Krediidikaitse Grupp OÜ hagi Beetasein OÜ ja XX vastu solidaarselt võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22. veebruari 2021otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
0 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223), lepinguline esindaja advokaat Tenno Parmas Kostja II XX (isikukood XXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Võtta asja juurde hageja poolt ringkonnakohtu menetluses esitatud 28.10.2021 menetluskulude nimekiri
2.Jätta Harju Maakohtu 22. veebruari 2021 otsus lõppjärelduses muutmata, kuid täiendada selle põhjendusi.
3.Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata.
4.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta XX kanda. Määrata Krediidikaitse Grupp OÜ hüvitatavate menetluskulude suuruseks apellatsioonimenetluses 180 eurot ja mõista see XX-lt Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks välja.
5.Menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
1(6)
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib menetlusosaline edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA MENETLUSE KÄIK
1.Krediidikaitse Grupp OÜ (hageja) esitas 14.05.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Beetasein OÜ ja XX (kostjad I ja II) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Seoses kostjate poolt vastuväite esitamisega makseettepanekule anti hageja nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 01.07.2020 hagiavalduses taotles hageja kostjatelt solidaarselt võlgnevuse 3001,91 eurot väljamõistmist. Hageja nõuded kostja I vastu tulenesid laenulepingust ja kostja II vastu käenduslepingust, millega kostja II tagas kostja I laenulepingust tulenevaid kohustusi. Kuna kostja I hagile ei vastanud, rahuldas kohus 28.10.2020 tagaseljaotsusega hagi kostja I suhtes, mõistes kostjalt I hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 2407,88 eurot, intressi 319,51 eurot, sisse-nõutavaks muutunud viivise 274,52 eurot ja lisanduvad viivised alates 02.07.2020 kuni põhi-nõude täieliku tasumiseni 0,17 % päevas, kuid mitte rohkem kui 4998,09 eurot. Kostja II tasus hageja nõude katteks 20.10.2020 2605,43 eurot, millest tulenevalt loobus hageja nõudest 2605,53 euro osas ja kohus lõpetas selles osas menetluse 28.01.2021 määrusega. Kohus jätkas menetlust hageja põhinõudes 904,06 eurot ja lisanduvate viiviste nõudes.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja II vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata. Kostja II osutas, et laenuandja pole teda pärast laenulepingu ülesütlemist nõude loovutamisest hagejale teavitanud. Kostja II ei vaidlustanud laenulepingust tuleneva põhinõude (laenu) ja intressi tasumise kohustust, samuti viivist kuni nõude loovutamiseni hagejale. Kostja II selgitas, et kostjad on tasunud laenu põhisummat ja intressi korrektselt kuni 2020. a alguseni, pärast seda on tasumised toimunud vastavalt võimalustele. Makseraskused tulenesid kostja I käibelangusega seotud probleemidest. Need sooviti lahendada 2020. a kevadel, kuid seoses COVID eriolukorra kehtestamisega seda ei juhtunud. Hageja poolt kostjate võlgnevuse suurendamine ebamõistlikult suure viivise arvel ei ole tänases majanduslikus olukorras lubatav. Kostjate poolt laenuandjale ja hagejale tehtud maksetega on nende laenulepingust tulenevad kohustused tegelikult täidetud.
MAAKOHTU OTSUSE PÕHJENDUSED
3.Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus mõistis kostjalt II solidaarselt kostjaga I hageja kasuks välja võlgnevuse põhinõude 613,11 eurot, kuid jättis alates 20.10.2020 arvestatava lisanduva viivise nõude rahuldamata. Menetluskulude jaotamisel võttis kohus arvesse, et hageja on hagist osaliselt loobunud (summas 2605,43 eurot) seoses kostja II kohtumenetluse kestel võlgnevuse osalise tasumisega 2(6)
ning jättis 28.01.2021 määrusega vastavad menetluskulud kostja II kanda (TsMS § 163 lg 1). Kohus on rahuldanud hageja nõude 3218,54 eurot (2605,43 + 613,11), mis moodustab 92% hageja poolt hagiavalduses esitatud nõudest (3218,54 / 904,06 + 2605,43 x 100). Seega jätab kohus 92% menetluskuludest kostja II kanda ja 8 % hageja kanda.
