AS PlusPlus Capital hagi XX vastu võlgnevuse nõudes 3640,30 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital, registrikood 11919806, asukoht Tartu mnt 83-601 Tallinn, 10115 Hageja lepinguline esindaja Marjana Šestel, e-post: x Kostja: XX, isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxx xx x (endine xxxxxxxxxx xxxxxxxx xx) xxxxxxxxxxxx xxxxxx, xxxxx xxxxx xxxx xxxxxxxxxx, e-post: x Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista XXlt AS PlusPlus Capital kasuks põhivõlgnevus 2774,40 eurot, intressid 106,38 eurot, lepingu haldustasu 4,50 eurot ja viivised 397,12 eurot.
3.Välja mõista XXlt AS PlusPlus Capital kasuks viivis põhisummalt (2774,40 eurot) alates 07.11.2018 kuni põhinõude täitmiseni, lugedes viivise määraks 0,0353 % päevas.
MENETLUSKULUD
1.Menetluskulud kannab kostja täies ulatuses.
2.AS PlusPlus Capital põhjendatud menetluskulu on hagihinnalt tasutud riigilõiv 325 eurot ja lepingulise esindaja kulu 420 eurot.
3.Välja mõista XXlt AS PlusPlus Capital kasuks 745 eurot hageja poolt tasutud menetluskulude hüvitamiseks.
2-18-16656
4.Välja mõista XXlt AS PlusPlus Capital kasuks viivis menetluskuludelt (745 €) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni st menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hageja nõue tuleneb kostja ja AS Inbank (Pank) vahel 15.12.2016 sõlmitud väikelaenulepingust nr x (Leping), mille kohaselt võimaldas Pank kostjale laenusumma 3000 eurot kasutamist jooksvate vajaduste finantseerimiseks ning kostja kohustus kasutatud laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste osamaksetena 10.kuupäevaks suurima igakuise maksega 69,78 eurot alates 10.01.2017 kuni viimase osamakseni 10.12.2021 summas 68,17 eurot. Lepingu tingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 12,90% aastas. Kostja rikkus Lepingu tingimuste p 5.1 ning ei tasunud osamakseid alates 10.07.2017 osamaksest, mille järgselt ütles Pank ennetähtaegselt Lepingu üles ning luges laenu tagastamise tähtpäeva saabunuks alates 27.09.2017. 26.04.2018 loovutas Pank oma nõuded kostja vastu hagejale AS PlusPlus Capital, teavitades kostjat nõude loovutamisest kirjalikult (tl 11). Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse tasumist summas 2774,40 eurot, intresse 106,38 eurot, Lepingu haldustasu 4,50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viiviseid 397,12 eurot, lisaks viivist, mis hagiavalduse esitamise ajaks ei olnud veel sissenõutavaks muutunud määraga 0,0353% päevas alates 07.11.2018. Kostja vastus (tl 42-44) Kostja leiab, et hagi ei ole põhjendatud. Menetlus tuleb lõpetada, kuna sama nõuet menetletakse kostja võlgade ümberkujundamise asjas (tsiviilasi nr 2-18-xxxxx). Hageja ei ole tõendanud laenusumma väljamaksmist kostjale. Samuti ei ole selge hagis nõutud haldustasu summa, kostjale on arusaamatu, millest nõue tuleneb ja kuidas on nõue tekkinud. Kostja leiab ka, et Leping ei ole kehtivalt üles öeldud, kuna kostja ei ole Lepingu ülesütlemise teadet kätte saanud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaolude kohaselt öeldi Leping üles tarbijakrediidilepingu ülesütlemise tingimusi rikkudes, kuna VÕS § 416 lg-tes 1 ja 2 sätestatud tarbijakrediidilepingu ülesütlemise eeldusi ei ole täidetud, sest kostjale pole antud täiendavat tähtaega puudujääva summa tasumiseks ega hoiatatud, et selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral öeldakse Leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist, ega pakutud võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele. Laenuandja on väljastanud kostjale laenu vastutustundliku laenamise põhimõtteid eirates. Kostjal puudus Lepingu sõlmimise ajal selline sissetulek ja vahendid, mille arvelt saaks kohustusi täita. Laenuandja ei ole igakülgselt kogunud andmeid kostja suutlikkuse kohta oma kohustusi täita.
