö. headel aegadel ehk enne pandeemia algust. Kui 2020.a kevadtalvel kehtestati liikumispiirangud ja majanduskeskkond halvenes üldiselt, oli ebatõenäoline, et üksnes Eestis tegutsedes suudetakse sissetulekust katta juba varem tekkinud maksuvõlg ja tegutseda maksujõulisena edasi. Käesolevaks ajaks on võlgnik maksejõuetu, tal puudub vara ja majandustegevus, samas tema kohustuste maht on 40 455,45 eurot. Selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Tegemist on pankrotiolukorraga PankrS § 1 lg.2, lg.3 tähenduses. Maksejõuetus on välja kujunenud hiljemalt kevadel 2020, selle põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg.5 tähenduses. Käesolevas menetluses ei ole ajutine pankrotihaldur esitanud aluseid, millele tuginedes pankroti väljakuulutamise järel ja pankrotimenetluse läbiviimise tulemusena esitada tagasinõudeid võlgniku juhatuse liikme vastu. Võlgniku kohustused on tekkinud eelmise juhatuse liikme Sxxxx xxxxxxx tegutsemise ajal ja tema tegevuse/tegevusetuse tõttu. See tähendab, et läbiviidava pankrotimenetluse tulem võlausaldajate jaoks ei täidaks Pankrotiseaduse eesmärke. PankrS § 2 sätestab: pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel käesolevas seaduses ettenähtud korras... Lisaks sellele puudub võlausaldajatel huvi pankrotimenetluse pidamise vastu, kuna keegi ei ole teinud makseid kohtu deposiidikontole vältimaks pankrotimenetluse raugemist. Võlgnikul puuduvad vara ja vahendid pankrotimenetluse kulude katmiseks. Vahendid puuduvad ka ajutise pankrotihalduri tasu ja kulude katteks. Sellise olukorra vältimiseks näebki Pankrotiseadus ette pankrotimenetluse raugemise võimaluse puhuks, kui võlausaldajatel puudub valmisolek pankrotimenetlust finantseerida. Käesolevas asjas ei ole pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitarvele makseid tehtud, mistõttu puudub PankrS § 29 lg.3 märgitud võimalus menetluse lõpetamata jätmiseks. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et pankrotiavalduse menetlus tuleb PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 4 alusel avaldab kohus teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 29 lg.5 sätestab: Kui menetlus lõpetatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg.8 näeb ette, et ajutisel halduril tuleb võlgnikettevõte likvideerida kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta.

Võlgniku dokumente määrab kohus hoidma juhatuse liikme Hxxxxx Txxxxx, kes on kirjalikus avalduses selleks nõusoleku andnud. Menetluskulude jaotus Ajutine haldur esitas kohtule taotluse temale tasu määramiseks kokku summas 510 eurot, millest tasu 425 eurot ja käibemaks 85 eurot. Pankrotihalduril on kulunud 8,5 töötundi (suulised ja kirjalikud teabenõuded, saabunud andmetega tutvumine ja analüüs, ajutise halduri aruande koostamine). Rakendatud tunnitasu 50 eurot tund. Pankrotihalduri kulud 109,74 eurot, büroo töökoha kasutamine (8,5 tundi 9 eurot tund) 76,50 eurot, koopiad, arvutiväljatrükid (115 lk)14,95 eurot, lisandub käibemaks. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse sama seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 23 lg 6 näeb ette, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Rakendamisele kuulub Pankrotiseaduse redaktsioon, mis kehtis kuni 31.01.2021. Ajutine haldur taotleb tasu kandmist tema büroo arvele. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete teadaolevat mahtu selles konkreetses menetluses, on ajutise halduri ajakulu põhjendatud. Ajutise pankrotihalduri tegevustele kulunud aeg on kohtu hinnangul põhjendatud 8,5 tundi, mille eest tasu 8,5x50=425 eurot, koos käibemaksuga (85 eurot) 510 eurot. Rakendatud tunnitasu 50 eurot peab kohus põhjendatuks. Ajutise pankrotihalduri kulusid summas 91,45 eurot+ käibemaks 18,29 eurot peab kohus põhjendatuks. PankrS § 150 lg.4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg.4 järgi kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus peab põhjendatuks määrata pankrotimenetluse kulude kandmise võlgniku kanda. Vaatamata võlgniku maksejõuetuse olukorrale juba 2020.a alguses, ei ole võlgniku juhatuse liige täitnud Äriseadustiku § 180 lg.51 kohustust, vaid on maksejõuetu võlgnikettevõtte müünud. Seega tuleb käesolevas menetluses ajutisel halduril tegutseda võlgniku asemel likvideerija ülesannetes. Need asjaolud annavad alust kaaluda, kas ajutise halduri tasu ja kulude kandmiseks esitada nõue võlgniku tegevuse eest vastutava juhtorgani liikme vastu osas, mida ei kata riigi menetlusabi. Ajutine pankrotihaldur taotleb tasu maksmiseks ja kulude hüvitamiseks riigi menetlusabi 397 eurot, koos lisanduva käibemaksuga 79,40 eurot on menetlusabi summa 476,40 eurot. Ajutine

pankrotihaldur on taotlenud väljamakse tegemist tema büroole, mis on PankrS § 23 lg.6 kohaselt lubatav. TsMS § 183 lg.2, PankrS § 23 lg.4 alusel määrab kohus võlgnikule menetlusabi ajutise halduri tasu ja kulude kandmiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.