KOSTJA II APELLATSIOONKAEBUS
4.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada resolutsiooni p-de 3 ja 4 osas ja teha uus otsus, millega jätta hageja menetluskulud kui ebamõistlikud ja ebaõiglased tema enda kanda või jätta need kostja I kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt tunnistas kostja II kogu maakohtu menetluse jooksul võlgnevuse põhiosa ja oli nõus oma käenduslepingust tuleneva kohustuse esimesel võimalusel - kuid mitte hiljem, kui laenulepingus kokkulepitud – täitma. Kostja soovis vaid selgust, milline on võlgnevuse põhiosa suurus ja kui suured viivised, kuivõrd õiguspärased on hageja muud nõudmised. Nagu selgub kohtuotsusest, siis olid kostja II kartused asjakohased. Hageja arvestused ei olnud õiged ja nende alusel nõude täitmine oleks tekitanud kostjale II ebaõiglase suurema rahalise kohustuse. Hageja otsus pöörduda kohtu poole ning tekitada seoses sellega täiendavaid menetluskulusid ei ole mõistlik ning hageja survestas ja ähvardas kostjat kasvavate menetluskulude, lisanõuete ja muude võlgniku seisukorda halvendavate tegevustega. Näiteks avaldades kostja II kui maksehäiretega võlglase andmed CredtiInfo leheküljel ootamata ära kohtuotsuse jõustumist. Õiglase kohtuotsuse ootuses ei olnud kostjale II arusaadav, millised on lõplikud menetluskulud, v.a riigilõiv. Riigikohtu praktika kohaselt peab väljamõistetavate menetluskulude suurus olema menetlusosalistele ettenähtav. Kostja II neid ette ei näinud. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata ning menetluskulud teise poole kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta lõppjärelduses muutmata, kuid täiendada tuleb selle põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21). Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
7.Maakohus jättis põhjendatult menetluskulud hagi osalise rahuldamise tõttu TsMS § 163 alusel 92% ulatuses kostja ja 8% ulatuses hageja kanda.
7.1.Kuigi apellant tunnistas oma võlgnevust, ei võtnud ta hagi õigeks, vaid vaidles sellele vastu ja palus jätta rahuldamata. Hagejale ei saa ette heita sellises olukorras kohtusse pöördumist, et saada kostja suhtes kohtuotsus, s.o täitedokument (TMS § 2 lg 1 p 1 mõttes). Kuna maakohtu poolt tuvastatu kohaselt ütles hageja laenulepingu alates 05.05.2020 üles ja sellest tulenevad muutusid laenulepingust tulenevad nõuded korraga sissenõutavaks, ei saa apellant maksta laenu tagasi laenulepingus kokkulepitud tähtajaks. Kui apellant soovis, et kohus tuvastaks võlgnevuse põhiosa ja viivise õige suuruse, tuli tal arvestada asjaoluga, et hagi osalisel rahuldamisel tuleb kanda vastaspoolel tekkinud menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele. Sellises olukorras menetluskulude kostja kanda jätmine ei ole äärmiselt ebaõiglane. Kui ka hageja
3(6)
kostjat menetluskulude väljamõistmise eest hoiatas või muude meetmetega ähvardas, ei saa seetõttu jätta hageja poolt menetluskulusid hageja enda kanda. Kostja ei ole nendele ähvardustele allunud ja on oma õigusi menetluses oma äranägemist mööda kaitsnud. TsMS § 162 lõike 4 järgi on võimalik erandina jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohtu praktika kohaselt ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Seega eeldab selle sätte kohaldamine erandlike asjaolude olemasolu (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-142-10, punkt 10; 3-2-1-126-14, punkt 16). Selliseid asjaolusid praeguses menetluses ei esile.
7.2.Menetluskulude vaidluse lahendamisel ei lahenda kohus poolte vaidlust seoses andmete avaldamisega seoses maksehäiretega ja nimetatu ei tingi menetluskulude teisel viisil kindlaksmääramist.
7.3.Arvestades, et hagejat esindas menetluses advokaat, pidi kostjale olema ettenähtav, et hagejal tekivad õigusabikulud.
8.Maakohus ei ole TsMS § 175 lg-t 1 õigesti kohaldanud ega ole kaalutlusõigust hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel täitnud. Menetluskulude põhjendatust ei saa jaatada üksnes põhjusel, et kostja II arvestuslik ajakulu ületab ajaliselt mitmekordselt hageja esindaja ajakulu. Nimetatud menetlusliku minetuse saab ringkonnakohus parandada, hinnates hageja lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust.
8.1.Maakohus on kohaselt hinnanud hageja esindaja tunnitasu suurust ja leidnud põhjendatult, et see on mõistlik ja põhjendatud. Tunnihind 120 eurot (lisandub käibemaks) vastab keskmisele advokaadi kohalikule õigusteenuse tunnihinnale sellistes vaidlustes.
8.2.TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm nr 3-2-1-43-10, p 19). Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta (RKTKm nr 3-2-1-115-14, p 11). Apellant ei ole maakohtus esitanud menetluskulude suurusele vastuväiteid, kuid maakohus oleks pidanud neid omal algatusel kontrollima ja otsuses nende suuruse põhjendatust hindama.
8.3.Tegemist on õiguslikult vähekeeruka ja vähemahuka vaidlusega. Digitoimikust nähtuvalt on hageja esitanud maakohtus 02.11.2020 menetluskulude nimekirja. Kuna ringkonnakohtul jäi arusaamatuks hageja menetluskulude arvestuskäik, palus ringkonnakohus 15.04.2021 e-kirjaga hageja esindajalt selgitust. Hageja esindaja selgitas, et esitas 28.01.2021 toimunud maakohtu kohtuistungil samuti menetluskulude nimekirja koos täiendava menetluskuluga. Kuna kohtuistungi protokoll kajastab menetluskulude nimekirja esitamist, aga digitoimikus see puudub, tegi ringkonnakohus hagejale ettepaneku menetluskulude nimekiri esitada. 16.04.2021 e-kirjaga hageja esitas selle. Ringkonnakohus leiab, et 28.10.2021 istungil hageja esitatud menetluskulude nimekiri tuleb võtta asja juurde, sest ilmselt on jätnud maakohus selle ekslikult digitoimikusse lisamata.