2-18-16656 Hageja seisukoht kostja vastuväidetele (tl 63) Kuna kohus jättis kostja avalduse võlgade ümberkujundamiseks menetlusse võtmata, on ära langenud käesoleva menetluse lõpetamise alus. Kostja väited, et ta ei ole laenusummat kätte saanud, ei vasta tegelikkusele. Nimetatud summast on maha arvestatud Lepingus sätestatud lepingutasu 60 eurot. Ka tuleneb Lepingust kostja kohustus tasuda lepingu haldustasu 1.50 eurot kuus, sama kohustus tuleneb Lepingu üldtingimustest. Kostja väited, et ta ei ole Lepingu ülesütlemise teadet saanud, ei vasta tegelikkusele ning hageja osundab vastava teate kättetoimetamisele e-posti teel. Eelnevalt on hageja andnud kostjale ka täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks, paludes võlgnevuse tasuda hiljemalt 25.09.2017. Kuna kostja nimetatud tähtajaks võlgnevust ei tasunud 28.09.2017, ütles hageja 27.09.2017 Lepingu üles. Etteheidete osas, mis puudutab vastutustundliku laenamise põhimõtete rikkumist leiab hageja, et kostja on Lepingu sõlmimisel täitnud laenutaotluse, märkides oma igakuiseks sissetulekuks 900 eurot kuus ja igakuised kohustused 200 eurot kuus,. Seega ei ole igakuine makse summas 69,78 eurot kostja jaoks koormav. Samuti ei nähtu maksehäireregistrist, et kostjal oleks 15.12.2016 seisuga võlgnevusi. Kohtu põhjendused
1.Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
3.Kostja on leidnud, et käesolev menetlus tuleks lõpetada, kuna ta on esitanud kohtule avalduse võlgade ümberkujundamiseks. Pärnu Maakohtu 31.10.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-1815307 jättis kohus XX vastava avalduse menetlusse võtmata ning seega puudub seaduslik alus antud tsiviilasja menetluse lõpetamiseks.
4.Hageja nõude aluseks on sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidileping, kuna kostja täitis internetikeskkonnas laenutaotluse ankeedi (tl 69) ning sõlmis 15.12.2016 AS-ga Inbank väikelaenulepingu nr x (t 4-5) (edaspidi Leping), mille lahutamatuks osaks on laenulepingu tingimused (tl 7-9). Kostja on küll väitnud, et ta ei ole laenu saanud, kuid hageja on esitanud maksekorralduse nr 8623, millest nähtub 2940 euro ülekandmine XX poolt laenutaotlusel märgitud arveldusarvele (tl 65). Hageja on selgitanud, et eelpoolnimetatud summast on maha arvatud lepingutasu 60 eurot, mida on hagejal vastavalt sõlmitud Lepingule õigus kostjalt nõuda ning mille mahaarvamise laenusummast on pooled tingimuste p 4.1 alusel kokku leppinud. Ka nähtub hagiavaldusest ning Lepingujärgsest maksegraafikust, kuidas on
2-18-16656 kujunenud nõue nii põhi- kui ka kõrvalnõuete osas. Seega ei ole põhjendatud kostja väited, et pole võimalik arvestada põhi- ja kõrvalkohustusi, mida hageja kostjalt nõuab. Lepingust tulenevalt on pooled kokku leppinud Lepingu haldustasus 1,50 eurot kuus ning hageja on hagiavalduses esitanud arvestuse Lepingu haldustasu 4,50 kujunemise kohta, mistõttu on ka kostja vastavad vastuväited alusetud.
5.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt seadusele või lepingule. VÕS § 108 lg 1 sätestab, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Lepingu lisa järgi kohustus kostja tegema hagejale igakuiseid makseid alates 10.01.2017. Hagiavaldusest nähtub, et kostjal tekkis osamakse võlg alates 10.07.2017 osamaksest ning nimetatud osamaksest alates võlgnevuse tekkimist ei ole eitanud ka kostja. Lepingu tingimuste p 11.3.1 alusel on laenuandjal õigus Leping ennetähtaegselt üles öelda, kui laenuvõtja ei ole täielikult või osaliselt tasunud vähemalt kolme üksteisele järgnevat osamakset. Nimetatud Lepingu säte on kooskõlas VÕS § 416 lg-ga 1. Kostja on väitnud, et ta ei ole Lepingu erakorralise ülesütlemise teadet saanud, kuid Omniva iseteeninduse väljavõtte järgi oli Lepingu ülesütlemise teade kostjale kätte toimetatud 28.09.2017 e-postile x (tl 66). Kostja on osundanud lisaks VÕS § 416 lg-le 2, mille järgi peab krediidiandja andma enne krediidilepingu ülesütlemist tarbijale kahenädalase tähtajaga võlgnevuse tasumiseks. 08.09.2017 on hageja enne Lepingu ülesütlemist andnud kostjale täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks, saates kostja e-postile vastava hoiatuse, paludes võlgnevuse tasumist hiljemalt 25.09.2017 (tl 67-68). Seega ei ole hageja vastupidiselt kostja seisukohale VÕS § 416 lg-te 1 ja 2 sätteid rikkunud. Õige on kostja osundatu, et laenuandja peab jälgima vastutustundliku laenamise põhimõtteid, ning VÕS § 4034 lg 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuse täitmist tõendama vaidluse korral krediidiandja. Hageja on kohtu arvates omapoolse kohustuse täitmise tõendanud, esitades kostja laenutaotluse, millest nähtub tema sissetulek 900 eurot kuus (tl 69). Kuigi kostja väidab, et tal oli Lepingu sõlmimise ajal võlgnevuste olemasolu, see maksehäireregistris ei kajastu (tl 70). Ka on hageja osundanud kostjale kuuluvale kinnistule aadressil xxxxxxxxxx xxxxxx xxxx xx x. Seega on kohtu arvates hageja usutavalt argumenteerinud ja tõendanud, et igakuine graafikujärgne makse summas 69,78 eurot ei ole kostja jaoks koormav. Laenuandja ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kui kostja esitab vale info laenutaotluses ja Lepingu sõlmimise ajal ei ole ühtegi maksehäiret kostja suhtes.
