Krediidikaitse Grupp OÜ hagi Beetasein OÜ ja R.-P. K.’i vastu solidaarselt võla nõudes
Tsiviilasja hind
4504,19 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223, asukoht Lelle tn 24-65, 11318 Tallinn, lepinguline esindaja: advokaat Tenno esindajad Parmas (Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid, e-post: [email protected]); Kostja II: R.-P. K. (isikukood: xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx). Menetluse liik
Kohtuistung 28.01.2021
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista R.-P. K. ́ilt (isikukood xxxx) Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223) kasuks võlgnevus 613,11 eurot.
3.Jätta 92 % menetluskuludest R.-P. K. kanda ja 8 % Krediidkaitse Grupp OÜ kanda.
4.Välja mõista R.-P. K. ́ilt Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks menetluskulud 1372 eurot ja 64 senti ning väljamõistetud menetluskuludelt viivis alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni põhinõude (613,11 eurot) täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
2-20-118691 Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue, menetluse käik
1.Krediidikaitse Grupp OÜ (edaspidi hageja) esitas 01.07.2020 Harju Maakohtusse hagiavalduse Beetasein OÜ (edaspidi kostja 1) ja R.-P. K.i (edaspidi kostja 2) vastu võlgnevuse 3001,91 eurot, millest põhinõue moodustab 2407,88 eurot, intress 319,51 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 274,52 eurot, väljamõistmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid C OÜ (edaspidi laenuandja) ja kostja 1 19.12.2018 laenulepingu nr xxxx (edaspidi laenuleping), mille kohaselt andis laenuandja kostjale 1 laenu 4000 eurot ning kostja 1 kohustus tasuma laenusumma kasutamise eest intressi 5% kuus. Laenuandja kandis laenusumma kostja 1 arvelduskontole 19.12.2018, arvestades kostjale 1 makstavast laenust maha lepingutasu summas 100 eurot. Laenuandja ja kostja 1 juhatuse liige R.-P. K. (edaspidi kostja 2) sõlmisid 19.12.2018 kostja 1 laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr xxxx (edaspidi käendusleping), mille kohaselt vastutab kostja 2 solidaarselt kostjaga 1 viimase poolt tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest, summas kuni 8000 eurot. Laenulepingu kohaselt kohustus kostja 1 laenu koos intressiga tagastama vastavalt maksegraafikule hiljemalt 19.12.2020. Kuna kostja 1 rikkus korduvalt laenulepingut, siis ütles laenuandja laenulepingu erakorraliselt alates 05.05.2020 üles, millega muutus kogu laenulepingust tulenev kohustus sissenõutavaks. Selleks ajaks oli kostjad tasunud laenulepingust tulenevate kohustuste katteks kokku 3944,75 eurot, millest 1592,11 eurot on tasutud põhinõude katteks, 2242,16 eurot intressi katteks ja 62,48 eurot võlgnetava viivise katteks. Ülejäänud summast 48 eurot on tasutud laenulepingu p 7.3 alusel kostjale 1 edastatud tasulise nõudekirja tasu katteks, mis on kostjale 1 edastatud 04.11.2019.a ja 24.01.2020. Hageja osutab, et laenulepingu p-st 6.5 lähtuvalt tuleb laekunud maksed arvestada esimeses järjekorras võlgnevuse sissenõudmiseks tehtud kulutuste ja menetluskulude, seejärel viiviste ja leppetrahvide, seejärel sissenõutavaks muutunud intressi ning viimaseks järjekorras tähtajaks tasumata laenu katteks. Seega moodustas kostja 1 võlgnevus koos tasumata laenu, intressi ja viivisega kokku 3001,91 eurot. 12.05.2020.a sõlmisid laenuandja ja hageja nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt loovutas laenuandja laenulepingust ning käenduslepingust tulenevad nõuded hagejale, teavitades kostjaid nõuete loovutamisest samal päeval.