4(6)
8.4.Hageja põhjendatud kuluks on riigilõiv 400 eurot. Vastustajale osutatud õigusabiteenuse sisuks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine 20 eurot (TsMS § 4842 alusel), hagiavalduse koostamine 1h 25min, kostja II vastusega tutvumine ja sellele vastamine 2h 45min, kostja II täiendava seisukohaga tutvumine ja sellele vastamine 1h 35min, kostja 05.01.2021 vastusega tutvumine ja sellele seisukoha esitamine 20min ja kohtuistungiks ettevalmistumine 1h. Kohtuistungil on taotlenud hageja esindaja mõista välja istungil osalemise kulu vastavalt istungi pikkusele tunnihinnaga 120 eurot. Istungi pikkus on protokolli kohaselt 30min. Kokku on seega esindaja ajakulu (1h 25min + 2h 45min + 1h 35min + 20min + 1h + 30min) 7h 35min.
8.5.Hagiavalduse, kostja II vastuse ja täiendavate vastuste, samuti hageja nendele menetlusdokumentidele esitatud vastuste sisu ja mahtu arvestades on hageja esindaja ajakulu suurus vajalik ja põhjendatud. Tulenevalt kostja vastuväidetest on hagejal osutunud vajalikuks esitada omapoolseid täiendavaid seisukohti ja selgitusi.
8.6.Hageja on selgitanud, et tunnihinnale lisandub käibemaks ja kulud on kantud seoses praeguse menetlusega. Seega on esindajatasu suurus 7h 35 min eest 910 eurot, millele lisandub käibemaks 182 eurot, kokku 1092 eurot. Nimetatule lisandub riigilõiv 400 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot. Kokku on kostja menetluskulude vajalik ja põhjendatud suurus 1092 + 400 + 20 = 1512 eurot (maakohtu arvestatud 1492 euro asemel). Arvestades kostja kanda jäetud menetluskulude protortsiooni 92%, on kostjalt hageja kasuks väljamõistetavate menetluskulude suurus (1324 x 0,92) 1391 eurot maakohtu arvestatud 1372,64 euro asemel. Nimetatud osas ringkonnakohus maakohtu otsust ei muuda, kuna hageja ei ole vastavas osas apellatsioonkaebust esitanud.
9.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad ringkonnakohtu menetluskulud apellandi kanda (TsMS § 171 lg 1).
10.Vastavalt TsMS § 174 lg 3 määrab ringkonnakohus kindlaks vastustaja hüvitatavad menetluskulud apellatsiooniastmes. Praeguses menetluses on apellant vaidlustanud nii menetluskulude jaotuse kui ka kindlaksmääramise. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
10.1.Vastustaja esitas 19.04.2021 menetluskulude nimekirja. Vastustajale osutatud õigusabiteenuse sisuks on apellatsioonkaebusega tutvumine ja vastuse koostamine 1h 45min, kohtu päringuga tutvumine ja vastuse koostamine 30min, menetluskulude nimekirja koostamine 30 min. Vastustajale on osutatud õigusabiteenust tunnihinnaga 1400 eurot, millele lisandub käibemaks.
10.2.Praegune apellatsioonimenetlus on lihtne ja väikese mahuga. Kuigi apellatsioonkaebuses vaidlustatakse nii menetluskulude jaotust kui kindlaksmääramist, keskenduvad pooled nii kaebuses kui vastuses menetluskulude jaotusele. Arvestades apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu on apellandi mõistlik ja vajalik ajakulu apellatsioonkaebusega tutvumisel ja sellele vastamisel 1h. Ringkonnakohtu päringule vastamine puudutab üksnes menetluskulude kindlaksmääramist, mistõttu seda kulu ei hüvitata. Menetluskulude nimekirja koostamise vajalikku ja põhjendatud ajakuluks hindab ringkonnakohus 15 minutit. Kokku on vastustaja vajalik ja põhjendatud ajakulu apellatsioonimenetluses 1h 15min.
10.3.Tunnihind 140 eurot (lisandub käibemaks) on asjaolusid arvestades (väikese mahuga lihtne vaidlus) ebamõistlik. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise 5(6)
lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Ringkonnakohus peab mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot (millele lisandub käibemaks). Nimetatut arvestades kuulub apellandilt vastustaja kasuks väljamõistmisele vastustaja esindajakulu 1h 15min eest tunnihinnaga 120 eurot, s.o 150 eurot, millele lisandub käibemaks 30 eurot, kokku 180 eurot.
10.4.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
10.5.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.