6.VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vastavalt Lepingule on kokku lepitud intressimääras 12,90 % aastas. Hagejal on intressinõue 106,38 eurot.
7.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Käesolevas asjas on kostja rikkunud raha maksmise kohustust, seega on hagejal õigus nõuda viivist. Hageja nõuab viiviseid lepingujärgses määras arvestusega 0,0353% päevas.
2-18-16656 Hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga on sissenõutavaks muutunud viiviste suurus 397,12 eurot. Kuna kostja ei täitnud omapoolset raha maksmise kohustust tähtaegselt, on hageja viiviste nõue põhjendatud. Viiviste arvestust on hageja oma hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud. Hageja on taotlenud ka tulevikus sissenõutava viivise väljamõistmist kohtult TsMS § 367 tähenduses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja TsMS § 367 alusel viivise tasumata põhisumma jäägilt (2774,40 eurot) alates 07.11.2018 kuni nõude täitmiseni, lugedes viivise määraks 0,0353 % päevas.
8.Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja hagi kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista maksmata põhivõlgnevus 2774,40 eurot, intressid 106,38 eurot, lepingu haldustasu 4,50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 397,12 eurot ja tulevikus sissenõutav viivis summalt 2774,40 eurot alates 07.11.2018 kuni põhinõude täitmiseni 0,0353 % päevas. Menetluskulud
9.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
10.Hageja menetluskulude nimekirja järgi koosnes tema menetluskulu maakohtus õigusabikulust kokku 3,5 tunni ulatuses (dokumentide komplekteerimine ja analüüs – 1,5 tundi, hagiavalduse koostamine ja esitamine – 2 tundi) tunnihinnaga 100 eurot (lisaks käibemaksuga), kokku summas 420 eurot. Lisandub riigilõiv 325 eurot. Hageja kinnitab, et kõik kohtule esitatud menetluskulud on kantud seoses antud kohtumenetlusega. Kostja on hageja menetluskulude nimekirja kätte saanud ning on esitanud sellele vastuväited, kuna leiab, et nõutud kulu ei ole kooskõlas asja keerukuse ega mahuga. Hageja on masshageja, kellele on hagemine osa igapäeva majandustegevusest. Hageja võiks hagimenetluses esindada end ise, vajamata lepingulist esindajat. Tegemist on tüüphagiga, mille sisu ja maht ei ole suur. Hageja on viidanud äriregistri andmetele, millest lähtudes ei ole hageja PlusPlus Legal OÜ osanik ning hageja tütarettevõte. AS PlusPlus Capital põhitegevuseks on investeerimine võlakirjadesse, väärtpaberitesse jms finantsvahenditesse, seega ei ole hagemine hageja põhitegevuseks. Hageja kinnitusel puuduvad tal juristid ning seepärast on kohtu arvates argumenteeritud ka hageja seisukoht õigusabi vajaduse kohta. Põhjendatud on hageja esindaja tegevus seonduvalt hagiavalduse ettevalmistuse, laenulepingu analüüsimise, arvestuse jm hagiavalduse etttevalmistuse ning hagiavalduse koostamisega. Seega peab kohus hageja toimingute ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks märgitud ulatuses so 3,5 tundi. Käesolevas tsiviilasjas on esitatud kohtule hagi hinnaga 3640,30 eurot, millelt RLS § 59 lg 1, lisa 1 järgi tuleb tasuda riigilõivu 325 eurot. Vajadus riigilõivu kandmiseks tuleneb seadusest, st on põhjendatud ja vajalik riigilõivuseaduse lisas 1 sätestatud määras (325 eurot). Hageja esindaja õigusabi tunnihind vastab asja keerukusele ega ole vastuolus Riigikohtu poolt aktsepteeritud põhjendatud ja mõistlike tunnihindadega. Seetõttu on kohtu hinnangul põhjendatud hageja
2-18-16656 õigusabi ajakulu 3,5 töötunni ulatuses (420 eurot). Kostjalt väljamõistmisele kuulub ka riigilõiv 325 eurot. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kohtus kokku 745 eurot ning kohus mõistab selle kostjalt välja hageja kasuks.
11.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.