2.Hageja esitas 14.05.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjate 1 ja 2 vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus tegi 19.05.2020 kostjatele makseettepaneku. Kostjad esitasid makseettepanekule vastuväite, mistõttu anti hageja nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus võttis hagi menetlusse 31.07.2020. Kuna kostja 1 hagile ei vastanud, rahuldas kohus 28.10.2020 tagaseljaotsusega osaotsuse mõttes hagi kostja 1 suhtes, mõistes kostjalt 1 hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 2407,88 eurot, intressi 319,51 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 274,52 eurot ja lisanduvad viivised alates 02.07.2020 kuni põhinõude täieliku tasumiseni 0,17 % päevas, kuid mitte rohkem kui 4998,09 eurot. Kostja 2 tasus hageja nõude katteks 20.10.2020 täiendavalt 2605,43 eurot, millest hageja arvestas lähtuvalt VÕS § 88 lg 8 viivise katteks 782,10 eurot (arvestades perioodi eest 02.07.2020-02.11.2020 täiendavat 2 (7)
2-20-118691 viivist 507,58 eurot), intressi katteks 319,51 eurot ja põhinõude katteks 1701,37 eurot, mille tulemusena moodustab hageja nõude jääk kostja 2 vastu 904,06 eurot (põhinõue). Kostja 2 poolt tasutud summa osas 2605.53 eurot loobus osaliselt hagist ja kohus lõpetas selles osas menetluse 28.01.2021 määrusega, jätkates menetlust hageja põhinõude osas 904,06 eurot ja lisanduvate viiviste nõudes.
3.Hageja ei nõustu kostja II vastuväidetega hagile. Kostja II vastuväited
4.Kostja II vaidleb hagile vastu ja palub jätta see rahuldamata. Kostja II osutab, et laenuandja pole teda pärast laenulepingu ülesütlemist nõude loovutamisest hagejale teavitanud. Kostja II ei vaidlusta laenulepingust tuleneva põhinõude (laenu) ja intressi tasumise kohustust, samuti viivist kuni nõude loovutamiseni hagejale. Kostja II selgitab, et kostjad on tasunud laenu põhisummat ja intressi korrektselt kuni 2020.a. alguseni, pärast seda on tasumised toimunud vastavalt võimalustele. Makseraskused tulenesid kostja I käibelangusega seotud probleemidest, mis pidid saama lahenduse 2020.a. kevadel, kuid seoses COVID eriolukorra kehtestamisega seda ei juhtunud. Kostja II leiab, et hageja poolt kostjate võlgnevuse suurendamine ebamõistlikult suure viivise arvel ei ole tänases majanduslikus olukorras lubatav. Kostja II leiab, et kostjate poolt laenuandjale ja hagejale tehtud maksetega on nende laenulepingust tulenevad kohustused tegelikult täidetud. Kohtuotsuse põhjendused
5.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse koos poolte täiendavate seisukohtadega, kuulanud pooled ära kohtuistungil ja olles uurinud asjas esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
6.Hagiavaldusest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja II vastu laenuandja C OÜ ja kostja 1 vahel sõlmitud laenulepingust, mille laenuandja on erakorraliselt üles öelnud ja kostjaga II sõlmitud käenduslepingust, mille kohaselt vastutab kostja II kui käendaja solidaarselt kostjaga 1 viimase poolt laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest, samuti laenuandja ja hageja vahel sõlmitud nõude loovutuse lepingust (VÕS § 164 lg 1), millega laenuandja loovutas laenu-lepingust tulenevad nõuded hagejale. Seega on hageja nõude eeldusteks, et laenuandja ja kostja 1 vahel oli sõlmitud kehtiv laenuleping ja et laen oli kostjale I üle antud (VÕS § 396 jj), et laenuleping oli laenuandja poolt kehtivalt üles öeldud (VÕS § 399) ja laen oli sellega sisse-nõutavaks muutunud (VÕS § 82 lg 7), et laenuandja ning kostja 2 vahel oli sõlmitud kehtiv käendusleping, mille kohaselt vastutab kostja 2 solidaarselt kostjaga 1 viimase poolt laenu-lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest (VÕS §§ 65, 142 ja 143) ning et laenuandja nõue on loovutatud hagejale (VÕS § 164 lg 1).
7.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus loeb asjas vaidlustamata asjaolude (TsMS § 231 lg 2 ja 4) ja esitatud tõendite alusel tuvastatuks järgmised asjaolud: - C OÜ kui laenuandja ja Beetasein OÜ (kostja 1) kui laenusaaja (juhatuse liikme R.-P. K. isikus) 3 (7)
2-20-118691 sõlmisid 19.12.2018.a laenulepingu nr xxxx, mille kohaselt andis laenuandja laenusaajale laenu 4000 eurot ning laenusaaja kohustus tasuma laenusumma kasutamise eest intressi 5% kuus (p 3.1 ja p 3.6). Laenulepingu p 3.10.2 kohaselt kohustus laenusaaja laenu (4000 eurot) koos intressiga (2957,20 eurot) tagastama vastavalt maksegraafikule hiljemalt 19.12.2020.a Laenulepingu p-st 6.5 lähtuvalt tuleb laekunud maksed arvestada esimeses järjekorras võlgnevuse sissenõudmiseks tehtud kulutuste ja menetluskulude, seejärel viiviste ja trahvide, seejärel sissenõutavaks muutunud intressi ning viimaseks järjekorras tähtajaks tasumata laenu katteks. Laenulepingu p 7.3 alusel on laenusaaja kohustatud talle edastatud nõudekirja eest tasuma 24 eurot (dtl 38-43, 86-91); - C OÜ kandis Beetasein OÜ arvelduskontole 19.12.2018 üle 3900 eurot (dtl 44, 85); - R.-P. K. ja C OÜ sõlmisid 19.12.2018.a laenusaaja laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr xxxx, mille p 1.2. kohaselt vastutab käendaja (R.-P. K.) laenusaaja (Beetasein OÜ) poolt tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppe-trahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest, summas kuni 8000 eurot (dtl 45-47, 82-84); - 04.11.2019 väljastas C OÜ Beetasein OÜ-le (R.-P. K.i isikus) nõudekirja võlgnevuse 292,42 eurot tasumiseks hiljemalt 11.11.2019, kuna laenusaaja on 16 päevases makse-viivituses, lisaks tuleb laenusaajal tasuda 24 eurot kahjuhüvitist nõudekirja edastamise eest (dtl 50-52, 77-79); - 24.01.2020 väljastas C OÜ Beetasein OÜ-le (R.-P. K.i isikus) nõudekirja võlgnevuse 582,01 eurot tasumiseks hiljemalt 31.01.2020, kuna laenusaaja on 36 päevases makse-viivituses, lisaks tuleb laenusaajal tasuda 24 eurot kahjuhüvitist nõudekirja edastamise eest (dtl 53-55, 74-76); - 09.04.2020 esitas C OÜ Beetasein OÜ-le (R.-P. K.i isikus) hagihoiatuse võlgnevuse 731,96 euro tasumiseks hiljemalt 16.04.2020, vastasel juhul pöördub kohtusse (dtl 56, 73); - 28.04.2020 väljastas C OÜ väljastas R.-P. K.ile teate laenulepingu erakorralise ülesütlemise kohta alates 05.05.2020, kuna laenusaaja Beetasein OÜ oli seisuga 28.04.2020 laenuandja ees võlgnevuses 1038,70 eurot, sh põhinõue 620, 29 eurot, intress 335,33 eurot, viivis 59,08 eurot ja leppetrahv 24 eurot (dtl 57, 72); - 12.05.2020 väljastas C OÜ R.-P. K.ile ja Beetasein OÜ-le nõude loovutamise teate, mille kohaselt loovutab kõik laenulepingust tulenevad nõuded Krediidikaitse Grupp OÜ-le (dtl 49, 80);
8.Kohus märgib esmalt, et ei nõustu hagejaga, et kostjad on tasunud hagimenetluse eelselt hagejale võlgnevuse katteks 3944, 75 eurot. Kohtu hinnangul on hageja oma võlaarvestuses (dtl 48, 81) jäänud tähelepanuta, et kostja II on tasunud võlgnevuse katteks 29.06.2020 täiendavalt 200 eurot (dtl 142-143) . Seega on kostjad I ja II tasunud kuni hageja poolt hagi esitamiseni 01.07.2020 laenulepingust tulenevate kohustuste katteks kokku 4144.75 eurot (Beetasein OÜ ja R.-P. K. kontode väljavõtted dtl 17-19, 140-141, 143,178-179), mitte 3944, 75 eurot, mis nähtub hageja võlaarvestusest. Seega oli kostjate võlgnevus hageja ees hagi esitamise hetkeks mitte 3001,91 eurot, vaid 2801,91 eurot, sh põhinõude osas 2207,88 eurot (2407,88 -200) ning järelikult on hageja arvestanud kostja II poolt 20.10.2010 täiendava makse (2605,43 eurot) tegemise ajaks põhinõudelt ebaõigesti viivist 507,58 eurot (periood 02.07.2020-20.10.2020), õige viivis arvestatuna põhinõude summast 2207,88 eurot summas 416,63 eurot (vt.viivisekalkulaator), vahe 90,95 eurot (507,58-416,63). Seega oli kostja II poolt hagejale 20.10.2020 täiendava makse 2605,43 eurot tegemise tulemusena kostjate tegelik võlgnevus vähenenud summani 613,11 eurot (hageja arvestuslik nõude lõppjääk peale kostja 20.10.2020 makset 904,06 eurot – hageja poolt tähelepanuta jäänud kostja II 29.06.2020 makse 200 eurot – hageja poolt põhinõudelt ebaõigesti arvestatud viivis 90,95 eurot).
9.Kohus ei nõustu kostjaga II, et kostjate poolt laenuandjale/hagejale laenulepingu järgi maksete tegemisega kogusummas 6749,18 eurot (4144,75 + 2605,43) tuleks kõik kostjate laenulepingust tulenevad kohustused täidetuks lugeda, kuna laenuandja on väidetavalt kostjaid eelnevalt teavitamata jättes loovutanud nõude hagejale ja lepinguline viivisemäär 0,17 % tasumata makselt 4 (7)
2-20-118691 päevas on kostja II hinnangul ebamõistlikult suur (VÕS§ 7). Nõude loovutuse osas on kohtu hinnangul põhjendatud hageja osutus, et laenulepingu p 12.7 kohaselt on laenuandjal õigus soovi korral loovutada laenulepingust tulenevad nõuded kolmandatele isikutele ning isegi kui kostjad ei olnud nõude loovutusest teadlikud, ei muuda see nõude loovutust kehtetuks. VÕS § 164 lg 1 esimese lause kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega senise võlausaldaja asemele uus võlausaldaja. VÕS § 167 lg 1 kohaselt lähevad nõude loovutamisel uuele võlausaldajale üle ka nõude tagamiseks antud nõudega seotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused. Seega oli laenuandjal õigus ilma kostjate nõusolekuta nõue loovutada hagejale ning see asjaolu ei võimalda hageja nõuet rahuldamata jätta.
10.Hageja poolt laenulepingust tulenevalt arvestatud viivise osas võtab kohus arvesse, et hageja poolt kostjalt II nõutav lõppnõue 904,06 eurot viivisevõlgnevust ei sisalda (küll nõuab hageja edasiulatuvat viivist 0,17 % päevas põhinõude tasumata osalt kuni põhinõude täitmiseni). VÕS § 113 lg 8 kohaselt viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Samas VÕS § 162 lg 3 kohasel leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupool ei või leppetrahvi vähendamist nõuda pärast seda, kui ta on leppetrahvi tasunud. Kohus osutab, et kostjad ei ole laenuandjale ja hagejale teostatud maksete tegemisel VÕS § 88 lg 1 kohaselt omapoolselt täpsustanud, milliste kohustuste katteks on nad raha tasunud (makse selgitustes vaid viide lepingule). Seega oli hagejal õigus kooskõlas laenulepingu p 6.5 ja VÕS § 88 lg 8 arvestada kostjate poolt tasutud summasid viivise katteks enne põhinõude ja intressi tasumist ning tagantjärele kostja II seda enam vaidlustada ei saa. Küll aga kohus leiab, et kooskõlas VÕS § 162 lg 1 on põhjendatud lõpetada hageja põhinõudelt viivise (0,17 % päevas) arvestamise lõpetamine alates 20.10.2020. Riigikohus on lahendis 3-2-1-132 -12 selgitanud (p 12), et leppetrahvi vähendamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb poolte huve kaaludes. Seejuures tuleb VÕS § 162 lg 1 alusel arvestada eelkõige kostja kohustuse täitmise, hageja õigustatud huvi ja mõlema poole majandusliku seisundiga. Kolleegium jääb oma varasema seisukoha juurde, et kahju puudumine võib olla aluseks leppetrahvi vähendamisele, kui leppetrahvi väljanõudmine kokkulepitud ulatuses ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega (vt nt Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p-d 16, 17 ja 24). Kohus leiab, et olukorras, mil laenuandja ütles kostjaga I sõlmitud lepingu erakorraliselt üles ajal, mil Eestis oli kehtestatud COVID -19 leviku tõttu eriolukord (12.03.-17.05.2020) ning et kostjate poolt laenuandjale/ hagejale laenulepingu alusel teostatud maksed (4144,75 + 2605,43) ületavad nii kostjale antud laenu (4000 eurot) kui arvestuslikku intressi laenulepingu erakorralise ülesülemise aja seisuga (05.05.2020) summas 2511,71 eurot, ei ole põhinõude võlgnevuselt 613,11 eurot lisanduva viivise arvestamine hea usu põhimõttega (VÕS § 6) kooskõlas. Seega mõistab kohus kostjalt II kui kostja I käendajalt ja solidaarvõlgnikult hageja kasuks välja võlgnevuse põhinõude summas 613,11 eurot, kuid jätab alates 20.10.2020 arvestatava lisanduva viivise nõude rahuldamata.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus võtab arvesse, et hageja on hagist osaliselt loobunud (summas 2605,43 eurot), kuna kostja II oli kohtumenetluse kestel võlgnevuse osaliselt tasunud ning kohus 5 (7)
2-20-118691 jättis 28.01.2021 määrusega vastavad menetluskulud kostja II kanda. Seega võttes arvesse on kohus rahuldanud hageja nõude summas 3218,54 eurot (2605,43 + 613,11), mis moodustab 92% hageja poolt hagiavalduse kohaselt nõutud nõudest (3218,54 / 904,06 + 2605,43 x 100). Seega jätab kohus 92% menetluskuludest kostja II kanda ja 8 % hageja kanda.
12.Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi 2. lõike järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
13.Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike järgi on kohtukuludeks mh riigilõiv ning TsMS § 144 p-st 1 tulenevalt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 146 lg 1 p 3 alusel kannab menetluskulud isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus juhindudes TsMS § 175 lgst 1 kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
14.Hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks menetluses tasutud riigilõiv 400 eurot ja õigusabikulu 1040 eurot (kokku 7 tundi 05 min tunnihinnaga 120 eurot/tund + km), lisaks taotleb hageja menetluskuluna arvestada õigusabi kohtuistungil osalemise eest 72 eurot (0,5 tundi tunnihinnaga 120 eurot/tund + km), so kokku 1512 eurot (400 + 1040 + 72). Kooskõlas TsMS § 177 lg-ga 4 palub hageja märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
15.Kostja II on arvestanud enda menetluskuluna ajakulu 23 tundi lähtudes töötasu alammäärast tunnist 3,84 eurot, so kokku 88,32 eurot. Kostja II ei ole hageja menetluskulude nimekirja suhtes vastuväiteid esitanud. Kuna kostja II arvestuslik ajakulu ületab hageja esindaja ajakulu mitmekordselt, on kohtu hinnangul on seega hageja õigusabi ajakulu kokku 7 h 35 min (7 h 05 min + kohtuistung 30 min) usaldusväärne ja põhjendatud.
16.Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja esindaja tunnitasu suuruseks on 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus peab sellist õigusabiteenuse tunnihinda mõistlikuks ja põhjendatuks. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 3. juuni 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Hageja lepinguline esindaja on menetluskulu nimekirjas kinnitanud, et hageja ei saa menetluskuludelt tasutud käibemaksu tagasi arvestada. Kohus leiab, et hageja on arvestanud 7 tunni 05 minuti eest (1 h 25 min + 2 h 45 min + 1 h 35 min + 0 h 20 min + 1 h) ebaõigesti õigusabikulu 1040 eurot, õige summa on 1020 eurot (7 h 05 min x 120 eurot/h + km). Seega on hageja põhjendatud õigusabikulu 1092 eurot koos km-ga (1020 + 72). 6 (7)
2-20-118691
17.Kostja II menetluskulude nimekirjas näidatud kulu puhul 88.32 eurot võtab kohus arvesse, et tegemist ei ole lepingulise esindaja, vaid kostja enda arvestusliku kuluga, mida ei aga lepingulise esindaja kuluna ei saa arvestada (TsMS § 175). Seega kostjal II hinnatav menetluskulu puudub.
18.Eeltoodut arvesse võttes on hageja põhjendatud menetluskuluks 1492 eurot (400 + 1092). Võttes arvesse menetluskulude jaotust hagi osalise rahuldamise korral mõistab kohus kostjalt II hageja kasuks välja menetluskulu 1372,64 eurot (1492 x 0,92). Menetluskulude hüvitamisel soovis hageja ka hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmist. TsMS § 177 lg 4 järgi peab kostja II hagejale maksma käesoleva kohtuotsusega väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud suuruses viivist alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse täitmiseni.
19.TsMS § 178 lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt) Viktor Brügel kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.